2-24-12712/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12712

Tsiviilasi

L-L L hagi M-M L vastu elatise nõudes

Hagihind

2 295 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L-L L (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: A K (e-post xxx)

Kostja: M-M L (isikukood xxx, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M-M Llt elatisevõlgnevus perioodi 01.04.2024-31.08.2024 eest 1 176,60 eurot L-

L L kasuks.

3. Välja mõista M-M Llt elatisevõlgnevus perioodi 01.09.2024-30.11.2025 eest 3 716,40 eurot L-

L L kasuks.

4. Välja mõista M-M Llt xxx sündinud alaealise lapse L-L L kasuks alates 01.12.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, igakuine elatis 255 eurot kuus.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks A Ki kontole nr xxx.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Hageja elab alates 2024.a. veebruarist oma ema juures, isa lapse elus ei osale.

Lapse isa on vahel tasunud lasteaia eest ning toonud mähkmeid. Lapse igakuised vajadused on 421

eurot kuus (so eluasemekulu 75-125 eurot, toidukulu 65 eurot, transpordikulu 35 eurot, kulutused

tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, lasteaiakulu 116 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 40 eurot).

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks:

1.1. elatisevõlgnevus perioodi 01.04.2024 – 31.08.2024 eest 1 275 eurot;

1.2. alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 255 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik ülalpidamist anda, ta õppis hagi esitamise

seisuga koolis ja sissetulek puudus. Lapse emaga oli kokkulepe, et kostja organiseerib mähkmed ja

tasub lasteaiamaksu, samuti on kostja pakkunud riideid. Mingi hetk tekkis probleem, et kindel

suurus mähkmeid enam ei sobinud ja oli vaja väiksemaid, kuid kostja ema oli juba mitu pakki neid

samu suuremaid ette ostnud, mis varem sobisid pool aastat. Kostja rohkem mähkmeid ei viinud,

sest ei olnud raha väiksemaid osta. Kostja on kooli lõpetanud, kuid sissetulek puudub käesoleva

ajani. Kostja on töötu. Kostja on valmis ülalpidamiskohustust täitma tulevikus, kui tekib pidev ja

stabiilne sissetulek. Kostja tegeleb käesoleval ajal töö otsimisega. Kohus peaks elatise maksmise

ajatama või vähendama kuni kostja leiab töö ja tekib sissetulek.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab oma

ema juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva

kuus või enam.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-

alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks veel väiksemaks, kui hagiga nõutud 255 eurot kuus. Selliseks asjaoluks ei ole

kostja puuduv sissetulek. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni,

tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kostja ei ole

välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks takistada tal mistahes sissetuleku teenimist. Ka hagi

esitamise seisuga õpingute jätkamine ei ole objektiivseks, kostjast sõltumatuks asjaoluks, mis

välistaks sissetuleku teenimise. Õpingutega on lapsevanemal võimalik tegeleda regulaarse

sissetuleku teenimisele täiendavalt, primaarne on ülalpidamiskohustuse täitmine, sest alaealine laps

ennast ise üleval pidada ei saa.

13. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

14. Perioodi 01.04.2024-31.08.2024 eest on hageja nõudnud ülalpidamist 1 275 eurot (255 x 5k).

Kostja esitas maksekorralduse (dtl 41), mille kohaselt tasus ta 20.07.2024 lasteaia eest 98,40 eurot.

15. Kohus rahuldab hageja nõude perioodi 01.04.2024-31.08.2024 eest osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse 1 176,60 eurot (1 275 - 98,4).

16. Kohus arvestab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS § 100 lg 4

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 01.09.2024 kuni 30.11.2025 eest pidi kostja andma

ülalpidamist kokku 3 825 eurot (255 x 15k). Kostja esitas maksekorralduse (dtl 40), mille kohaselt

tasus ta 15.09.2024 lasteaia eest 108,60 eurot.

17. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 01.09.2024 kuni 30.11.2025 eest 3 716,40 eurot (3

825 - 108,60). Alates 01.12.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni

täisealiseks saamiseni 255 eurot kuus.

18. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole.

Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

19. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et soovib täitmise ajatamist, märkimata, mis ajaks või mis

summades asuks kostja elatisevõlgnevust tasuma. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. TMS

(täitemenetluse seadustik) § 45 järgi võib kohus täitemenetluses võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et täitmise ajatamine ka TsMS §

445 lg 1 alusel eeldab erandlikke asjaolusid, milliseid kostja oma taotluses välja toonud ei ole.

Suure elatisevõlgnevuse on põhjustanud kostja enda käitumine, kes ei asunud ka kohtumenetluse

kestel mingiski osas regulaarselt elatist tasuma. Mõistlikult ei saa kõne alla tulla ka jooksva elatise

tasumise kohustuse edasilükkamine kostja poolt taotletud määratlemata ajaks kuni sissetuleku

tekkimiseni, sest hageja vajab ülalpidamist käesoleval ajal. Kohus jätab kostja taotluse kohtuotsuse

täitmise ajatamiseks rahuldamata.

20. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik