2-23-125068/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-125068

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ EZZE vastu

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E A

Kostja: OÜ EZZE (registrikood 12976210, asukoht Kooli tn

15, Tõrva linn, Tõrva vald, 68640 Valga maakond, e-post

xxx) seaduslik esindaja E L

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ EZZE vastu sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks.

2. Mõista OÜ-lt EZZE välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudekulu 40

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja OÜ EZZE kanda.

4. Välja mõista kostjalt OÜ-lt EZZE hageja osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja kulu summas 339,15 eurot, kokku 459,15 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ-l EZZE tasuda hagejale

osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba

käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Eelnev menetluskäik

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 15.06.2023 TEXO OÜ (esialgne kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluses avalduse ning nõudis esialgselt kostjalt leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro

tasumist (kokku 70 eurot). Esialgne kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite tunnustades

põhinõuet summas 30 eurot. Harju Maakohus tegi 15.08.2023 tunnustatud nõude osas maksekäsu

mõistes esialgselt kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot. Maksekäsk on jõustunud 20.09.2023.

Hageja esitas 04.09.2023 esialgse kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt on hageja põhinõudeks 40

eurot sissenõudmiskulu. Kohus võttis hagiavalduse esialgse kostja vastu menetlusse 05.09.2023

kohtumäärusega. Hageja esitas 05.10.2023 taotluse kostja asendamiseks, kuna sõiduki omanik/vastutav

kasutaja oli transpordiameti väljavõtte alusel leppetrahvi väljastamise kuupäeval küll TEXO OÜ, kuid

kes oli andnud rendilepingu alusel sõiduki kasutada OÜ-le EZZE. Harju Maakohus 23.10.2023

määrusega asendas senise kostja TEXO OÜ (registrikood 12293094) kostjaga OÜ-ga EZZE

(registrikood 12976210).

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot ning

menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) 13.01.2023 hageja

opereeritavale parkimisalale Tallinna Lauluväljak, MERE parkla Tallinnas. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimispiletit ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja

esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr xxx maksetähtajaga

27.01.2023 võlgnevuse summaga 30 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Leppetrahvinõue tasuti 17.08.2023

summas 30 eurot, kuid tasumata on sissenõudmiskulu, menetluskulu ja riigilõiv.

Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse

saadetud päringu kulu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kirja saatmise kulu.

Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirja esialgse kostja äriregistrijärgsele elektronposti

aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Vaidlusalused ei ole

asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse

kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt. Hagejal on õigus nõuda

sissenõudmiskulu hüvitamist olenemata sellest, kas põhinõue on tasutud või mitte.

Leppetrahv summas 30 eurot on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane. Eelnevat on

kinnitanud ka senine kohtupraktika: leppetrahvi suuruse määramisel arvestatakse nõude täitmis- ja

survefunktsiooniga. Kostja viitab leppetrahvi ebaproportsionaalsusele võrreldes parkimisalal

kehtestatud parkimistasuga (24h parkimise eest tuleb tasuda 5 eurot). Kuid selleks, et leppetrahv

täidaks survefunktsiooni ehk motiveeriks parkijat parkimislepingu tingimusi järgima, peab nõude

summa olema piisavalt suur. Ükski seadusesäte ei näe ette piirangut, et parkimislepingu rikkujale

määratud leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu.

Kuna leppetrahvi nõue tuli tasuda hiljemalt 27.01.2023, siis muutus see sissenõutavaks alates 28.01.2023

ning oli sissenõutav seni ajani, kuniks kohtumenetluse ajal (17.08.2023) see tasuti. Seega on täidetud

viivisnõude eeldused ja sellest tulenevalt omakorda ka sissenõudmiskulu eeldused.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Leppetrahvi väljastamise kuupäeval (13.01.2023) oli Mere parkla Pirita poolne sissesõit tähistamata.

Märgid ei paiknenud leppetrahvi tegemise päeval originaalfotodel näidatud asukohas. Leppetrahv tasuti

17.08.2023, st enne hagi esitamist Ezze OÜ vastu. Hagi Ezze OÜ vastu esitati 13.11.2023. Seega,

leppetrahv oli enne Ezze OÜ kaasamist, antud protsessi, tasutud. Kostjat ei ole kohtueelselt nõude

olemasolust teavitatud. Leppetrahvi vaidlustamiseks on ette nähtud liiga vähe aega. Kostja leiab, et

hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd esialgne leppetrahv on

väljastatud alusetult.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olev sõiduk xxx parkis 13.01.2023 Tallinna Lauluväljaku MERE

parklas Tallinnas, leppetrahvi ei tasutud määratud tähtajaks 27.01.2023, vaid 17.08.2023.

Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st

13.01.2023. Ebaõige on kostja väide, et talle ei ole leppetrahvinõuet esitatud. Kohus leiab, et hageja

esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi sõidukile jätmine. Riigikohus on

pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p

12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste erandlike asjaolude esinemist esile toonud.

Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st

kostja. Kuna esmane kostja on tunnustanud leppetrahvi 30 eurot, selle tasunud ja ei ole vaidlustanud

maksekäsku, siis lähtub kohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid.

Kostja leppetrahviga seotud vastuväited (sh sissesõit tähistamata, leppetrahvi vaidlustamiseks on liiga vähe

aega, leppetrahv on väljastatud alusetult, summa suurus) on asjakohatud ja ei oma käesoleva vaidluse

seisukohast tähtsust, kuna hagi esemeks on sissenõudmiskulu, mitte põhinõue.

VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number xxx ja võlgnevuse summaga 30 eurot on tõendatud, et

hageja andis esialgsele kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt

27.01.2023, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks.

Kohus märgib, et VÕS § 113¹ lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot) ja hüvitise

suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne

summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid

ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirju, et nõuda

sissenõudmiskulusid. Samuti ei ole oluline, kas leppetrahvi tasus kostja või kolmas isik ega see, et

leppetrahv oli asendatud kostja vastu hagi esitamise ajaks tasutud.

Kostja tasudes leppetrahvi 17.08.2023, on selle tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist.

Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub

vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud

VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb

seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja

mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg

1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja esitas 06.02.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 724,17 eurot (6

tundi 35 min *110 eurot).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu,

kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja

teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta

kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite

järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku

määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.

Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse

puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega.

Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud

ning hagiavaldus asendatud kostja vastu kattub suures osas hagiavaldusega esialgse kostja vastu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 45 minutit; 23.11.2023

esitatud kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks ning 11.12.2023 seisukoha koostamiseks 2 tundi 20

minutit, kokku 3 tundi 5 minutit summas 339,15 eurot.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-158-12 punktis 12 sedastanud, et lepingulise esindaja kulusid, mis on

tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus

kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Hageja esindaja järgmiste toimingute:

24.12.2023 vastusega tutvumine, 11.01.2024 seisukoha koostamine, 28.01.2024 seisukoha analüüs ja

06.02.2024 seisukoha koostamine, vajadus ei tulenenud seadusest ega kohtu nõudest. Kui hageja

esindaja pidas vajalikuks oma seisukohta esitada, ei ole nende kulude hüvitamise nõue vastaspoolelt

põhjendatud ega vajalik.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 459,15 eurot (100 + 20 +

339,15).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiia Bergson

kohtunik