3-25-4284/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-4284

Kohtuasi

X kaebus seoses Viru Vanglas tervishoiuteenuse

osutamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks X terviseandmeid sisaldavate tõendite osas

(tervisekaardi väljavõtted, dtl 17-76 ja 81-97).

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 16. novembril 2025 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles märgib kokkuvõtlikult

järgmist.

Kaebaja heidab Viru Vanglale ja SA Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajatele ette, et olukorras,

kus ta vajab arstiabi, hindab tema terviseseisundit valvur ning tervishoiutöötajad tuginevad oma

otsuseid tehes valvuri oletustele. Seetõttu leitakse ebaõigesti, et tal puudub erakorraline

terviseseisund ning meedikud teda vaatama ei tule. Sellised olukorrad on näiteks leidnud aset 12.

veebruaril 2025 ning erinevatel kuupäevadel ajavahemikul juunist kuni novembrini 2025. Kaebaja

3-25-4284

märgib, et seadus ei anna valvurile õigust ise kinnipeetava tervislikku seisundit hinnata.

Eeltooduga tekitatakse kaebajale stressi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, heaolu kaotust ja

tervisekahju. Ta tunneb end alandatuna ja väärkohelduna. Samuti rikub valvurite ja

meditsiinitöötajate tegevus kaebaja terviseandmete konfidentsiaalsust.

Kaebaja palub teha SA-le Ida-Viru Keskhaigla ettekirjutus, millega keelataks otsust tehes tugineda

valvuri oletustele ja ebaõigele hinnangule ning palub kohustada Viru Vanglat keelama valvuritel

tervisekontrolli tegemine ja aruannete üle andmine tervishoiutöötajatele.

2. Kaebaja edastas 16. novembril 2025 kohtule enda ambulatoorsed epikriisid ning esitas 17.

novembril 2025 täiendava pöördumise pealkirjaga „Kaebuse täiendus“. Pöördumises viitab

kaebaja sellele, et ta esitas 24. märtsil 2024 Viru Vanglale taotluse, milles taotles enda

terviseandmete töötlemise lõpetamist vangla ametnike ja juristide poolt. Lisaks viitab kaebaja

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-22-2022. Pöördumises ühtegi nõuet ega taotlust ei sisaldu.

3. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 18. novembril 2025 kohtule kaebaja vaidena

pealkirjastatud pöördumise nr 3-25/2-2/12891. SA Ida-Viru Keskhaigla edastas samal päeval

kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte ning kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise nr

3-25/2-2/12889.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest

(HKMS § 2 lg 4).

Kuigi kaebaja on oma esmase pöördumise kohtule pealkirjastanud esialgse õiguskaitse taotlusena,

siis mõistab kohus, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2

p 3) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Sellele viitab ka asjaolu, et kaebaja on taotluses palunud

vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning on esitanud kohtule täiendava

pöördumise, mille on pealkirjastanud kaebuse täiendusena. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et

haldusmenetluse seadus ei näe ette keelamisvaide esitamist, mistõttu on kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus kohtus lubatav üksnes juhul, kui koos sellega on esitatud ka kaebus.

Kohtu hinnangul soovib kaebaja keelamiskaebuses kokkuvõtlikult seda, et kohus keelaks valvuril

kaebaja tervisliku olukorra hindamise, selle hinnangu tervishoiutöötajale edastamise ning samuti

keelaks tervishoiutöötajal teha otsuseid, mis tuginevad valvuri edastatud hinnangul. Kaebuse nõue

ja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõud on praegusel juhul kattuvad.

Kaebuse tagastamine

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning

seda alljärgneval põhjusel.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vangla valvuritel tervisekontrolli tegemise, selle tulemuste

edastamise tervishoiutöötajale ning keelaks tervishoiutöötajal kaebaja tervise osas otsuse

tegemisel (nt otsus, kas kaebaja vajab erakorralist abi) tugineda valvurilt saadud hinnangule.

3-25-4284

Kaebaja on täpsemalt välja toonud, et valvuri hinnangud, et kaebaja on kontaktne, liigub vabalt ja

iseseisvalt, hingamine on normaalne, kehavigastused puuduvad ja ta ei tundnud valu jne, on

oletuslikud ja neilt on tehtud lubamatud järeldused. Kaebaja leiab, et valvur ei saa ilma

erihariduseta asuda arsti asemel andma hinnanguid tema terviseseisundi ja valuaistingu kohta .

Tõenditena on kaebaja esitanud kohtule enda ambulatoorsed epikriisid (dtl 81-97).

7. Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema

täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema

põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming rikub

kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel

(nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a määrus nr 3-17-

1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (vt Riigikohtu

18. veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab

selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-21-

1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega

sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli

2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).

8. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kohus ei

pea kuigi tõenäoliseks, et vangla valvuri ja tervishoiutöötaja vaheline suhtlus kaebajale arstiabi

osutamise vajalikkuse üle on toimunud ja toimuks ka edaspidi sellisel viisil nagu seda kirjeldab

kaebaja (s.o et tervisekontrolli teostajaks on valvur). Lisaks ei kinnita kaebaja etteheiteid ka tema

tervisekaardi väljavõtted (sh kaebaja enda esitatud epikriisid), millel kajastuvad andmed mitme

kuu vastuvõttude (sh kaugvastuvõttude) kohta (dtl 17-76 ja 81-97).

Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et ta on tervishoiutöötajate pideva järelevalve all ja

tervishoiutöötajad käivad ka tema juures kambris. Tervisekaardi kohaselt soovib kaebaja tihti

meedikut, avaldamata valvurile selle põhjust. Sellisel juhul on tervishoiutöötaja külastanud

kaebajat tema kambris või valvurilt saadud info põhjal teinud otsuse, et kaebajal kohest vajadust

tervishoiutöötaja vastuvõtuks ei ole. Kuigi kaebaja leiab, et valvurid hindavad tema

terviseseisundit ja meedikud, tuginedes sellele hinnangule, teevad otsuse talle tervishoiuteenust

konkreetsel juhul mitte osutada, siis kaebaja tervisekaart seda ei kinnita. Tervisekaardilt nähtub, et

olukorras, kus tervishoiutöötaja ei ole pidanud vajalikuks kaebaja juurde kambrisse minna, on ta

teinud vastava otsuse valvurilt saadud sellise teabe alusel, mis on inimesele objektiivselt nähtav ja

tajutav ka ilma meditsiiniliste eriteadmisteta. Üldjuhul on valvurid sellises olukorras andnud

tervishoiutöötajale näiteks edasi informatsiooni, et kaebaja liigub sektoris vabalt ringi, on

kontaktne, saab eluliste tegevustega iseseisvalt hakkama, tema hingamine on normaalne,

kehavigastused puuduvad, ta tuleb igapäevaste eluliste toimingutega toime ning erakorralist

seisundit tal ei täheldata (vt nt dtl 23, 44, 62, 63, 71, 73, 76). Sellise teabe tervishoiutöötajale

edastamise korral teeb aga otsuse kaebaja erakorralise ravivajaduse kohta siiski tervishoiutöötaja

ning selline otsustus kajastatakse tervisekaardil.

Kohtu hinnangul ei nähtu tervisekaardi väljavõtetest, et kaebajale oleks tervisekontrolli teostanud

valvurid. Olukorras, kus meedik ei ole kaebaja kutsel tema kambrisse tulnud, on tervisekaardilt

nähtuvalt siiski iga kord olnud tegemist tervishoiutöötaja eraldiseisva otsustusega, mis ei tugine

valvuri arvamusele ega meditsiinilisele hinnangule, vaid igaühele tajutavatele asjaoludele. Kohtu

hinnangul puudub seega oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajaduse üle otsustamisel

valvuri subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kui aga selline konkreetne

olukord peaks tõesti tulevikus aset leidma, on kaebajal võimalik esitada sellega seoses eraldiseisev

kaebus (nt võimaliku kahju hüvitamiseks).

3-25-4284

Kaebaja väide, et valvurite ja meditsiinitöötajate tegevus rikub tema terviseandmete

konfidentsiaalsust jääb praegusel juhul ebaselgeks, sest kaebaja ei ole konkreetsemalt viidanud

olukorrale, kus tervishoiutöötaja avaldaks valvurile tema tervist puudutavaid andmeid.

9. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul keelamiskaebuse esitamise eeldused praegusel

juhul täidetud. Keelamiskaebus ei ole seega lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

10. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud

abinõud kattuvad keelamiskaebuse nõuetega. Kohus vabastab kaebaja HKMS § 116 lg 1 alusel

ning menetlusökonoomiat arvestades riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

täiendavaid põhjendusi esitamata.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha

igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvestades seda, et kaebajal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda

ka esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus.

Kohtu hinnangul puudub oht, et tervishoiutöötajad tugineksid vastuvõtu vajadust hinnates

valvurite subjektiivsele arvamusele kaebaja terviseseisundi kohta. Kaebaja tervisekaardilt

nähtuvalt edastavad valvurid tervishoiutöötajale üksnes informatsiooni, mida nad kaebaja puhul

objektiivselt näevad ja tajuvad (nt liigub vabalt). Otsuse, kas kaebajale on vajalik erakorraline

vastuvõtt või mitte, teevad tervisekaardilt nähtuvalt tervishoiutöötajad.

11. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Muud menetluslikud otsustused

12. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid

sisaldavate tõendite (s.o tervisekaardi väljavõtted, dtl 17-76 ja 81-97) osas. HKMS § 77 lg-st 1

koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa

menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik

menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist

suurem. Asja kinniseks kuulutamine viidatud dokumentide osas on vajalik kaebaja eraelu kaitseks

ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik