2-24-14117/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-24-14117/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-14117
Kohtuasi
G.O hagi A.L vastu kaasomandi lõpetamiseks, kahju
hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.L apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3996,33 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): G.O (isikukood XXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Anneli Aab
Kostja (apellant): A.L (isikukood XXX), lepinguline
esindaja Krista Paal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 22.04.2025 otsus muutmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi
kanda.
3. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-14117
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. G.O esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus lõpetada G.O ja A.L
kaasomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu,
asukohaga XXX-i, suhtes järgmiselt: võõrandada kinnistu avalikul enampakkumisel, määrates
alghinnaks 340 000 eurot; enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast täita järgmised
kohustused: enampakkumise läbiviimisega seotud kulud; enampakkumise läbiviimise seisuga
laenulepingust nr 18-092213-EL tulenev laenujääk Swedbank AS-i ees; tagastada hagejale
kinnistu ostmisel tasutud sissemakse 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud
sissemakse 10 000 eurot; tagastada hagejale ja kostjale nende poolt laenulepingu nr 18-
092213-EL alusel Swedbank AS-ile tasutud laenu põhiosamaksed kinnistu enampakkumise
läbiviimise seisuga vastavalt kummagi poole poolt tasutud osale ning lähtudes Swedbank AS-
ilt saadud infost laenumaksete tasumise osas. Alternatiivselt palus hageja täita
enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast järgmised kohustused: enampakkumise
läbiviimisega seotud kulud; enampakkumise läbiviimise seisuga laenulepingust nr 18-092213-
EL tulenev laenujääk Swedbank AS-i ees; ülejäänud ostuhind jagada kaasomanike vahel
vastavalt nende osade suurusele, s.o hagejale ¾ suurune osa ning kostjale ¼ suurune osa.
Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 442,20 eurot ning
viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 442,20 eurolt kuni nõude
rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
2. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud abielu ning poolte poolt oli valitud varasuhteks
varalahususe varasuhe. Abielu lahutati 12.07.2024 kohtuotsusega, mis jõustus 30.08.2024.
3. 15.08.2018 ostsid pooled kaasomandisse kinnistu aadressil XXX-i (registriosa nr
XXXXXX) (edaspidi kinnistu). Kinnistu ostmisel tasus kostja ostuhinnast 10 000 eurot ning
hageja 77 000 eurot. Hagejale kuulub kaasomandist ¾ suurune mõtteline osa ning kostjale ¼
suurune mõtteline osa.
4. Ülejäänud osas ostuhinna tasumiseks (s.o 218 000 – 77 000 – 10 000 = 131 000 eurot)
sõlmiti hageja, kostja ja Swedbank AS-i vahel laenuleping nr 18-092213-EL. Laenulepingust
tulenevat Swedbank AS-i nõuet hageja ja kostja vastu tagab kinnistule seatud hüpoteek.
Laenujääk oli hagi esitamise seisuga 107 609,15 eurot.
5. Kuivõrd poolte abielulised suhted on lõppenud ning abielu lahutatud, saatis hageja
16.08.2024 oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale ettepaneku kinnistu kaasomandi
lõpetamiseks. Vastava ettepaneku koostamisega seonduvalt kandis hageja kulusid kokku
442,20 eurot. 17.09.2024 saatis kostja hageja ettepanekule vastuse, milles tõi kokkuvõtlikult
välja, et hageja poolt pakutud ettepanek kaasomandi lõpetamiseks on ebaõiglane, leides
sealjuures, et kinnistu müügist saadud raha tuleb jagada võrdselt. Hageja kantud
õigusabikulud olid vajalikud ja mõistlikud.
2-24-14117
6. Arusaamatu on kostja väide, nagu oleks hageja väitnud, et ainult hageja on laenumakseid
tasunud. Vastupidi, hageja selgitas, et 2024. a juuli alguses tegi kostja oma pangakonto
tühjaks, et pank ei saaks maha võtta laenumakseid ja seetõttu on alates 2024. a juulist tasunud
laenumakseid hageja. Samuti selgitas hageja, et kuigi nad elasid kinnistul koos ühise
leibkonnana, kandis hageja kooselu jooksul ainuisikuliselt kõik kinnistu kasutamisega seotud
jooksvad kulud (toit, majapidamiskulud) ning ka kõik kommunaalmaksed. Hageja on
kandnud kinnistu majapidamisega ja perekonna ülalpidamisega aastate jooksul kokku kulusid
ca 70 000 eurot (sh kommunaalkulude maksed 18 687,03 eurot ning toidu- ja kodukaubad 53
345 eurot). Poolte omavahelise kokkuleppe alusel pidi kostja teenindama laenu ning hageja
kandis muid majapidamisega seotud kohustusi. Samas on hageja tasunud 2018. a aastal
laenumakseid kokku 380,11 eurot ja intressimakseid kokku 159,81 eurot ning alates
01.07.2024 tasunud pangale laenu põhiosa makseid kokku 1291,65 eurot ja intressimakseid
2611,35 eurot.
7. Kostja väidab, et ta on laenu tagasi maksnud 44 112,01 eurot. See ei vasta tõele. Kinnistu
kindlustusmaksed ei ole seotud kinnistu soetamiseks võetud laenu tasumise ja tagastamisega.
Kostja esitatud arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et kostja on laenulepingust tulenevaid
kinnistuga seotud kohustusi kandnud kokku üksnes 42 514,91 euro ulatuses, millest 22 255,13
eurot moodustavad põhiosa maksed ja 20 259,78 eurot intressimaksed.
8. Kinnistu soetamisel tasusid hageja ja kostja kokku sissemaksuks 87 000 eurot, millest 77
000 eurot tasus hageja ja 10 000 eurot kostja. Arvestades hageja ja kostja poolt kinnistu
sissemaksu tegemisel tasutud proportsioone, peaks kostja osa kinnistust olema üksnes 11,5%,
mitte 25%. Kui kostja ongi enamas ulatuses laenumakseid tasunud, siis see on selle katteks, et
kostja sai kinnistu omanikuks algselt suuremas osas kui tema tegelik panus kinnistu
soetamisel oli.
Kostja vastuväited hagile
9. Kostja palus kohtueelsete õigusabikulude nõude ning sellega seotud viivisenõude jätta
rahuldamata.
10. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel.
Eksperthinnanguga on tuvastatud, et kinnistu turuväärtuseks on 340 000 eurot. Kostja palub
kinnistu müügist saadud raha jagada alljärgnevalt: kinnistu ostuks tehtud sissemaks 77 000
eurot välja mõista hageja kasuks ning kinnistu ostuks tehtud sissemaks 10 000 eurot välja
mõista kostja kasuks; välja mõista kostja kasuks tema poolt XXX ostuks võetud laenulepingu
nr 18-092213-L täitmisel aastatel 2018-2024 tehtud laenumaksed 44 112,01 eurot; maksta
täies ulatuses tagasi Swedbank AS-ile laenulepingu nr 18-092213-L laenu jääk; kinnistu
müügikulud kantakse solidaarselt müügist saadud rahast; ülejäänud summa jagada hageja ja
kostja vahel proportsioonis hagejale ¾ ja kostjale ¼.
11. Hageja väide, et laenumakseid tasus vaid tema, on vale. Kostja tasus laenumakseid 44
112,01 eurot. Kuna kinnistu oli hageja ja kostja lahusvara, siis on kostjal õigus saada tagasi
tema poolt kinnisvarasse panustatud laenu tagasimaksed. Kostja soovib laenumaksete
hüvitamist.
12. Hageja ja kostja elavad ühes majas ja nad olid korduvalt rääkinud kinnistu müügist ja
lahkarvamusi tekkis vaid müügist saadud raha jagamise osas. Kostja oli nõus kinnisvara
võõrandamisega, kuid ta ei olnud nõus hageja poolt pakutud müügisumma jagamisega. Kostja
sai hageja kahjunõudest teada alles hagiavaldusest. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna
2-24-14117
hageja õigusabikulud on tekitatud hageja poolt kostjat mitte teavitades ja need kulutused olid
ebavajalikud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
13. Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas poolte kaasomandi kinnistule selle võõrandamisega
avalikul enampakkumisel. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et
enampakkumise alghinnaks on 340 000 eurot ning enampakkumise tulem jaotatakse
järgmiselt: esmalt hüvitatakse enampakkumise läbiviimisega seotud kulud; teiseks tasutakse
laenulepingust nr 18-092213-EL tulenev laenujääk Swedbank AS-i ees enampakkumise akti
alusel tehtava kinnistusraamatu kande kuupäeva seisuga; kolmandaks tagastatakse hagejale
kinnistu ostmisel tasutud sissemakse 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud
sissemakse 10 000 eurot; neljandaks jagatakse ülejäänud tulem kaasomanike vahel vastavalt
nende osade suurusele, s.o hagejale ¾ suuruses osas ning kostjale ¼ suuruses osas. Maakohus
mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 442,20 eurot ning sellelt viivise VÕS § 113
lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 19.09.2024 kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud
jättis maakohus kaasomandi lõpetamise nõude osas poolte endi kanda ning kahju hüvitamise
nõude osas kostja kanda.
14. Pooled ei vaidle kaasomandi lõpetamise viisi üle, milleks on kinnistu müük avalikul
enampakkumisel. Pooled ei vaidle ka enampakkumise alghinna üle, milleks on 340 000 eurot.
15. Müügi tulemist on põhjendatud kõigepealt katta enampakkumise läbiviimisega seotud
kulud, seejärel tasuda laenulepingust nr 18-092213-EL tulenev laenujääk Swedbank AS-i ees,
kuivõrd kinnistut koormab viidatud laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteek. Maakohus ei
nõustunud hageja taotlusega hüvitada laenujääk enampakkumise toimumise seisuga, kuivõrd
kaasomand lõppeb enampakkumise akti alusel tehtava kinnistusraamatu kandega. Seega tuleb
laenulepingust tulenev jääk tasuda enampakkumise akti alusel tehtava kinnistusraamatu kande
kuupäeva seisuga.
16. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kumbki pool peab saama tagasi oma osa tasutud
sissemaksest. Pooled ei vaidle sissemaksete suuruse üle. Seega tuleb hagejale tagastada
kinnistu ostmisel tasutud sissemakse 77 000 eurot ning kostjale kinnistu ostmisel tasutud
sissemakse 10 000 eurot.
17. Maakohus ei nõustunud poolte taotlusega tagastada pooltele nende poolt laenulepingu nr
18-092213-EL alusel Swedbank AS-ile tasutud laenu põhiosamaksed kinnistu
enampakkumise läbiviimise seisuga vastavalt kummagi poole poolt tasutud osale. Tegemist
on eraldiseisva materiaalõigusliku rahalise vaidlusega, mis tuleb lahendada vastava haginõude
alusel eraldi menetluses. Kohus lahendab käesoleval juhul kaasomandi lõpetamise hagi, mitte
solidaarvõlgnikest laenusaajate sisesuhtest tulenevat vaidlust, mistõttu väljuks kohus taotluse
rahuldamisel nõude piiridest. Lisaks ei ole kostja esitanud vastuhagi.
18. Pooled palusid ülejäänud ostuhinna jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade
suurusele, s.o hagejale ¾ ning kostjale ¼. Selles osas kuulub poolte taotlus rahuldamisele.
19. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja nõudekirjas tehtud ettepanek
kaasomandi lõpetamiseks on asjaolusid arvestades seaduslik ning põhineb asjaomasel
kohtupraktikal. Hageja nõudekirja eesmärk oli vältida käesolevat menetlust ning anda kostjale
viimane võimalus asja lahendamiseks kohtuväliselt. Juhul, kui kostja oleks kohtuväliselt
2-24-14117
olnud nõus müügitulemi jaotama vastavalt omandiosa suurusele, ei oleks hageja pidanud
vastavat kulu kandma. Hageja nõudekirja koostamise kulu ei ole ülemääraselt suur.
Apellatsioonkaebus
20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles
maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse kinnistu müügist saadud rahast kostjale
laenulepingu alusel tehtud maksete 44 112,01 eurot tagastamiseks. Samuti osas, milles
maakohus rahuldas kahju nõude. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega lisada
kinnistu müügist saadud raha jagamise neljanda punktina kostjale Swedbank AS-ile
laenulepingu nr 18-092213-EL alusel tasutud eluasemelaenu maksete 44 112,01 eurot
tagastamine. Hageja kahju hüvitamise nõude palub kostja jätta rahuldamata.
21. Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud tõendid tähelepanuta ja pole otsuses märkinud,
et kinnistu võõrandamisest saadud tulemist peab kostjale hüvitama 44 112,01 eurot, s.o
kinnistuga seotud pangalaenu tagasimaksed. Tulenevalt lahusvara režiimist on kostjal õigus
saada laenu tagasimaksete eest hüvitist.
22. Hageja pöördus kostjat teavitamata advokaadibüroo poole. Kostja on olnud kogu aeg nõus
kaasomandi lõpetamisega, kuid soovib saada tagasi tulemi jaotamisel oma osa, s.o pangalaenu
tagasimakseid 44 112,01 eurot.
Vastustaja seisukoht
23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja
põhjendatuses.
25. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust
ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse
avalikul enampakkumisel saadud raha jaotamise korra ning kahju hüvitamise nõude
rahuldamise osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas
kaasomandi kinnistu suhtes kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Samuti pole
maakohtu otsust vaidlustatud kaasomandi lõpetamise nõudes menetluskulude jaotamise osas.
26. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisadena täiendavad tõendid: väljavõte 2018–2019 laenu
tagasimaksete kohta; väljavõte 2020–2021 laenu tagasimaksete kohta; väljavõte 2022–2023
ülekannete kohta; väljavõte 2024. a laenu tagasimaksete kohta; kostja abiellumisavaldus.
Ringkonnakohus ei võta laenu tagasimaksete kohta esitatud tõendeid vastu põhjusel, et need
on maakohtus juba esitatud. Kostja abiellumisavalduse vastuvõtmise vajadust ei ole kostja
selgitanud. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest, mida kostja sellega tõendada soovib.
Ringkonnakohus jätab selle TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata kui asjakohatu tõendi.
27. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et maakohus on andnud
hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalõiguse
2-24-14117
norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on jõudnud põhjendatult järeldusele, et
hagi tuleb rahuldada ning rahuldada osaliselt ka hageja taotlus enampakkumise tulemusena
laekunud ostuhinna jagamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja
põhjendustega ning maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.
Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda.
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28. Pooled ei vaidle, et hagejale kuulub kinnistu kaasomandist ¾ suurune mõtteline osa ning
kostjale ¼ suurune mõtteline osa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistu enampakkumisel
saadud rahast tuleb kõigepealt tasuda enampakkumisega seotud kulud ja laenujääk ning
mõlemale kaasomanikule nende tehtud sissemaksed kinnistu soetamiseks. Samuti ei vaidle
pooled selle üle, et kõige viimasena tuleb ülejääv raha jagada põhimõttel ¾ hagejale ja ¼
kostjale. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas lisaks tuleb arvesse võtta ka kostja
poolt tasutud laenu tagasimakseid kokku 44 112,01 eurot. Ringkonnakohus leiab, et
maakohus ei võtnud õigesti neid tagasimakseid kinnistu enampakkumisel saadud raha
jagamisel arvesse.
28.1. Riigikohus selgitas asjas nr 2-20-17399, viidates ka varasematele lahenditele, et
asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 ei võimalda kaasomandi jagamist muus proportsioonis kui
kaasomandi mõtteliste osade suurust silmas pidades. Juhul, kui kaasomand lõpetatakse
kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega, tuleb enampakkumise tulem jaotada AÕS §
77 lg 2 alusel kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi mõtteliste osade suurusele
(RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 19; RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 15). Kohus
võib siiski kaasomandi lõpetamise otsuses TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et kaasomandi ese
võõrandatakse ilma koormatisteta selliselt, et enampakkumise tulemist rahuldatakse
kõigepealt pandipidajate või teiste piiratud asjaõiguse omajate nõuded nii, et piiratud
asjaõigused saab kustutada, ja et järelejääv tulem jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste
osade suurusele (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 23; 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 12).
Tulenevalt eeltoodust ei saa seega enampakkumise tulemi jaotamisel laenulepingu alusel
tasutud makseid maha arvata ja sellega jaotamisele kuuluva summa proportsiooni muuta.
28.2. Riigikohus leidis viidatud asjas nr 2-20-17399, et AÕS § 77 lg 2 ja TsMS § 445 lg 1 ei
võimalda tulemist maha arvata ka kinnisasja soetamisel tasutud sissemakseid. Seega ei saaks
ka hageja poolt 77 000 euro ja kostja poolt 10 000 euro suurust sissemaksu enampakkumise
tulemi jaotamisel arvesse võtta, kuid lähtudes sellest, et sissemaksu arvesse võtmist ei ole
vaidlustatud, ei saa ringkonnakohus maakohtu otsust selles osas muuta (vt selle kohta ka
RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 20).
28.3. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt sõlmisid sissemaksust ülejäänud osas ostuhinna
tasumiseks hageja, kostja ja Swedbank AS-i vahel laenulepingu. Kostja seisukohtadest
tulenevalt soovib kostja saada tagasi tema poolt laenulepingu alusel tasutud makseid kokku 44
112,01 eurot. Kostja tugines seega sellele, et tema panus kinnisasja soetamiseks võetud ühise
laenu tagasimaksmiseks on olnud hagejaga võrreldes suurem. Riigikohus selgitas eelpool
viidatud asjas, et solidaarvõlgnik saab olukorras, kus ta on täitnud ühist kohustust suuremas
ulatuses, kui temale langevas osas, esitada teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69
lg 2 alusel. Mitteabielulises kooselus elavate kaasomanike puhul võib vastavate eelduste
esinemisel olla võimalik asjaõigusseaduses (AÕS § 72 lg-tes 1 ja 4) ja võlaõigusseaduses
(VÕS § 69 lg-s 2) sätestatu asemel esitada seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise kaudu
vara väärtuse juurdekasvu jagamise ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamise nõue
(RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 21; RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878/52, p-d 16-16.3).
Kirjeldatud nõudeid saab kohus menetleda juhul, kui menetlusosaline on need kohtule
2-24-14117
esitanud. Kusjuures sellised nõuded on kaasomanikul võimalik maksma panna kaasomandi
jagamise menetluses, esitades vastava hagi või vastuhagi ja tasudes riigilõivu (RKTKo
29.05.2025, 2-20-17399, p 21; RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320/73, p 15.3). Maakohus leidis
seega käesolevas asjas õigesti, et kostja nõue on eraldi rahaline nõue ning kostja ei ole
esitanud vastuhagi. Samas ei selgitanud maakohus kostjale käesolevas asjas sellise vastuhagi
esitamise võimalust. Arvestades, et maakohus lahendas menetluses oleva nõude ainsal
võimalikul viisil, s.o lõpetas kaasomandi kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisega ja
tulemi jaotamisega, ei esine selgitamiskohustuse rikkumisest hoolimata alust maakohtu otsuse
tühistamiseks. Kostjal on soovi korral võimalik kirjeldatud nõuded hageja vastu maksma
panna teises tsiviilasjas hagi esitades (vt ka RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399, p 24).
29. Samuti ei esine alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus rahuldas
hageja kahju hüvitamise nõude.
29.1. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude, mis seisnes kohtuvälistes õigusabikuludes.
Hageja on kohtueelse menetlusega seonduvalt kandnud õigusabikulusid kokku 442,2 eurot,
mis on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kohtumenetluseelsete
õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel peab kohus kõigepealt hindama, kas õigusabi
kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanu saanud oma
õigusi tõhusalt kaitsta. Üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada
mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).
Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et õigusabi kasutamine oli antud
juhul mõistlik ja vajalik. Kostja märkis vastuses hagile, et pooltel tekkisid lahkarvamused
kinnistu müügist saadud raha jagamises. Kostja oli nõus kinnistu võõrandamisega, kuid ta ei
olnud nõus hageja poolt pakutud müügisumma jagamisega. Seega möönis ka kostja ise, et
pooltel olid enne hagi esitamist kaasomandi lõpetamise osas lahkarvamused. Ringkonnakohtu
hinnangul ei saa käesoleval juhul järeldada, et hageja saanuks sellises olukorras enda õigusi
tõhusalt kaitsta professionaalse õigusabita. Õigusabi kasutamine oli tingitud kostja
vastuseisust kaasomandi lõpetamise küsimuste lahendamisel. Seejuures nähtub hageja
nõudekirjast selle eesmärk vältida käesolevat menetlust ning anda kostjale viimane võimalus
asja lahendamiseks kohtuväliselt (dtl 38–40).
29.2. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud
on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Ringkonnakohus nõustub
maakohtuga, et nõudekirja koostamise kulu ei ole ülemäärselt suur. Hageja lepinguline
esindaja kulutas nõudekirja koostamisele 2 tundi, mis on kahe leheküljelise õiguslikult
argumenteeritud nõudekirja koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu. Arvestades, et
tegemist on vandeadvokaadiga, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot
samuti mõistlik ja vastab vaidluse keerukusele.
29.3. Hageja soovis kohtueelselt jaotada kaasomandi lõpetamisel müügist saadud raha
selliselt nagu hageja soovis hagiavalduses esitatud alternatiivses nõudes ja millise maakohus
ka rahuldas. Seega on hageja kohtueelsed õigusabikulud tervikuna põhjendatud ja maakohus
on õigesti need kostjalt hageja kasuks välja mõistnud.
30. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)