2-24-134101/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-134101

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134101

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2849,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova, e-post: XXX).

Kostja: T.T. (isikukood: XXX, tegelik elukoht ei ole teada;

menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi T.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 24-34).

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.12.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

T.T.-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 1716,23 eurot, intress 605,67 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 282,52 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1

teise lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt alates 14.12.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 29.09.2022

krediidilepingu nr #39081209118, mille järgi sai kostja kasutusse 1900 eurot aastase

intressimääraga 39,90%. Krediidiliini puhul saab krediidisaaja laenusumma taaskord

kasutusele võtta ning peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt.

Lepingu järgi kuulub igakuiselt tasumisele 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt

10 eurot.

3. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega (01.04.2024 summas 542,53 eurot, 01.05.2024 summas 631,34 eurot ja 01.06.2024

summas 721,61 eurot). Krediidiandja saatis 01.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja

andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.07.2024. Kostja ei tasunud

krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust. Krediidiandja saatis kostjale

lepingu lõpetamise teate ja luges lepingu ülesöelduks 15.07.2024.

4. Alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole

kokku 1930 eurot. Kostja tegi tagasimakseid, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks

213,77 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 1716,23 eurot.

5. Intress on krediidi väljamaksmisest alates kuni lepingu ülesütlemiseni kokku 1298,68 eurot.

Kostja tegi tagasimakseid, millest krediidiandja arvestas intressi katteks 693 eurot. Seega on

intressi võlgnevus 605,67 eurot.

6. Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni s.o 13.12.2024 lepingus sätestatud intressimääras 39,90% aastas.

Kostja võlgneb hagejale viivise 282,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

kuni selle tasumiseni alates 14.12.2024 seadusjärgses viivisemääras, s.o 12,25% aastas.

7. Kohtuväliselt püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust saates kostjale võlateatised e-

posti aadressile. Nõude loovutuskirja järgselt esimese nõudekirja saatis hageja kostjale

01.08.2024, korduvad meeldetuletused 15.08.2024 ja 02.09.2024. Hageja nõuab võlgnevuse

sissenõudmiskulu 35 eurot VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt ning viitab sellele, et see on need

kujunenud selliselt, et hageja on saatnud kostjale 09.10.2023 nõudekirja 25 eurot,

20.10.2023 pretensiooni 5 eurot ja 08.11.2023 hagihoiatuse 5 eurot.

8. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja

oma sissetulekuks märkinud 900 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud

pangakonto andmetest ehk sissetulekust 479,28 eurot (4 kuu keskmine sissetulek).

Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta: finantskohustused on kostja märkinud 0 eurot (krediidiandja

kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 100 eurot (krediidiandja kohaldas 215,30 eurot).

Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo

krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Hageja hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

9. Vastuseks kohtu ettepanekule esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et krediidiandja

on analüüsinud kostja pangakontot ja võtnud arvesse kostja esitatud ja EMTA-lt saadud

andmeid ning leidnud, et ümberarvestuse esitamiseks puudub alus.

10. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

12. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 29.09.2022 krediidilepingu (dtl 43-

44), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 1900 eurot. Lepingu järgi pidi kostja

maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu

viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Igakuise

tagasimakse kohta esitati kuu 1. kuupäevaks arve. Seega on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.

13. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

14. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Lepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 48,63% aastas ning selle sõlmimise ajal Eesti

Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2022 oli 16,30% aastas.

Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

16. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

18. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

19. Hageja on hagis esitanud kuvatõmmise süsteemisisesest andmebaasist (dtl 25), millest

nähtuvad kostja isikuandmeid ning konto number. Tööandja kohta andmeid ei nähtu, vaid

on märge, et erasektori töötaja. Kuigi hageja väidab, et kostja avaldas oma sissetuleku

suuruseks 900 eurot ja majapidamiskuludeks 100 eurot ei ole kuvatõmmisest aru saada,

millised andmed on kostja ise avaldanud, millised on krediidiandja kogunud ning millal on

need andmed saadud. Samuti ei nähtu kas ja millal tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee

süsteemi. Hageja väitel on ta analüüsinud kostja pangakontosid ning on esitanud kohtule

automatiseeritud kostja konto väljavõtte (dtl 55-79), millest nähtuvalt on kostja saanud mais

2022 palka 115 eurot, juunis 65,17 eurot, juulis 471,25 eurot, augustis 680 eurot ja

septembris 570,04 eurot. Lisaks palgale on hageja arvestanud kostja sissetulekute hulka veel

maksed eraisikutelt, hasartmängu väljamaksed ning ka maksed enda kontode vahel.

20. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13, p 21).

21. Kuigi formaalselt on krediidiandja kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta

andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud, ei ole kohtu hinnangul tehtud seda piisava

põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli, et veenduda kostja tegelikus

krediidivõimelisuses. Kogutud andmetest ja automatiseeritud kujul loodud kostja konto

väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal olnud püsivat töökohta (nelja kuulise perioodi jooksul on

saanud kolmelt erinevalt juriidiliselt isikult kolme erineva kuu lõikes töötasu) ning ühelt

tööandjalt on ta saanud samas kuus mitu korda avanssi. See viitab sellele, et kostjal ei ole

oma senise sissetuleku arvelt võimalik katta isegi baasvajadusi (nagu toit, riided, eluaseme

kulud). Erinevatelt eraisikutelt saadud summasid ei ole õige arvestada püsiva sissetuleku

hulka, kuna ei ole selge, mis põhjusel need on saadud. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit,

riided, eluase jms).

22. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja

tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud.

23. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna

on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti

ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

24. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvestust

viidates sellele, et tema hinnangul ei ole selleks alust.

25. Riigikogus on sedastanud eelpool viidatud lahendis, et kui hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka lepingut ülesöelduks. Selleks, et kohus saaks ise

kontrollida põhinõude sissenõutavaks muutumist, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud,

mille põhjal saaks kohus kontrollida nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et

kostja on teinud tagasimakseid kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja

mis summas. Samas tuleb need summad lugeda krediidi tagasimaksmiseks.

26. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust ning ka kohtul endal ei ole võimalik

hagis väljatoodud asjaolude alusel võimalik võlgnetavat põhinõuet välja arvutada, siis tuleb

hagi jätta nõude ebaselguse tõttu täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik