2-25-7904/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 19. november 2025

Tsiviilasja nr

2-25-7904

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.P vastu 147

euro 34 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Hagi hind

259 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela (e-post XXX)

Kostja K.P (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-

post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 21.05.2025 hagi K.P vastu 147 eurot 34 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse

peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1

kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte

rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21.05.2025 hagi K.P (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 147 eurot 34 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot,

kuni 21.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivised 60 eurot 9 senti ja edasiulatuva viivise 14,9%

aastas põhivõlalt alates 22.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni tulenevalt AS Inbank Finance

(krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle muutmise kokkulepetest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, millest tulenevad nõuded on krediidiandja

loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt sõlmis krediidiandja kostjaga järgmised lepingud:



14.11.2018 tarbijakrediidileping nr L89002169025 (leping), mille järgi sai kostja 10 000

eurot krediiti, mille ta pidi tagasi maksma 36 osamaksena, osamakse suurus 347 eurot 45

senti, ja viimase osamakse tähtpäev 05.11.2021. Intressimäär oli 14,9% aastas, lepingu

sõlmimise tasu 200 eurot, haldustasu 1 euro 50 senti kuus, krediidikulukuse määr

18,26%.



06.01.2020 lepingu muutmise leping nr L89003280013, mille järgi sai kostja krediiti

6956 eurot 79 senti, mille ta pidi tagasi maksma 24 osamaksena, osamakse suurus oli 344

eurot 45 senti, viimase osamakse tähtpäev 05.02.2022. Intress 14,90% aastas, lepingu

sõlmimise tasu 25 eurot, haldustasu 1 eurot 50 senti kuus, krediidikulukuse määr 17,04%

aastas.



06.03.2022 lepingu muutmise leping nr L89008198566, mille järgi sai kostja krediiti 347

eurot 34 senti, mille ta pidi tagasi maksma viie osamaksena, osamakse suurus oli 79 eurot

64 senti, viimase osamakse tähtpäev 05.09.2022. Intress14,90% aastas, lepingu

sõlmimise tasu 25 eurot, haldustasu 1 euro 50 senti kuus, krediidikulukuse määr 51,32%

aastas.



11.04.2022 lepingu muutmise leping nr L89008281619, mille järgi sai kostja krediiti 347

eurot 34 senti, mille ta pidi tagasi maksma viie osamaksena, osamakse suurus oli 86 eurot

84 senti, viimase osamakse tähtpäev 05.08.2022. Intress oli 0% aastas, lepingu sõlmimise

tasu 0 eurot, lepingu igakuine haldustasu 0 eurot, krediidikulukuse määr 0% aastas.

Kostja rikkus lepingut, kui ta jäi viimase lepingu muutmise lepingu täitmisega viivitusse juba

esimese nelja osamakse tasumisega 05.05.2022–05.08.2022. Kuna kostja oli võlgnevuses

rohkem kui kolme järjestikuse osamaksega, andis krediidiandja kostjale 04.08.2022 täiendava

tähtaja võla tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja lepingu 25.08.2022 üles ning saatis samal päeval selle kohta ka kostjale teate (dtl

46, 47). Krediidiandja loovutas 26.08.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl

48).

Krediidiandja on väljastanud kostjale krediiti kokku 10 000 eurot. Kuivõrd kostja on sellest

tagasi maksnud 9652 eurot 66 senti ja hagejale 200 eurot, on tasumata põhivõlg 147 eurot 34

senti. Hageja palub põhivõla jäägi 147 eurot 34 senti kostjalt enda kasuks välja mõista.

Hageja palub lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka sissenõudmisega 30 eurot (06.09.2022;

06.02.2023; 28.08.2024 tasulised kirjad 15 + 5 + 5), makseviivitusega seotud kulu 5 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 14,90% aastas põhivõlalt alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni perioodil 26.08.2022–21.05.2022 kokku 60 eurot 9 senti

ning edasiulatuva viivise 14,9% aastas põhivõlalt alates 22.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja leidis, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui tugines kostja

krediidivõimelisuse hindamisel laenutaotluses esitatud andmetele, maksehäireregistri väljavõttele

ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Hageja hinnangul on ta tõendanud, et on kogutud ja

kontrollitud teavet kostja majandusliku seisu, sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades

hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

3. Tartu Maakohus jättis 27.06.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja 14

päeva, et täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja esitada ümberarvutus. Kohus selgitas, et

puudused esinevad hagi aluses, sest hageja ei ole toonud välja kõiki asjas tähtsust omavaid

faktilisi asjaolusid. Kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega, tuleb

hagis märkida, kui palju kostja laenu sai ja millal laen kostjale välja maksti (seda ka tõendada),

samuti mis summas on kostja hagejale makseid tagasi teinud. Kohtule tuleb esitada täpsed

andmed, kui palju on kostja tagasimakseid kokku teinud ja mille katteks on need arvestatud.

Kohus selgitas, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on kohtu esialgsel hinnangul rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus sellest tulenevalt esitada kohtule nõude

ümberarvutus.

4. Hageja esitas 16.07.2025 kohtule vastuse, milles märkis, et krediidiandja väljastas kostjale

laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Kui taotluse täitmisel esitas kostja

ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Laenuhaldur

kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Krediidiandja lähtus laenulepingu

sõlmimise ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, mille kohaselt

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning

kontrollis kostja pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse ja

aktiivseid ning hiljutisi maksehäireid ei tuvastanud. Krediidiandja on pangakonto väljavõtte

alusel teada saanud, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 2600 eurot. Väljaminekuteks

arvestati 0 eurot.

Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 347 eurot 45 senti. Krediidiandja arvutas kokku kõik

kostja kulud ning sai tulemuseks, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 2252 eurot 55 senti (2600

– 347,45). Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on

üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast

laenulepingu sõlmimist. Hageja märkis, et kostja on tasunud suure osa laenust tagasi ja jäi

makseraskustesse viimase nelja graafikujärgse maksega, seega oli kostja igati maksevõimeline.

Hageja lisas seisukohale kostja pangakonto väljavõtted. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvutuse. Kostja sai krediiti kokku 10 000 eurot ning tegi tagasimakseid 12 749 eurot 9

senti. Kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

on kostja tagastanud lepingute alusel saadud laenu.

5. Tartu Maakohus võttis 11.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21

päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja kinnitas 28.08.2025 telefoni teel kohtule, et tema

e-posti aadress on XXX. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte

06.09.2025 TsMS § 3141 lg 2 järgi e-posti aadressile saatmisega. Kostjal tuli seega esitada oma

seisukoht hiljemalt 29.09.2025. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda, sest kostja on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist arvestades VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohustused juba täielikult täitnud.

7. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 14.11.2018 lepingu,

mida muudeti 06.01.2020, 06.03.2022 ja 11.04.2022. Kohus leiab, et esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel sõlmitud leping ja lepingu muutmise lepingud tuleb kvalifitseerida

tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja andis krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust.

7.1. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud,

et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest

imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

7.2. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub

ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad.

Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN,

p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

7.3. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki

talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3

p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

7.4. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja pidi VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes

tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija

pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto

väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6

kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

8. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väitis hagis esmalt, et omandas info

laenutaotluselt, maksehäireregistrist ja pangakonto väljavõttelt, lisades, et kostja igakuised

sissetulekud olid 3200 eurot ja kohustused 0 eurot. Hageja täpsustas vastuses kohtunõudele, et

kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostja igakuine sissetulek 2600 eurot ja

väljaminekuteks arvestati 0 eurot.

Hageja esitas kohtule küll kostja arvelduskonto väljavõtted, kuid ta ei seostanud hagi aluseks

olevaid asjaolusid esitatud tõenditega ega toonud välja, milles seisnes kostja krediidivõimelisuse

hindamine, millised andmed nendelt tuvastati ning kuidas nendega arvestati krediidianalüüsi

tegemisel. Kohus selgitab, et üldine väide pangakonto väljavõtte küsimise ja analüüsimise kohta

ei võimalda kohtul sisuliselt kontrollida, kas krediidiandja on kogunud piisavalt infot kostja

sissetulekute ja kohustuste kohta ning jõudnud neid analüüsides põhjendatult veendumusele, et

kostja oli võimeline pakutud krediidi koos kõrvalkuludega kokkulepitud tingimustel tagastama.

Hageja ei ole kohtule esitanud analüüsi, millest nähtuks, kui suured olid kostja igapäevased

väljaminekud ning kas tal oli ülalpeetavaid ega sellise analüüsi tegemist ka kohtule tõendanud.

Kohus märgib, et asjaolud peab hagiavalduses välja tooma hageja ise, kohus ei otsi ise asjaolusid

esitatud tõenditest. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades hageja tõendanud, et

krediidiandja hindas nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust esimese lepingu

sõlmimisel. Kohus lisab, et lepingu muutmise lepingute puhul ei ole kostja tuginenud hagi

alusena sellele, et ta oleks kostja krediidivõimelisust lepingute muutmise lepingute sõlmimisel

hinnanud ega neid asjaolusid ka tõendanud.

9. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja

hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja tõi 21.05.2025 kohtule esitatud

dokumendis esile, et kostja on saanud lepingu alusel laenu 10 000 eurot ning on teinud

tagasimakseid kokku 12 749 eurot 9 senti. Kohus märgib selguse huvides, et kuna

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena kostja muid tasusid ei võlgne, siis

tuleb lugeda saadud laenuks 9800 eurot. Kohus selgitab, et hageja on esitanud maksekorralduse,

millest nähtuvalt tegi krediidiandja kostjale laenu väljastades ülekande 9800 eurot, 200 eurot

arvestati lepingutasuks.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kostja hageja nõude vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist arvestades täies ulatuses rahuldanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd lõpptulemusena jääb hagi igal juhul rahuldamata, piirdub kohus selle äramärkimisega,

et hagiavalduse järgi oli teise lepingu muutmise lepingu krediidikulukuse määr 51,32%, mis

ületaks toonast määra üle kolme korra (16,95 × 3 = 50,85%) ning oleks seetõttu tühine VÕS §

4062 lg 1 järgi, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Kohus märgib ära ka selle, et hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta saatis

kostjale nõude loovutamise teate, nõude loovutamise teate näol on tegemist trükitud tekstiga (dtl

48), mille metadata kohaselt on fail loodud hagi esitamise päeval 21.5.2025, 12:59:02.

10. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja

kanda. Kohus peab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude

jaotuse. Kuivõrd kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid, märgib kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin