2-21-13655/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13655

Kohtuasi

B.R hagi Q.Y

vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

70 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): B.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Andreas Lunden

Kostja (apellant): Q.Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule

arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

3. Jätta rahuldamata B.R 19.02.2025 taotlus tsiviilasjast nr 2-20-11890 Wle tehtud

arstliku ekspertiisi otsuse asja materjalide juurde võtmiseks.

4. Jätta rahuldamata B.R 19.03.2025 taotlus kostja 18.03.2025 nõudekirja asja

materjalide juurde võtmiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-13655

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B.R esitas 01.09.2021 Harju Maakohtule hagi Q.Y vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks. Hageja palus

tuvastada F 19.03.2015 testamendi tühisuse. F tegi 19.03.2015 testamendi, milles määras

kogu oma vara ainupärijaks kostja ja nimetas asepärijaks kostja poja D. F (edaspidi pärandaja)

suri 17.06.2021.

2. Hageja tugineb testamendi vastuolule heade kommetega. Selle põhjendamiseks tõi hageja

esile järgmised asjaolud: hageja ja pärandaja ema W kinkis oma korteri aadressil XXX

pärandajale samal päeval, kui pärandaja tegi testamendi; lisaks kinkis hageja ja pärandaja ema

pärandajale 03.01.2018 kinnistu Vilivere külas; W on olnud pikaajaliselt haige (alates 2012.

a) ja põeb vaimuhaigust (dementsust). W suri 2021.a talvel. Kohe, kui pärandaja sai oma ema

pärijaks, suri pärandaja ootamatult. Seejuures ei ole surma põhjus selgunud; mõlema

kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepingus on nii kinkija kui kingisaaja kontaktaadressiks märgitud

NNN, mis kuulub kostjale; 17.06.2021 surnud pärandaja ID-kaarti kasutati tsiviilasja nr 2-21-

119 menetluses (ilmselt kostja poolt). Hageja väitel on kostja mõjutanud pärandaja ema, kes

tulenevalt oma haigusest kinkis kinnisvara pojale, kes omakorda kostja mõjutamisel ja

tulenevalt pärandaja alkoholi kuritarvitamisest tegi kostja kasuks testamendi. Pärandaja

pärandas kogu kinnisvara kostjale, kuid vastu ei saanud midagi. Samuti leiab hageja, et

eeltoodu viitab pärandaja eksimusele testamendi tegemisel või see on tehtud pettuse teel.

Eeltoodu alusel tekib kahtlus, kas kostja on üldse pärimiskõlblik isik.

3. Hageja tugineb ka pärimisseaduse (PärS) § 94 alusel F testamendi kehtetusele. Tegemist on

abikaasade vastastikuse testamendiga (PärS § 89), kuna kostja tegi samal päeval ka pärandaja

nimele testamendi. Sisuliselt nähtub kahest testamendist, et pärandaja ja kostja nimetasid

üksteist enda peamiseks pärijaks ning lõplikuks pärijaks hiljem kostja poja.

4. Samuti tugineb hageja testamendi tühisusele PärS § 32 lg 1 p 1 alusel. Pärandaja ja kostja

elasid koos vähemalt alates 2007. a-st. Testamendi tegi pärandaja 19.03.2015. Pärandaja ja

kostja abiellusid 01.09.2016. Pooled lahutasid oma abielu 16.08.2019 ning kostja läks elama

teise mehe juurde.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

6. Hageja väited testamendi tühisuse kohta on arusaamatud ja ebaõiged ning tõendamata.

Testament, mille tühisuse tuvastamist hageja soovib, ei saa olla üheaegselt heade kommete

vastane ja tehtud eksimuse tõttu.

7. Kostja ei nõustu, et tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga. Pärandaja ja kostja

ei olnud testamendi tegemise ajal abielus. Samuti ei kohaldu PärS § 32. Kostja jäi pärandajaga

2-21-13655

ka peale lahku minemist headesse suhetesse vastupidiselt hagejale, kellega pärandaja üldse

läbi ei käinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi ja tühistas pärandaja 19.03.2015 testamendi ning jättis

menetluskulud kostja kanda.

9. Pärandaja suri 17.06.2021 ja kuna hageja sai tsiviilasjas nr 2-21-119 teada venna

testamendist alles pärast venna surma ning on esitanud hagi 01.09.2021, siis on hageja

esitanud hagi PärS § 88 lg 7 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et

hageja on teinud kostjale hagiavalduses nõuetekohase avalduse 19.03.2015 testamendi

tühistamiseks.

10. Maakohus tuvastas, et kostja ja pärandaja ei olnud 19.03.2015 testamendi sõlmimise ajal

abielus. Kostja sõlmis pärandajaga samal päeval ehk 19.03.2015 testamendi, milles määras

oma pärijaks oma elukaaslase F ja asepärijaks oma poja D. Kohus nõustus hagejaga selles, et

kostja ja F 19.03.2015 koostatud testamendid on oma sisult identsed. Vaatamata asjaolule, et

kostja ja pärandaja ei olnud 19.03.2015 testamentide tegemise ajal abielus ega olnud

registreerinud oma kooselu kooseluseaduse kohaselt, puudub vaidlus selles, et kostja ja

pärandaja olid elukaaslased alates 2006. a. Eeltoodust tulenevalt olid kostja ja pärandaja

19.03.2015 testamentidel PärS § 89 lg 1 sätestatud abikaasade vastastikuse testamendi

tunnused. Sellest tulenevalt tuleb pärandaja testamendi tühisuse hindamisel kohaldada

analoogiat PärS § 94 lg 1 p 1 sätestatuga, mille kohaselt abikaasade vastastikune testament

muutub kehtetuks, kui abielu lahutati enne pärandaja surma. Aluse pärandaja testamendi

kehtetusele annab ka asjaolu, et pärandaja ja kostja abiellusid 2016. a ja lahutasid oma abielu

2019. a ning kostja on astunud kolmanda isikuga uude suhtesse.

11. Tõendatud on hageja väide, et pärandaja pärandatav vara kuulus algselt pärandaja ja

hageja emale. Maakohtu hinnangul on alust arvata, et Wle eestkoste määramist põhjustanud

tervislik seisund kujunes välja hageja viidatud ajal ehk alates 2014. a, millest tulenevalt ei ole

välistatud, et W ei saanud oma varaga tehtavate tehingute sisust aru oma tervisliku seisundi

tõttu. Hageja kahtlused selle kohta, et kostja on seotud hageja ema ja venna tehingute

korraldamisega, on põhjendatud. Asjaolu, et pärast pärandaja surma on tsiviilasjas nr 2-21-

119 kasutatud pärandaja isikuandmeid, viitab sellele, et neid kasutas kostja. Maakohus leidis,

et põhjendatud on hageja kahtlused selle kohta, et kostja omas võimalust ja tahet mõjutada ka

eelnevalt W ja pärandaja tehingute tegemist ja nende sisu.

12. Hageja esile toodud asjaoludega ja asjas kogutud tõenditega ning kohtu tuvastatud

asjaoludega on tõendatud, et kostja tegevus – XXXde kinnisvara omandamine, pärandaja

isikuandmete kasutamine, viited seotusele XXXde tehingute korraldamisel – ning kinkija

tervislikust seisundist tulenev võimetus oma tehingute sisust aru saada, on vastuolus heade

kommetega ehk hea usu põhimõtetega.

13. Kohtu hinnangul on kostja poolne eelkirjeldatud hea usu põhimõtete rikkumine asjaoluks,

mis võimaldab hagejal nõuda PärS § 88 lg 7 alusel testamendi tühistamist.

2-21-13655

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

15. Maakohus väljus otsuse tegemisel haginõudest. Hageja esitas hagi testamendi tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Maakohus võttis

hagi menetlusse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Maakohus tegi kostja jaoks üllatava

lahendi ega selgitanud kohtumenetluse käigus, kuidas ta kavatseb õigussuhet kvalifitseerida ja

milliseid väiteid ja taotlusi peavad pooled täiendavalt tõendama.

16. Kohus on analüüsinud testamendi tühisust PärS § 94 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 86 alusel. Kostja arvates ei ole kohus kohaldanud nimetatud õigusnorme õigesti.

PärS § 88 lg 7 alusel on võimalik nõuda olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla

mõjul tehtud testamenti tühistamist, nimetatud säte ei ole asjakohane testamendi tühisuse

tuvastamisel. Maakohus on ekslikult tuginenud TsÜS § 86 alusele (vastuolu heade

kommetega). TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.

Kohus ajas segamini tehingu tühisuse ja tehingu tühistamise. TsÜS § 86 ei võimalda tehingu

tühistamist.

17. Testamendi tühisuse hindamisel ei saa võtta aluseks pärast testamendi tegemist esinenud

asjaolusid (ID-kaardi kasutamine). Tõendatud ei ole, et kostja omandas perekond XXXde

kinnisvara. Pärandaja ja tema ema vahelised tehingud ei oma kostjaga ega pärandaja

testamendiga mingit seost ega oma käesolevas asjas tähtsust. Vaidlusalune testament on notari

poolt tõestatud ja sellest nähtuvalt on notar pärandaja tahet kontrollinud ja pärandajale

testamendi õiguslikke tagajärgi selgitanud. See, et testamendiga on kitsendatud seadusjärgse

pärija (pärandaja poolõe – hageja) pärimisõigust, ei anna alust järelduseks, et testament on

heade kommete vastane. Sellest, et kostja e-posti aadress oli lepingutes, ei saa samuti

järeldada heade kommete vastasust. Pärandaja ema tervislik seisund ei oma käesolevas asjas

tähtsust.

18. Maakohus analüüsis üllatuslikult hageja nõuet PärS § 94 lg 1 p 1 (abikaasade vastastikuse

testamendi kehtetus) alusel, selgitamata menetlusosalistele selle sätte kohaldamise eeldusi ja

menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kuigi kohus ei ole nimetatud alusel hagi rahuldanud,

ei olnud maakohtul sisuliselt alust hageja nõuet hinnata PärS § 94 järgi. PärS § 94 reguleerib

vaid abikaasade vastastikuse testamendi kehtetust ning ei kohaldu tavalisele testamendile.

19. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et pärandaja oli testamendi tegemisel piiratud

teovõimega või otsusevõimetu. Testamendi tegemise soov tuli pärandajalt, kuna kostja ja

kostja poeg, keda pärandaja kasvatas nagu oma last, olid pärandaja lähedased isikud. Laps oli

8-aastane, kui kostja ja pärandaja alustasid kooselu. Kuigi hageja viidatud PärS § 32 ei ole

maakohus analüüsinud, selgitanud selle kohaldamise eeldusi ega menetlusosalistele

tõendamiskoormist, ei ole kostja hinnangul PärS § 32 samuti asjakohane käesoleva vaidluse

lahendamisel. Pärandaja testament oli tehtud ajal, mil pärandaja ja kostja ei olnud abielus.

Pärimisseaduses puuduvad sätted, mis reguleerivad testamendi kehtetuks muutumist juhul,

kui testaator sõlmib pärast testamendi tegemist abielu. Kui kohus leiab, et PärS § 32

käesolevas asjas kohaldub, peab kohus selgitama selle sätte kohaldamise eeldusi ja

menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kostja kinnitab, et ka pärast pärandaja ja kostja abielu

lahutamist säilisid pärandajal kostjaga ja kostja lapsega usalduslikud ja head suhted ja

pärandaja pidas kostjat oma usaldusisikuks. Kostja ja kostja poeg olid ainukesed pärandaja

2-21-13655

lähedased isikud ka pärast kostja ja pärandaja abielu lahutamist, mistõttu saab eeldada, et

pärandaja oleks nende kasuks testamendi teinud vaatamata sellele, et abielu lahutati.

20. Kui kohus peaks leidma, et käesolevas asjas tuleb kohaldada PärS § 32 ja tuvastab, et ei

saa eeldada, et pärandaja oleks testamendi kostja kasuks teinud pärast nende abielu

lahutamist, siis on tühine vaid testamendi osa, mis puudutab kostjat. Kostja poja kasuks tehtud

korraldus, keda pärandaja kasvatas ja kellesse suhtus nagu oma lapsesse, oleks ka sel juhul

kehtiv. Kostja poeg on määratud asepärijaks ka juhul, kui kostja oleks pärimiskõlbmatu või

kui kostja ei võtaks pärandaja pärandit vastu.

21. Kostja hinnangul ei kinnita ka tsiviilasja tõendid, et kostja oleks viinud testaatori

eksimusse testamendi tegemisel, või et testaator oleks testamendi tegemisel olnud eksimuses.

Asjaolu, et testaator abiellus kostjaga aasta pärast testamendi tegemist ning kolm aastat hiljem

nad lahutasid, ei kinnita, et testaator oleks olnud testamendi tegemisel eksimuses.

22. Hageja 30.05.2023 esitatud alternatiivnõuet tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks, ei ole

kohus menetlusse võtnud. Kui kohus leiab, et hagejal on õigustatud huvi kostja

pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, oli see nõue selle esitamise ajaks ka aegunud. PärS § 8 lg

2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud

pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates, kuid mitte pikem kui kümme aastat

pärandi avanemise päevast arvates. Pärandaja suri 17.06.2021. Hageja esitas hagiavalduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks 01.09.2021. Hageja esitas alternatiivnõude kostja

pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks 30.05.2023. Kostja ei ole pärimiskõlbmatu PärS § 6 lg 1

kohaselt. Asjas puuduvad seda kinnitavad tõendid.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3) ning saata

asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab

maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

25. Hageja esitas hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Maakohus tuvastas pärandaja

19.03.2015 testamendi heade kommete vastasuse ning tühistas selle PärS § 88 lg 7 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selliselt kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.

Ringkonnakohus selgitab, et testamenti saab tühistada või tuvastada selle tühisuse. Pärija võib

testamendi tühistada, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse,

ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1, PärS § 88 lg 7) (RKTKo 25.04.2018, 2-14-

53722, p 15). Testament saab olla tühine vormipuuduse tõttu (TsÜS § 83 lg 1), samuti

vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Samuti saab testament olla tühine PärS § 32

alustel. Seega annab testamendi tühistamiseks aluse see, kui pärandaja tegi tahteavalduse,

allkirjastades selle eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Praegusel juhul tugines

hageja heade kommete vastasusele, mis ei ole testamendi tühistamise aluseks, vaid testamendi

tühisuse tuvastamise aluseks. Seega saanuks maakohus käesolevas asjas heade kommete

vastasuse tuvastamisel tuvastada testamendi tühisuse.

2-21-13655

26. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus ka testamendi heade kommete vastasuse

tuvastamisel, mistõttu kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS §-i 86. Hageja tõi esile, et hageja

ja pärandaja ema W kinkis oma korteri aadressil XXX pärandajale samal päeval, kui

pärandaja tegi testamendi; lisaks kinkis hageja ja pärandaja ema pärandajale 03.01.2018

kinnistu Vilivere külas; W on olnud pikaajaliselt haige (alates 2012. a) ja põeb vaimuhaigust

(dementsust). W suri 2021. a talvel. Kohe, kui pärandaja sai oma ema pärijaks, suri pärandaja

ootamatult. Seejuures ei ole surma põhjus selgunud; mõlema kinnisasja kinke- ja

asjaõiguslepingus on nii kinkija W, kui kingisaaja kontaktaadressiks märgitud NNN, mis

kuulub kostjale; 17.06.2021 surnud pärandaja ID-kaarti kasutati tsiviilasja nr 2-21-119

menetluses (ilmselt kostja poolt). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja esile toodud

asjaolud eraldi ega kogumis alust järelduseks, et tegemist võib olla 19.03.2015 testamendi

heade kommete vastasusega. Testament on PärS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing,

millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui

kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks

tahte väljendamisega. Seega peab kohus hindama, kas pärandaja 19.03.2015 testamendis

väljendatud tahteavaldus on kehtiv. Hageja on testamendi tühisuse (heade kommete

vastasuse) alusena esile toonud tehingud, millega F ema W kinkis oma korteriomandi ja

kinnisasja Fle (seejuures korteriomandi samal päeval, kui F tegi testamendi). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa asjaolust, et W oli piiratud arusaamisvõimega, teha järeldusi F testamendi

kehtivuse hindamisel. Kinkelepingus tehtud tahteavaldustest ega kinkelepingu kehtivusest ei

saa teha järeldusi testamendis tehtud tahteavalduste ega testamendi kehtivuse kohta. Tegemist

ei ole testaatori tahteavaldustega. Samuti ei saa testamendi heade kommete vastasust järeldada

kostja e-posti aadressi kasutamisest kinkelepingutes ja pärandaja ID-kaardi kasutamisest

pärast pärandaja surma.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust kohaldada ka testamendi TsÜS § 90

lg 1 ja PärS § 88 lg 7 tühistamise aluseid. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu, et

pärandaja oleks testamendi tegemisel olnud eksimuses. Pärandaja ema poolt pärandajale

kinnisvara kinkimisest ei saa järeldada, et pärandajal oleks testamendi tegemisel kujunenud

ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

28. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti ka PärS § 89 lg-t 1 ja

PärS § 94 lg 1 p-i 1. Ehkki maakohus testamendi tühiseks tunnistamisel enam PärS § 94 lg 1

p-le 1 ei tuginenud, on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka selles osas maakohtu eksimus

parandada. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu PärS § 89 lg 1 käesoleval juhul ja seetõttu

ei kohaldu ka PärS § 94 lg 1 p 1. Hageja väitel tegid pärandaja ja kostja ühel ja samal päeval

testamendi teineteise kasuks, mistõttu on hageja hinnangul (millega maakohus nõustus)

tegemist abikaasade vastastikuse testamendiga (PärS § 89). Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. PärS § 89 lg 1 kohaselt on abikaasade vastastikune testament testament, mille

abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad

surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. PärS § 94 lg 1 p 1 kohaselt muutub abikaasade

vastastikune testament kehtetuks, kui abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma.

Asjaolu, et kaks abielus mitteolevat inimest teevad ühel ja samal päeval testamendid teineteise

kasuks ei vasta PärS § 89 lg 1 mõttes vastastikuse testamendi tunnustele. Antud juhul ei ole

tegemist ühiselt tehtud testamendiga, millega mõlemad oleksid seadnud enda tahteavaldused

sõltuvaks vastaspoole pärimisõigusest. Tegemist on eraldiseisvate testamentidega, milles

kumbki pool on väljendanud tahet jätta enda surma korral kogu vara teisele poolele (I kd tl 7

ja tl 34). Asjaolu, et need on tehtud ühel ja samal päeval, ei muuda neid testamente

vastastikuseks.

2-21-13655

29. Hageja on esile toonud ka selle, et 19.03.2015 testament on tühine pärandaja ja kostja

abielu lõppemise tõttu. Kostja vaidles sellele vastu ja leiab, et PärS § 32 antud juhul ei

kohaldu, kuna testamendi koostamise ajal ei olnud tegemist abikaasadega. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu. PärS § 32 lg 1 p 1 kohaselt on testament või selle osa, mille pärandaja on

teinud oma abikaasa kasuks, tühine, kui abielu on lõppenud enne pärandaja surma. Pooled ei

vaidle, et pärandaja ja kostja elasid koos vähemalt alates 2007. a-st. Testamendi tegi

pärandaja 19.03.2015. Pärandaja ja kostja abiellusid 01.09.2016 ning pooled lahutasid oma

abielu 16.08.2019. Pärandaja suri 17.06.2021. Ringkonnakohus leiab, et PärS § 32 lg 1 p 1

eesmärki ja mõtet silmas pidades kohaldub see säte nii juhul, kui üks abikaasa teeb teise

abikaasa kasuks testamendi ja abielu lõppeb enne pärandaja surma, aga ka juhul, kui üks

elukaaslane tegi teise elukaaslase kasuks testamendi enne abielu sõlmimist ja abielu lõppes

enne pärandaja surma. Testamendi tegemisega avaldab testaator tahet kellegi soodustamiseks.

Kui testaator teeb testamendi abikaasa kasuks, siis avaldab testaator tahet soodustada just

abikaasat. PärS § 32 lg 1 p 1 mõtte kohaselt ei saa eeldada, et pärandaja tahe oli suunatud

enda abikaasa soodustamisele siis, kui abielu lõppes enne pärandaja surma. Pärimisseaduse

eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kui testaator on sätestanud testamendis, et ta nimetab

pärijaks oma abikaasa, siis eeldatakse, et testaator nimetab selle isiku pärijaks just konkreetse

isikliku suhte tõttu abikaasasse. Kui pärast testamendi tegemist abielu lõppeb, loetakse endise

abikaasa pärijaks nimetamine kehtetuks, kuivõrd eelduslikult on lõppenud ka pärijaks

nimetamise

põhjustanud

motiiv

(pärimisseaduse

eelnõu

SE,

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud). Ringkonnakohtu hinnangul on abieluga sarnane

isiklik suhe olemas ka siis, kui ei olda abielus, kuid elatakse püsivalt perekonnana koos.

Seejuures on testamendi tegemisel elukaaslase kasuks, sarnaselt abikaasa kasuks tehtud

testamendiga, tegemist testaatori sooviga (motiiviga) elukaaslast soodustada just sellise

isikliku suhte tõttu. Samas ei saa üksnes kooselu tõttu PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldada. PärS § 32

lg 1 p 1 kohaldub juhul, kui abielu lõppeb enne testaatori surma. Seega, tulenevalt abielule

sarnasest suhtest, kohaldub antud säte ka juhul, kui testaatori ja pärija püsivalt perekonnana

kooselule on järgnenud abielu sõlmimine, mis enne pärandaja surma lõppeb. Sarnaselt

abielule lõppeb ka sellisel juhul ühe elukaaslase ja hilisema abikaasa poolt teise elukaaslase ja

hilisema abikaasa soodustamise motiiv. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui eeltoodud püsiv

kooselusuhe on tuvastatud, puudub mõistlik põhjendus, miks tuleb PärS § 32 jätta

kohaldamata üksnes põhjusel, et testamendi tegemise ajaks polnud pooled abielu veel

sõlminud. Sellest, et abielu ei olnud testamendi tegemise ajaks veel sõlmitud, ei saa järeldada,

et testaatori tahe elukaaslase soodustamiseks oleks teistsugune või see oleks puudunud. Kostja

väitel lõhub PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldamine käesolevale olukorrale testamendi institutsiooni

usaldusväärsust, sest testaator ei saa enam planeerida ja kindel olla, millised õiguslikud

tagajärjed tema viimsel tahteavaldusel on, kui kohus asub abikaasa kategooriat laiendama

inimesele, kes seda testamendi tegemise ajal ei olnud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

Järeldada ei saa, et elukaaslase soodustamiseks tehtud testamendi puhul testaatori tahe

muutuks siis kui pooled abielluvad. Sellisel juhul peab testaator arvestama, et juhul, kui abielu

lõpeb, siis selline testament ei ole enam kehtiv.

30. Kuna PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldub käesolevas asjas, tuleb arvestada ka PärS § 32 lg-ga 2,

mille kohaselt ei ole testament tühine juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud

ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. Seega ka juhul, kui pärandaja sõlmis

elukaaslasega abielu ja see lõppes enne pärandaja surma, tuleb kohaldada PärS § 32 lg-t 2.

31. Maakohus ei selgitanud pooltele PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldumist. Lisaks ei selgitanud

maakohus PärS § 32 lg 2 kohaldumist ja sellest tulenevate asjaolude esile toomise vajadust

ning tõendamiskoormist. Praegusel juhul on jäänud maakohtu poolt välja selgitamata

pärandaja tahet olla elukaaslase (lahutatud abikaasa) kasuks tehtud korralduste puhul nendega

2-21-13655

seotud ka pärast lahkuminekut ning kostja on alles apellatsioonkaebuses avaldanud soovi neid

asjaolusid tõendada. Maakohus on eelnevaga rikkunud oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3

tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõude aluseks olevad asjaolud.

32. Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust, ei ole selgitanud pooltele

kohalduvat õigust ega tõendamiskoormust, ei ole nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ega

seetõttu asja ammendavalt arutanud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1

mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja

lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.

Maakohus peab pooltele selgitama PärS § 32 lg-st 2 tulenevat tõendamiskoormist ning

võimaldama pooltel selle kohta tõendeid esitada. Samuti saab maakohus hinnata juhul, kui

testament on PärS § 32 lg 1 p 1 kohaselt kostja osas tühine, testamendi tühisust ka kostja poja

osas. Juhul, kui maakohus leiab, et hageja esmast nõuet rahuldada ei saa, tuleb maakohtul

lahendada hageja alternatiivne nõue tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks (PärS § 8).

33. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kuulata kohtuistungil üle tunnistajatena C ja G.

Tunnistajad saavad kostja väitel anda ütlusi kostja ja kostja endise abikaasa F vaheliste suhete

(sh pärast nende abielu lahutamist) kohta. Kostja soovib nende ütlustega tõendada, et

pärandaja oleks kostja kasuks teinud testamendi vaatamata sellele, et abielu lahutati. Kuna

ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule, sealhulgas PärS § 32 sätete kohaldamise osas

eelmenetluse läbiviimiseks, ei saa ringkonnakohus kostja taotlust läbi vaadata, vaid kostja

saab eeltoodud taotluse esitada maakohtule. Kostjal tuleb selgelt esile tuua, mis konkreetse

asjaolu tõendamiseks ta soovib tunnistajaid üle kuulata.

34. Hageja esitas 19.02.2025 taotluse võtta tsiviilasjast nr 2-20-11890 Wle tehtud arstliku

ekspertiisi otsuse tervik teksti ning lisada käesoleva asja juurde. Hageja soovib sellega

tõendada asjaolu, et W oli teovõimetu juba 2012. a. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus

tsiviilasjast nr 2-20-11890 Wle tehtud arstliku ekspertiisi otsuse tervik teksti asja juurde

võtmiseks tuleb TsMS § 238 alusel jätta rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus

vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt

selgitas, ei oma käesoleva asja lahendamisel W tervislik seisund tähtsust.

35. Hageja esitas 19.03.2025 taotluse võtta asja materjalide juurde kostja 18.03.2025

nõudekirja käesolevas asjas esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks. Hageja soovib

sellega tõendada, et kostja üritab survestada hagejat loobuma oma seisukohtadest ja väidetest.

Ringkonnakohus leiab, et ka see taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest sellise nõudekirja

esitamisest ei saa järeldada käesoleva pärimise asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid.

36. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)