2-25-6824/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6824

Tsiviilasi

F.T hagi Damir Prime OÜ vastu töövaidluses (Damir

Prime OÜ taotlus TVK otsus nr xxx läbivaatamiseks

hagimenetluse korras)

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: F.T (isikukood XXX)

Kostja: Damir Prime OÜ (registrikood 10066632)

Kostja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata F.T hagi Damir Prime OÜ vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja F.T kanda.

3. Määrata Damir Prime OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot ning

mõista nimetatud summa F.T’lt Damir Prime OÜ kasuks välja. F.T’l tuleb

väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Damir Prime OÜ (kostja) esitas 04.05.2025 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr

xxx läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 04.04.2025 otsusega F.T (hageja) töövaidlusavalduse kostja

vastu osaliselt. Damir Prime OÜ-lt mõisteti F.T kasuks välja töötasu ajavahemikus 02.01.2025

kuni 30.01.2025 töötatud aja eest brutosummas 845,67 eurot ning välislähetuse päevaraha

ajavahemiku 02.01.2025 kuni 29.01.2025 eest kokku netosummas 139,36 eurot.

3. Kohus edastas hagejale kostja taotluse koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.05.2025

kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg

5 alusel kohtule TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva

jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale on Harju Maakohtu 08.05.2025

kohtumäärus kätte toimetatud 15.10.2025. Nõuetekohase hagiavalduse esitamise tähtaeg oli 14

päeva. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajani ei ole hageja kohtule hagiavaldust esitanud.

4. Kohus hoiatas 08.05.2025 kohtumääruses, et kui hageja ei esita kohtule oma avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata

TvLS § 58 lg 7 alusel. Kohus selgitas, et sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses

ei jõustu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Hageja ei ole esitanud TVK-le esitatud avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ja seetõttu tuleb jätta hageja avaldus

kostja vastu töövaidluses läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja TvLS § 58 lg 7 alusel. Kuna kohus

jätab hageja avalduse kostja vastu läbi vaatamata, ei jõustu TVK 04.04.2025 otsus töövaidlusasjas

nr xxx osas, millega TVK F.T nõuded rahuldas.

6. Ühtlasi on hageja 09.10.2025 kõnes ning 01.11.2025 vastuses kohtule märkinud, et soovib

menetluse lõpetamist. Seega puudub hagejal huvi menetluse läbiviimiseks ning kohus võib hagi

jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

7. TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

8. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja

hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama

paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagimenetluses läbivaatamiseks esitatud taotlusega seotud menetluskulud hageja kanda TsMS §

168 lg 2 alusel.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

11. Kostja on palunud 05.11.2025 esitatud menetluskulude nimekirjas mõista kostja kasuks

välja menetluskulud summas 585 eurot (ilma käibemaksuta) ning märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on

käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid summas 585,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, kokku koos käibemaksuga 725,40 eurot. Menetluskulud koosnevad kliendi

nõustamisest (1 tund x 130 eurot/tund, kokku 130 eurot ilma käibemaksuta);

menetlusmaterjalidega tutvumisest ja analüüsist (1,5 tundi x 130 eurot/tund, kokku 195 eurot ilma

käibemaksuta); taotluse koostamisest ja kohtule esitamisest (1 tund x 130 eurot/tund, kokku 130

eurot ilma käibemaksuta); menetluskulude nimekirja koostamisest (0,5 tundi x 130 eurot/tund,

kokku 65 eurot ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane ning saab sellest

tulenevalt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega nõuab menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta summas 585 eurot.

12. Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 11.11.2025 ning

menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamise tähtaeg oli 14.11.2025. Hageja kostja

menetluskuludele seisukohta ei esitanud.

13. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

2 (3)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas

jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-

2-1-65-13 p 14).

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas ülemäärane menetlusmaterjalidega

tutvumine ja analüüsi osutamine mahus 1,5 tundi, taotluse koostamine ja esitamine kohtule mahus

1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamine mahus 0,5 tundi. Maakohus vähendab TsMS §

175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu menetlusmaterjalidega tutvumise ja analüüsi

osutamise osas 1 tunnini, taotluse koostamise ja kohtule esitamise osas 0,5 tunnini ja

menetluskulude nimekirja koostamise osas 0,25 tunnini. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas

välja toodud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning

sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele hagejalt.

16. Kokku peab kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatuks lepingulise esindaja poolt

õigusteenuse osutamist mahus 2,75 tundi (1 + 1 + 0,5 + 0,25).

17. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas,

ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on

seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu summas 130 eurot/tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Maakohus vähendab kostja lepingulise esindaja

tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-

15592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esinda kostjat advokaat ja asi ei olnud keerukas

ning oli mahult pigem väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100

eurot.

18. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist, seega on kostja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu kokku 275 eurot (ilma käibemaksuta) (2,75 x 100).

19. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja õigusabikulu summas 275 eurot.

Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

20. TsMS § 427 sätestab, et maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata,

võib esitada määruskaebuse.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

3 (3)