2-25-11531/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-11531

Kohtuasi

R.K. hagi E.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.K. (isikukood XXX)

Kostja E.S. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata R.K. hagi E.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud R.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. R.K. (hageja) esitas 17. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.S.-i (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 6. oktoobri 2025 määrusega hagi menetlusse ja

kohustas kostjat hagile vastama.

1 (3)

2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus kuulutas 29. mai 2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-18083 välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus nimetas kostja pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotimenetlus ei ole

käesolevaks ajaks lõppenud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Kohus kuulutas 29. mai 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18083 välja kostja pankroti ning

algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku

maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2

ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on

võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 44 lg 1

kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras.

Kostja pankrot on välja kuulutatud 29. mail 2025 ning kostja pankrotimenetlust ei ole veel

lõpetatud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses tugineb hageja sellele, et hageja ja

kostja sõlmisid 23.12.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 21 000 eurot ning

kostja kohustus selle koos intressiga hagejale tagastama 13. jaanuariks 2025. Seega on hageja

nõue kostja vastu tekkinud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja pankroti

väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras, tuleb kohtul jätta

hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koostoimes PankrS § 44 lg-ga 1.

5. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada

menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja

kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu

tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue

lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

2 (3)

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)