2-25-13468/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev põhiosa Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-25-13468/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev põhiosa Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-13468
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi M-R Ji vastu võlgnevuse 1029,41 euro,
intressi 175,89 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1430,01 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja P M
Kostja M-R J (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev põhiosa
võlgnevus 76,84 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 8,26 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 7,63 eurot ning krediidilepingust nr xxx tulenev põhiosa võlgnevus
952,57 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 167,63 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivis 112,59 eurot.
3. Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt
(krediidilepingu nr xxx põhisummalt 76,84 eurolt ja krediidilepingu nr xxx
põhisummalt 952,57 eurot) alates 20. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5. Toimetada tagaseljaotsus M-R Jile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise
päevast.
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1. Jätta menetluskulud M-R Ji kanda.
2. Välja mõista M-R Jilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 280
eurot.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib
kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB
Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -
EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
M-R J (kostja) on sõlminud 28.07.2023 krediidiandjaga xxx väikelaenulepingu nr xxx.
Krediidilepingu Eritingimuste kohaselt leppisid pooled „Lepingu tingimused“ peatükis kokku, et
kostjale väljastatakse krediidisumma 99,99 eurot (millest lahutatakse koheselt lepingutasu 9,90
eurot), intressimääraga 14,90% aastas ehk 0,04% päevas ja viivisemääraga 14,90% aastas ehk
0,04% päevas. Krediidi kogukulu 152,92 eurot (krediidi kulukuse määr 39,19%) ning igakuine
osamakse 4,91 eurot alates kolmandast maksest. Kostja võlgnevust ei tasunud ning xxx ütles
04.02.2025 lepingu erakorraliselt üles.
Kostja on sõlminud 24.01.2024 krediidiandjaga xxx väikelaenulepingu nr xxx. Krediidilepingu
Eritingimuste kohaselt leppisid pooled „Lepingu tingimused“ peatükis kokku, et kostjale
väljastatakse krediidisumma 1000 eurot, intressimääraga 21,90% aastas ehk 0,06% päevas ja
viivisemääraga 21,90% aastas ehk 0,06% päevas. Krediidi kogukulu 1248,83 (krediidi kulukuse
määr 39,19%) ning igakuine osamakse 68,67 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning xxx ütles
04.02.2025 lepingu erakorraliselt üles.
xxx loovutas 06.05.2025 nõuded B2 Impact OÜ-le (hageja).
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,
et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning
lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (39,19%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus
ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses
öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda
kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et lepingu nr xxx alusel laenu andmise eel
tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 756,86 eurot ning pärast olemasolevate ja täiendava
finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 292,49 eurot esialgse
võlausaldaja poolt kontrollitud/korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 52% korrigeeritud
sissetuleku summast. Krediidilepingu nr xxx alusel laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks
sissetulekuks 873,83 eurot ning pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi
jääma laenusaajale vaba raha summas 420,13 eurot esialgse võlausaldaja poolt
kontrollitud/korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 48% korrigeeritud sissetuleku summast. VÕS
§ 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi
kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue
kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude
krediidi kulukuse määr oli 16,72% ning alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse
määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra
kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud,
vastavad VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühised.
Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, mis on kohtu hinnagul
põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista riigilõiv summas 280 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte
toimetada.
(allkirjastatud digitaalselt)