2-22-141140/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141140

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

677,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja X (isikukood XXX, seaduslik esindaja Y ja lepinguline

esindaja Andreas Lunden

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29.08.2025, edasi kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine põhisummas 32,42 eurot, intressinõudest 23,47

eurot, lepingutasu 1,64 euro nõudest ja sissenõudekulude 30 euro nõudest.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Mõista Xilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus põhisummas 395,85

eurot ja viivised summas 86,39 eurot.

4. Mõista Xilt PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis kuni põhinõude 395,85 euro

jäägi täieliku tasumiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates

04.06.2025, kuid kokku mitte enam kui põhivõla 395,85 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud Xi kanda.

6. Mõista Xilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis

summas 360 eurot (riigilõiv 140 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetlusega seotud

kulu ja õigusabikulud 200 eurot).

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (360

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

8. Jätta rahuldamata Xi taotlus ekspertiisiakti toimikusse lisamiseks.

9. Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks ja

tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital riigilõiv osaliselt summas 17,50 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS (hageja) hagi X vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Kostja ja Antista AS (edaspidi müüja) sõlmisid 28.11.2019 järelmaksuga müügilepingu koos

selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Kostja ostis 28.11.2019 sõlmitud järelmaksuga

müügilepinguga nr. 2738150 Antista AS mobiiltelefoni Samsung Galaxy A80

SMA805FZDDSEB kauba kogumaksumusega 499,99 eurot. Pärast lepingu sõlmimist

kohustus kostja sooritama AS LHV Finance igakuiseid makseid 17,29 eurot krediidikulu

kogusummas 834,92 eurot 48 kalendrikuu jooksul. Kogusummast 834,92 eurot moodustas

kauba maksumus 499,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot ja intress 315,03 eurot.

3. AS LHV Finance loovutas 27.07.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja ei

reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

4. Hageja esitas kohtu nõudel 05.11.2025 alternatiivnõude põhinõude ning seaduses sätestatud

viivise osas. Hageja arvestab tagasimakseid põhinõude ulatuses, arvestades krediidisummast

499,99 eurot maha kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud 67,68 eurot ja hagejale enne

kohtumenetluse alustamist tasutud 36,46 eurot ning nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas

395,85 eurot. Muid tasusid hageja kostjalt ei nõua ja neid pole ka kostja poolt tasutud.

Hagiavalduses esitatud intressinõudest, lepingutasu ja sissenõudekulude nõudest hageja

loobub.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja eestkostja on käinud hageja kontoris ja

tasunud kostja nõuete katteks sularahas 31.05.2021 60 eurot ja 07.06.2021 60 eurot. TsÜS §

158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja on seisukohal, et

nõude osalise tasumisega kostja eestkostja poolt on kostja seaduslik esindaja tehingu heaks

kiitnud.

Kostja vastuväited

6. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal

teovõimetu. Kostja tunnistati teovõimetuks märtsis 2020.

7. Kostja tugineb 09.09.2025 seisukohas mh sellele, et kostjale anti kergekäeliselt laenu

kontrollimata tema teovõimet. Hagi rahuldamise korral palub hageja rahuldada hagi

maksimaalselt põhisumma ulatuses ning jäta hagi rahuldamata viivise, intressi ja

menetluskulude osas.

8. 15.10.2025 seisukoha kohaselt nähtub 10.10.2019 ekspertiisiaktist, et kostja põeb

maniakaalset skisoafektiivset häiret, millega kaasneb mitme psühhoaktiivse aine

kuritarvitamine. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole kostja võimeline oma tegudest aru saama ega

neid juhtima ning ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada. Tema vaimne seisund ei võimalda

teha juriidilisi otsuseid ega suuri rahalisi tehinguid. Kostja taotleb lisada käesolevasse

menetlusse ekspertiisiakt tsiviilasja 2-19-15142 toimikust. Kostja võttis laenu vahetult pärast

haiglast väljakirjutamist ja enne teovõimetuks tunnistamise määruse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus lahendab hagi lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu

hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on

selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

10. Esmalt lahendab kohus hageja 05.11.2025 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Taotluse

kohaselt loobub hageja põhinõudest 32,42 eurot, intressinõudest 23,47 eurot, lepingutasu

1,64 euro nõudest ja sissenõudekulude 30 euro nõudest.

11. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1- 61-

16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS §

428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist

loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega,

samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

12. Kohus leiab, et eeltoodud hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva

tsiviilasja menetluse jätkamiseks põhisumma 32,42 euro, intressinõude 23,47 euro,

lepingutasu 1,64 euro ja sissenõudekulude 30 euro nõuetes.

13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

14. Kostja on mh tuginenud tehingu tühisusele tulenevalt kostja piiratud teovõimest. Kuna

kostjale ei olnud lepingu sõlmimise hetkel määratud eestkostjat, siis TsÜS § 8 lg 3 järgi tuleb

eeldada, et sõlmitud leping oli kehtiv ja vastupidist peab tõendama kostja. Kui isikule, kes

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et

isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud (TsÜS § 8 lg 3).

Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne

tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik

on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita (TsÜS §

11 lg 1).

15. Kohus selgitas kostjale 27.06.2023 kirjaga, et kostja peab tõendama, et ta oli lepingu

sõlmimise ajal piiratud teovõimega ning asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas kostjal oli

teovõime 28.11.2019 lepingu sõlmimisel. Kui seda ei olnud, siis tuleb kostjal alusetu

rikastumise sätete alusel tagastada põhivõlg. Seega, isegi kui 28.11.2019 tehing on tühine, ei

vabane kostja põhivõla tagastamisest olukorras, kus kostja teovõime oli piiratud. Kohus

märgib, et kohtule 09.09.2025 esitatud Harju Maakohtu 29.01.2020 eestkoste seadmise

määruse väljavõte ei tõenda seda, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõime.

Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja ei saa esitada tsiviilasjas nr 2-19-15142 tehtud

psühhiaatrilist ekspertiisi, kuna e-toimikus ei ole ta nähtav ning kostja taotleb, et kohus

vaataks Kohtute Infosüsteemis 219-15142 teostatud ekspertiisi tulemusi. Kohus selgitab, et

kohus ei kogu omal algatusel hagimenetluses tõendeid. Kohus andis kostjale tähtaja esitada

tõendid selle kohta, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (dtl 113-114). Hageja

on seisukohal, et nõude osalise tasumisega kostja eestkostja poolt on kostja seaduslik

esindaja tehingu heaks kiitnud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kostja ema soovis olukorda

lahendada, kuid vaidleb hagile vastu ning seega ei saa osalise tasumisega lugeda tehingut

heaks kiidetuks. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratatud

teovõimega.

16. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Järelmaksu müügilepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on krediidi

kulukuse määr 30,73% aastas (dtl 26-32). Lepingu sõlmimise ajal 28.11.2019 oli Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne määr seega 58,11%).

18. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

19. Seega kontrollib kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtul on endal

kohustus kontrollida omal algatusel krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Riigikohtu juhiste

kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

21. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja ostis 28.11.2019 sõlmitud järelmaksuga

müügilepinguga nr 2738150 Antista AS mobiiltelefoni Samsung Galaxy A80

SMA805FZDDSEB kauba kogumaksumusega 499,99 eurot. Pärast lepingu sõlmimist

kohustus kostja sooritama AS-le LHV Finance makseid. AS LHV Finance oli oma majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). AS LHV

Finance loovutas nõude kostja vastu hagejale.

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja esitada kostja

arvelduskonto väljavõtted. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte (dtl 89-92).

Nimetatud pangakonto väljavõtet analüüsides ei saanud laenuandja veenduda krediidiandja

maksevõimelisuses. Pangakontolt nähtuvalt on kostjale makstud sotsiaaltoetusi, peretoetusi ja

elatisabi. Samuti nähtub igakuine töötasu Vernick OÜ-lt summas 96,40 eurot. Arvestades

eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS §

4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega ei ole krediidiandja

järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.

25. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hageja on esitanud

hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on tõendanud, et kostja sai krediiti

kauba soetamiseks 499,99 eurot. Hageja arvestab tagasimakseid põhinõude ulatuses,

arvestades krediidisummast 499,99 eurot maha kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud

67,68 eurot ja hagejale enne kohtumenetluse alustamist tasutud 36,46 eurot. VÕS § 4034 lg 7

alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja

põhivõlgnevuse nõude summas 395,95 eurot.

26. Kuna tegemist on rahalise kohustusega, siis on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113). Võlausaldaja võib rahalise

kohustusega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kohus rahuldas hagi

kostja vastu 395,85 euro nõudes. Seega rahuldab kohus ka hageja viivisenõude VÕS § 113

lg 1 teises lauses toodud määras põhivõlalt perioodi 21.12.2023 kuni 05.11.2025 eest. Viivist

tuleb arvestada sissenõutavaks muutunud põhiosamakselt alates järelmaksulepingu viimase

osamakse järgmisest päevast, so alates 21.12.2023 kuni alternatiivnõude esitamiseni

05.11.2025.

27. Viivisenõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel alates 04.06.2025 kuni põhinõude

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid kokku mitte rohkem kui põhivõla 395,85 euro ulatuses.

28. Hageja taotleb riigilõivu 35 euro tagastamist. Hageja tasus algselt hagilt hagihinnaga 482,24

eurot riigilõivu 175 eurot. Hageja leiab, et nõude osalise loobumise tõttu on hageja tasunud

riigilõivu 35 euro võrra enam. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1

kohaselt. Kohus leiab, et hageja taotlus on osaliselt põhjendatud. Hageja osalise loobumise

tõttu ei muutu hagi hind, hageja saab taotleda loobutud nõude osas poole riigilõivu

tagastamist. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist

(TsMS § 150 lg 2 p 2). Seega tuleb hagejale tagastada 35 eurost pool, so 17,50 eurot.

29. Kohus jätab rahuldamata kostja 15.10.2025 menetlusdokumendis esitatud taotluse

ekspertiisiakti toimikusse lisamiseks. Kostja ei ole esitanud korrektset tõendite kogumise

taotlust. Kohus ei lisa hagimenetluses teise tsiviilasja tõendeid asja juurde.

Menetluskulude jaotus.

30. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas

riigilõiv.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Samuti palun hageja kostjalt välja mõista

õigusabikulud.

33. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. TsMS § 484² järgi määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

34. Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid 420 eurot. Kohus leiab, et võttes arvesse

käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on põhjendatud õigusabikulu 200 eurot. Kohtu

hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja

menetlustoiminguid mahus 2 tundi (dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse

koostamine ja esitamine) tunnihinnaga 100 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude osalise väljamõistmise juures asjaolu, et rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja loobus seetõttu osaliselt nõudest.

35. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 360 eurot (200+20+140).

36. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

37. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

38. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik