3-22-2681/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-2681

Otsuse kuupäev

19. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Iurii Martynovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. novembri 2022.

a otsuse (tunnistada kehtetuks viisa nr EST001326310) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Iurii Martynov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

esindaja Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Iurii Martynovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 19. detsember 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-22-2681

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Eesti Vabariik väljastas 16. septembril 2018 Venemaa Föderatsiooni kodanikule Iurii

Martynovile ema külastamiseks Schengeni viisa (C-viisa) nr EST001326310 kehtivusajaga

27. septembrist 2018 kuni 26. septembrini 2023 korduva sisenemisõigusega.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 23. novembri 2022. a otsusega I. Martynovi

viisa kehtetuks. Põhjusena toodi välja, et kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta

esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus avalduste

usaldusväärsuses.

3. I. Martynov esitas 22. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 23. novembri

2022. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et PPA ei ole täpsustanud, millel tema

seisukohad tuginevad. Kaebaja märkis, et ta on sündinud Narvas. Tema emal on Eesti

pikaajalise elaniku elamisluba. Kaebajal on isikukood. Kaebajal on Narvas korter, mille arved

ta õigeaegselt maksab. Alates 2009. aastast on Eesti Vabariik väljastanud talle neli viisat.

Kaebaja külastas korduvalt Narvat, kus elavad tema ema, õde, nõod ja naise ema. Kaebajal

pole kunagi olnud vähimatki konflikti Eesti ametivõimudega ning ta ei kujuta ohtu avalikule

korrale, sisejulgeolekule ega Eesti elanikele. 23. novembril 2022 soovis kaebaja minna Narva,

et esitada PPA-s elamisloa taotlus.

4. Vastustaja palus 6. oktoobri 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et 23. novembril 2022 saabus kaebaja Venemaa Föderatsioonist Narva

piiripunkti. I astme kontrollis tehtud küsitluse käigus väitis kaebaja, et suundub oma ema

juurde. PPA ametnikul tekkis kahtlus kaebaja ütluste suhtes, kuna andmebaasist saadud info

kohaselt lahkusid kaebaja ja tema ema koos Eestist Venemaale juba 15. augustil 2021 ning

ema ei olnud Eestisse tagasi tulnud. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks suunati kaebaja

II astme kontrolli, mille raames tehti kaebaja ütluste ja eelmiste piiriületuste põhjalikum

kontroll. Selle käigus selgus tõsiasi, et kaebaja on korduvalt pärast seda, kui üheskoos emaga

suunduti Venemaa Föderatsiooni, piiriületusel Eestisse tulles väitnud, et külastab ka Narvas

elavat ema. Pärast eelneva tuvastamist viidi kaebajaga läbi vestlus, mille käigus kaebaja

tunnistas, et tema ema elab alaliselt Venemaal alates 15. augustist 2021 ning pole Eestisse

tagasi tulnud. Seega oli kaebaja mitmel korral andnud teadlikult valeandmeid Eestisse

sisenemisel. Viisaeeskirja artikli 34 lõiget 2 arvestades tunnistas PPA kaebaja viisa kehtetuks,

kuna viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed

ning kaebaja esitas teadlikult ja korduvalt piirikontrolli jooksul valeandmeid.

Seejuures ei ole oluline, et kaebaja on Narvas sündinud, tal on isikukood ja Narvas korter,

mille eest ta õigeaegselt tasub, sest viisat antakse teistel eesmärkidel. Ühtlasi ei ole oluline, et

kaebajale on alates 2009. aastast antud neljal korral viisa, kuna eelnev viisa andmine ei

tähenda, et riik peaks uue viisa väljastama, vaid iga kord kontrollitakse viisa andmise

tingimuste täitmist ja põhjendatust.

Riik ei pea tolereerima olukorda, kus välismaalane soovib viisa alusel piiri ületada, tuues

ettekäändeks ema külastamise, kuid tegelikkuses kasutatakse viisat selleks, et ema pensionit

välja võtta ja ema korteri eest hoolitseda. Eelnevat saab korraldada ka teisiti, kui piiril

valeütlusi andes. Näiteks on Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud pensionikindlustust käsitlev

koostööleping, mis reguleerib pensionide vastastikust väljamaksmist ehk sellisel juhul saaks

3-22-2681

kaebaja ema oma pensioni kätte Venemaal. Kui kaebaja ema oma vanuse tõttu Eestisse enam

elama ei tule, on võimalik Narvas asuv korter maha müüa.

Viisa kehtetuks tunnistamisel ei avaldata välismaalasele täpsemaid põhjuseid, miks tunnistati

viisa kehtetuks. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhi on määratud kindlaks viisaeeskirjas.

Otsuse vormil on PPA märkinud viisa kehtetuks tunnistamise alused ning rohkemat infot

sellises olukorras välja ei anta. Ühtlasi ei kohaldata välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lõike 2

kohaselt viisamenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti.

Kohtupraktikast tulenevalt ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud

põhjendamiskohustus, arvestades VMS § 12 lõiget 2. Samuti ei näe seadus ette

viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist

(VMS §-d 79 ja 1008).

Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada

välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei

ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. VMS § 7 kohaselt

on Eestis ajutine viibimine Eestis viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta. Viisa puhul

on välismaalase viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma

kodumaale naasma. Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi

teostama sellises ulatuses ja määras, nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa

alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. Euroopa Liidu

õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide

territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline

luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse

muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisat

ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Vaidluse all on kaebajale väljastatud Schengeni viisa piiripunktis kehtetuks

tunnistamise otsuse õiguspärasus.

6. Kaebajale väljastatud Schengeni viisa oli lühiajaline viisa. VMS § 78 lõike 1 kohaselt

tunnistatakse lühiajaline viisa kehtetuks viisaeeskirjas1 sätestatud alustel. Viisa tunnistatakse

kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud

(viisaeeskirja artikli 34 lõige 2). Viisa andmise üheks tingimuseks on see, et välismaalane

esitab põhjendused kavandatud viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning tema avaldused

on ausad ja usaldusväärsed (viisaeeskirja artikli 21 lõike 3 punkt b ja lõige 7, artikli 24 lõige

2c ning artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja punkt b). Välismaalane peab vastama viisa

saamise tingimustele kogu viisa kehtivusaja jooksul, s.o kui pärast viisa andmist ilmnevad

asjaolud, mis seavad välismaalase poolt tehtud avalduste ja esitatud põhjenduste aususe ja

usaldusväärsuse kahtluse alla, on riigil õigus viisa edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Ausad

ja usaldusväärsed põhjendused ning avaldused on iseäranis olulised mitmekordset sisenemist

võimaldava viisa puhul. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2024. a otsus asjas nr 3-

23-1430, punkt 15.)

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri

3-22-2681

7. Vastustaja esitas kaebaja viisa kehtetuks tunnistamisel järgmised põhjendused:

kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud

usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus avalduste usaldusväärsuses.

8. Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja pole otsuses täpsemalt põhjendanud,

millel tema seisukohad tuginevad. Viisaeeskirja artikli 34 lõikest 6 lähtuvalt edastatakse otsus

viisa kehtetuks tunnistamise kohta määruse VI lisas esitatud standardvormi kasutades. PPA

poolt kaebajale esitatud viisa kehtetuks tunnistamise otsus vastab määruse VI lisas esitatud

standardvormile, sh põhjenduste osas. Viisa kehtetuks tunnistamise põhjendamisel piisab

viitest üldisele alusele, detailsete põhjenduste esitamise kohustust ei ole viisaeeskirjaga ja

VMS-ga ette nähtud. Seega on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendamisreeglid

tavapärase haldusmenetlusega võrreldes piiratumad. (Vt Tartu Halduskohtu 29. veebruari

2024. a otsus asjas nr 3-21-2828, punkt 16.) Praeguses asjas on PPA oma kaalutlused teinud

kohtumenetluses kaebajale teatavaks ning kaebajal on olnud võimalus esitada oma

vastuväited ning kohus saab nende põhjenduste alusel hinnata vastustaja otsuse õiguspärasust.

9. PPA-l on viisa kehtetuks tunnistamisel avar hindamis- ja kaalutlusruum ning selle

otsuse kohtulik kontroll piirdub meelevaldsuse testiga. Viisa kehtetuks tunnistamiseks ei pea

olema eriti kaalukat põhjust ning üldjuhul piisab välispiiri ületamise reeglite rikkumise

tuvastamisest. Kuna viisa omaja õiguslik positsioon ning tema seos viisa väljastanud riigiga

on pigem nõrk, omandavad ülekaalu avalik huvi ning eesmärk tagada, et heidutus viisareeglite

rikkumise vastu toimiks tõhusalt. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-23-1430, punktid

18‒19.)

10. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise tingis

asjaolu, et kaebaja oli pärast 15. augustit 2021 Eestisse viisa alusel sisenemisel valetanud, et

külastab oma ema. Tegelikkuses nähtus piiriületuste andmetest, et kaebaja ema oli koos

kaebajaga Eestist lahkunud 15. augustil 2021 ning kaebaja ema ei olnud pärast seda enam

Eestisse tagasi tulnud. Sellest hoolimata jätkas kaebaja pärast 15. augustit 2021 Eestis

käimist, tuues põhjenduseks ema külastamise. Ka 23. novembril 2022 üritas kaebaja Eestisse

siseneda, väites, et soovib ema külastada. Piiripunktis läbi viidud põhjalikuma küsitlemise

käigus tunnistas ka kaebaja ise, et tema ema lahkus Venemaale 15. augustil 2021 ega ole

pärast seda Eestisse naasnud. Kaebaja selgitas, et käis tegelikult ema pensioni välja võtmas ja

tema korterit korras hoidmas. Seega on kaebaja ka ise tunnistanud, et on pärast 15. augustit

2021 korduvalt Eestisse sisenemisel teadlikult valetanud oma reisi eesmärgi kohta ja

valetamist jätkas ta ka 23. novembril 2022, kui üritas järjekordselt Eestisse siseneda. Sellise

käitumisega on kaebaja näidanud end ebaausa ja ebausaldusväärse inimesena. Eelnevalt

kirjeldatud kaebaja käitumine on piisav põhjus, et tunnistada kaebaja viisa kehtetuks.

Vastustaja tegevust ei saa pidada meelevaldseks. Tähelepanuväärne on see, et kaebuses

kohtule jätkas kaebaja väitmist, et tema ema elab Narvas, ehkki vastustaja poolt kohtule

esitatud piirikontrolli ametniku ettekandest nähtub, et ka 5. septembri 2023. a seisuga ei olnud

kaebaja ema pärast 15. augustit 2021 Eestisse sisenenud. Seega on kaebaja ka kohtule

valetanud. Selline teguviis ainult süvendab veendumust kaebaja ebaaususe ja

ebausaldusväärsuse kohta.

11. Kaebaja poolt kaebuses esile toodud asjaolud (kaebaja on Eestis sündinud, tal on Eesti

isikukood ja Narvas korter, ta on korduvalt varem saanud Eestist viisasid, ta ei kujuta endast

ohtu, tema emal on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba, Narvas elavad tema

perekonnaliikmed) ei oma konkreetse viisa kehtetuks tunnistamisel tähtsust. Oluline on see, et

kaebajale väljastati viisa ema külastamiseks, kuid pärast 15. augustit 2021 tema ema Eestis

3-22-2681

enam ei elanud, ent sellest hoolimata jätkas kaebaja piiriületustel teadlikult valetamist, et

läheb Eestisse ema külastama. Nagu öeldud, on ainuüksi see piisav alus kaebaja viisa

kehtetuks tunnistamiseks ning vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja poolt kaebuses esile

toodud asjaoludega.

12. Kaebaja väide, et ta soovis 23. novembril 2022 Eestisse siseneda, et Narvas PPA-s

esitada elamisloa taotlus, ei tingi samuti vaidlustatud otsuse tühistamist. 23. novembril 2022

kaebajale piirikontrolli teinud ametniku ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse viidanud

soovile minna PPA-sse elamisloa taotlust esitama. Kaebaja väitis üksnes, et suundub ema

juurde. Eestisse sisenemine hoopis elamisloa taotluse esitamiseks ei oleks ka olnud kooskõlas

kaebajale väljastatud viisa eesmärgiga. Elamisloa taotlust oli kaebajal võimalik esitada ka

Venemaal asuvas Eesti välisesinduses.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)