2-19-13086/158 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-13086

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Kohtuasi

E.T hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

vastu erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

kehtetuks

tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019

otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti

Konservatiivse

Rahvaerakonna

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja):

E.T

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson

Kostja

(apellant):

Eesti

Konservatiivne

Rahvaerakond

(registrikood

80040344),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri

Luik ja Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus osas, milles kohus tuvastas Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste tühisuse ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

juhatuse 28.05.2019 otsused kehtetuks. Samuti täpsustada menetluskulude jaotust

vastavalt resolutsioonis märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2-19-13086

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsus

E.T Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta kehtetuks.

2.3. Tunnistada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsus

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11.05.2019

üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta kehtetuks.

2.4. Tuvastada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09.06.2019 toimunud

kongressil vastu võetud järgmiste otsuste tühisus:

2.4.1. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

esimeheks MH;

2.4.2. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

aseesimeesteks MH, HP ja JM;

2.4.3. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

juhatus koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KR, PE, RS ja HK;

2.4.4. otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

volikogu koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT,

EP, ES ja VK;

2.4.5. otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus

HL, KA ja KK.

2.5. Jätta hageja maakohtu menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu

menetluskulud jätta kostja enda kanda, välja arvatud osas, milles

menetluskulud jäeti hagist loobumise tõttu Harju Maakohtu 01.04.2022

määrusega E.W kanda.

2.6. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.T (hageja) ja E.W esitasid 28.08.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna vastu erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks ja erakonna kongressi 09.06.2019 otsuste tühisuse tuvastamiseks või

2-19-13086

kehtetuks tunnistamiseks. 11.02.2022 esitas E.W avalduse hagist loobumiseks ja maakohus

võttis 01.04.2022 määrusega vastu E.W avalduse hagist loobumiseks ning lõpetas tema poolt

esitatud nõuetes menetluse.

2. Hageja palus tuvastada, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus hageja Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine. Alternatiivselt palus hageja tunnistada see

otsus kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku õigustühiseks

tunnistamise kohta on tühine. Alternatiivselt palus hageja tunnistada see otsus kehtetuks.

Samuti palus hageja tuvastada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 09.06.2019 toimunud

kongressil vastu võetud järgmiste otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused

kehtetuks:



otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks MH;



otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks

MH, HP ja JM;



otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus

koosseisus AP, SP, MA, TK, EM, RK, KK, KR, PE, RS ja HK;



otsus, millega valiti ja kinnitati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu

koosseisus MP, EP, JB, ÜR, AV, TR, AT, HK, ML, HR, RT, AT, EP, ES ja VK;



otsus, millega valiti ja kinnitati erakonna revisjonikomisjon koosseisus HL, KA ja KK.

3. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (edaspidi erakonna) põhikirja kohaselt moodustavad

erakonna struktuuri ringkonnad, mis on moodustatud territoriaalsuse põhimõttel, võttes

aluseks Riigikogu valimisringkonnad. Erakonna kõrgeim organ on kongress, millel osalevad

ja hääletavad ringkondade poolt volitatud delegaadid. Erakonna igapäevategevust juhib ja

erakonda esindab juhatus. Ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus.

4. Hageja kuulub erakonna Tartu (linna) ringkonda (edaspidi Tartu ringkond). 11.05.2019

toimus Tartu ringkonna üldkoosolek. Vastavalt Tartu ringkonna üldkoosoleku protokollile,

võeti ringkonna üldkoosolekul vastu järgmised otsused: üldkoosoleku juhatajaks kinnitati

hageja ning valiti koosoleku protokollija ja arvutioperaator ning kinnitati mandaatkomisjon ja

häältelugemiskomisjon; kinnitati ringkonna üldkoosoleku päevakord; ringkonna esimeheks

valiti ja kinnitati hageja; ringkonna aseesimeesteks valiti ning kinnitati ML ja EK; valiti ja

kinnitati ringkonna juhatus; valiti kandidaadid esitamiseks 09.06.2019 erakonna kongressile

erakonna (kesk)juhatusse, volikokku ning revisjonikomisjoni. Erakonna juhatuse

kandidaatideks valiti teiste hulgas hageja; valiti delegaadid 09.06.2019 kongressile. Teiste

hulgas valiti kongressile Tartu ringkonna delegaadiks ka hageja.

5. 28.05.2019 toimus erakonna juhatuse koosolek, mille protokolli väljavõttest nähtub, et

erakonna juhatus otsustas arvata hageja erakonnast välja (edaspidi ka väljaarvamise otsus)

ning kuulutada Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolek õigustühiseks (edaspidi ka

õigustühisuse otsus). Juhatuse koosoleku protokolli allkirjastamata väljavõte edastati hagejale

alles 18.06.2019.

6. 28.05.2019 saatis erakonna juhatuse liige MH erakonnakaaslastele kirja, milles teatas

hageja väljaarvamisest erakonnast ning Tartu ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks

kuulutamisest. Samuti märgiti nimetatud e-kirjas, et Tartu ringkonna üldkoosoleku otsuste

2-19-13086

õigustühiseks kuulutamise tõttu jäävad Tartu ringkonna liikmed 09.06.2019 kongressil

esindamata. 06.06.2019 saatis erakonna juhatuse liige RK Tartu ringkonna liikmetele e-kirja

pealkirjaga „Tartu Delegaadid“. Nimetatud e-kirjaga edastas erakonna juhatuse liige

09.06.2019 kongressile sõitvate erakonna Tartu ringkonna delegaatide nimekirja. Edastatud

delegaatide nimekiri ei kattu Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolekul valitud Tartu

ringkonna delegaatide nimekirjaga. Nii ei ole erakonna juhatuse liikme poolt edastatud

delegaatide nimekirjas hagejat ega paljusid teisi Tartu ringkonna liikmeid, kes valiti

ringkonna üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks. Küll aga on erakonna juhatuse

liikme poolt edastatud Tartu ringkonna delegaatide nimekirja lisatud isikud, keda ringkonna

üldkoosolekul Tartu ringkonna delegaatideks ei valitud: RK, MK, KK, JV, FS, TS, LP ja LP.

Lisaks sisaldas erakonna juhatuse liikme poolt edastatud nimekiri asendusdelegaatidena

märgitud isikuid KU, SK ja OT. Seejuures lahkusid KU, JV ja RK ringkonna üldkoosolekult

enne delegaatide esitamist. OT ja SK üldkoosolekul ei viibinudki. Seega puudus isegi

teoreetiline võimalus vastavaid isikuid üldkoosolekul delegaatideks ja asendusdelegaatideks

valida.

7. Hagejal on õiguslik huvi tema väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

8. Väljaarvamise otsus on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud

korda ning ühinguõiguse head tava.

8.1. Esiteks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel vastuolus erakonna

põhikirjaga ära Tartu ringkonna juhatust ega erakonna aukohut. Aukohus ja Tartu ringkonna

juhatus polnud isegi teadlikud erakonna juhatuse kavatsusest otsustada 28.05.2019 toimunud

juhatuse koosolekul hageja väljaarvamine erakonnast. Erakonna põhikirja p 6.3 kohaselt võib

erakonna põhikirja nõuete rikkumisel erakonna liiget karistada erakonnast väljaarvamisega.

Erakonna liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja

ringkonna juhatuse ettepanekuid. Samuti sätestab erakonna põhikirja p 12.7.7, et erakonna

juhatus otsustab isiku väljaarvamise erakonnast /…/, kuulanud ära selle olemasolul eelnevalt

aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse. Arvestades, et aukohtu ja ringkonna juhatuse

ettepanekute/arvamuse arvestamise kohustust on korratud kahes erinevas põhikirja punktis, on

järelikult tegemist erakonna jaoks olulise põhimõttega. Ilma asjakohase ringkonna juhatuse

seisukohata ei ole erakonna juhatus võimeline iga liikme väljaarvamise küsimust adekvaatselt

hindama.

8.2. Teiseks ei kuulanud erakonna juhatus väljaarvamise otsuse tegemisel ära hagejat. Isiku

õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub ühinguõiguse heade

tavade hulka. Arvestades riive intensiivsust ning väljaarvamise otsusest nähtuvate etteheidete

sisu ja üldsõnalisust, samuti Tartu ringkonna liikmete poolehoidu hageja suhtes, on ilmne, et

enne hageja välja arvamist erakonnast oleks olnud õiguspärane anda hagejale võimalus

etteheiteid kommenteerida ja ümber lükata. Hageja ärakuulamiseks ei saa pidada 11.05.2019

Tartu ringkonna üldkoosolekul tekkinud arutelu, mis eelnes erakonna Tartu ringkonna

juhatuse ja esimehe valimisele. Viidatud arutelu näol oli tegemist Tartu ringkonna juhatuse ja

esimehe valimisele eelneva debati ja aruteluga ning see ei puudutanud kuidagi hageja

väljaarvamise küsimust. Ringkonna üldkoosoleku toimumisele eelnevalt ega selle ajal ei

avaldanud erakonna juhatuse liige MH kordagi, et juhatuses oleks otsustamisel küsimus

hageja erakonnast välja arvamiseks. Koosolekul viibinud Tartu ringkonna liikmete enamus

lükkas hageja suhtes kõlanud kriitika häälekalt ja ühemõtteliselt ümber. Tartu ringkonna

liikmete seisukohta hageja suhtes kõlanud kriitika osas näitab selgelt ka fakt, et ringkonna

üldkoosolekul valiti hageja ülekaaluka häälteenamusega Tartu ringkonna esimeheks.

2-19-13086

8.3. Kolmandaks on erakonna juhatus rikkunud põhikirja ja seaduse sätteid hageja

teavitamisel väljaarvamise otsusest. Põhikirja p 6.3 viimase lause kohaselt peab erakond

teatama asjaosalistele otsusest kirjalikult kuu aja jooksul. Seejuures oleks põhikirja p-de 6.3 ja

12.1 lause 2 (mis sätestab ühise esindusõiguse vähemalt kolmele juhatuse liikmele)

koostoimes liikme väljaarvamise otsusest teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui

liikme väljaarvamise otsusest teavitamine oleks allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse

liikme poolt. Hageja sai üksnes juhatuse koosoleku protokolli allkirjastamata väljavõtte.

Seega, kui otsus ei ole nõuetekohaselt vormistatud (mh kui otsus pole nõuetekohaselt

protokollitud), tingib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi otsuse

tühisuse, sest tegemist on otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega.

8.4. Neljandaks on kostja rikkunud väljaarvamise otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda

andmekaitseõigusest tulenevate isikuandmete töötlemisega seotud kohustuste rikkumisega.

Nimelt töötles kostja väljaarvamise otsuse tegemise raames hageja isikuandmeid.

9. Alternatiivselt tuleb väljaarvamise otsus tunnistada kehtetuks, sest otsus on vastuolus

erakonna põhikirja ja seadusega. Lisaks ülaltoodud alustele on otsus motiveerimata ja seal on

üldsõnalised etteheited ning hageja välja arvamiseks erakonnast puudusid sisulised alused –

hageja ei ole rikkunud erakonna põhikirja nõudeid. Hageja väljaarvamise otsusest nähtuvalt

heitis erakonna juhatus hagejale ette erakonna põhikirja nõuete rikkumist ning arvas hageja

erakonnast välja põhikirja punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja 6.4.5 alusel. Etteheited on nii

üldsõnalised ja abstraktsed, et on raske aru saada, mida on hagejale üldse ette heidetud.

Väljaarvamise otsuses tugineb kostja väidetavatele rikkumistele, mis on juba aastaid kestnud.

Kui hageja tõepoolest oleks rikkunud oma kohustusi juba aastaid, siis oleks kostja teinud

sellekohaseid märkuseid, meeldetuletusi ega hoiatusi koheselt. Seda pole tehtud. Ühtlasi ei

kinnita kostja etteheiteid asjas esitatud tõendid.

10. Hagejal on õiguslik huvi õigustühisuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Selle otsuse tagajärjel ei saanud hageja Tartu ringkonna delegaadina

Kongressil osaleda ega hääletada.

11. Kostja juhatus rikkus õigustühisuse otsuse vastuvõtmisel oluliselt otsuse vastuvõtmiseks

ettenähtud korda, mis on otsuse tühisuse aluseks.

11.1.

Seadus ja kostja põhikiri lubavad juhatusel otsuseid langetada üksnes neis küsimustes,

mis on juhatuse otsustuspädevuses. Kostja põhikirja p 12.7 sätestab juhatuse pädevuse.

Erakonna põhikirjast ega seadusest ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada erakonna

teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse erakonnatöö küsimustesse

sekkuda. Erakonna põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki

ringkonna erakonnatöö küsimusi. Seega ei saanud erakonna juhatus oma suva alusel

otsustada, et Tartu ringkonna üldkoosolekul vastu võetud otsused ei kehti. Lisaks tuleneb

erakonna põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3, et delegaate valivad ringkonnad, mitte erakonna juhatus.

Ükski juriidilise isiku organ ei saa otsustada, et juriidilise isiku mõne teise organi otsus on

tühine. Vastav pädevus on üksnes kohtul.

11.2.

Õigustühisuse otsus on vastuolus heade kommetega. Erakonna juhatuse eesmärgiks oli

„tühistada“ neile sobimatute delegaatide valimine ning „lülitada“ delegaatide nimekirja endale

meelepärased isikud. Erakonna juhatuse taoline omavoliline tegevus kahjustab oluliselt

erakonna demokraatlikku toimimist, eirab oluliselt ühinguõiguse häid tavasid ning teenib vaid

erakonnas võimul olevate piiratud isikute ringi erahuve.

2-19-13086

12. Alternatiivselt tuleb õigustühisuse otsus tunnistada kehtetuks, kuna see on vastuolus

seaduse ja erakonna põhikirjaga.

13. Hagejal on õiguslik huvi 09.06.2019 kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Erakonna liikmena ja Tartu ringkonna delegaadina ei lubatud hagejal õigusvastaselt

kongressil osaleda. Erakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste tagajärjel ei saanud hageja teostada

kongressil oma õiguspärast hääleõigust ja mõjutada sellega kongressi otsuste sisu. Kongressi

otsuste vaidlustamise eesmärgiks ei ole saavutada juba toimunud kongressist osavõttu, vaid

tuvastada/saavutada õigusvastaselt vastu võetud kongressi otsuste kehtetus.

14. 09.06.2019 kongressi kokkukutsumisel rikuti oluliselt põhikirjas ja seaduses ettenähtud

korda, mistõttu on kongressi otsused tühised. Erakonna põhikirja p 9.8 kohaselt valib

ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi

korral asendusdelegaadid erakonna kongressile. Erakonna põhikirja p 10.3 sätestab, et

kongress on reeglina delegaatide koosolek. Delegaatide esindusnormi määrab volikogu. Sama

põhikirja punkti kohaselt edastavad ringkonnad oma delegaatide nimekirjad erakonna

juhatusele vähemalt nädal enne kongressi. MTÜS § 241 alusel on üldkoosoleku otsus tühine,

kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tartu ringkonna

üldkoosolekul valiti Tartu ringkonda esindama 27 delegaati, kellest kaheksat (sealhulgas

hagejat) ei lubanud erakonna juhatus kongressile, vaid asendas ringkonna poolt valitud

delegaadid õigusvastaselt isikutega, keda ringkonna üldkoosolek delegaatideks ei valinud.

15. Alternatiivselt tuleb 09.06.2019 kongressi otsused tunnistada kehtetuks, kuna tegemist on

seaduse või põhikirjaga vastuolus olevate otsustega.

Kostja vastuväited

16. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamise korral palus kostja jätta hagi

rahuldamata.

17. Hageja tegelik kõnealuste nõuetega taotletav eesmärk saab olla liikmelisuse taastamine,

mitte lihtsalt enda väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamine või selle kehtetuks tunnistamine.

Jääb ka arusaamatuks, millisena näeb hageja oma tulevikku erakonna liikmena, millest ta on

välja arvatud. Samas pole hagejal võimalik esitatud nõuete abil oma eesmärki saavutada, sest

kostjal pole kohustust hageja liikmelisuse taastamiseks. See pole ka võimalik, kuna hageja

kuulub nüüd Keskerakonda. Seega puudub hagejal õiguslik huvi.

18. Hageja väljaarvamise otsus ei ole tühine. Põhikirjast ei tulene juhatuse kohustust

arvestada aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamusega. Pealegi ei esitatud aukohtu ega Tartu

ringkonna juhatuse poolt mingisuguseid ettepanekuid, mistõttu polnudki võimalik nendega

arvestada. Hageja on enne väljaarvamist ära kuulatud hagejale esitatud pretensioonide osas

11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosolekul. Hageja etteheited, et hagejat ei ole väidetavalt

teavitatud väljaarvamise otsusest, ei muuda väljaarvamise otsust seaduse või põhikirjaga

vastuolus olevaks. Hagejat teavitati otsusest. Põhikiri ega MTÜS ei sätesta kostjale kohustust

edastada hagejale allkirjastatud otsus. Väljaarvamise otsuse tegemisel ei rikutud

andmekaitseõigust.

19. Puudub alus ka hageja välja arvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Väljaarvamise

otsus ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kostja juhatusel on liikme väljaarvamisel ja

2-19-13086

vastuvõtmisel ulatuslik diskretsioon. 28.05.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli p-s 5 on

üksikasjalikult selgitatud hageja rikkumisi ning hageja on arvatud erakonnast välja põhikirja

p-de 6.4.1 (erakonna põhikirja nõuete rikkumine), 6.4.2 (erakonna heade tavade jäme

rikkumine), 6.4.4 (erakonna juhtorganite otsuste täitmata jätmine) ning 6.4.5 (erakonna maine

oluline kahjustamine) alusel. Kostja on kaalunud kõiki hageja rikkumisi piisavaks hageja

erakonnast välja arvamiseks. Lisaks on kostja esitanud käesolevas menetluses tõendid,

millega on tõendatud hageja poolt kostja kritiseerimine ja halvustamine ehk ebalojaalsus

kostja suhtes. Tunnistaja RK selgitas, et hageja näitas valimiskampaania jooksul selgelt välja

nii erakonna liikmetele kui ka erakonnavälistele inimestele, et hageja suhtumine

kaaskandidaatidesse oli negatiivne ja hageja ründas kaaskandidaate. Vaatamata hagejale

tehtud etteheidetest, ei muutnud hageja enda käitumist. Tegemist oli põhikirja p-de 2.5, 4.1,

4.2, 4.3, 4.6 ja 4.7 rikkumistega.

20. Õigustühisuse otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja põhikirja p 12.7.2

sätestab, et kostja juhatus tagab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitud organite otsuste

elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus

muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja

kongressi otsustest. Seadus ega kostja põhikiri ei keela juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna

üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutab kostja igapäevase toimimise ja tegevuse eest. Kui üks

kostja ringkondadest ei tule toime erakonnatöö korraldamisega, siis ei ole kostja juhatusel

muud varianti, kui sekkuda kostja ringkonna töösse, et tagada igas ringkonnas kostja

parimates huvides ja õiglane tegutsemine ning ringkonna esindatus kostja kongressil.

21. Üksnes asjaolu, et hageja ei saanud (väidetavalt alusetult) osaleda 09.06.2019 kongressil,

ei ole aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Veelgi enam, hageja ei ole mistahes viisil põhistanud (rääkimata tõendamisest) asjaolusid,

millest saaks järeldada, et kui hageja oleks osalenud kongressil, ei oleks kongressi otsuseid

vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Pärast 2019. aastat on kongress

kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti

valitud pärast hagis osundatud 09.06.2019 kongressi mitu korda. Lisaks kehtiksid kõigi

09.06.2019 kongressil valitud isikute volitused ka taluvusvolituse alusel (TsÜS § 118 lg 2).

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas kostja

juhatuse 28.05.2019 otsuste ja kostja 09.06.2019 kongressi otsuste tühisuse.

23. Kohus leidis, et kostja juhatuse 28.05.2019 otsus hageja Eesti Konservatiivsest

Rahvaerakonnast väljaarvamise kohta on tühine. Kostja oleks pidanud väljaarvamise otsuse

tegemisel kuulama ära Tartu ringkonna juhatuse ning aukohtu arvamuse. Õige ei ole kostja

käsitlus, et põhikirja p 6.3 II lause ja p 12.7.7 viitavad sellele, et aukohtu ja ringkonna

juhatuse arvamus on asjakohased siis, kui ettepanek isiku väljaarvamiseks on juhatusele

edastatud aukohtu või ringkonna juhatuse poolt. Kohus nõustus hagejaga, et arvestades, et

aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekute/arvamuse arvestamise kohustust on korratud

kahes erinevas põhikirja punktis (põhikirja p 6.3 ja 12.7.7), on järelikult tegemist erakonna

jaoks olulise põhimõttega. Vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna

juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning see muudaks põhikirja p-d

6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks. Samuti ei oleks selline tõlgendus kooskõlas põhikirja p-s 2.5

sätestatud erakonna tegevuse ja juhtimise demokraatlikkuse põhimõttega. Kostja oleks

pidanud väljaarvamise otsuse tegemisel kuulama ära Tartu ringkonna juhatuse ka seetõttu, et

ringkonna tööd korraldab ringkonna juhatus. Asjakohase ringkonna juhatuse seisukohata ei

2-19-13086

ole erakonna juhatus pädev asjaolusid hindama. Asja materjalidest nähtub, et kostja isegi ei

küsinud aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust. Seega rikkus kostja väljaarvamise otsuse

tegemisel MTÜS § 16 lg-t 1 ja erakonna põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7.

24. Erakonnast liikme väljaarvamise puhul on tegemist liiget kõige intensiivsemalt riivava

otsusega. Isiku õigus olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse langetamist kuulub

ühinguõiguse heade tavade hulka. Kohus ei nõustunud kostjaga, et Tartu ringkonna

11.05.2019 üldkoosolekul toimunud aruteluga on hageja ära kuulatud. Sellel üldkoosolekul ei

olnud hageja ärakuulamine üldkoosoleku päevakorrapunktiks ning ärakuulamine poleks olnud

ka võimalik, sest ringkonna üldkoosolekul ei ole põhikirja kohaselt pädevust otsustada

erakonna liikme väljaarvamist. Välja arvatava liikme ärakuulamine peab toimuma

konkreetsete aluste/etteheidete osas ning liikmele peab sealjuures olema arusaadav, et

ärakuulamine toimub seoses võimaliku erakonnast väljaarvamisega.

25. Täidetud ei ole kostja põhikirja p-s 6.3 ja MTÜS §-s 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi

nõue. Hagejale saadeti teavitus väljaarvamise kohta allkirjastamata pdf-formaadis

väljavõttena juhatuse koosoleku protokollist. Võttes arvesse, et väljaarvamise otsus riivab

hageja õigusi, oleks pidanud kostja järgima kirjaliku vormi nõuet. Kohus nõustub hagejaga, et

MTÜS § 16 lg 3 ja põhikirja p 12.1 lause koostoimes oleks liikme väljaarvamise otsusest

teavitamise vorminõue täidetud vaid juhul, kui väljaarvamise otsusest teavitamine oleks

allkirjastatud vähemalt kolme kostja juhatuse liikme poolt. Kostja on kohtule esitanud

28.05.2019 juhatuse koosoleku protokolli täisversiooni, mis on allkirjastatud kahe juhatuse

liikme, mitte kolme poolt. Otsuse vastuvõtmise kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses hõlmab muu

hulgas otsuste vastuvõtmise ja nende vormistamise nõudeid (otsuste sisu ja protokollimisele,

samuti koosoleku läbiviimisele esitatavad nõuded). Seega on tegemist põhikirjas ja seaduses

sätestatud otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega kostja poolt.

26. Kohus nõustus kostjaga, et andmekaitseõiguse rikkumine ei too kaasa väljaarvamise

otsuse tühisust TsÜS § 38 lg 2 alusel. Hagejal on võimalik isikuandmete töötlemisega seotud

kohustuste rikkumisega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtusse.

27. Kuivõrd kohus tuvastas, et juhatuse 28.05.2019 otsus hageja väljaarvamise kohta on

tühine, ei analüüsinud kohus otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid.

28. Kohus nõustus hagejaga, et õigustühisuse otsus puudutas hageja subjektiivseid õiguseid

ja huve, sest hageja ei saanud vaidlusalusel kongressil osaleda, kandideerida ega hääletada.

Seetõttu on hagejal tuvastushuvi õigustühisuse otsuse tühisuse või kehtetuse tuvastamiseks.

29. Kostja põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu

kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna kongressile. Ringkonna üldkoosolekul on õigus volitada ringkonna juhatust

täiendama delegaatide nimekirja juhul, kui delegaatide hulk jääb alla esindusnormi. Põhikirja

p 9.13 kohaselt on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö

küsimusi. Seadusest ega erakonna põhikirjast ei tulene erakonna juhatusele õigust otsustada

erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust valida delegaate. Seetõttu on kostja

juhatuse 28.05.2019 otsus Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosoleku õigustühiseks

tunnistamise kohta tühine. Eelnevast tulenevalt ei analüüsinud kohus otsuse kehtetuks

tunnistamise aluseid.

2-19-13086

30. Kohus tuvastas, et juhatuse 28.05.2019 otsus hageja erakonnast väljaarvamise kohta on

tühine. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise

isiku liikmelisussuhtest juriidilise isikuga. Seega on hagejal liikmelisussuhtest tulenev

tuvastushuvi.

31. Delegaatide valimise õigus on vaid ringkonna üldkoosolekul või ringkonna juhatusel.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et Tartu ringkond nõustus delegaatide vahetamisega.

Rikkumised, mis takistavad osalemisõiguse teostamist ning liikme õigust olla koosolekul

kohal ja hääletada, on käsitatavad sedavõrd raskete vigadena, mis tingivad juriidilise isiku

organi otsuse tühisuse. Võttes arvesse, et hageja ei saanud erakonna juhatuse otsuse tõttu,

mille tühisuse on kohus tuvastanud, kongressil hääletada, on kongressi otsused tühised. Kohtu

hinnangul puudus uutel delegaatidel taluvusvolitus.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja

kanda.

33. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme jättes osa tõendeid analüüsimata ning

põhjendamata, miks ta mõnda kostja tõendit või väidet ei arvesta. Samuti on maakohus

põhjendamatult rahuldanud hageja nõuded seoses õigustühisuse otsuse ja Kongressi otsustega.

Hagejal puudub nende otsuste vaidlustamiseks õigustatud huvi ja eesmärk, mida on võimalik

saavutada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 2 lg-t 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-i

29, MTÜS §-i 16 ja TsÜS § 38 lg-t 2.

