2-25-110538/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-110538

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. O. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

713,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Silver Eensaar

Kostja: R. O. (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel sõlmitud XXX kuukaardi

ostulimiidi lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 498,58 eurot, viivis ajavahemiku

11.09.2024 – 19.11.2025 eest 140,98 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 15 eurot ja

viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 20.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 297 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.05.2025 hagi ja 11.06.2025 hagi täienduse kostja vastu järgmiste

nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.08.2024 sõlmitud Ostulimiit

lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 498,58 eurot, viivis ajavahemiku 11.09.2024 -

21.05.2025 eest 82 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 22.05.2025 kuni põhinõude (498,58 eurot) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,065% päevas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja T AS (XXX) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas XXX kostjale

ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi XXX kuuluvates Selveri, Kaubamaja,

ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. XXX

Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes XXX sooritatud jooksva

kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Tingimuste punkti

4.1. alusel esitab XXX kõikide ühes kalendrikuus XXX Kuukaardiga sooritatud ostude eest

tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus

Kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Arve edastatakse kliendile e-posti

teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks

iseteeninduskeskkonnas XXX.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Kostja asus XXX poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 04.08.2024 -

31.08.2024 ostulimiiti 498,58 eurot.

2.2. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud XXX kuukaardiga

sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arvet nr 918457 tähtajaga 10.09.2024.

2.3. Tingimuste p 7.1 järgi oli XXX-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt

lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist.

Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb XXX Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2

nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on XXX ees võlgnevus 50 kalendripäeva. Lähtudes

kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas XXX

25.11.2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest AS-ile PlusPlus Capital.

Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX.

2.4. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 16.12.2024 tasulise

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX maksumusega 15 eurot.

Teenuse eest tasus hageja arve summas 15 eurot, seega on hageja kandnud võlgnevuse

sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.

2.5. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065%

päevas. Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaandete kaudu kätte toimetatuks loetud 06.08.2025 ja saadetud ka kostja e-

postiaadressidele. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 04.08.2024 digiallkirjastatud XXX kuukaart

ostulimiidi lepingu (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja konteiner

sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr

(0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt T AS esitatud arvele. Lepingus on

lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui Ostulimiidi üldtingimustega ja

T AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad XXX

iseteeninduskeskkonnas aadressil XXX. Eraldi on hageja kohtule esitanud XXX kuukaardi

ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl 32).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 04.08.2024 -31.08.2024 ostulimiiti 498,58

eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 918457 ostulimiidi kasutamise eest perioodil

01.08.2024 - 31.08.2024 summas 498,58 eurot, maksetähtajaga 10.09.2024 (dtl 37).

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 04.08.2024 XXX Kuukaardi ostulimiidi

lepingu, et kostja kasutas 2024 augustis ostulimiiti summas 498,58 eurot. Hageja on esile

toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve

summas 498,58 eurot tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul on T AS sõlminud kostjaga laenulepingu (VÕS §

396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena,

mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt

võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise

välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta

müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa

võlgnetakse T AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et XXX ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.09.2024 – 21.05.2025 eest summas 82 eurot. Kohus

arvestab täiendavalt viivise alates 22.05.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.11.2025 (k.a)

summas 58,98 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. ja VÕS § 1132 lõikele 2.

Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu lõppemine ei mõjuta enne

lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist,

seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega

seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus

kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Selles sättes toodud piirmäärade

ulatuses võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et need kulud on tekkinud

peale lepingu lõppemist, st et esile on toodud ja tõendatud lepingu lõppemine.

Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega. Hageja väitel

võimaldas tingimuste p 7.1 XXX-il lepingu korraliselt üles öelda igal ajal, teatades lepingu

ülesütlemisest vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Ning et tingimuste p 7.3.1 järgi

ütleb XXX Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega

järgimata, kui kliendil on XXX-i ees võlgnevus 50 kalendripäeva.

Hageja tugineb sellele, et leping öeldi üles lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu

rikkumisest, ehk siis erakorraliselt.

Arve tasumise tähtaeg oli 10.09.2024, lepingu üles ütlemise teate saatis XXX kostjale hageja

väitel 25.11.2024. Seega oli arve tasumise tähtajast möödunud 75 päeva. VÕS § 195 lg 2

kohaselt võib lepingu mõjuval põhjusel lepingu rikkumise tõttu üles öelda täiendava tähtaja

määramiseta VÕS § 116 lg 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Kohtu hinnangul võis

sedavõrd pikk arve tasumata jätmine, eriti olukorras, kus tegemist oli esimese arvega peale

lepingu sõlmimist, kujutada endast VÕS § 116 lg 2 punktis 4 toodud olukorda (kohustuse

rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool

ei täida kohustusi ka edaspidi). Eeltoodu alusel olid kohtu hinnangul lepingu erakorralise üles

ütlemise eeldused täidetud.

Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad

kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Hageja on esitanud

arve, milles on märgitud võlanõue 16.12.2024 R. O. 15 eurot. Hageja väitel on ta arve

tasunud. Kohus mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiskulude hüvitise 15 eurot.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetluses ja hageja

taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Hageja on välja toonud, et talle osutas teenust PlusPlus Legal OÜ hinnaga 100 eurot tund +

käibemaks ning et dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulus 1,5 tundi ja

hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning

hageja on taolisi hagisid samasugustel asjaoludel esitanud korduvalt, mistõttu ka hagi

struktuur ning tekst on suuresti korduvkasutatavad. Hageja on võla sissenõudmisega tegelev

ettevõte ning hageja poolt kasutatud õigusabiteenuse osutaja (PlusPlus Legal OÜ) kuulub

100% hagejale.

Kohus võtab menetluskulude kostjalt välja mõistmisel arvesse ka seda, et hageja on

maksekäsu kiirmenetluses nõudnud viivist alates 10.09.2024, ehk siis arve tasumise tähtaja

viimasest päevast arvates, mil kohustus ei olnud veel sissenõutav. Seejuures pidi hageja

maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitama, et andmed on õiged. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja õigusabikulud kokku 1 tunni eest.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 297 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja

lepingulise esindaja kulud on 122 eurot koos käibemaksuga (hagi esitamise ajal oli käibemaks

22%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 297 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus

edasikaebamiseks luba ei anna.

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik