2-18-2069/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2069

Kohtuasi

E.B kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) E.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Võlausaldajad:

AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja Dagne Niit

Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ,

registrikood 14042462), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva

B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Maarja

Kruusmaa

PG Inkasso OÜ (endise ärinimega ITM Inkasso OÜ,

registrikood 11100041), lepinguline esindaja Darina

Koivunen

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (endise ärinimega Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), seaduslik esindaja

R. E

Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), seaduslik

esindaja Z.D

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline

esindaja Marjana Rozental

PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. juuli 2024 määrus ja teha uus määrus, millega:

1.1. Lõpetada E.B kohustustest vabastamise menetlus.

1.2. Rahuldada E.B taotlus ja vabastada E.B pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

1.3. Vabastada E.B usaldusisiku kohustustest.

1.4. Avaldada teade E.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. E.B määruskaebus rahuldada.

3. Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.B (võlgnik) esitas 08.02.2018 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju

Maakohtu 21.03.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

2. Maakohus lõpetas 09.11.2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning

algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus kohustas võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning esitama iga-aastaselt kohtule usaldusisiku

aruandeid. Maakohus märkis, et vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele tuleb

võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas. Võlgniku pankrotimenetluses

jäi rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: OK Incure OÜ 2 679,28 eurot; Credit.ee

OÜ 775 eurot; PLACET GROUP OÜ 442,02 eurot; ITM Inkasso OÜ 800,57 eurot; Eesti

Inkasso OÜ 588,08 eurot; AS SEB Pank 5506,54 eurot; Rävala Õigusbüroo OÜ 3712,88

eurot; Nord Collect OÜ 650 eurot ning Era Liisingu Inkassoteenused AS 786,63 eurot.

3. Usaldusisik esitas iga-aastaselt alates 02.01.2020 kuni 08.12.2023 aruandeid järgmiste

perioodide kohta: 09.11.2018-09.11.2019, 10.11.2019-09.11.2020, 10.11.2020-01.11.2021,

01.11.2021-31.10.2022 ja 16.11.2022-17.11.2023. Aruannete kohaselt on võlgnikul

pangakonto. Muu vara võlgnikul puudub. Perioodil 2018 juuli kuni 2018 november töötas

võlgnik AS-s E ja 29.04.2020 kuni detsember 2021 K OÜ-s. Vahepealsel ajal oli võlgnik

töötuna arvel ning ajavahemikus 21.01.2020 kuni 10.08.2020 läbis hooldustöötaja

spetsialiseerumisega eakate hooldaja koolituse mahus 240 tundi, milles sooritas edukalt

arvestuse. Ema tervise halvenemise tõttu oli võlgnik sunnitud K OÜ-st töölt ära tulema.

Seejärel oli võlgnik taas töötuna arvel.

4. Võlgnik on määratud oma ema hooldajaks ning võlgniku sissetulekuks on talle ema

hooldamise eest makstav toetus summas 50 eurot. Aeg-ajalt on võlgnik töötanud ka giidina

ning aitas tuttaval korraldada Valgevenemaa reisi, mille eest teenis sularahas ühekordse

sissetulekuna 500 eurot.

Võlgnik elab koos emaga viimasele kuuluvas korteris. 08.12.2023 esitatud aruandes perioodi

16.11.2022-17.11.2023 kohta avaldas võlgnik, et nii temal kui ta emal puudub muu vara peale

pangakontodel oleva vähese raha. Võlgnik selgitas, et neil on emaga ühine majapidamine ning

võlgniku ema pangakontole laekub võlgniku vanemate pension.

Võlgniku sissetulek oli igal aruande perioodil ulatuses, millele ei olnud võimalik seaduse järgi

sissenõuet pöörata. Seetõttu ei teinud võlgnik võlausaldajatele ka väljamakseid.

Koos aruannetega esitas võlgnik nii enda kui enda ema vastavate perioodide pangakonto

väljavõtted.

Võlgnik kinnitas aruannetes et saab aru kohustusest otsida tasuvamat tööd ja lubas seda ka

teha, kuid ema hooldamise tõttu on see keeruline.

5. 08.12.2023 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohustustest vabastamise

menetlus on kestnud viis aastat ja selle aja jooksul on võlgnik täitnud enda aruande esitamise

kohustust. Võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud, sest võlgniku sissetulekud ei võimalda

seda.

6. Võlausaldaja OK Incure teatas 19.12.2023, et ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamisega, sest võlgnik ei ole teinud võlausaldaja nõude rahuldamiseks mitte ühtegi

väljamakset ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.

7. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ teatas 19.12.2023, et ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisega ega võlgniku kohustustest vabastamisega, sest

võlausaldaja ei teinud midagi, et kasvõi pool oma võlgnevusest kustutada.

8. Võlausaldaja Credit.ee OÜ teatas 19.12.2023, et ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamisega, kuna võlgnik ei ole teinud piisavaid pingutusi, et proovida võlausaldajate

nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada.

9. Võlausaldaja AS SEB Pank teatas 21.12.2023, et nõustub kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, sest menetluse

jooksul ei ole võlausaldajale tehtud ühtegi väljamakset (võlausaldaja nõue on 5505,64 eurot).

Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku kontole tehtud sularaha

sissemakseid, mis tuleks samuti võlgniku sissetulekuks arvestada ja seega tekkis võlgnikul

kohustus teha väljamakseid. Võlgnik ei ole teinud midagi oma olukorra parandamiseks, vaid

on eelistanud saada hooldaja toetust summas 50 eurot selle asemel, et tööle asuda ning teenida

väärikat palka. Juhul, kui võlgnik asuks tööle, saaks ta palgata oma emale hooldaja ning teha

ka võlausaldajatele väljamakseid.

10. Võlausaldaja Renovum OÜ teatas 22.12.2023 kohtule, et ei nõustu võlgniku kohustustest

vabastamisega, kuna võlgnik ei ole viie aasta jooksul teinud midagi selleks, et võlausaldajate

nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Võlausaldaja hinnangul varjab võlgnik oma tegelikku

sissetulekut.

11. Võlausaldajad ITM Inkasso OÜ ja PLACET GROUP OÜ esitasid 28.12.2023 seisukohad,

milles teatasid, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole

mistahes ulatuses täitnud ega ka proovinud täita enda kohustusi võlausaldajate eest.

12. Era Liisingu Inkassoteenused AS ja Nord Collect OÜ ei esitanud kohtule seisukohta

võlgniku kohustustest vabastamise osas.

13. 24.05.2024 toimus Harju Maakohtus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik selgitas, et ta ei ole

võlausaldajatele pärast pankroti väljakuulutamist midagi tasunud, sest tema emal on raske

puue ja ta peab 24 tundi ema juures viibima. Ainsa ärakuulamisel osalenud võlausaldaja

Renovum OÜ esindaja palus menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata,

alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust juhul, kui võlgnik on nõus

midagigi võlausaldajatele maksma.

Kohus selgitas ärakuulamisel võlgnikule, et kaalub aasta võrra menetlust pikendada, kui

võlgnik suudab kasvõi väikestes summades aasta jooksul võlausaldajatele tasuda. Kohus

määras võlgnikule tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

14. Võlgnik esitas 29.05.2024 seisukoha, milles leidis, et kohus peab kohustustest

vabastamise taotluse sisuliselt läbi vaatama ja selle rahuldama. Võlgnik ei esitanud selget

seisukohta menetluse pikendamise ja selle jooksul võlausaldajate nõuete vähendamise kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju Maakohus lõpetas 10.07.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ning hüvitatavad menetluskulud nende

puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata.

15.1. Kuivõrd võlgnik esitas pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse enne füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldas maakohus

praeguse kohtuasja lahendamisel FiMS § 68 lg 2 alusel kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni.

15.2. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust,

jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust

ei ole, siis seda otsida. Maakohtu hinnangul ei saa ema eest hooldamise vajadus õigustada

PankrS § 173 lg-st 1 tulenevate kohustuste täielikku täitmata jätmist ning võlausaldajatele

kogu menetluse vältel ühegi makse tegemata jätmist.

15.3. Maakohtu hinnangul ei kinnita menetluse esitatud tõendid, et vajadus ema hooldada

oleks piiranud igasuguse tulutoova tegevusega tegelemist alates 09.11.2018 kuni tänaseni.

29.05.2024 esitatud tõendi kohaselt on võlgniku emale määratud raske puue alates

02.03.2023, kuid kohustustest vabastamise menetlus algas ca 4,5 aastat varem. Maakohtu

hinnangul oleks võlgnik vähemalt mingil määral saanud jätkata prantsuse-vene tõlgina ja seda

tänapäevaste sidevahendite juures ka kodust töötades.

15.4. Sotsiaalhoolekande seaduse § 221 kohaselt kaetakse kohaliku omavalitsuse poolt alates

01.07.2023 hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu -

majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud, mida on aga

paljuski võimalik katta isiku enda igakuisest pensionist. Statistikaameti avaldatud

eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurusest madalama

sissetuleku korral katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja

teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise

vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse

saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus

töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu

sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. Seega vähemasti alates 01.07.2023 ei olnud võlgnikul

hädavajalik kulutada kogu oma aega ja sissetulekuid ema hooldamisele.

15.5. Kuna võlgnik on läbinud 240h ulatuses hooldaja koolitused, siis oleks võlgnikul olnud

võimalik minna ise nt hooldajana tööle ja tagada emale hoolekande asutuses vajalik hooldus.

Statistikaameti andmetel oli tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajate keskmine

brutotasu perioodil 2023-2024 I kvartal 1313 kuni 1545 eurot.

Võlgniku väidetav eesti keele ebapiisav oskus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töö

mitteotsimisel. Võlgnik on läbinud 240h ulatuses eestikeelsed hooldaja koolitused, seega peab

võlgniku keeleoskus olema piisavalt heal tasemel ka töö leidmiseks.

15.6. Maakohtu hinnangul on võlgniku väited olnud menetluses vastuolulised. Võlgniku väitel

ei ole tal ema hooldamise kõrvalt aega muuks tegevuseks, kuid ometi on võlgnik saanud

osaleda 21.01.2020 kuni 10.08.2020 mahukal 240-tunnisel koolitusel.

15.7. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik tegutsenud heausklikult ega teinud pingutusi

võlausaldajate ees kohustuste täitmiseks, vaid on eelistanud teisi mitte hädavajalikke kulutusi

ning uusi võlausaldajaid. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on ta teinud väljamakseid

erinevatele reisibüroodele. Samuti on pangakontolt võetud välja sularaha ning kontole on

laekunud teadmata päritoluga sularaha sissemakseid. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult

vältinud menetluse keskel ametliku tulu teenimist ja võlausaldajatele väljamaksete tegemist.

15.8. Maakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuste rikkumisel käitunud vähemalt raske

hooletusega kui mitte tahtlikult. Võlgnik on hoidunud mõistliku tulu teenimisest või sellise

võimaluse otsimisest vaatamata selle võimalikkusele. Alates pankrotiavalduse ja kohustustest

vabastamise avalduse esitamisest 08.02.2018 on võlgnik kasutanud professionaalseid

lepingulisi esindajaid (Progressor Õigusbüroo) ning 08.02.2018 kohustustest vabastamise

avalduses kinnitas võlgnik, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Vastavaid

kohustusi kordas ja selgitas maakohus võlgnikule 09.11.2018 kohtumääruses, millega algatati

kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikule pidi olema teada vajadus tegeleda pidevalt

mõistlikult tulutoova tegevuse ja selle otsimisega hoolimata ema hooldamisest, kuid võlgnik

jättis oma kohustused teadlikult täimata.

Määruskaebus

16. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

16.1. Võlgnik ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-

s 1 nimetatud kohustust, kui ei tegelenud tulutoova tegevusega ega otsinud seda. Maakohus ei

ole arvestanud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus, asudes seisukohale, et

ema eest hooldamise vajadus ei vabanda PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täielikku

täitmata jätmist, ei arvestanud sellega, et võlgniku ema haigus arenes aeglasemalt ning

tegemist on vanadusdementsusega ja vaimse häirega, mistõttu peab patsiendi juures olema

peaaegu 24 tundi/ööpäevas. Kui varem oli võimalik ema lühikeseks ajaks üksi jätta, siis

viimastel aastatel on see osutunud võimatuks. Võlgniku hinnangul ei ole võimalik hooldada

raskelt haiget patsienti ja samal ajal otsida või teha tööd.

16.2. Väär on maakohtu järeldus selle kohta, et menetluses esitatud tõendid ei kinnita, et

võlgnikul oleks olnud ema hooldamisvajaduse tõttu takistatud tulutoova tegevusega

tegelemine alates 09.11.2018 kuni tänaseni. Kohus on jätnud arvestamata Põhja-Tallinna

Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.2019. a otsuse 6-10/200, millega määrati

võlgnik tema ema hooldajaks, ning 11.04.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega

võlgniku emal oli tuvastatud raske puude raskusaste kestusega 02.03.2018 kuni 01.03.2023.

16.3. Maakohus ei ole arvestanud võlgniku selgitusi maksejõuetuse põhjuste kohta.

Maksejõuetuse põhjuseks oli 2016. aastal toimunud liiklusõnnetus ja selle tagajärjena

võlgniku enda halvenev tervislik seisund, põhitöökohast koondamine ja eelnevast tulenevad

rahalised raskused.

16.4. Võlgnik ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt oleks võlgnik saanud töötada

prantsuse-vene tõlgina kasvõi osakoormusega ja kodust töötades. Võlgniku hinnangul nõuab

tõlgi töö liiga palju aega ja keskendumist, lisaks peaks tõlk pidevalt oma oskusi täiendama.

Tõlked prantsuse keelest vene keelde ei ole ka väga nõutud.

16.5. Võlausaldajad on finantsasutused, kes oleksid laenu andes pidanud arvestama, et

võlgnik ei ole nõutud erialaspetsialist, ei valda piisavalt eesti keelt ega teeni piisavalt

sissetulekut oma laenukohustuste täitmiseks.

16.6. Võlgnik selgitab, et raha Uzbekistani reisi jaoks sai ta sugulastelt kingituseks ning sel

ajal oli veel võimalik kodust ära sõita. Kulutused selleks reisiks moodustasid vaid 150 eurot,

mis ei muudaks ei võlgniku ega võlausaldajate finantsseisundit.

16.7. Võlgniku lepinguline esindaja Progressor Õigusbüroo osutas võlgnikule teenuseid

tasuta.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS teatas 31.07.2024 kohtule, et võlgniku

määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

18. Võlausaldaja Credit.ee OÜ teatas 01.08.2024 kohtule, et nõustub Harju Maakohtu

10.07.2024 määrusega. Võlgadest vabastamise menetlust tuleb lõpetada võlgnikku täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

19. Võlausaldajad PLACET GROUP OÜ ja PG Inkasso OÜ teatasid 07.08.2024 kohtule, et

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

20. AS SEB Pank teatas 05.09.2024 kohtule, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu ja

tuleks jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

21. Võlausaldajad Revonum OÜ, OK Incure OÜ, Nord Collect OÜ ega Eesti Inkasso OÜ

määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning samuti vabastada võlgnik

usaldusisiku kohustustest. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.

24. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi

kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kuna praeguses asjas

on pankrotiavaldus ja kohustustest vabastamise avaldus esitatud 08.02.2018 (dtl 2 ja dtl 28)

ehk enne FiMS jõustumist 01.07.2022, on maakohus õigesti kohaldanud praeguses asjas kuni

30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni (PankrS).

25. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku

kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm

20.06.2016. a, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 173 lg 1 kohaselt

on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima.

26. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik 2018 juulist kuni novembrini

osakoormusega AS-s E, kuid lõpetas töösuhte seoses töökoormuse suurendamisega ilma

töötasu muutmiseta (dtl 142). Alates 29.04.2020 töötas võlgnik töölepingu alusel K OÜ-s,

kuid oli alates 21.12.2021 sunnitud ema hooldamise tõttu töölt lahkuma. Perioodil 21.01.2020

kuni 10.08.2020 osales võlgnik hooldustöötaja spetsialiseerumisega eakate hooldaja

koolitusel mahus 240 tundi (dtl 177). Perioodi 16.11.2022 – 17.11.2023 kohta esitatud

aruande kohaselt aitas võlgnik oma tuttaval Valgevenemaale reisi korraldada, sh turistide

koordineerimist ja reklaami tegemist, kuid tegemist oli ühekordse tähtajalise projektiga (dtl

401). Võlgniku kohustustest vabastamise taotluses avaldas võlgnik, et viib vahetevahel läbi

ekskursioone giidina (dtl 452). Võlgnik on määratud oma ema hooldajaks ning selle eest

makstakse talle igakuiselt hooldajatoetust summas 50 eurot (dtl 144-145).

27. Võlgnik on aruannetes avaldanud, et ta saab aru, et peab otsima tööd, kus töötasu on

suurem, kuid sellise töö leidmine on osutunud keerukaks, kuna võlgniku hooldamisel on tema

raske puudega eakas ema. Võlgnik on toonud esile, et ta elab koos emaga ning ühiselt

kaetakse kommunaalkulusid, ema on aidanud võlgnikku ka rahaliselt. 2021. ja 2022. aastal

viibis võlgniku ema korduvalt haiglas ja vajas kodus operatsioonijärgset hooldust.

Määruskaebuses on toonud võlgnik esile, et aja jooksul on ema terviseseisund pidevalt

halvenenud, lisandunud on psühholoogilised probleemid (vanadusdementsus) ning tema

juures on vajalik olla sisuliselt ööpäevaringselt. Töötamist prantsuse-vene tõlgina ei ole

võlgnik pidanud jõukohaseks, kuna see nõuab olulist keskendumist ja pidevat oskuste

täiendamist ning nõudlus sellistele tõlgetele on Eestis vähene.

28. Maakohus jättis praegusel juhul võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §

173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus on

heitnud võlgnikule peamiselt ette oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt piisavate

pingutuste tegemata jätmist, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja saadava tulu eest

vähendada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi. Sealjuures on maakohus leidnud, et

võlgnik oleks vähemalt mingil määral saanud jätkata prantsuse-vene tõlgina või kuna võlgnik

on läbinud 240 tunni ulatuses hooldaja koolitused, siis oleks võlgnikul olnud võimalik minna

tööle nt hooldajana ja tagada emale hoolekande asutuses vajalik hooldus.

29. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et esile toodud asjaoludel rikkus

võlgnik süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või seda otsida.

30. Õige on võlgniku määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on jätnud tõendid osaliselt

hindamata ning tuvastanud seetõttu ebaõigesti, justkui oleks võlgniku emale määratud raske

puude raskusaste alles 02.03.2023. Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2018 otsusest nr P260-

2018-56660 nähtuvalt tuvastati võlgniku emal raske puude raskusaste kestusega 02.03.2018

kuni 01.03.2023 (dtl 146). Otsuse kohaselt esineb võlgniku emal raske puude raskusastmele

vastav liikumis- kuulmis- ja muu funktsiooni kõrvalekalle ning ta vajab kõrvalabi,

juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval. Selle tõendi on maakohus jätnud asja lahendamisel

arvestamata. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2023 otsusega nr P260-2023-9028 (dtl 668-670)

tuvastati võlgniku emal raske puude raskusaste kestusega 02.03.2023 kuni 01.03.2028. Otsuse

kohaselt esineb võlgniku emal raske puude raskusastmele vastav liikumis- ja

kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle ning ta vajab abi kõigi liikumist vajavate tegevuste juures ja

kodust väljaspool liikumisel. Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse 04.12.2019 otsusega nr 6-

10/200 (dtl 144-145) otsustati seada võlgniku emale hooldus ning määrata võlgnik tema

hooldajaks. Otsuse p.-st 3 nähtuvalt seati hooldus põhjusel, et võlgniku emal on raske puue,

millest tulenevalt vajab ta igapäevast järelevalvet, juhendamist ja abistamist erinevates

majapidamistöödes ja asjaajamisel. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekandelise abi

andmise 14.03.2023 otsuses on märgitud, et võlgnik kohustub abistama oma ema

igapäevatoimingutes, toidu, majapidamistarvete ning ravimite toomise, eluruumi koristamisel,

arstiabi korraldamisel, liikumisel ja ühekordsetel asjaajamistel väljaspool kodu ning et

hooldaja tagab hooldatavale vajaliku kõrvalabi vastavalt vajadustele sõltumata nädalapäevast

või kellaajast (dtl 579-580). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud võlgniku emal raske puue ja

hooldusvajadus juba alates 2018.a märtsist, s.o sisuliselt kohustustest vabastamise menetluse

algusest.

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustust ulatuses, mis võiks anda alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kuigi PS § 27 lg-s 5 sätestatud perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme eest

ei ole kõikehõlmav ning perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule kohustust

isiklikult hooldada täisealisi pereliikmeid, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus (vt

RKPJKo, 09.12.2019. a, 5-18-7, p 146 ja 147), ei välista see siiski pereliikme hooldamise

arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

Riigikohus on osundanud, et nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt

perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete

hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (vt RKTKm

30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18). Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel

tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui

võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (vt RKTKm 30.10.2019,

2-11-24696, p 19).

32. Kolleegiumi hinnangul võib pidada usutavaks, et võlgniku elukorralduse puhul ei pruugi

võlgnikul olla oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või

vähemalt võib võlgnikul olla keeruline leida sellist jõukohast paindliku tööajaga tööd, millest

saadav töötasu oleks suurem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäär. Tsiviilasjas

on esile toodud, et võlgnik on osaliselt kohustustest vabastamise perioodil ema hooldamise

kõrvalt töötanud, kuid tema sissetulek on jäänud alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

töötasu alammäära. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et

võlgnik oleks enne võlgadest vabastamise menetluse alustamist teeninud suuremat

sissetulekut. Pankrotihaldur on oma 04.10.2018 aruandes viidanud, et võlgnik on autoavarii

tagajärjel osalise töövõimega ja töötu (I kd lk 82). Võlgnik on esitanud menetluses

nõuetekohaselt aruandeid ning on lisanud nendele enda ja oma ema pangakontode väljavõtted,

millest tulenevalt ei ole alust asuda ka seisukohale, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud

(PankrS § 173 lg 2). Tuvastatud asjaoludel on võlgnik alates 04.12.2019 seatud oma ema

hooldajaks ja talle on määratud selle eest hooldajatoetus. Hoolduse seadmise ja hooldajaks

määramise otsuses on selgitatud, et hooldaja ei saa olla isik, kes töötab, õpib päevases

õppevormis, on registreeritud töötuna, kasutab lapsehoolduspuhkust või on raske või sügava

puudega (dtl 144-145, dtl 579-580). Eeltoodust tulenevalt on hooldajaks määramisega

samaaegne töötamine ka välistatud.

33. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt

süülist käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest

ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Raske süülise

käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5).

VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletusega on tegemist siis, kui käibes vajalikku

hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat

ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult

vastuvõtmatu. (VÕS I (2016) komm, § 104 p 6.2.2 b). Kohustuse tahtliku rikkumise eeldus on

õigusvastase tagajärje soovimine, kusjuures õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine

või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo 16.9.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11).

Võlgniku kohustuste vabastamise menetluse kontekstis väljendub tahtlus eelkõige

võlausaldajate huvide kahjustamise soovis.

34. Kolleegiumi hinnangul ei järeldu esile toodud asjaoludest, et võlgnik jättis tegelemata

mõistlikult tulutoova tegevusega seetõttu, et ta soovis hoida kõrvale kohustuste täitmisest.

Asjast ilmneb, et tulenevalt vajadusest hooldada oma raske puudega ema, ei olnud võlgnikul

võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Asja materjalide

pinnalt ei saa järeldada, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide

süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 2

ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele,

kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016. a, 3-2-

1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013. a, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011.

a, 3-2-1-121-11. a, p 12).

35. Ülaltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotluse ja

vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 172 lg 4

kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku, mistõttu tuleb võlgnik

usaldusisiku kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Võttes arvesse, et menetlus toimus võlgniku huvides, kuid tema taotlus kohustustest

vabastamiseks kuulub rahuldamisele, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel

õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

Seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

37. Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik

(PankrS § 175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)