34. Kohus on põhjendamatult andnud kostja põhikirja p-dele 6.3 ja 12.7.7 sisu, mis ei vasta

põhikirja p-des 6.3 ja 12.7.7 kirjapandule ega mõistliku isiku arusaamale põhikirja punktidest

(VÕS § 29 lg 4). Põhikirja p-des 6.3 ja 12.7.7 ei ole sätestatud juhatusele kohustust kuulata

igal juhul ja alati ära liikme väljaarvamise otsuse tegemisel aukohus ja/või ringkonna juhatus.

See kohustus on juhatusel üksnes juhul, kui vastav arvamus on olemas. Maakohtu tõlgendus,

et ringkonna juhatuse ja aukohtu arvamuseta ei ole väljaarvamise otsuse tegemine lubatud,

muudaks põhikirja p-d 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks, kuivõrd sellisel juhul kaotaks igasuguse sisu

p-s 6.3 sätestatu „võimaluse korral“ ning p-s 12.7.7 sätestatu „selle olemasolul eelnevalt“.

Lisaks ei ole käesoleval juhul põhjust väita, et sellise arvamuse olemasolul oleks juhatus

jõudnud teistsugusele otsusele ega oleks hagejat välja arvanud. Seejuures ei ole hageja

kasutanud ka enda MTÜS § 16 lg-s 4 sätestatud õigust, minetades kostja juhatuse

väljaarvamise otsuse vaidlustamise õiguse.

35. Maakohus on põhjendamatult viidanud hageja ärakuulamise osas TsÜS § 2 lg-le 1 ja

väidetavale ühinguõiguse heale tavale. Kostja põhikirjast ega ühestki seadusest ei tulene

kostjale kohustust kuulata erakonna liige enne tema välja arvamist ära. Väidetav ühinguõiguse

hea tava rikkumine ei ole TsÜS § 38 lg 2 alusel tühisuse tuvastamise aluseks ega TsÜS § 38

lg 1 või MTÜS § 24 lg 1 alusel väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Teiseks,

isiku ärakuulamine ei ole igakordselt väljaarvamise otsuse tegemiseks vajalik. Arvestades

käesoleval juhul hageja arvukaid rikkumisi ja kostja huvidega vastuolus olevat käitumist, ei

olnud hageja ärakuulamine põhjendatud. Kolmandaks, vaatamata eeltoodule kuulati hageja

ära 11.05.2019 kostja Tartu ringkonna üldkoosolekul. Maakohus ei ole viidanud ühelegi

normile ega põhikirja punktile, mille kohaselt oleks kostja pidanud hageja ära kuulama enne

väljaarvamise otsuse tegemist selliselt, et hagejale oleks eelnevalt saadetud koosoleku kutse

koos päevakorrapunktiga, mille sisuks oleks olnud hageja ärakuulamine väljaarvamise

2-19-13086

otsustamiseks. Kostja juhatusel puudub kohustus selline kutse ja päevakorrapunkt hagejale

saata. Sellist kohustust ei tulene ka ühinguõiguse heast tavast.

36. Väljaarvamise otsuse vastuvõtmisel ei rikutud põhikirja p 6.3 lauses 4, 12.1 lauses 2 ja

MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatut. Hagejat teavitati otsusest. Hagejale saadeti otsus 2019. aasta

juunis. Kostja põhikiri ja MTÜS ei sätesta kostjale kohustust saata hagejale allkirjastatud

otsus. See ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd hageja ei olnud pärast väljaarvamist enam kostja

liige ja hagejale ei pidanud avaldama kogu kostja juhatuse otsust, mis sisaldas üksnes kostja

liikmetele avalikustamisele kuuluvat teavet. Ka juhul, kui ei oleks täidetud kostja põhikirja p-

s 6.3 ja MTÜS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku vormi nõue, ei too see kaasa otsuse tühisust,

kuivõrd tegemist ei ole otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega.

37. Hagi tuleb õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste vaidlustamise nõuete osas jätta läbi

vaatamata. Kuna hageja ei ole kostja liige, ei saa hageja vaidlustada ka kostja organite vastu

võetud otsuseid. Hagejal puudub õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse

tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks õigustatud huvi. Samuti puudub hagejal võimalus

saavutada õigustühisuse otsuse vaidlustamisel hageja taotletavat eesmärki. Isegi juhul, kui

2019. aasta kongressil oleks osalenud isikud, kes poleks tohtinud kongressil osaleda (millega

kostja ei nõustu), ei muuda see ühtegi kostja tehtud toimingut või tehingut olematuks. Kõigil

kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus teha toiminguid 2019. aasta kongressi

järgselt. Pärast 2019. aastat on kongress kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest,

aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti valitud pärast 09.06.2019 kongressi kaks korda.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et 09.06.2019 kongressi otsused ei ole kehtivad (millele kostja

vastu vaidleb), siis ei saa tagantjärgi määrata kostjale uut esimeest, aseesimehi, juhatust,

volikogu ja revisjonikomisjoni juba möödunud perioodiks või muuta kehtetuks kõiki 2019.

aasta kongressil valitud isikute tehtud toiminguid/tehinguid.

38. MTÜS § 26 lg-s 1 ja kostja põhikirja p-s 12.1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt

kostja igapäevategevust juhib ja seda esindab juhatus. Täiendavalt sätestab kostja põhikirja p

12.7.2, et kostja juhatus tagab organisatsiooni igapäevase toimimise ning p 12.7.17 kohaselt

arendab juhatus muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust,

tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Olukorras, kus kostja juhatus näeb, et kostja Tartu

ringkonna juhtimises on väga suuri vigu, on juhatusel kostja juhtimise ja igapäevase

toimimise tagamiseks õigus võtta vastu otsuseid, sh otsustada, et Tartu ringkonna

üldkoosoleku otsus on tühine. Kostja juhatuse sekkumine Tartu ringkonna erakonnatöösse oli

vajalik, kuivõrd tegevus Tartu ringkonnas toimus õigusvastaselt, mitte põhikirja järgides ja

teiste kostja liikmete osas ülekohtuselt ja ebaõiglaselt. Kostja juhatus pidi tagama, et

organisatsioon toimiks.

39. Kostja vaidlustab maakohtu poolt menetluskulude jaotuse sõltumatult kohtuotsusest.

Kõigi tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Lisaks

hagejale oli tsiviilasjas hagi esitajaks õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste

vaidlustamiseks ka E.W, kes loobus 11.02.2022 avaldusega hagist. Harju Maakohtu

01.04.2022 kohtumääruse p-s 7 jäeti menetluskulud E.W kanda. Seega on maakohtu otsus

kõigi menetluskulude kostja kanda jätmise osas vastuolus maakohtu 01.04.2022 määrusega.

E.W hagist loobumise seisuga tekkinud kostja menetluskulud 14 841,60 eurot tuleb

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-ga 4 jätta E.W kanda sõltumata

tsiviilasja lõpplahendist. Lisaks on hageja koormanud põhjendamatult kohtutoimikut. Hageja

käitumise tõttu on käesolev kohtumenetlus veninud (hageja ei suutnud sh 13.09.2023 istungil

anda ammendavaid vastuseid kohtu küsimusele, mis tingis täiendavate tähtaegade määramise;

2-19-13086

hageja menetlusdokumendid on ebamõistlikult pikad ja seisukohti kordavad), mistõttu tuleb

igal juhul jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles kohus tuvastas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsuste

tühisuse. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna juhatuse 28.05.2019 otsused kehtetuks. Samuti tuleb täpsustada

menetluskulude jaotust tulenevalt E.W hagist loobumisega. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

42. 28.05.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus erakonna juhatus otsustas arvata hageja

erakonnast välja ning kuulutada Tartu ringkonna 11.05.2019 üldkoosolek õigustühiseks.

Hageja palus tuvastada nimetatud otsuste tühisuse, alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

43. Hageja erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse alustena tugineb hageja sellele, et otsuse

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (juhatus ei kuulanud ära Tartu

ringkonna juhatust ega erakonna aukohut; samuti ei kuulatud ära hagejat, millega rikuti

ühinguõiguse head tava; hagejat ei teavitatud otsusest korrakohaselt). Maakohus leidis, et

tegemist on otsuse tühisuse alustega ja tuvastas hageja erakonnast väljaarvamise otsuse

tühisuse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tegemist on otsuse tühisuse alustega.

43.1.

Riigikohus selgitas, et kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks

tunnistada, siis tuleb kõigepealt hinnata, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui

kohus tuvastab, et vaidlustatud otsus on tühine, siis ei pea kohus sama otsuse kehtetuks

tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema (RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.2). Seega

hindas maakohus õigesti kõigepealt väljaarvamise otsuse tühisust.

43.2.

MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse

teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või ei vasta headele kommetele. Mittetulundusühingu juhatuse otsus võib TsÜS § 38 lg

2 ja MTÜS § 24¹ lg 1 järgi koosmõjus § 24 lg-ga 7 olla tühine mh juhul, kui otsus ei vasta

headele kommetele (TsÜS komm (2023), § 38, p-d 3.1.3, 3.2.3.2.a, 3.3.3.2.a).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada tema

välja arvamise otsuse heade kommetega vastuolu. Soov arvata ühingu liige ühingust välja ei

ole selline, mis võimaldaks pidada sellekohast otsust heade kommete vastaseks (vt nt RKTKo

05.06.2019, 2-16-19017, p 28).

43.3.

Kostja põhikirja p 6.3 näeb ette, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhikirja

nõuete rikkumisel võib erakonna liiget karistada erakonnast väljaarvamisega. Erakonna liikme

karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja ringkonna juhatuse

2-19-13086

ettepanekuid. Põhikirja p 12.7.7 kohaselt otsustab juhatus isiku väljaarvamise erakonnast ning

liikmelisuse peatamise, kuulanud selle olemasolul eelnevalt ära aukohtu ja/või ringkonna

juhatuse arvamuse (I kd tl 26–30). Maakohus leidis, et kostja põhikiri sätestas juhatusele

kohustuse enne erakonna liikme erakonnast välja arvamise otsuse tegemist kuulata ära

erakonna aukohus ja ringkonna juhatus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Põhjendatud

on maakohtu järeldus, et vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna

juhatuse ärakuulamine erakonna juhatuse suvast ning see muudaks põhikirja p-des 6.3 ja

12.7.7 märgitud erakonna aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamusega arvestamise sisutühjaks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hoopis maakohtu tõlgendus muudab põhikirja p-d 6.3

ja 12.7.7 sisutühjaks. Kostja väitel kaotaks sellisel juhul igasuguse sisu p-s 6.3 sätestatu

„võimaluse korral“ ning p-s 12.7.7 sätestatu „selle olemasolul eelnevalt“. Ringkonnakohtu

hinnangul näeb põhikiri liikme välja arvamisel ette alati aukohtu ja ringkonna juhatuse

ärakuulamise. Põhikirja p-s 6.3 märgitud „võimaluse korral“ ja p-s 12.7.7 märgitud „selle

olemasolul“ ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et kui erakonnal on aukohus ja

ringkonnal on juhatus olemas, siis saaks nad jätta ära kuulamata. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et aukohus ja ringkonna juhatus ei pea olema kursis, kas ja milliste liikmete

väljaarvamise küsimus on erakonna juhatusel tõusetunud, mistõttu ei ole mõeldav, et aukohus

ja ringkonna juhatus peaksid esitama oma arvamuse ja ettepanekud ennetavalt ja

omaalgatuslikult. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostjal on olemas aukohus ja Tartu

ringkonnal juhatus. Seega oli kostjal kohustus enne hageja välja arvamist aukohus ja Tartu

ringkonna juhatus ära kuulata. Erakonnast välja arvamise puhul on tegemist äärmiselt

intensiivselt erakonna liikme õigusi puudutatava otsusega, mistõttu ei tohi seda teha

kergekäeliselt. Aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuste olemasolu tagab ringkonnakohtu

hinnangul sellise otsuse põhjaliku läbikaalumise ja seega põhjendatud otsuse tegemise.

43.4.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostja aukohut ega Tartu ringkonna juhatust enne

hageja välja arvamise otsuse tegemist ära ei kuulatud. Seega on tegemist põhikirja p-de 6.3 ja

12.7.7 rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et sellise rikkumise puhul on

tegemist tühise otsusega. MTÜS § 241 lg 1 ei näe ette põhikirja rikkumise korral otsuse

tühisust. Tegemist ei ole ka kokkukutsumise korra rikkumisega ega muude MTÜS § 241 lg-s 1

sätestatud tühisuse alustega. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine,

kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega

või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumisena käsitatakse sõltuvalt otsuse

tegemise viisist kas koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist või otsuse tegemise

korra olulist rikkumist. Üldisemalt on sellisel juhul tegemist isiku enda osalemisõiguse olulise

rikkumisega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.2.3.2.c). Kostja juhatuse otsuse puhul ei ole

tegemist otsusega, mille puhul saaks järeldada hageja osalemisõiguse rikkumist, kuna

juhatuse koosolekul saavad osaleda üksnes juhatuse liikmed ja hageja nende hulka ei kuulu.

43.5.

