2-25-17388/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-17388

Tsiviilasi

N.P

maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, võlgniku kohustamine

vande andmiseks ja tähtpäeva määramine, sundtoomise

ja aresti hoiatus, pankrotihalduri määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N.P (XXX), esindaja Andrus Post

Usaldusisik/pankrotihaldur Y.B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.P maksejõuetuse avaldus.

2. Kuulutada välja N.P (XXX) pankrot 21.11.2025 kell 12.00 ja algatada N.P

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada N.P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Y.B

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 02. detsember

2025 algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtus (Sadama 21, Haapsalu) või

virtuaalselt.

5. Kohustada N.P-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja (Sadama 21, Haapsalu) 02. detsember 2025 algusega

kell 10.00 N.P ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema

suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

hiljemalt 21.11.2026.

1 (7)

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

9. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

10. N.P võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on

esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole

vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata N.P vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

12. Lõpetada N.P suhtes toimuvad täitemenetlused.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

14. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile N.P

tuludeklaratsioonid.

15. Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

16. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa

pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

17. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

menetluskulud võlgniku kanda.

18. Kinnitada Y.B usaldusisiku tasu suuruseks 885,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, kokku 1098,02 eurot, mis tuleb hüvitada usaldusisikule N.P-

le antava menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summa tuleb kanda

OÜ Civilex arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

19. Saata kohtumäärus võlgnikule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile ning p 18

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale

võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada

määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

2 (7)

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

1. N.P esitas 16.10.2025 maksejõuetusavalduse, milles teatab, et soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on

võlgniku võlgnevuse kogusumma ca 35 797 eurot, millele lisanduvad veel intressid ja

viivised pankroti väljakuulutamise seisuga. Võlgniku keskmine netosissetulek on täna

1024 eurot, mis on xxxxxxxx tasu käsunduslepingu aluselxxxxxx. Lisaks sellele saab

võlgnik kokku peretoetusi 1127 eurot, töövõimetoetust 650 eurot ja puudetoetust 125

eurot. Igakuised kulud on 2310 eurot. Isegi kui võlgnik mõnevõrra oma sissetulekuid

suurendab, ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnik on täielikult

maksejõuetu ja see ei ole enam ajutise iseloomuga. Võlgnik leiab seetõttu, et ainukene

lahendus käesolevas olukorras on pankrotiavalduse esitamine kohtusse, et läbi

kohustustest vabastamise menetluse saaks võlgnik oma võlgnevusi vähendada ja tagada

selle menetluse kaudu ka endale stabiilsem elukorraldus. Pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine on ka võlausaldajate suhtes ausam käitumine, tagades

kõigile võlausaldajatele võrdsema kohtlemise ja mitte andes nendele asjatuid lubadusi,

mida võlgnik hiljem nagunii täita ei suuda. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on

erinevatel aegadel tehtud valed otsused, eelkõige üle jõu käivate kohustuste võtmine

eelnevate võlgade tasumiseks. Võlgnik ei hinnanud kiirlaenude võtmisel õigesti oma

maksevõimet, st ei mõelnud põhjalikumalt läbi, kas ta suudab olemasoleva sissetuleku

baasil kõiki laene korrektselt teenindada. Võlgnik olukorra teeb raskeks asjaolu, et tal on

kokku xxxxxxxxx alaealist last, kellele kulub enamik teenitud sissetulekust ja toetustest.

Samuti puudub võlgnikul töövõime, seoses silmadega ja lähiajal võib juhtuda, et võlgnik

jääb mõlemast silmast pimedaks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul vara, sh kinnisvara puudub.

2. Kohus võttis avalduse menetlusse 20.10.2025 määrusega ja määras võlgniku

usaldusisikuks Y.B .

3. Usaldusisik esitas 20.11.2025 vara- ja võlanimekirja. Aruandest nähtub, et võlgnikul

puudub registritesse kantud vara, mis oleks võimalik võõrandada. Võlgnik on oma tütre

xxxxxx seadusliku esindajana 28.05.2019 omandanud xxxxxxxxxx vallas. Teadaolevalt

on see käesoleval ajal võlgniku perekonna eluasemeks. Võlgnik on käesoleval ajal

perekonnaseisult abielus. Abielu sõlmiti xxxxxxxxx . Abikaasadel on sõlmitud lahusvara

leping. Avaluse kohaselt võlgniku abikaasal maksraskused puuduvad, mistõttu võib

eeldada, et ka abikaasa osaleb igapäevaselt ühiste perekonna vajadusteks kulude

kandmisel. Võlgnikul on kuus alaealist ülalpeetavat, kes elavad kõik koos võlgnikuga.

Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank ja Coop Pank. Swedbank kontot ei ole viimase

kahe aasta jooksul võlgnik kasutanud. Coop Panka laekub võlgniku töötasu

(xxxxxxxxxxx), mis on netos olnud keskmiselt 900 eurot (viimane laekumine 30.09.

summas 929,82 eurot). Raha kasutab võlgnik igapäevasteks vajadusteks enamasti

kaupluses tasumiseks. Võlgniku muu tulu moodustavad toetused ja hüvitised riigilt ja/või

kohalikult omavalitsuselt, mis laekub võlgniku tütre xxxxxxxxx kontole. Võlgnikule on

määratud puuduv töövõime perioodiks 08.12.2025 – 07.12.2030. Avaldusele tuginedes on

võlgniku tulu ja väljaminekute vahe ca 500 eurot. Kuna võlgnik ei ole usaldusisiku

täiendavale päringule tähtaegselt vastanud, siis puudub käesoleval ajal teave võlgniku

toetuste hüvitiste kohta osas, mis ei kuulu TMS § 131 alusel arestimisele. Avalduse

3 (7)

kohaselt on peale töötasu tuluks puudetoetus 125 eurot ja töövõimetoetus 650 eurot. TMS

§ 131 kohaselt oleks võimalik osaliselt arestida ainult töövõimetoetusest osa. Isegi kui

võlgnik panustaks vabatahtlikult võlausaldajate fondi, ei ole võimalik, et võlgnik suudaks

sissenõutavaks muutunud nõudeid täita ja tasuda lähimate aastate jooksul. Eeltoodust

tulenevalt on usaldusisiku hinnangul välja kujunenud alaline maksejõuetus. Usaldusisik

nõustub, et tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Määruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 51

706,81 (s.h. kohtutäiturite nõuded 6195,11 eurot), mis ületavad olulises määras tema vara

ja sissetulekuid ning see olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt

ajutise iseloomuga.

6. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg

9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb

võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg

8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema

suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks

kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi

võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul,

kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja

võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande

andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks 17.10.2025 nõusoleku alusel Y.B , kes vastab PankrS §-

s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,

4 (7)

kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma

käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

10. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

11. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

12. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Y.B on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule

igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui

aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.11.2026.

Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS §-d 47

lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9).

5 (7)



PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb

märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulud

13. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu

hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui

pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel

tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu

alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

14. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

15. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik

taotleb tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot tunnis.

16. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud tööd kokku 13 h

25 min. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summas 885,50 eurot, millele

6 (7)

lisandub käibemaks, so 1098,02 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on usaldusisiku tasuks

kinnitada 1098,02 eurot.

17. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2

sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

18. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivara arvelt rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

1098,02 eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest.

19. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule/pankrotihaldurile ja võlgnikule ning

väljamakse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Moonika Tähtväli

kohtunik

7 (7)