2-25-116098/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-116098

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi R.Z vastu põhivõlgnevuse 450

euro 98 sendi ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

697 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: R.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.Z-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja võlgnevus 590 eurot 51 senti (põhinõue 450

eurot 98 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 53 senti).

3. Mõista R.Z-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (450 eurolt 98 sendilt)

alates 8. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud R.Z-i kanda.

5. Mõista R.Z-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 280 eurot.

6. Mõista R.Z-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (280 eurolt) alates

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 718477556.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 17. juunil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.Z-ilt (kostja) 588 euro 86 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 22. septembril 2025

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse

Tartu Maakohtule.

Hageja palub 7. oktoobril 2025 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõlgnevus

450 eurot 98 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 139 eurot 53 senti. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. mail 2024

liitumislepingu nr 16891976 telekommunikatsiooniteenuse “Populaarne Elamus” osutamiseks

ja 2. veebruaril 2024 selle lepingu lisa 16891977 seadme (digiboks) ostmiseks vara

müügilepingu alusel. Pooled sõlmisid 6. veebruaril 2024 liitumislepingu nr 16902230

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks mobiiltelefoninumbrile xxxxxxx. Samuti sõlmisid

pooled 2. veebruaril 2024 liitumislepingu nr 16891979 telekommunikatsiooniteenuse

“Praktiline koduinternet” osutamiseks telefoninumbrile. Sama liitumislepingu alusel sõlmisid

pooled vara müügilepingu (seadme “4G ruuter - B535”) ostmiseks. Kostja on lepingutest

tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja ütles lepingud üles 24. mail 2024.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale

on hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus KÄPO-s kättetoimetatud 30.

oktoobril 2025. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja

ei ole kohtu määratud ajaks (13. novembriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja

taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

4. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei

kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma

seadmete maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 422 eurot 50 senti (2,5

töötundi tasumääraga 169 eurot tund käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 140 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et tegemist

on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud

telekommunikatsiooniteenuste ja vara osamaksetega müügilepingutest tulenevaid kohustusi),

see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude

kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule

esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi

lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund.

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse

turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas

mitteadvokaadist esindaja ja käesolevas tsiviilasjas on tegemist õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 280 eurot (140+120+20). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele

kostja saab menetluskulud tasuda.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik