2-25-11446/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-11446

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Placet Group OÜ hagiavaldus M Mi vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

486,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910),

esindaja D K

Kostja: M M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Placet Group OÜ hagiavaldus M Mi vastu.

2. Mõista M Milt Placet Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg

317,56 eurot, intress 37,08 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, 15.07.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 84,31 eurot ja viivis põhivõla (317,56 eurot)

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a)

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista M Milt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulud 140 eurot.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-25-11446

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 29.09.2023 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja

500 eurot laenu. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 25 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on

teinud lepingu alusel tagasimakseid 268,06 eurot, millest 182,44 eurot on hageja arvestanud

põhivõla, 75,16 eurot intressi, 0,46 eurot viivise ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks.

Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 317,56 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles.

2. Hageja nõuab põhivõlgnevuse (317,56 eurot), intressi (37,08 eurot), sissenõudmiskulu (15

eurot) ja 15.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (84,31 eurot) tasumist.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla (317,56 eurot) tasumata osalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a) kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.09.2025.

4. Kohus andis pooltele 24.10.2025 tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite, vastuväidete ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 05.11.2025, menetluskulude nimekirjale

vastuväidete esitamiseks kuni 10.11.2025 ning teatas lahendi tegemise aja.

5. Kostja kohtunõudele ega hagile vastanud ei ole.

6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad ta menetluskulud riigilõivust (140

eurot) ja lepingulise esindaja kulust (150 eurot koos käibemaksuga).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Maakohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 29.09.2023 laenulepingu, mille alusel kostja sai 500 eurot laenu

(dtl 34-40). Laen on kostjale välja makstud lepingu sõlmimise päeval (dtl 97). Laen tuli

tagasi maksta 17 osamaksega vastavalt graafikule (dtl 35). Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas hageja 08.08.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.08.2024

(dtl 100, 101). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 23.09.2024

avaldusega üles (dtl 102103).

9. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

2/4

2-25-11446

10. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,72%

= 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 49,99% (dtl 55). Sarnase tulemuse annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

(48,65%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

11. Kostja on teinud tagasimakseid summas 268,06 eurot, millest 182,44 eurot on hageja

arvestanud põhivõla, 75,16 eurot intressi, 0,46 eurot viivise ning 10 eurot

sissenõudmiskulude katteks. Hageja nõuab põhivõla 317,56 euro, intressi 37,08 euro,

sissenõudmiskulu 15 euro ja 15.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,31

euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõla (317,56 eurot)

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 (k.a) kuni

põhivõla tasumiseni

12. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel

hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kostja keskmine

sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuudel oli 1383,01 eurot ning kohustused piirdusid

568,77 euroga (dtl 63-95). Lisaks arvestas krediidiandja majandamiskuludeks 340 eurot (dtl

94) ja järeldas, et kostjale jäi piisav reserv, et saada täiendav 500 euro suurune laen ja seda

teenindada. Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise

protsessis.

13. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 317,56 eurot. Lepingu ülesütlemine 23.09.2024 avaldusega oli kehtiv,

kuna kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat oli varasema kirjaga

hoiatatud lepingu ülesütlemise eest. Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 7.7.4 ja

VÕS §-ga 416.

14. Maakohus mõistab kostjalt välja intressi lepingujärgses määras 0,09% päevas põhivõla

tasumata osalt (317,56 eurolt) perioodi 16.04.2024 kuni 22.09.2024 eest (160 päeva)

summas 37,08 eurot (VÕS § 397 lg 1 ja lepingu eritingimuste alusel, dtl 35).

15. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise lepingujärgses määras

0,09% päevas põhivõla tasumata osalt (317,56 eurolt) alates 24.09.2024 (lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud

viivise summa 84,31 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu (dtl 136).

Hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni. See nõue on kooskõlas TsMS §-ga 367 ning kohus rahuldab ka selle.

16. Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro

tasumist (VÕS § 1132 lg 1 p 1). VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 5 eurot iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest ning

seda tingimusel, kui enne on saadetud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

17. Hageja on lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale e-posti teel meeldetuletuskirju

(24.05.2024, 26.06.2024 ja 23.07.2024). Hageja on varasemalt saatnud kostjale e-posti teel

tasuta meeldetuletuskirju (16.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024). Hageja nõuab kolme

meeldetuletuskirja eest 15 euro tasumist. See on kooskõlas VÕS § 1132 lg 1 punktiga 1,

3/4

2-25-11446

samuti pooltevahelise lepingu punktiga 7.4. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab

kostjalt välja 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest.

Menetluskulud

18. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (140 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest (150 eurot). Kostja menetluses ei

osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

20. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 140 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS §

59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

21. Hagejat esindas menetluses jurist D K. Maakohus on seisukohal, et õigusabikulude

väljamõistmine on välistatud TsMS § 175 lg 2 esimese lause alusel, kuna hageja esindaja on

hageja töötaja. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Käesolevas asjas ei ole esindajal sõidukulusid tekkinud. Menetlusosalise töötaja

puhul esindajakulusid ei hüvitata.

22. Asjaolule, et hageja esindaja on ta töötaja viitab esmalt see, et hagiavaldusest ei nähtu,

et esindaja osutaks õigusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või õigusbüroo vahendusel.

Kohtule esitatud volikirjast (dtl 142) nähtub, et D. Ki aadress on sama, mis hagejal (F. R.

Kreutzwaldi 4, Tallinn). Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et arve oleks väljastanud

õigusbüroo või esindaja füüsilise isikuna. Seega loeb maakohus, et hageja lepinguline

esindaja on ta töötaja ning õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu.

23. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 140 eurot (hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

4/4