3-25-4301/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4301

Haldusasi

O.I’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Helena

Velba ja Rika Laarits

Puudutatud

isik,

kelle

suhtes

taotletakse

haldustoiminguks loa andmist: O.I

Istungil osales Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu

spetsialist Helen Mölder

Asja läbivaatamine

17.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada O.I (sünd.

yy.yy.yyyy) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks käesoleva määruse resolutsiooni

kohtuistungil kuulutamisest arvates, s.o 17.12.2025 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg

tähemärgiga.

3. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused somaali keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Politsei ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 16.11.2025 kell 10.00 aadressil Tallinn, Suur-

3-25-4301

Sõjamäe 10 kinni Somaalia kodaniku O.I (sünd. yy.yy.yyyy, puudutatud isik). Tal ei olnud

esitada kehtivat reisidokumenti ja tal puudus seadluslik alus Eestis viibimiseks.

2. Isiku valduses oli Belgia Kuningriigi ID-kaart nr 592-8746368-77, kehtivusega

11.11.2021-11.11.2031, välja antud Belgia kodanikule Majid Abdiraman Abdulkadir (sünd.

15.01.2000). Isik saabus Eestisse 15.11.2025 bussiga Läti Vabariigist üheskoos 8-liikmelise

välismaalaste grupiga. Eestisse ebaseaduslikult saabunud ja ebaseaduslikult viibivad

välismaalased valdasid teise Schengeni liikmesriigi võltsitud dokumente ja olid ilma loata

lahkunud Läti varjupaigakeskusest.

3. PPA tehtud päringule vastas Belgia, et neil puuduvad andmed sellise isiku kohta ja

eelviidatud dokumenti nemad välja andnud ei ole. PPA dokumendiekspert tuvastas

16.11.2025 uurimise aktiga nr 206/2025, et tegemist on võltsinguga.

4. Isik esitas enda valduses olevast telefonist PPA-le foto Läti varjupaigataotleja

dokumendist nr 4684, välja antud Somaalia kodanikule O.I isikukoodiga xxxxxxxxxxx, sünd

yy.yy.yyyy Somaalias. Läti vastas PPA-le 16.11.2025, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemine on peatatud.

5. PPA esitas 17.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks, välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 (taotluses ilmselt ekslikult märgitud

§ 361 lg 1) alusel, sest isiku suhtes esineb § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p 7

sätestatud kinnipidamise alused. Põhjendused:

5.1. Isik selgitas 17.11.2025 küsitlusel, et saabus Euroopasse 06.06.2025 Läti kaudu ja läks

siis Leetu. Somaalias on ohtlik elada. Saabusid grupiga Valgevene metsa, kust liikusid Lätti ja

sealt edasi Leetu. Leedus peeti nende grupp kinni ja 3 nädala pärast saadeti isik Lätti. Lätis on

viibinud 4 kuud ja 15 päeva. Isikul ei olnud konkreetset riiki Euroopas, kuhu soovis jõuda.

Varjupaika taotles Lätis, sest Leedus ei saanud ta asjadest aru ega teadnud

varjupaigasüsteemi. Põgenes varjupaigast, sest teised varjupaigas viibivad isikud said kaitse ja

lahkusid, kuid tema pidi jätkuvalt otsust ootama. Varjupaigakeskuses võttis ühendust

Hispaania sõbraga, kes andis talle Belgia numbri, et organiseerida tema lahkumine.

Bussipiletid Riiast Tallinnasse korraldas Belgia kontakt. Eestis isikul elukohta ei ole ja raha

on tal 100 eurot. Saksamaal elab tema ema õde ja Prantsusmaal nõod. Isa elab Somaalias, ema

enam ei ole. Õed ja vennad põgenesid Keeniasse.

5.2. Ilma seadusliku viibimisaluseta Eestisse saabunud ja teises Schengeni liikmesriigis

rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalase kinnipidamine on vajalik, kuna isik on

reisinud teadlikult ja sihilikult Lätist Eestisse kasutades võltsitud dokumenti. Isikul ei ole

tegelikku õiguslikku alust Eestisse sisenemiseks ajal, mil ta ei tohi Lätist lahkuda. Isik saabus

Eestisse läbi organiseeritud tegevuse ja grupis koos teiste isikutega, kel samuti puudub

õiguslik alus Eestis viibimiseks ja kelle valdusest on leitud võltsitud dokumente. Isiku

eesmärk oli lahkuda Lätist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. PPA-ga suheldes valdas

isik inglise keelt nii kõnes kui ka kirjas, vastates küsimustele nende konteksti kohaselt.

5.3. Vabaduses viibides ei asuks isik täitma järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le koheselt

kättesaadav, sest ta ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja on juba eiranud nii teises

liikmesriigis seadusest tulenevaid kohustusi kui ka ületanud ebaseaduslikult Eesti riigipiiri.

Samuti puuduvad isikul rahalised vahendid, elukoht Eestis ja isikut tõendavad dokumendid.

Isiku suhtes esineb põgenemisoht – ta võib hakata ennast PPA eest varjama või lahkuda

Eestist, sest on teisest Schengeni liikmesriigist juba lahkunud olenemata temale seatud

kohustusest seda mitte teha.

2(5)

3-25-4301

5.4. Kuigi isik on alaealine, on ta teovõimeline ja tema suhtlusest nähtub tegeliku olukorra

tajumine, ja teadlikkus Lätist lahkumise keelatusest. Eestisse saabumise asjaoludest ei nähtu

tema tahtevastast kaasamist reisigrupi poolt teistesse riikidesse reisimisel, vaid vabatahtlik

lahkumine Lätist eesmärgiga reisida teistesse Schengeni liikmesriikidesse.

5.5. Eelnevast tulenevalt esineb isiku suhtes põgenemise oht VRKS § 361 lg 2 p 7 mõttes ning

tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest tema

kinnipidamisel ja selle järgselt selgunud asjaolud ei anna alust arvata, et isik seadustest kinni

peaks, sest siiani ta seda teinud ei ole. Isikul puuduvad dokumendid ning igasugused rahalised

vahendid, samuti puudub elukoht Eestis. Isikuga koos reisinud isikud on samuti seadust

rikkunud ning ebaseaduslikult reisinud. Kuna isik on PPA-le teadaolevalt rahvusvahelise

kaitse taotleja Lätis, on tema taotluse eest vastutav liikmesriik Läti. Tuginedes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/20131 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda

Lätile. Läti ametivõimudelt ei ole võimalik saada 48 tunni jooksul piisavat selgust isiku

varjupaigataotluse seisundi kohta ning tagada isiku vahetut Lätile üleandmist.

5.6. Võttes arvesse isiku senist käitumist ei ole VRKS §-s 29 sätestatud leebemad

järelevalvemeetmed käesoleval juhul piisavad ega taga isiku kättesaadavust Lätile

üleandmiseks. Kui isik vabastataks kinnipidamiskeskusest, oleks tõenäoline, et ta hakkaks end

ametivõimude eest varjama, kuna sellele viitab tema varasem käitumine. Samuti viitab isiku

senine käitumine, et vajadusel leiab isik endale võimaliku abistaja, kes aitab teda vajadusel

võltsitud dokumendi saamisel ja teise riiki reisimisel. Samaaegselt mitme erineva

järelevalvemeetme kohaldamine PPA poolt eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse

andma isiku varasem käitumine. Kõnealuse välismaalase puhul see usaldus puudub ning

tegemist on ühtaegu alaealisega, kel pole kaasas lähedasi või usaldusväärseid täiskasvanuid,

tal puuduvad rahalised vahendid, võimalus tulla toime ning majutuda Eestis.

6. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde ning selgitas, et isikut hoitakse

kinnipidamiskeskuses kuni üks kuu, kuid mitte kauem kui on vältimatult vajalik isiku

tagasisaatmiseks Lätti. Puudutatud isik leidis, et tema tagasisaatmise võimalikkus sõltub Läti

võimude otsusest ning pole välistatud, et tema vastuvõtmisest keeldutakse. Puudutatud isik

avaldas soovi kasutada kinnipidamiskeskuses telefoni tund aega iga päeva jooksul. Rae

Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialist märkis, et toetab PPA esitatud taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS

§ 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7

sätestatud kinnipidamise alus.

8. VRKS § 362 lg 2 kohaselt kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,

taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg

1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

3(5)

3-25-4301

VRKS § § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korra

kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013

sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

9. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 9

sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on

loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist.

10. Kohtule esitatud taotlusest selgub, et isik taotles Läti Vabariigis rahvusvahelist kaitset ja

Lätis on tema taotluse menetlus peatatud. Kuna isiku rahvusvahelise kaitse taotluse üle ei ole

veel otsustatud, siis ei olnud tal lubatud Lätist lahkuda. Puudutatud isikul oli kohustus jääda

Lätti. Puudutatud isiku poolt võltsitud dokumendi valdamine ei võimalda isikut pidada

usaldusväärseks. Kuna puudutatud isiku eesmärgiks on jätkata reisi Eestist edasi muusse

Euroopa Liidu riiki, siis võib isiku kinnipidamisekeskusesse paigutamata jätmine võimaldada

selle eesmärgi ellu viia.

11. Eeltoodu põhjal nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku varasemat käitumist

arvestades esineb tema põgenemise oht.

12. Kohus selgitab, et isikul ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib rahvusvahelist kaitset

taotleda. Esitades taotluse Lätis, ei ole tal lubatud liikuda edasi järgmisesse riiki, vaid ta peab

ära ootama Läti ametivõimude otsuse tema taotluse kohta. Asjaolu, et taotluse menetlus on

peatatud, ei tähenda, et isik võiks ilma isikut tõendavate dokumentideta liikuda teistesse

Schengeni liikmesriikidesse.

13. VRKS § 29 alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid

meetmeid. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole

tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks turvakodusse

paigutamist. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist,

oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda.

On usutav, et turvakodusse paigutamisel võib isik jätkata oma teekonda mõnda teise Euroopa

Liidu liikmesriiki. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema liikumisvabadust

Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse.

14. Kaebaja on teadaolevatel andmetel 16-aastane ehk alaealine. Alaealiste kinnipidamisel

tuleb arvestada tema erivajadusi (VRKS § 363 lg 4) ja silmas pidada lapse parimaid huve

(Lapse õiguste konventsiooni ehk LÕK art 3). VRKS § 363 lg 4 alusel alaealiste isikute

kinnipidamisel arvestatakse nende erivajadusi ning PPA peab tagama regulaarse vaatlemise

nende kinnipidamise üle. Lapse kinnipidamine peab olema viimane abinõu ja kohaldatav

võimalikult lühiajaliselt (LÕK art 37). Siiski ei välista kehtiv õigus täielikult puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses pidamise võimalust. Kaaludes ühelt poolt alaealise kinnipidamist kui

viimast abinõu, teisalt isiku vanust, sotsiaalset küpsust ja eeldatava kinnipidamise kestust (ei

ületa ühte kuud), samuti PPA kinnitust, et isik saadetakse Lätti esimesel võimalusel, peab

kohus puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks. Seda, et

puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni üheks kuuks ei ole tema kui

alaealise õiguste ja huvidega vastuolus, kinnitab ka Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu

spetsialisti hinnang, kes toetas kohtuistungil PPA taotlust.

4(5)

3-25-4301

15. Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni üheks kuuks ei saa kohtu hinnangul pidada

ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus olevaks

isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus,

toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isikul puuduvad teadaolevalt sidemed

Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ning perekonnaliikmeid.

16. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks kuuks (17.12.2025).

17. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

5(5)