2-21-6048/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Indrek Soots ja Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6048

Kohtuasi

O.Z-i hagi K.X vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

98 910,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana

Kitter

Kostja

K.X (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Lilia Kožina ja Natalia Lausmaa

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.10.2024 otsus muutmata.

2. Jätta K.X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud K.X kanda.

4. Mõista K.X-ilt O.Z-i kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 918 eurot

(sisaldab käibemaksu).

5. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K.X tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-21-6048

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.Z (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi K.X (kostja) vastu 16.12.2020 koduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt suri 05.02.2021 Q (pärandaja). Hageja on pärandaja lapselaps.

Pärimismenetluses sai hagejale teatavaks pärandaja 16.12.2020 kodune testament. Testament

puudutas kogu vara ja muutis varasemaid korraldusi. Testamendi järgi viibis selle tegemise

juures tunnistaja C, kuid tegelikult tunnistajat juures ei viibinud. Testamendi tegemise ajal oli

testaator psüühikahäire tõttu teovõimetu, mistõttu ei saanud ta oma tegudest aru ega suutnud

neid juhtida. Testament ei vasta pärimisseaduse (PärS) § 23 nõuetele: tunnistaja ei viibinud

testamendi tegemise juures ja testaator ei allkirjastanud dokumenti ise. Ekspertiisiakt nr 23E-

DK0061-01 kinnitas, et testamendil olev allkiri väga tõenäoliselt ei pärine testaatorilt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei ole esitanud ühtegi

usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks testaatori teovõimetuse seisundit testamendi tegemise

ajal. Testaator oli elu lõpuni suuteline oma tegudest aru saama ning juhtima oma tegevust.

2.1. Tõendamata on hageja väide, et tunnistaja ei viibinud testamendi tegemise juures.

Testamendi tekst ei kinnita tunnistaja puudumist ning kuupäeva loetamatuse fakt ei tõenda

allkirjastamise toimumist muul ajal. Tunnistaja nimi ja allkiri on testamendil olemas, mis

viitab sellele, et vorminõuded on täidetud.

2.2. Kostja seadis kahtluse alla ekspertiisi usaldusväärsuse, mille põhjal järeldati, et

testamendil olev allkiri ei pärine testaatorilt. Ekspertiisi järeldused ei ole piisavalt

põhjendatud ning menetluses ei olnud tal võimalust eksperdile küsimusi esitada ega eksperti

küsitleda. Ekspert ei võtnud arvesse, et pärandaja tervislik seisund testamendi koostamise ajal

oli väga halb. Ekspertiisi tulemused ei saa olla määravad, kuna need põhinevad oletustel ja ei

tõenda lõplikult allkirja ebaautentsust. Hageja ei ole menetluse algusest peale järjepidevalt

tuginenud väitele, et testamendil puudub testaatori allkiri, vaid tõi selle esile hiljem.

2-21-6048

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 21.10.2024 otsusega hagi ja tuvastas, et Q 16.12.2020. a kodune

testament on tühine. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et pärandaja oleks ei olnud testamendi tegemise

ajal võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Pärandaja oli

teovõimeline ja testament ei ole tühine TsÜS § 10 järgi.

3.2. Testament on tühine PärS § 23 lg 1 järgi. PärS 23 lg 1 kohaselt peab testaator koduse

testamendi ise allkirjastama tunnistajate juuresolekul ning tunnistajad peavad olema kohal

samaaegselt. Ekspertiisiaktiga nr 23E-DK0061-01 luges maakohus tõendatuks hageja väite, et

testaator ei ole isiklikult vaidlusalusele testamendile alla kirjutanud. Eksperdiarvamuse

kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamenti allkirjastanud Q. Maakohtu hinnangul oli eksperdi

arvamuse kujunemine jälgitav ning miski ei anna alust kahelda eksperdi arvamuse õigsuses.

3.3. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja tugines allkirja puudusele alles kohtukõnes.

Põhjendamatu on ka etteheide, et kostjal puudus võimalus eksperdile küsimusi esitada.

Kostjale oli tagatud võimalus ekspertiisitaotluse kohta oma seisukoht esitada, mida kostja ka

tegi. Lisaks oli kostjal võimalus eksperti küsitleda, mida kostja samuti tegi. Ekspert ei jätnud

ühelegi kostja küsimusele vastamata.

3.4. Kostja esitas koos kohtukõnega kaks uut tõendit – 14.05.2020 koostatud

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 lahendi

tsiviilasjas nr 2-18-3786. Nimetatud tõendid tagastas maakohus kostjale, kuna need on

esitatud hilinemisega.

3.5. Hagi rahuldamise tõttu jäeti menetluskulud kostja kanda. Hageja kasuks mõisteti välja

menetluskulud kokku 4351 eurot, mis koosnes 1200 euro suurusest riigilõivust, 451 euro

suurusest ekspertiisitasust ja 2700 euro suurusest esindajatasust.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohtu kohtunik rikkus kohtumenetluse ajal olulisi menetluspõhimõtteid, eelkõige

poolte sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtteid, sest jättis rahuldamata kõik kostja taotlused

tõendite kogumiseks. Kohus saatis enne ekspertide ülekuulamist ekspertidele vastustaja

arvamuse ja eelneva kohtuistungi protokolli, millest nähtus, millele vastustaja tugines oma

arvamuses ja milliseid puudusi ta ekspertiisis välja tõi. Eksperdi ülekuulamise käigus küsitles

kohus ainult ühte eksperti, samal ajal kui teist eksperti, kes ekspertiisi läbi viis, ei kutsutud

kohtusse ütlusi andma. Kohus ei teavitanud ekspertiisi määramisel eksperte testaatori füüsilise

seisundi olulistest asjaoludest, mida oleks tulnud ekspertiisi läbiviimisel arvesse võtta.

2-21-6048

4.2. Maakohus hindas tõendeid valesti ja andis ekspertiisitulemusele liiga suure kaalu.

Ekspertiisi järeldus „väga tõenäoliselt“ ei ole piisav, et tuvastada allkirja ebaautentsust.

Ekspertiis ei olnud lõplik ega veenev. Aktis on märgitud ainult erinevused, kuid sarnasusi,

mis tuvastati ekspertiisi läbiviimise käigus, ei ole kajastatud.

4.3. Maakohus ei arvestanud tunnistajate kohaloleku osas testamendi tekstis sisalduvat teavet.

Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes menetlusse võtmata kostja esitatud tõendid -

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja varasema kohtuotsuse. Kostjal ei olnud võimalust eksperti

küsitleda ega esitada täiendavaid küsimusi.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kolleegium on seisukohal, et maakohus järgis asjakohaseid menetlusnorme ja tuvastas

õigesti, et testaator ei allkirjastanud vaidlustatud kodust testamenti. Maakohtu otsus on

piisavalt põhjendatud ning maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

Maakohtu otsusest nähtub, et kohtunik võttis tõendite hindamisel arvesse kõik asjakohased

kaalutlused ja hindas tõendeid igakülgselt.

10. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohtu kohtunik oli erapooletu, sest jättis

rahuldamata kõik kostja taotlused tõendite kogumiseks. Maakohus põhjendas asjakohaselt

taotluste rahuldamata jätmist ning puudub alus arvata, et kohtunikku ajendas taotluste

rahuldamata jätmiseks tema kallutatus. Põhjendamatu on ka etteheide, et kohtuekspert oli

kallutatud, sest oli enne istungil küsimustele vastamist tutvunud kostja kriitikaga

ekspertiisiaktile. Asjaolu, et kostjal oli kohtuistungil võimalik küsitleda, vaid ühte eksperti,

kuigi ekspertiisi koostasid kaks eksperti, ei ole kolleegiumi hinnangul kostja menetlusõiguse

rikkumine. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui tagastas kostjale tõendid, mille kostja

esitas koos kohtukõnega.

11. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et käekirjaekspertiis ei ole piisavalt

usaldusväärne, sest eksperdil ei olnud teavet pärandaja tervisliku seisundi kohta. Asjas

puuduvad tõendid, et see teave oleks võinud kaasa tuua teistsuguse järelduse, vastupidi –

ekspert andis kohtuistungil selgitusi, et see ei oleks järeldust muutnud.

12. Kohtuistungil 02.10.2024 selgitas kohtuekspert, et tal ei olnud infot selle kohta, et Toma

Vassiljeva oli testamendi tegemise hetkel voodihaige ja tema mõlema reie kaelaluud olid

murtud ja selle tõttu ta ei saanud püsti seista ega istuda. Ekspert kinnitas, et ta ei teadnud, et

Toma Vassiljeva kirjutas testamendi voodis istudes, toetudes eraldi alusele. Samas selgitas

2-21-6048

ekspert, et kui ta oleks olnud teadlik nendest asjaoludest, siis ilmselt ei oleks see ekspertiisi

tulemus erinenud sellest, mille eksperdid on andnud (dtl 466).

13. Et maakohus rahuldas hagi tuginedes asjaolule, et testamenti ei allkirjastanud pärandaja, ei

ole asjakohased kostja väited pärandaja teovõime kohta või selle kohta, kas mõlemad

tunnistajad viibisid testamendi tegemise juures. Menetlusökonoomia kaalutlustel

ringkonnakohus neile väidetele ei vasta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks

määrata hageja kulunimekirja alusel.

15. Hageja taotles 918 euro hüvitamist, mis on tasu 7,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga

100 eurot tund (lisandub käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on

mõistlik ja põhjendatud.

16. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)