3-23-2295/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2295

Haldusasi

M.P. kaebus elektriõhuliini kaitsevööndi talumise tasu

maksmiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. septembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.P. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – M.P.

Vastustaja – Luunja Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

3. Jätta kaebaja taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22.

detsember 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.P.-le kuulub Tartumaal, Luunja vallas, Sirgumetsa külas 1/2 mõtteline osa kinnisasjast

Xxx. Selle suurus on 15 592 ruutmeetrit, katastritunnus xxx ja sihtotstarve maatulundusmaa.

Selle lähedalt möödub 330 kV pingega Viru-Tsirguliina elektriõhuliin, mille omanik on AS

Elering. Õhuliini kaitsevöönd ulatub Xxx kinnistule.

AS Elering sõlmis elektriõhuliini rekonstrueerimiseks lepingu muuhulgas OÜ-ga Leonhard

Weiss, kes esitas 6. septembril 2022 Luunja vallale ehitusteatise. Ehitusteatis registreeriti

ehitisregistris.

OÜ Leonhard Weiss teavitas 22. mail 2023 M.P. õhuliini rekonstrueerimistöödest. Teatise

kohaselt toimub tööde käigus muuhulgas õhuliini kaitsevööndis kasvavate ohtlike puude ja

põõsaste raie, olemasoleva õhuliini juhtmete, mastide ja vundamentide demonteerimine, uute

mastide vundamentide paigaldus ja mastide montaaž ning paigaldus, juhtmetööd ja

taastamistööd. Samuti teatati, et tööde käigus võidakse kasutada erinevaid alltöövõtjaid.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas M.P. 16. oktoobril 2023 kaebuse, mille lõplikeks

nõueteks jäi Luunja valla kohustamine igakuise hüvitise väljamõistmiseks seoses õhuliini

kaitsevööndi talumisega ning varalise kahju hüvitamise nõue. Kaebuse kohaselt seisneb kahju

kinnistul asuva metsa raiumises (kahju 7 570 eurot), millele lisanduvad kulutused õigusabile

ja hindamisaktile, kokku 8 291,60 eurot. Kaebuse kohaselt toimub täiemahuline uue liini

ehitus. Uued mastide taldmikud paigutatakse 30 meetri võrra tema kinnisasja poole ning uue

liini kaitsevöönd ulatub rohkem kaebaja kinnistule.

3. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2025. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Kaebaja kinnistule ulatub õhuliini kaitsevöönd. Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 1 ja 8

kohaselt on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on

kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine

ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndi

ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 25. juuni

2015. a määrusega nr 73 on kehtestatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73).

3.2. OÜ Leonhard Weiss selgituse järgi jääb Xxx kinnisasi ca 20 m laiuses õhuliini

kaitsevööndisse ning kitsendustega maa pindala on ca 3304 ruutmeetrit.

3.3. Nõuet kohustada valda maksma kaebajale igakuist tasu või hüvitist õhuliini kaitsevööndi

talumise eest ei ole võimalik rahuldada, kuna ühestki õigusnormist ei tulene vastustajale

sellist kohustust. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 alusel on

kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud

enne maa esmakinnistamist. Käesoleval juhul oli vaidlusalune õhuliin olemas maa

esmakinnistamise ajal 1995. aastal. AÕSRS §-d 154-156 reguleerivad tasu sellise tehnovõrgu

või -rajatise talumise eest. AÕSRS § 156 lg 1 sätestab, et talumistasu saamiseks esitab

kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Talumistasu nõude saab kaebaja esitada

AS-le Elering. Kui seoses talumistasu maksmisega tekib vaidlus, siis kuulub see

lahendamisele maakohtus.

3.4. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda vastustaja poolt ehitusõiguse andmist (ehitusteatise

teavitatuks lugemist) õigusvastaseks. EhS § 4 lg 4 sätestab, et kui lammutamise eesmärk on

ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda

ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja

teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult

sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Eeltoodust ning

ka ehitusseadustiku seletuskirjast tuleneb, et kui elektriõhuliin lammutatakse ja selle asukohta

ehitatakse uus sama pingega elektriõhuliin, siis on tegemist ümberehitamisega.

3.5. Asja materjalidest ei nähtu, et õhuliini telje paiknemine või kaitsevööndi ulatus Xxx

kinnisasjal oleks muutnud. Vastustaja on kinnitanud, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks.

Seda, et kaitsevööndi ulatus ei muutu, tõendavad Xxx kinnisasja ja naaberkinnisasjade fotod,

kust on näha, et Xxx kinnisasjal kasvad puud liinile oluliselt lähemal kui naaberkinnisasjadel.

Kui vaidlusaluste töödega muudetakse kasvavate puude ja metsa piir võrreldes

naaberkinnisasjadega sirgeks, siis näitab see, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks. Mastide

taldmikute erinev asukoht vanadega võrreldes ei pruugi tähendada, liini telje asukoht on

muutunud. Liini telg võib jääda samaks ka siis, kui taldmikud ei paikne samas asukohas.

3.6. EhS § 36 lg 5 p 4 sätestab, et ehitusteatise menetluses kontrollib haldusorgan vajaduse

korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kaasata kinnisasja

omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kohus leidis, et olukorras, kus ehitis ei

paikne Xxx kinnisasjal ja ümberehitamine ei muuda ehitise mõju Xxx kinnisasjale, ei saa

vastustajale ette heita kaebaja kaasamata jätmist.

3.7. EhS § 77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis muuhulgas keelatud istutada

puid. Sellest on EhS § 70 lg 3 järgi võimalik kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kuid praegu ei ole kaebaja AS-lt Elering selleks nõusolekut saanud. Määruse nr

73 § 9 lg 1 järgi on kaitsevööndiga ehitise omanikul õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja

kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt

teavitades, ning et kinnisasja omanik ei tohi raiumist takistada. Samuti on § 9 lg 5 järgi

kaitsevööndiga ehitise omanikul õigus teha kaitsevööndi korrashoiuks metsamaa raadamist

metsaseaduses sätestatud korras. OÜ Leonhard Weiss selgitas, et kitsenduse all olevalt maa-

alalt ei saa omanik eeldada tulu metsa kasvamise näol, kuna seal ei tohi mets üldse kasvada.

Ei ole teada, miks ei ole kinnistul siiani toimunud õiguspärast kaitsevööndi hooldust ja

raadamist.

3.8. Seega ei ole Xxx kinnisasjal metsa raiumine seotud õhuliini rekonstrueerimistöödega,

vaid õhuliini olemasoluga. Seega puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusega. Kahju

hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus oleks pidanud arvestama kaebaja selgitustega, et uued taldmikud on paigaldatud

30 m võrra Xxx kinnisasja poole ning et õhuliinil tekkis uus asukoht. Senisest 50-meetrisest

liinikoridorist sai vähemalt 80 meetri laiune koridor. Selle tulemusena kuulus maharaiumisele

kaebaja rajatud 20 aasta vanune noor mets, mis ei olnud enne õhuliini rajamist kaitsevööndis.

4.2. Kaitsevööndi piiri nihkumisel pidi vastustaja ehitusõiguse andmisel arvestama kaebaja

huvide ja õigustega ning kaasama kaebaja ehitusõiguse andmise menetlusse.

4.3. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini püstitamisel

vajalik ehitusluba, kuid seda ei antud.

4.4. Seetõttu esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel

põhjuslik seos.

5. Luunja Vallavalitsus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus tagastada või rahuldamata

jätta järgmistel põhjendustel.

5.1. Kaebaja apellatsioonkaebuse on esitanud tema esindaja, kuid lisatud pole volikirja.

5.2. Tõendamata on kaebaja väide, et liinikoridor muutus.

5.3. Tegemist polnud ehitusloakohustusliku rajatisega, vaid piisas ehitusteatise esitamisest.

5.4. Puuduvad kahju hüvitamise nõude rahuldamise alused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Iseenesest võib olla õige apellatsioonkaebuse väide, et ehitusteatise asemel oleks pidanud

elektriõhuliinide renoveerimise taotluse lahendama ehitusloaga, mitte ehitusteatisega. Tartu

Ringkonnakohus on 10. juuli 2025. a otsuses haldusasjas nr 3-21-2759 lahendanud sisuliselt

samasugust küsimust – kas leidis aset elektriõhuliini (selles asjas küll Tartu-Valmiera

elektriõhuliini) ümberehitamine või lammutamine ja uue ehitise püstitamine EhS § 4 lg 3

mõttes – ning leidnud, et see oleneb mitmetest asjaoludest, muuhulgas sellest, kas mastide

maht muutub oluliselt või mitte. Olulise muutumise korral ei ole tegemist ümberehitamisega,

vaid lammutamise ja uue ehitamisega (otsuse p 264).

Käesolevas asjas ei pea ringkonnakohus siiski vajalikuks täpsemalt välja selgitada seda, kas

kaebaja kinnisasja naabruses asunud elektriõhuliinide maht muutus oluliselt või mitte ning kas

vastavalt oli vajalik mastide lammutamiseks ja uute ehitamisteks anda ehitusluba või mitte.

Seda põhjusel, et sõltumata sellest, kas lugeda valla tegevus ehitusteatise registreerimisel

õigusvastaseks või mitte, ei saa valla tegevus olla põhjuslikus seoses kaebajal väidetavalt

tekkinud kahjuga.

8. Nimelt, nagu kaebaja isegi on ära näidanud, oleks põhiliseks erinevuseks ehitisteatise

registreerimise ja ehitusloa väljastamisel see, et ehitusloa väljastamisel oleks tulnud kaebaja

kui naaberkinnisasja omanik ehitusloa väljaandmise menetlusse kaasata ja ära kuulata. Samas

ei tähenda see kuidagi, et kaebaja jaoks negatiivne tagajärg – tema poolt õhuliini

kaitsevööndisse istutatud metsa maharaiumine – oleks juhtumata jäänud. Halduskohus on

põhjendatult selgitanud, et EhS § 77 lg 2 p-st 1 tulenevalt oli kaitsevööndisse puude

istutamine keelatud. Keelatud tegevusest ei saanud kaebajale ilmselgelt tekkita kaitsmisele

kuuluvat huvi, mis oleks andnud aluse tema istutatud metsa säilitamiseks. Ringkonnakohus ei

näe õiguslikku alust selleks, et AS Elering oleks saanud nõustuda imperatiivselt kehtestatud

80-meetri laiuse kaitsevööndi nõudest loobumisega kaebaja kinnistu naabruses. Samuti ei saa

nõuda, et AS Elering oleks pidanud kaebaja kinnistu juures ehitama elektriõhuliini kaebaja

kinnistust kaugemale, et säästa kaebaja istutatud metsa. Ilmselgelt oleks see olnud kulukam ja

tehniliselt ebaotstarbekas, kuivõrd üldteadaolevalt kulgevad sellised õhuliinid reeglina

võimalikult otse. Lisaks tähendanuks niisugusel viisil 80 meetri laiuse kaitsevööndi

säilitamine seda, et metsa oleks tulnud raiuda kaebaja kinnistu vastas asuvalt kinnistult teisel

pool liinikoridori. See oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne selle metsakinnistu omaniku

suhtes.

Seega poleks ilmselgelt jäänud kaebajale tema väidetud kahju tekkimata, kui ehitusteatise

asemel oleks tema kinnisasja naabruses lahendatud elektriliini renoveerimine ehitusloaga.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus selles küsimuses lõpliku selguse kujundamist vajalikuks.

9. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et tal on tekkinud hüvitamisele kuuluv

kahju.

Asja materjalidest on võimalik aru saada, et kaebaja loeb kahjuks istutatud puuistikute

maksumust, saamata jäänud tulu kasvava metsaga seoses ning kinnisasja väärtuse vähenemist

(dtl 2 ja dtl 15).

Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd tegemist on maaga, kuhu metsa istutamine on keelatud,

oli puude istutamine kaitsevööndisse kaebaja enda risk. Nende puude raiumine ei ole

õigusvastane, vaid vastupidi, määruse nr 73 § 9 lg 1 annab kaitsevööndiga ehitise omanikule

selleks selge õiguse, sätestades sealjuures, et kinnisasja omanik ei tohi raiumist takistada.

Kaebaja ei saa seega kuidagi nõuda vallalt puuistikute hüvitamist.

Kuna kaitsevööndiga hõlmatud maale on metsa istutamine EhS § 77 lg 2 p 1 järgi keelatud,

siis ei saa lugeda kaebajale tekitatud õigusvastaseks kahjuks ka seda, et kaebaja jääb ilma

kasvava metsa realiseerimisega seotud tuludest.

Ka kinnisasja väärtuse vähenemine on selgelt oletuslik, kuivõrd kaebaja arvestab kinnistu

väärtuse määramisel metsaga, mida ei oleks tohtinud kaitsevööndiga hõlmatud alal olla.

10. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale on ka selgitatud, et metsast saadud materjal antakse

üle omanikule ja ladustatakse omaniku maal vastavalt kokkuleppele ning raadamistöödega ei

kaasne omanikule kulusid (dtl 16, sama ka dtl 32).

Seega ei ole kaebajale tekitatud kahju ka sellega, et ta jäi ilma enda maal kasvanud ja pärast

raiet tekkinud puitmaterjalist. Kaebajal säilis sellele materjalile omandiõigus ning soovi korral

sai ta selle endale sobival viisil realiseerida.

11. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetakse ka seda, et õhuliinil tekkis uus asukoht, kuna

uued taldmikud olid paigaldatud 30 meetri võrra kaebaja kinnisasja poole ja seetõttu sattus

kaebaja istutatud mets liinikoridori alla.

Sellega seoses märgib ringkonnakohus esmalt, et kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid,

mis tema väidet kinnitaksid. Halduskohus on viidanud, et nii vastustaja kinnituste kui esitatud

fotode järgi on järeldatav, et kaitsevööndi ulatus ja õhuliini telje asetus jäi samaks (vt ka dtl 6,

19). Samuti on halduskohus põhjendatult selgitanud, et masti taldmikute asukoha muutus ei

pruugi tähendada liini telje muutust. Ringkonnakohus nõustub, et taldmikute asukoha muutus

võib olla seotud mastide kuju muutusega, kuid ei pruugi tähendada liini telje muutust.

Liini asukoha muutus ei ole usutav ka allolevat Maa-ameti kaardiväljavõtet (kättesaadav

veebis aadressil xgis.maaamet.ee) arvestades. Kaebaja kinnistu paikneb kaardiväljavõtte

allosas ning liinikoridor möödub sellest paremalt ja ülevalt (kirdest). Võrreldes kaebaja

naaberkinnistuga üleval (põhjas ja loodes) on selgelt näha, et naaberkinnistu liinikoridori

poolsel küljel on lage ala, samas kui kaebaja kinnistul kasvab sellel alal mets. Õige on

halduskohtu järeldus, et see näitab, et liinikoridori laius on olnud kogu aeg sama (ka kaardil

mõõtes on see naaberkinnistu juures ca 80 meetrit) ning järelikult on kaebaja istutanud

omavoliliselt oma kinnistul metsa õhuliini kaitsevööndisse.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et elektripaigaldise kaitsevööndi nõue on

kehtestatud elektriohutuse tagamiseks ning metsa raiumine kaitsevööndis on vajalik

tuleohutuse tagamiseks (dtl 34). Kaebaja ei saa eeldada, et kui ta käitub avalike huvide

vastaselt ja istutab kaitsevööndisse metsa, siis säilib tal õigus kasvava metsaga kaasnevatele

hüvedele.

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel jääb kaebaja

menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 248,75 eurot ning õigusabikulu 600 eurot) kaebaja

enda kanda.

14. Kaebaja apellatsioonkaebuses on märgitud, et apellant ei nõustu kirjaliku menetlusega ja

soovib isiklikult osaleda kohtuistungil.

See seisukoht on mõistetav taotlusena asjas istungi korraldamiseks. Ringkonnakohus jätab

selle taotluse rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja

selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus

kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu,

sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud piisavalt

selged. Puudub vajadus menetlusosalistelt lisateabe saamiseks. Vaidluse all on sisuliselt

üksnes õiguslikud küsimused. Seega ei annaks asjas istungi korraldamine mingit lisaväärtust,

vaid pikendaks lihtsalt asja lahendamisele kuluvat aega. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus

istungi korraldamise taotluse rahuldamata.

15. Vastustaja on juhtinud apellatsioonimenetluses tähelepanu ka sellele, et asjas ei ole

kaebaja esindaja esitanud volikirja kaebajalt enda esindamiseks. Tegelikult on volikiri asja

materjalides siiski olemas, see asub digitoimiku lehel 105. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata jätmiseks alust.

(allkirjastatud digitaalselt)