MTÜS § 24 lg 1 I lause kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi

alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus võib MTÜS § 24 lg 1 I lause alusel koosmõjus

MTÜS § 24 lg-ga 7 ja TsÜS § 38 lg 1 I lause järgi tunnistada kehtetuks seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks annavad alust kergemad

otsuse sisu- ja protseduurivead, mis ei too endaga kaasa otsuse tühisust, sh vastuolu põhikirja,

seaduse või õiguse üldpõhimõttega (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.3.2.a). Ringkonnakohtu

hinnangul on aukohtu ja ringkonna juhatuse ärakuulamata jätmise, seega põhikirja p-de 6.3 ja

12.7.7 rikkumise puhul tegemist sellise olulise protseduuriveaga, mille tagajärg on otsuse

kehtetuks tunnistamine. Asjakohane ei ole kostja väide, et aukohtu ja ringkonna juhatuse

2-19-13086

arvamuse olemasolul ei oleks juhatus jõudnud teistsugusele otsusele ja oleks hageja ikkagi

välja arvanud. Kui otsus erakonna liikme välja arvamise kohta on vastu võetud põhikirja

rikkudes, on see kehtetuks tunnistatav olenemata sellest, kas otsus oleks olnud samasugune

kui põhikirja oleks järgitud. Praegusel juhul ei ole aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamust

küsitud, seega pole ka teada, mis seisukohale aukohus ja ringkonna juhatus oleks asunud.

43.6.

Kostja väitel ei kasutanud hageja enda MTÜS § 16 lg-s 4 sätestatud õigust, minetades

kostja juhatuse väljaarvamise otsuse vaidlustamise õiguse. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige

nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud

mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse

väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tuleneb, et

mittetulundusühingu liikmel on võimalus oma mittetulundusühingust väljaarvamine

vaidlustada üldkoosolekul, kuid sätte sõnastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks

kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korraga. Õigus mittetulundusühingu juhatuse

otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38 (vt ka TlnRnKo 01.02.2011, 2-09-48081).

43.7.

Kuna kostja juhatus rikkus hageja välja arvamise otsuse tegemisel põhikirja punkte 6.3

ja 12.7.7 ja see rikkumine toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise, ei ole vajalik hinnata, kas

selle otsuse kehtetuks tunnistamise toob käesoleval juhul kaasa ka hageja ärakuulamata

jätmine ja otsusest hageja teavitamata jätmine.

44. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejal puudub õiguslik huvi õigustühisuse otsuse

ja kongressi otsuste vaidlustamiseks.

44.1.

Organi otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi

otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Nimetatud isikuteks on oma

positsioonist tulenevalt juriidilise isiku kõigi organite liikmed, sõltumata asjaolust, kas nad

osalesid otsuse vastuvõtmisel või mitte (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.2.2). Riigikohus

selgitas, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad

isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt RKTKo

08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 16). MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda muuhulgas ka mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras nõuda ka

mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Seega saab

mittetulundusühingu liige nõuda mittetulundusühingu juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist ja

kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus tunnistas hageja erakonnast välja arvamise otsuse

kehtetuks. Kui tehing on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, siis on see samamoodi nagu ka

tühine tehing kehtetu algusest peale. Tühise tehingu õiguslikud tagajärjed on sarnased (TsÜS

komm § 84, p 3.4). Seega on hageja erakonnast välja arvamise otsus kehtetu algusest peale ja

hagejat tuleb endiselt käsitada erakonna liikmena. Sellest tulenevalt on hagejal tuvastushuvi

õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

olemas tulenevalt tema liikmesusest. Asjaolu, et hageja on hiljem saanud Keskerakonna

liikmeks, ei oma antud juhul tähtsust, kuna kohus peab hindama järgnevate otsuste

(õigustühisuse ja kongressi otsuste) osas, kas hagejal on õigustatud huvi nende

vaidlustamiseks. Vaidlust ei ole, et õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tegemise ajal

hageja Keskerakonna liige veel polnud.

44.2.

Kostja põhikirja p 9.8 kohaselt valib ringkonna üldkoosolek vastavalt volikogu

kehtestatud esindusnormile delegaadid ja soovi korral asendusdelegaadid erakonna

kongressile. Põhikirja p 10.3 sätestab, et kongress on delegaatide koosolek. Tartu ringkonna

2-19-13086

üldkoosolek valis hageja delegaadiks kongressile, kuid hageja ei saanud juhatuse

õigustühisuse otsuse tõttu sellel osaleda. Vaidlust ei ole, et hagejat 09.06.2019 kongressile ei

kutsutud. Seega on hagejal õiguslik huvi õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt ka sellest, et hageja ei saanud

delegaadina kongressil osaleda.

44.3.

Kostja väidab, et kõigil kongressil valitud isikutel oli vähemalt taluvusvolitus teha

toiminguid 2019. aasta kongressi järgselt. Kostja märgib, et pärast 2019. aastat on kongress

kokku kutsutud mitmel korral ning kostja esimeest, aseesimehi, juhatust ja volikogu on uuesti

valitud pärast 09.06.2019 kongressi kaks korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma need

asjaolud 09.06.2019 kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi välja

selgitamisel tähtsust. Asjaolust, et kongressil valitud isikutel võib olla suhetes kolmandate

isikutega talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2), ei saa järeldada, et erakonnast ebaõigesti välja

arvatud liikmel puuduks õigus kongressi otsuseid vaidlustada. Samuti ei saa sellist

vaidlustamise õigust välistada asjaolu, et tagantjärgi ei saa määrata kostjale uut esimeest,

aseesimehi, juhatust, volikogu ja revisjonikomisjoni. Sellest, et 2019. aasta kongressil valitud

isikud on vahepeal uuesti valitud või nende volitused on lõppenud, ei saa järeldada hagejal

tuvastushuvi puudumist.

44.4.

Seega ei saa hageja nõuet õigustühisuse otsuse ja kongressi otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.

45. Hageja tugineb 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks

kuulutamise otsuse tühisuse alustena sellele, et otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks

ettenähtud korda ja otsus on vastuolus heade kommetega. Maakohus leidis, et tegemist on

otsuse tühisuse alustega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

45.1.

Hageja hinnangul ei tulene erakonna põhikirjast ega seadusest erakonna juhatusele

õigust otsustada erakonna teise organi otsuste kehtivuse üle ega õigust ringkonna sisemistesse

erakonnatöö küsimustesse sekkuda ning viitas tühisuse alusena sellele, et kostja juhatus rikkus

põhikirja punkte 9.13, 9.8 ja 10.3. Kostja põhikirja p 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek

pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Põhikirja p-de 9.8 ja 10.3 kohaselt

valivad delegaate ringkonnad, mitte erakonna juhatus (I kd tl 26–30). Ringkonnakohus ei

nõustu, et tegemist on otsuse tühisuse alusega. Hageja tugineb põhikirja rikkumisele. MTÜS §

24 lg 1 I lause kohaselt koosmõjus MTÜS § 24 lg-ga 7 ja TsÜS § 38 lg 1 I lause järgi on

põhikirjaga vastuolus olev otsus kehtetuks tunnistatav.

45.2.

Hageja väitel on õigustühisuse otsus heade kommetega vastuolus, kuna erakonna

juhatuse eesmärgiks oli „tühistada“ neile mis tahes põhjusel sobimatute delegaatide valimine

ning „lülitada“ selliste isikute asemele delegaatide nimekirja endale meelepärased isikud.

Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas

valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt RKTKo

10.12.2012, 3-2-1-156-12, p 11). Heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on

tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega

(TsÜS komm (2023), § 86, p 3.1.1). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa otsust endale

meelepäraste isikute kongressile kutsumise kohta pidada ebamoraalseks ega ausalt ja õiglaselt

mõtlevate inimeste sündsustundega vastuolus olevaks. Heade kommete vastasus organi otsuse

tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seondub

otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (Ühinguõigus I. Kalev Saare jt, lk 207). Kostja

juhatuse otsuse sisuks oli ringkonna üldkoosolekul valitud delegaatide kõrvale jätmine

kongressist ja juhatuse valitud isikute eelistamine ringkonna valitud delegaatidele. Riigikohus

2-19-13086

on lahendis nr 3-2-1-92-08 asunud seisukohale, et osaühingus suuremat osalust omava isiku

otsus juhatuse liikme valimise kohta ei saa olla heade kommetega vastuolus üksnes seepärast,

et enamusosanik on valinud juhatuse liikmeks selle isiku, keda ta eelistab ega ole valinud seda

isikut, keda oleks soovinud vähemusosanikud (RKTKo 11.11.2008, 3-2-1-92-08, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul saab seda seisukohta kohaldada ka olukorras, kus tegemist on

erakonna juhatuse poolt vastu võetud otsustega. Seega ei saa ühingu siseselt isiku

eelistamisest teisele järeldada sellise käitumise heade kommete vastasust.

45.3.

Ringkonnakohtu hinnangul on 11.05.2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku otsuste

õigustühiseks kuulutamise otsuse puhul tegemist rikkumisega, mis toob kaasa selle otsuse

kehtetuks tunnistamise. Kostja põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3 tuleneb, et delegaate valivad

kongressile erakonna piirkondlikud ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Põhikirja p-st 9.13

tuleneb, et ringkonna üldkoosolek on pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi,

sealhulgas valima ka ringkonna juhatuse. Tartu ringkonna üldkoosolek valis 11.05.2019

ringkonna juhatuse ja delegaadid erakonna 09.06.2019 kongressile (I kd tl 9–23). Seega

otsustas Tartu ringkonna üldkoosolek küsimusi, mis olid ringkonna pädevuses. Ühestki kostja

põhikirja punktist ei tulene sellise pädevuse kuulumist erakonna juhatusele. Seega ei saa

erakonna juhatus ka võtta vastu otsust tühistada ringkonna üldkoosoleku poolt ringkonna

juhatuse ja delegaatide valimise otsust. Ringkonnakohus ei nõustu, et sellise pädevuse

annavad erakonna juhatusele põhikirja p-d 12.7.2 ja 12.7.17. Põhikirja p 12.7.2 kohaselt tagab

kostja juhatus organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus

muud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vajalikku igapäevategevust. Tegemist on üldise

erakonna juhatuse pädevusega. Põhikirja p 9.13 kohaselt on ringkonna üldkoosolek pädev

otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi. Üldisest pädevusest ei saa tuletada juhatuse

õigust otsustada ringkonna pädevusse kuuluvaid küsimusi. Seejuures ei saa igapäevategevuse

arendamisena käsitada ringkonna juhatuse ega ringkonna poolt kongressile delegaatide

valimist. Isegi kui kostja ringkonna juhtimises on vigu, ei saa juhatus võtta vastu otsuseid, mis

kuuluvad ringkonna pädevusse. Kostja põhikirja p-s 2.5 on sätestatud, et Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik ning see rajaneb muuhulgas

lähimuspõhimõttel. Lähimuspõhimõte tähendab, et otsused võetakse vastu võimalikult

madalaimal haldus- ja poliitilisel tasandil. Põhikirja p 7.1 kohaselt moodustatakse Eesti

Konservatiivne Rahvaerakond territoriaalsuse põhimõttel võttes aluseks Riigikogu

valimisringkonnad. Seega on kostja rajatud toimima põhimõttel, kus iga piirkonda

puudutavad otsused võetakse vastu piirkonna tasandil ja kõrgema juhtkonna sekkumine on

viidud miinimumini. Lisaks ei nähtu erakonna juhatuse pädevusest (põhikirja p 12.7), et

juhatusel oleks mingitel juhtudel õigust sekkuda ringkonna tegevusse.

45.4.

Kuna tegemist on põhikirjaga vastuolus oleva otsusega, tuleb 11.05.2019 Tartu

ringkonna üldkoosoleku otsuste õigustühiseks kuulutamise otsus tunnistada MTÜS § 24 lg 1 I

lause alusel koosmõjus MTÜS § 24 lg-ga 7 ja TsÜS § 38 lg 1 I lause järgi kehtetuks.

46. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse ja põhjendustega selle kohta, et Kongressi

otsused on tühised. Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et MTÜS § 241 lg 1 esimese lause

kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole

seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korra rikkumiseks on ühingu liikme

osalemisõiguse rikkumine. Hageja valiti Tartu ringkonna üldkoosoleku poolt osalema

09.06.2019 kongressil delegaadina ja põhikirja p-dest 9.8 ja 10.3 oli hagejal õigus kongressil

delegaadina osaleda. Õigustühisuse otsuse tõttu ei kutsutud hagejat kongressile, millega rikuti

2-19-13086

hageja suhtes kongressi kokkukutsumise korda. Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et

09.06.2019 kongressi otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised.

47. Kuna hagi kuulub endiselt rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja menetluskulud jättis

maakohus kostja enda kanda. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus jättis arvestamata

asjaoluga, et maakohtu 01.04.2022 määruse p-s 7 jäeti E.W hagist loobumise tõttu kostja

menetluskulud E.W kanda. Kostja hinnangul tuleb E.W hagist loobumise seisuga tekkinud

kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 4 jätta E.W kanda sõltumata tsiviilasja

lõpplahendist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu menetluskulude jaotus on

vastuoluline maakohtu varasema määrusega ja täiendab maakohtu menetluskulude jaotust

sellega, et kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, välja arvatud osas, milles

menetluskulud jäeti hagist loobumise tõttu E.W kanda.

48. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu menetluskulud tuleks TsMS § 162 lg 4

alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta erandina menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4

kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20).

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

TsMS § 162 lg 4 kohaldamise. Menetlusosalise poolt mahukate menetlusdokumentide

esitamine ja kohtu küsimustele ammendavate vastuste esitamata jätmine ei ole selliseks

erandlikuks asjaoluks, millest saaks järeldada kostja jaoks äärmiselt ebamõistlikku või

ebaõiglast olukorda.

49. Ehkki ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse

vaidlustamise osas, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus

üksnes täpsustab maakohtu menetluskulude jaotust. Sisuliselt ei muutu seetõttu maakohtu

kulude jaotus poolte vahel ning sellest tulenevalt ei mõjuta see ka apellatsioonimenetluse

kulude jaotust.

(allkirjastatud digitaalselt)