2-25-9851/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-9851

Tsiviilasi

Heiki Linnu ja Nikolai Aroni avaldus CitySecurity OÜ

juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamata jätmine, avalduste

läbivaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 3. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heiki Linnu ja Nikolai Aroni määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (avaldajad):

1. Heiki Lind

(isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp

2. Nikolai Aron (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Vait

Puudutatud isik: CitySecurity OÜ

(registrikood

11882061), seaduslikud esindajad Nikolai Aron, Heiki

Lind, Kristjan Kulu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. septembri 2025 määrus osas, milles maakohus jättis

Nikolai Aroni, Heiki Linnu ja CitySecurity OÜ vahel sõlmitud kompromissi

kinnitamata ning Nikolai Aroni ja Heiki Linnu avalduse CitySecurity OÜ juhatuse

kohustamiseks teabe andmiseks läbi vaatamata. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega kinnitada Nikolai Aroni, Heiki Linnu ja CitySecurity OÜ vahel sõlmitud

kompromiss ning lõpetada asja menetlus.

2. Maakohtu määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1.

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-9851 menetlus ning kinnitada Nikolai Aroni,

Heikki Linnu ja CitySecurity OÜ vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.1. Avaldajad Nikolai Aron, Heikki Lind ja puudutatud isik CitySecurity OÜ on

saavutanud kokkuleppe, et kuigi avaldajad ei ole siiani saanud käesoleva tsiviilasja

raames küsitud teavet ega saanud tutvuda küsitud dokumentidega, siis

menetlusosaliste huvides (mh täiendavate kulude vältimiseks), on mõistlik

kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-25-9851 lõpetada kompromissiga.

2.1.2. Avaldajad ja puudutatud isik on saavutanud kokkuleppe, et kuivõrd avaldajate

kohtusse pöördumise vajadus (ja sellega seoses menetluskulude tekkimine) oli

tingitud puudutatud isiku eelmise (ja tollel hetkel ainukese) juhatuse liikme Tarmo

Kuuse (Kuusk) poolsest juhatuse liikme kohustuste rikkumisest (keeldudes

alusetult avaldajatele nende poolt kohtu kaudu küsitud teabe andmisest ja

dokumentidega tutvumise võimaldamisest), siis tsiviilasjas nr 2-25-9851 tekkinud

menetluskulud jäävad CitySecurity OÜ kanda. Eeltoodu kohaselt kohustub

CitySecurity OÜ hüvitama avaldajatele menetluskulud järgmiselt:

2.1.2.1.

tasuma Nikolai Aroni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank) 2255,24 eurot (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust)

hiljemalt 10 päeva jooksul käesolevat kompromissilepingut kinnitava

kohtumääruse jõust- umisest;

2.1.2.2.

tasuma Heikki Linnu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(SEB Pank) 2727,61 eurot (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust)

hiljemalt 10 päeva jooksul käesolevat kompromissilepingut kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

2.1.3. Menetlusosalised soovivad lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-9851 vaidluse käesoleva

kompromissi sõlmimisega.

2.1.4. Menetlusosalised on saavutanud kokkuleppe käesolevat kompromissi kinnitava ja

menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja

lühendamises 2 (kahe) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

2.1.5. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus

tühistatakse, loevad menetlusosalised sellele vaatamata punktis 2.1.2. kokkulepitud

menetluskulude jaotuse ja punktides 2.1.2.1. ja 2.1.2.2. kokkulepitud CitySecurity

OÜ poolse menetluskulude hüvitamise kokkuleppe omavahelistes suhtes kehtivaks.

3. Võtta asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud uued tõendid

(CitySecurity OÜ osanike otsus ning nõudekiri dokumentide ja teabe üleandmiseks).

4. Nikolai Aroni ja Heiki Linnu määruskaebus rahuldada.

5. Tagastada Nikolai Aronile pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot

ja määruskaebuse esitamisel ülemääraselt tasutud 40 eurot, kokku 65 eurot. Riigilõiv

tagastada Nikolai Aroni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank), selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-9851“.

6. Tagastada Heikki Linnule pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot.

Riigilõiv tagastada Heikki Linnu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(SEB Pank), selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-9851“.

7. Menetlusosaliste menetluskulud, mis ei ole kompromissiga hõlmatud, jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe tööpäeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heiki Lind (avaldaja I) esitas 20. juunil 2025 Harju Maakohtule avalduse CitySecurity OÜ

juhatuse kohustamiseks avaldajale I teabe andmiseks. Nikolai Aron (avaldaja II) esitas 26. juunil

2025 Harju Maakohtule avalduse CitySecurity OÜ juhatuse kohustamiseks dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks ja teabe andmiseks (tsiviilasi nr 2-25-10099). Harju Maakohus võttis

mõlemad avaldused menetlusse ja liitis 1. juuli 2025 määrusega avaldajate avaldused ühte

menetlusse tsiviilasja numbriga 2-25-9851. Harju Maakohus otsustas 2. juuli 2025 määrusega

edastada avaldused TsMS § 119 alusel kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2. Menetlusosalised esitasid 27. augustil 2025 maakohtule kinnitamiseks kompromissi, mille

kohaselt on avaldajad ja puudutatud isik saavutanud kokkuleppe, et kuigi avaldajad ei ole siiani

saanud käesoleva tsiviilasja raames küsitud teavet ega saanud tutvuda küsitud dokumentidega, siis

menetlusosaliste huvides (mh täiendavate kulude vältimiseks), on mõistlik kohtumenetlus

tsiviilasjas nr 2-25-9851 lõpetada kompromissiga. Avaldajad ja puudutatud isik on saavutanud

kokkuleppe, et kuivõrd avaldajate kohtusse pöördumise vajadus ja sellega seoses menetluskulude

tekkimine oli tingitud puudutatud isiku eelmise ja tollel hetkel ainukese juhatuse liikme Tarmo

Kuuse (Kuusk) poolsest juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, siis tsiviilasjas tekkinud

menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik kohustub hüvitama avaldajatele

menetluskulud järgmiselt: 1) Nikolai Aronile 2255 eurot 24 senti (sh käibemaks ja 1/2 menetluses

tasutud riigilõivust) 10 päeva jooksul kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest; 2)

Heikki Linnule 2727 eurot 61 senti (sh käibemaks ja 1/2 menetluses tasutud riigilõivust) 10 päeva

jooksul kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

3. Tartu Maakohus keeldus 3. septembri 2025 määrusega kompromissi kinnitamisest ja otsustas

avaldajate avaldused jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et esitatud

kompromiss tuleb jätta kinnitamata ja avaldused tuleb jätta läbivaatamata, sest avalduste esitajatel

puudub vajadus oma õiguste kaitsele.

Avaldajad on puudutatud isiku osanikud, kes paluvad osanikena kohustada puudutatud isikut

võimaldama avaldajatele saama teavet ja tutvuda avaldustes märgitud dokumentidega. Kohus

tuvastas, et äriregistri andmetel on avaldajad alates 6. augustist 2025 ka puudutatud isiku juhatuse

liikmed koos Kristjan Kuluga. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada

juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

Teabenõude puhul on kohustatud subjektiks äriühing juhatuse liikmete kaudu ning õigustatud

subjektiks osanik, kes võib seda õigust teostada ka esindaja vahendusel. Käesoleval juhul on

avaldajad puudutatud isiku seaduslikud esindajad, kusjuures osaühingut võib kõikide tehingute

tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on avaldajatel võimalik saada vajalik teave ja

dokumendid. Asja materjalidest ei nähtu, et endine juhatuse liige oleks uutele juhatuse liikmetele

keeldunud dokumentide edastamisest. Dokumente ja teavet ei saa ÄS § 166 lg 1 alusel nõuda

endiselt juhatuse liikmelt. Seega avaldajatel kui puudutatud isiku juhatuse liikmetel peab olema

endil ligipääs vajalikele dokumentidele ja teabele. Kuivõrd avalduste esitajatel puudub vajadus oma

õiguste kaitsele, puudub vajadus ka kompromissi kinnitamiseks.

Seoses esitatud kompromissiga pidas maakohus vajalikuks selgitada ka järgmist. Kompromissi on

allkirjastanud avaldajad ja kolmas juhatuse liige Kristjan Kulu. Kõik kolm isikut on nii puudutatud

isiku juhatuse liikmed kui ka osanikud. Kompromissiga lepiti kokku, et puudutatud isik hüvitab

avaldajatele nende menetluskulud. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel

tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes,

mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Kuigi kõik kompromissi allkirjastanud isikud on ühtlasi ka puudutatud isiku osanikud ning seega

saaks hüpoteetiliselt osanike nõusolekut juhatuse liikmega tehingu tegemiseks (kokkulepet

menetluskulude hüvitamiseks) jaatada, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul kokkulepe avaldajate

menetluskulude hüvitamiseks puudutatud isiku poolt põhjendatud. Avaldajad esitasid kokku kolm

teabe saamise nõuet puudutatud isiku suhtes (tsiviilasjad nr 2-25-8160, nr 2-25-9851 ja nr 2-25-

1009). Avalduste õiguslik argumentatsioon ja asjaolude kirjeldus on suures osas kattuvad.

Maakohus kinnitas 25. augustil 2025 tsiviilasjas nr 2-25-8160 kompromissi, millega on kohustanud

puudutatud isikut hüvitama avaldajatele nende menetluskulusid kokku 5114,98 eurot. Maakohtu

hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-25-

8160, mõistlikult kuluda veel umbes samas suurusjärgus aega ja avaldajatel tekkida täiendavalt

kulusid üle 5000 euro ulatuses, mis tuleks täiendavalt kohtumäärusega puudutatud isikult välja

mõista.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldajad esitasid 8. septembril 2025 määruskaebuse maakohtu 3. septembri 2025 määruse

peale, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kompromiss

kinnitada.

Avaldajate hinnangul ei ole maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 430 lõikeid 1 ja 3. Nimetatud

sätetest tuleneb, et kui menetlusosalised esitavad kohtule kompromissi ja asjas ei ole jõustunud

menetlust lõpetav lahend, peab kohus kompromissi kinnitama, v.a. juhul kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama üksnes perekonnaasjades. Maakohus ei

ole kohtumääruses tuvastanud, et kohtule esitatud kompromiss on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või ei ole täidetav. Kuna nimetatud alustele vastavad

asjaolud puuduvad, oli maakohus TsMS § 430 lg-st 1 ja 3 tulenevalt seotud kohtule esitatud

kompromissiga ja pidi selle kinnitama ning ei saanud jätta avaldust TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

Kompromissi kinnitamata jätmise alusena ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, mille kohaselt

kohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr

2-25-8160, tekkida täiendavaid kulusid üle 5000 euro ulatuses. Menetlusosalised võivad

kompromissis vabalt kokku leppida selles, milliseid hüvitisi tasub üks menetlusosaline teisele.

Seadusest ei tulene, et kompromissi saab jätta kinnitamata, kui kohus leiab, et kokku lepitud hüvitis

on ebamõistlik. Konkreetsele õigusnormile, mis antud menetluskulude hüvitamise kokkulepped

keelaks, kohus tuginenud ei ole.

Puudutatud isiku osanike nõusolek kompromissi sõlmimiseks tuleneb kohtule esitatud allkirjastatud

kompromissist, nagu kohus on õigesti märkinud. Kuigi sellest piisab, kõrvaldab nõusolekute

võimaliku hüpoteetilisuse vaieldamatult asjaolu, et osanikud võtsid 26. augustil 2025 vastu ka

ühehäälse otsuse, millega kiitsid kompromissi tingimused heaks. Nimetatud osanike otsuse vastu

võtnud osanikud on puudutatud isiku tegelikud kasusaajad ja kuuluvad kõik ka puudutatud isiku

juhatusse.

Maakohus on viidanud ka sellele, et avaldajad ei ole tõendanud, et endine juhatuse liige oleks uutele

juhatuse liikmetele keeldunud dokumentide edastamisest. Samas ei andnud kohus osanikele isegi

võimalust tõendada, et nad on proovinud endiselt juhatuse liikmelt Tarmo Kuuselt edutult

dokumente välja nõuda. Seoses Tarmo Kuuse juhatusest tagasikutsumisega esitasid osanikud 18.

augustil 2025 nõudekirja, milles nõudsid dokumentide ja teabe üleandmist, kuid Tarmo Kuusk seda

nõuet täitnud ei ole.

Lisaks on põhjust kahelda selles, kas osaniku teabenõude üle toimuvas hagita menetluses sõlmitav

kompromiss kuulub ÄS § 181 lg 3 kohaldamisalasse. Riigikohtu praktikas (3-2-1-86-13; 2-18-

13213; 2-19-9918) on osaniku teabenõude vaidlustes olnud menetlusosalisteks osanik ja osaühing,

mitte juhatus ja osaühing. Sarnaselt on menetlusosalised määratlenud maakohus ka vaidlustatavas

kohtumääruses. Seega on kompromissilepingu pooled osanikud ja osaühing. ÄS § 181 lg 3

reguleerib aga osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehingute tegemist.

Ka osaniku teabeõiguse teostamise eeldusi ja korda arvestades ei oleks loogiline, et juhul, kui

juhatus soovib osanikuga sõlmida kompromissi, millega kas nõustub teatud teavet andma või võtab

vastu osaniku teabenõudest loobumise, peab juhatus eelnevalt hankima nõusoleku teistelt osanikelt.

Osaniku õigus teabele (ÄS § 166) ei sõltu teiste osanike nõusolekust, mistõttu ei saa sõltuda teiste

osanike nõusolekust ka teabenõude vaidluses kompromissi sõlmimine.

5. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada

ja edastas 10. septembri 2025 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus ei pidanud vajalikuks küsida kaebuse osas

eraldi puudutatud isiku seisukohta, kuivõrd avaldajad on ühtlasi puudutatud isiku juhatuse liikmed

ja osanikud ning kolmas puudutatud isiku juhatuse liige ja kolmas puudutatud isiku osanik Kristjan

Kulu on allkirjastanud nii kohtule 20. augustil 2025 esitatud kompromissi kui ka kaebusele lisatud

osanike otsuse.

6. Ringkonnakohus andis 19. septembril 2025 TsMS § 664 lg 1 alusel puudutatud isikule võimaluse

esitada seisukoht määruskaebuse suhtes.

7. Puudutatud isik teatas 29. septembril 2025, et tal ei ole vastuväiteid määruskaebusele. Puudutatud

isik palus rahuldada määruskaebuse, kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-9851

menetlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 3. septembri 2025 määrus tuleb tühistada ning

menetlusosaliste kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada (TsMS § 667 lg 2 esimene lause).

9. Maakohus jättis menetlusosaliste kompromissi kinnitamata, sest leidis, et avaldused tuleb jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna avalduste esitajatel puudub vajadus oma õiguste

kaitsele.

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et seadus ei näe ette sellist alust kompromissi

kinnitamata jätmiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

11. Maakohus ei ole leidnud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss oleks vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikuks olulist avalikku huvi või et kompromissi ei oleks võimalik

täita. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kuivõrd esineb alus avalduste läbi vaatamata jätmiseks,

tuleb jätta kompromiss kinnitamata. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Menetlusosaliste

õigus lõpetada asi kompromissiga kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 206 lg

2 ja § 430 lg 1) on üks menetlusosaliste olulisi õigusi ja kohus saab kompromissi kinnitamata jätta

ainult seaduses ettenähtud juhtudel (TsMS § 430 lg 3). Õigus lõpetada menetlus kompromissiga

kehtib ka hagita menetluses tingimusel, et menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust

käsutada (§ 477 lg 6 teine lause). Praegusel juhul on tegemist sellise õigusega.

