2-24-145020/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-145020

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi R.T vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2382,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja: R.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R.T vastu osaliselt.

2. Mõista R.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja IPF Digital AS-i ja R.T vahel 30.

augustil 2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr XX ja 7. juunil 2023

sõlmitud krediidikontolepingu nr XX alusel välja 1321,33 eurot (s.o

põhivõlg 1128,21 eurot, intress 59,38 eurot, ajavahemikul 22. oktoober 2024

– 19. november 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 133,74 eurot).

3. Mõista R.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1128,21 eurot)

alates 20. novembrist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 56% ulatuses R.T kanda ja 44% ulatuses B2 Impact

OÜ-i kanda.

5. Mõista R.T-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 196

eurot.

6. Mõista R.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (196

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R.T-lt (kostja) 2192,16 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 23. jaanuaril

2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 18. veebruaril 2025 hagiavalduse (täpsustatud 6. märtsil 2025), milles

palub mõista kostjalt välja põhivõla 1607,91 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid

359,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 200,52 eurot ja sissenõudmiskulu 35

eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates

19. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja

kostja 30. augustil 2022 krediidikontolepingu nr XX, millega krediidiandja võimaldas

kostjale krediidilimiiti 200 eurot intressimääraga 39,72% aastas. Lepingu krediidi

kulukuse määr on 48,62% aastas.

Krediidiandja tegi perioodil 30. august 2022 kuni 31. jaanuar 2023 krediidikontolt

kostjale väljamakseid 300 eurot. Kostja kohustus kasutusse võetud limiidi tagastama 60

kuu jooksul vastavalt personaalsele kuumaksele.

Krediidiandja võttis laenulepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed ja

kostja pangakonto väljavõtte. Laenutaotluses oli sissetulekuks märgitud 900 eurot, kuid

pangakonto väljavõtte järgi oli sissetulek 704 eurot. Laenutaotluses oli

majapidamiskuludeks märgitud 150 eurot, kuid pangakonto väljavõtte järgi olid

majapidamiskulud 400 eurot. Finantskohustused olid laenutaotluse järgi 100 eurot, kuid

pangakonto väljavõtte järgi olid need 105 eurot. Taotluse kohaselt oli kostjal kaks

ülalpeetavat ja ta töötas F . Maksehäireid ega Ametlikke Teadaandeid kostja kohta

polnud. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 120 eurot

peretoetus ja 584 eurot alimendid. Laene oli kostjal 105 eurot kuus. Taotletava krediidi

minimaalne kuumakse suurus oli 10 eurot.

7. juunil 2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja limiidi suurendamise leping. Limiiti

suurendati 1700 eurole, intressimääraga 37,68%. Krediidi kulukuse määr on 45,67%

aastas. Krediidiandja kandis kostjale perioodil 7. juuni 2023 kuni 28. august 2023 1750

eurot.

Kostja oli limiidi suurendamise taotlusel märkinud sissetulekuks 537 eurot, kuid

pangakonto väljavõtte andmetel oli sissetulek 744 eurot. Kostja märkis taotlusel

majapidamiskuludeks 0 eurot, kuid pangakonto väljavõtte kohaselt olid

majapidamiskulud 200 eurot. Kostja märkis finantskohustusteks 0 eurot, kuid

pangakonto väljavõtte andmetel oli finantskohustusi 166 eurot. Minimaalne krediidi

kuumakse oli 60 eurot. Krediidivõime hindamisel ei võetud arvesse ülalpeetavaid, kuid

ka nendega arvestamise korral jäi kostjale vaba raha 101,40 eurot (744-400-166×1,1-60)

Krediidiandja tuvastas, et laenu teenindamise suhtarv ja vaba raha jääk on kooskõlas

krediidiandja sätestatud piirmääradega ning kontrolliti, et kostjal ei olnud maksehäireid,

maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.

Kokku kanti kostjale perioodil 30. august 2022 kuni 28. august 2023 2050 eurot.

Krediidiandja edastas 31. jaanuaril 2023 kostjale intressimäära ja tasude muudatuse

teate, millega kohaselt oli uus intressimäär 37,68% aastas (0,10% päevas). Intressimäära

muutmise tõttu korrigeeriti krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määra 45,67%-le.

Seoses intressimääraga muutus ka viivisemäär (võrdne intressiga).

Kostja tegi tagasimakseid kokku 921,79 eurot. Sellest 442,09 eurot arvestati põhiosa

katteks ja 479,70 eurot intressi katteks.

Kostja jäi viivitusse aprilli 2024, mai 2024 ja juuni 2024 maksetega. Krediidiandja

saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 1. oktoobril 2024 ning andis tähtaja võla

tasumiseks 21. oktoobrini 2024. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei tasunud, loeti

leping üles öelduks 22. oktoobrist 2024.

Kostjal on põhivõlg hageja ees 1607,91 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 19. märtsist 2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni (21. oktoober 2024) kokku 359,31 eurot. Lisaks palub hageja mõista

kostjalt välja viivised alates 22. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.

veebruarini 2025 intressimääras, s.o 200,52 eurot. Edaspidi, s.o 19. veebruarist 2025

nõuab hageja viivist põhivõlalt seadusjärgses määras. Hageja saatis kostjale

meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 25. oktoobril 2024, 18. novembril

2024, 26. novembril 2024. Nendega seoses nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid

kokku 35 eurot (s.o 25 + 5 + 5).

Vastavalt kohtunõudele esitas hageja nõude VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse, mille

kohaselt on põhivõlg 1128,21 eurot ja intressivõlg 59,38 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.1. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 30. augustil 2022 krediidikontolepingu

(tarbijakrediidileping) nr XX (dtl 64-93). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit

200 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31.

mai 2022 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne

määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 48,62% (dtl 64), st see ei

ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu

krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 200 eurot,

krediidiintressimäära 39,72% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi

kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 144). Seega on krediidi kulukuse määr

kooskõlas seadusega.

6.2. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 7. juunil 2023 limiidi suurendamise lepingu XX

(dtl 94-123), mille alusel suurendati limiiti 1700 euroni (dtl 94). Limiidi suurendamise

lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31. mai 2023 seisuga

16,72%. Selle kolmekordne määr on 50,16%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on

krediidi kulukuse määraks 45,67% (dtl 94), st see ei ületanud Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidilimiit 1700 eurot ja krediidiintressimäära 39,72% aastas. Hageja on

nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi

(dtl 145). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

6.3. Krediidiandja muutis 31. jaanuarist 2023 intressimäära 37,68%-ni aastas. Seoses

sellega korrigeeriti ka krediidi kulukuse määra 45,67%ni. Intressimäära suurendamise

ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2023 seisuga 17,36%. Selle

kolmekordne määr on 52,08%. Seega on muudetud intressi korral krediidi kulukuse

määr kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et krediidiandja on 30. augusti 2022 lepingu sõlmimisel tuvastanud

kostja pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised sissetulekud 704 eurot. Kostja

pangakontode väljavõte (dtl 360-431) on esitatud ajavahemiku 3. mai 2022 kuni 29.

august 2022 kohta.

Krediidiandja arvestas kostja igakuiste sissetulekutena pangakonto väljavõtetelt

peretoetust 120 eurot ja elatist 584 eurot (nn alimendid). Hageja ei ole välja toonud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitustes ega tõendites (dtl 60-63,

145-152), et kostja oleks lepingu sõlmimise ajal töötanud või töötasu teeninud. Hageja

esitatud pangakonto väljavõtte kokkuvõttest (dtl 360-431) ajavahemikul 3. mai 2022

kuni 29. august 2022 ei tulene, et kostja oleks teeninud töötasu. Vastupidi, kostja on

saanud sel perioodil Eesti Töötukassalt töötutoetust, mis viitab, et ta oli töötu.

Krediidiandja tuvastas, et kostjal on kaks ülalpeetavat ning kelle ülalpidamiseks

makstakse kostjale elatist kokku 584 eurot kuus (dtl 364). Kohus selgitab, et elatist

makstakse laste ülalpidamiseks. Samuti on peretoetuste eesmärk kompenseerida lastega

seonduvaid kulusid. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas olukorras, kus kostja kogu

sissetulek koosnes üksnes toetustest (peretoetust ja töötutoetus) ning lastele makstavast

elatisest, oli võimalik jõuda järeldusele, et kostja on võimeline võtma täiendavaid

finantskohustusi.

Nimelt tuvastas krediidiandja ühtlasi, et kostjal juba oli olemasolevaid finantskohustusi

105 eurot kuus ning 400 eurot majapidamiskulusid (dtl 145). Teiste laenude

tagasimaksmine nähtub ka kostja pangakonto väljavõttelt. Seega jäi kostjale muudeks

kuludeks, sh kahe lapse ülalpidamiseks 199 eurot. Samas nähtub hageja enda esitatud

pangakonto väljavõtte kokkuvõttest, et keskmiseks finantskohustuseks on aga 231,50

eurot (dtl 367).

Hageja ei ole vaatamata kohtu 3. märtsi 2025 määruses (dtl 139) toodud selgitustele

toonud esile, milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid finantskohustusi on võetud nende

tuvastamisel arvesse. Hageja ei ole ka täpsustanud, milliseid kostja pangakontolt

nähtuvaid kulutusi on võetud arvesse majapidamiskulude suuruse määramisel.

Kohus leiab, et krediidiandja on kostja kohta kogutud teabega jätnud nõuetekohaselt

arvestamata (kostja ei töötanud, suurem osa sissetulek koosnes laste ülalpidamiseks

makstavast toetusest ja elatisest, kostja pidas ülal kahte last ning tal olid olemasolevad

finantskohustused keskmiselt 231,50 eurot kuus). Eelnevalt tuvastatut arvestades ei

saanud krediidiandja jõuda kohtu arvates järeldusele, et kostja sissetulekud

võimaldavad võtta täiendavaid laenukohustusi.

9. Kohus on eelnevat arvestades tuvastanud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet juba kostjaga 30. augusti 2022 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.

Samas on kohus seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud ka

krediidilimiidi suurendamise lepingu sõlmimisel.

Hageja märkis, et krediidilimiidi suurendamise lepingu (nr XX) sõlmimisel 7. juunil

2023 võeti sisuliselt arvesse sama teavet, mida lepingu sõlmimisel – kostja sissetulek

koosneb peretoetustest 120 eurot, elatisest 584 eurot ja kostjal oli laene 104 eurot

(hagiavalduse täiendus, dtl 146). Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtte perioodi 1.

märts 2023 kuni 7. juuni 2023 kohta (dtl 160-188).

Kostja pangakonto väljavõtte järgi maksis F S AS kostjale lõpparve 22. mail 2023 (dtl

183). Sellest järeldub, et limiidi suurendamise lepingu sõlmimise ajal 7. juunil 2023

kostja ei töötanud. Ka möönab krediidiandja (dtl 148), et ei ole limiidi suurendamisel

arvestanud kostja ülalpeetavatega, kuid leiab, et kui ka nendega arvestada, siis oli alus

kostjale krediidi limiidiga 1700 eurot andmiseks olemas.

Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 160-188) nähtub mh, et kostjal oli kohustusi

järgmiste võlausaldajate ees: T B (kaks lepingut), P G OÜ (dtl 161), AS I F ees (dtl

161).

Kohus on ka limiidi suurendamise lepingu sõlmimise osas seisukohal, et olukorras, kus

kostja ei töötanud, pidas ülal kahte last ja ennast peretoetustest ja lastele makstavast

elatisest ning tal juba olid varasemad finantskohustused, mh sama krediidiandja enda

ees, siis ei olnud kostjaga krediidilimiidi suurendamise kokkulepe sõlmimine kooskõlas

vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandjal ei saanud kostja pangakontode

väljavõtteid nõuetekohaselt hinnates tekkida veendumust, kostja on võimeline võtma

täiendavaid finantskohustusi.

10. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on rikkunud enda

kohustust võtta arvesse kõiki talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Pangakonto

nõuetekohaselt ja täielikult hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega

võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Samuti ei ole krediidiandja hinnanud

kogutud teavet piisava hoolsusega. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud

pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS §

4034 lg 4 teine lause).

11. Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku

seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

13. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles

öelnud.

Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (kostja jättis aprilli, mai ja juuni

2024 tasumisega. Tasuda tuli iga kuu vastavalt edastatud arvetele (lepingu p 11.1, dtl

94). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata

jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 43). Hageja ümberarvestuse kohaselt oleks

kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral. Seega olid

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning

krediidiandjal oli õigus laenuleping 22. oktoobrist 2024 erakorraliselt üles öelda.

Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 47).

14. Hageja taotleb kostjalt põhivõla 1607,91 euro väljamõistmist.

Hageja on 6. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl

358-359). Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja lepingu alusel saanud

2050 eurot ja tasunud kokku 921,79 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg

1128,21 eurot (2050-921,79).

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 1128,21 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja

põhivõla nõue jääb seda ületavas osas rahuldamata.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 359,31 eurot. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 39,72% aastas (dtl 64), krediidilimiidi suurendamisel 37,68% aastas (dtl

94) ja intressimäära muutmisel 37,68% aastas (dtl 124).

Hageja ümberarvestatud intressinõue on 59,38 eurot (dtl 358) seadusjärgses määras.

Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab VÕS §

4034 lg-le 7. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 59,38 eurot. Hageja

intressinõue jääb rahuldamata seda summat ületavas osas.

16. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 200,52 eurot väljamõistmist.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemise päevast

21. oktoober 2024 kuni hagi esitamiseni 18. veebruaril 2025 (dtl 30). Edaspidi nõuab

hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et hageja

on ekslikult nõudnud viivist alates 21. oktoobrist 2024, kuna leping loeti ülesöelduks

alates 22. oktoobrist 2024. Järelikult muutus nõue sissenõutavaks 22. oktoobrist 2024

(VÕS § 113 lg 1).

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ajavahemiku 22. oktoober 2024 kuni 18.

veebruar 2025 eest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras 43,70 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil

põhinõudelt 1128,21 eurot).

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates 19. veebruarist 2025 kuni põhivõla

rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga (19. november 2025) on seega sissenõutavaks

muutunud viivis veel 90,04 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Seega mõistab

kohus kostjalt välja 133,74 eurot (43,70+90,04).

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 20. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367).

Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt.

17. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 35 eurot (pärast

lepingu lõppemist) VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Tegemist ei ole seadustatud

hinnakirjaga, vaid hüvitiste ülempiiridega. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust

kulutusi nõuda, selleks peab olema lepingus kokku lepitud (vt ka Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud vlj, § 1132, p 7.3.4).

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud võla sissenõudmiskulus. Võla

sissenõudmiskulu kokkulepet ei nähtu 30. augusti 2022 lepingus ega ja 7. juuni 2023

lepingus. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise

järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid selles peab olema lepingus kokku lepitud.

Kui hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduse kahju hüvitamise

sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt kantud ja neid tuleb tõendada. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal oleks 25. oktoobri 2024 nõudekirja, 18.

novembri 2024 pretensiooni ja 26. novembri 2024 hagihoiatuse esitamisega tekkinud

kahju 35 eurot. Kirjade saatmine (dtl 44-59) kahju suurust ei tõenda.

Eelnevat arvestades jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

18. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 1128,21 eurot, intressi 59,38 eurot, perioodil 22. oktoober 2024 – 19.

november 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 133,74 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (hagis hagi esitamise seisuga kokku 2202,74 eurot, v.a

edasiulatuv viivis) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise

seisuga, v.a edasiulatuv viivis) välja 1231,29 eurot, rahuldab kohus hagi ca 56%

ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda

(TsMS § 163 lg 1).

19. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 32), mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 385 eurot. Hageja tasus riigilõivu 385 eurot.

Hagihind on 2382,02 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 350 eurot. Hagiavalduselt

tasutud riigilõivust 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 196 eurot (s.o 56% 350

eurost).

Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 35 eurot (385-350)

tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

20. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

21. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 18. augusti 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus

või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea

kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg

1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)