12. Isegi kui põhimõtteliselt saaks maakohtu viidatud ÄS § 181 lg-t 3 pidada seaduseks, millega

kompromiss võiks vastuolus olla, keelab see säte tehingu osaühingu ja juhatuse liikme vahel ainult

juhul, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Praegusel juhul on kompromissilepingule

alla kirjutanud kõik puudutatud isiku osanikud ja juhatuse liikmed ning kõik osanikud on selle ka

eraldi otsusega heaks kiitnud (vt määruskaebusele lisatud osanike otsus, dtl 234), seega ei saa

kompromiss kui tehing olla tühine ÄS § 181 lg 3 alusel.

13. Maakohus on leidnud ka seda, et kokkulepe avaldajate menetluskulude hüvitamiseks

puudutatud isiku poolt ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei saanud avaldajate lepingulisel

esindajal, kes esindas avaldajaid ka tsiviilasjas nr 2-25-8160, mõistlikult kuluda veel umbes samas

suurusjärgus aega ja avaldajatel tekkida täiendavalt kulusid üle 5000 euro ulatuses, mis tuleks

täiendavalt kohtumäärusega puudutatud isikult välja mõista.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kokkulepet, mille kohaselt äriühing hüvitab kogusummas u

5000 eurot menetluskulusid kahele avaldajale, keda esindasid menetluses vandeadvokaadid, pidada

heade kommete vastaseks ega muul TsMS § 430 lg-s 3 nimetatud alusel kompromissi kinnitamist

välistavaks. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et samad isikud leppisid menetluskulude

hüvitamises kokku ka tsiviilasjas nr 2-25-8160, milles menetlus lõppes samuti kompromissiga.

Kompromissi osana menetluskulude hüvitamise kokkuleppe kinnitamisel ei hinda kohus

menetluskulude põhjendatust TsMS § 175 tähenduses.

15. Samuti ei hinda kohus kompromissi kinnitamisel muude kompromissi tekstis esitatud väidete

põhjendatust. Kompromissi kinnitamisest ei teki õiguslikke tagajärgi isikutele, kes ei ole

menetlusosalised ega ole võtnud kompromissi alusel kohustusi (TsMS § 430 lg 5). Menetlusosaliste

hinnang, et avaldajad ei ole saanud käesoleva tsiviilasja raames küsitud teavet ega saanud tutvuda

küsitud dokumentidega ning et puudutatud isiku endine juhatuse liige Tarmo Kuusk on oma

kohustusi rikkunud, kehtib ainult menetlusosaliste endi vahel.

16. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hagita

menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes riigilõivu. Kuna praegusel juhul

sõlmisid menetlusosalised kompromissi maakohtu menetluses, siis kuulub tagastamisele pool

maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, st 25 eurot kummalegi avaldajale.

17. Avaldajad tasusid määruskaebuste esitamisel riigilõivu kokku 140 eurot. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas

asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna Tartu Maakohtu 3. septembri 2025 määrus oli menetlust lõpetav

määrus, tuli selle määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda 50 eurot.

18. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse enamtasutud riigilõiv üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajad esitasid 18. novembril

2025 avalduse, milles palusid tagastada enamtasutud riigilõiv 40 eurot Nikolai Aroni kontole.

Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus 40 eurot Nikolai Aroni kontole.

19. Menetlusosaliste menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad menetlusosaliste

endi kanda.

20. TsMS § 64 lg 2 esimese lause kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui

kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Menetlusosalised on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4

kompromissilepingus leppinud muu hulgas kokku kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava

kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe tööpäevani määruse

kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)