2-24-16714/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16714

Kohtuasi

I.H avaldus J.T vastu alaealise lapse Z.P-ga

suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja (lapse isa) I.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Orav

Puudutatud isik I (laps) Z.P (isikukood XXX), määratud

korras esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Puudutatud isik II (laps ema) J.T (isikukood XXX)

Eeskosteasutus Tallinna Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.08.2025 määrus muutmata ja J.T määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.H (avaldaja, lapse isa) esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule avalduse J.T (lapse ema,

puudutatud isik II) vastu lapse Z.P-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt

sündis laps XX.XX.XXXX ning vanemad elasid enne ja pärast lapse sündi koos Soomes.

Lahku mindi 2024. aasta suvel, mil avaldaja jäi elama Soome ning lapse ema tuli lapsega

Eestisse. Vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele lapsega suhtlemises. Isa saab lapsega kohtuda

üksnes siis, kui ema seda võimaldab. Kohtumised toimuvad ebaregulaarselt ja ebapiisavas

ulatuses. Isa palub kohtul kindlaks määrata suhtluskord.

2. Lapse ema leidis, et isa avaldus ei vasta lapse parimatele huvidele. Lapse emal puudub

kindlustunne, et isa on võimeline pakkuma lapsele turvalist ja stabiilset kasvukeskkonda. Isal

puudub väikese lapse kasvatamiseks vajalik vastutustunne ning seni on ta lapsega koos

viibinud vähe aega. Isa ei järgi ta ema antud juhiseid, on impulsiivne, ettearvamatu ja

emotsionaalne. Isa on emaga kooselu ajal kasutanud ema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda.

Isal on sõltuvushäired. Isa ja lapse suhtlus võiks toimuda reedest pühapäevani paaris

nädalatel, samas suhtluse pikendamine suveajal nõuab isa poolt koostööd, usaldust, lapse

päevakavast kinnipidamist ning turvalise keskkonna tagamist. Praegu ei ole need tingimused

täidetud. Vanemate omavaheline suhtlus ei toimi, isa ei teavita ema lapse päevakavast ja

asukohast, ei võimalda kontakti lapsega; isa ei täida kokkuleppeid ja tarvitab lapse

juuresolekul alkoholi; isal ei ole stabiilset elukohta ja sissetulekut; isa on varasemalt

kriminaalkorras karistatud; isa võib sageli jätta lapse piisava järelevalveta või tuttavate hoida.

3. Lapsele määratud esindaja leidis, et isa ja lapse suhtlus on vajalik, kuid see peaks

suurenema astmeliselt ja olema regulaarne. Kohtumised peaksid toimuma Eestis.

4. Eeskosteasutus märkis, et enamus ema poolt esitatud kahtlusi lapse isa võimekuse ja

usaldusväärsuse osas on tõendamata. Suhtlus peaks suurenema järkjärgult ning kohtumised

peaksid vähemalt esialgu toimuma Eestis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas lapse isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks vanemate ja lapse

suhtlemise korra. Maakohus jättis menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi

kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.

5.1. Maakohus leidis, et puudub alus kahelda lapse ema väidetes, mille kohaselt ei ole lapse

isa

käitumine olnud õiguskuulekas, ta on käitunud lapse ema suhtes vägivaldselt ning intsidentide

korral on olnud üheks teguriks alkoholi- või narkojoove. Alkoholi ja narkootikumide

kasutamist on tunnistanud ka lapse isa ise.

5.2. Mõlemal vanemal on lapsega lähedane suhe ning kumbki vanem on suuteline looma

lapsele kasvamiseks vajalikud tingimused. Põhjendatud on lapse ema mure selle pärast, et isa

ei suuda lapsega viibitaval ajal hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Seetõttu on

mõistlik, kui vähemalt lapse 7-aastaseks saamiseni toimub isa ja lapse suhtlus vaid Eesti

Vabariigis, kus lapse emal on võimalik vajadusel korral reageerida. Ka ei ole samal põhjusel

mõistlik, kui laps reisib isaga enne 7-aastaseks saamist. Kui laps on juba vanem, on ta ka

iseseisvam ning vanemliku hoolitsuse puudujääkide korral vähem haavatav.

5.3. Maakohus määras kindlaks suhtluskorra selliselt, et laps on koos isaga iga paaris nädala

nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Suveperioodil asendub üks

nädalavahetuse kohtumine igal suvekuul ühe pikema kohtumisega, mille kestus on 2026.

aastal vähemalt kolm ööpäeva, 2027. aastal vähemalt neli ööpäeva ning alates 2028. aastast

vähemalt üks nädal. Maakohus määras kindlaks ka pühade veetmise korra ning märkis,

kellega laps millise koolivaheaja veedab.

5.4. Maakohus märkis, et kuna lahend on tehtud lapse huvides, tuleb menetluskulud TsMS §

172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.

6.1. Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, sest lapse ema pakkus kohtu eelselt isale

kompromisslahendusi, kuid isa ei olnud nõus neid vastu võtma. Lapse isa ei püüdnud enne

kohtusse pöördumist lahendada küsimus kokkuleppega. Lapse isa on ise loonud ebastabiilse

suhtluskorra, sest ei osalenud lapse kasvatamises järjepidevalt ega vastutustundlikult.

6.2. Kohtuvaidlus on põhjustanud lapse ema perele märkimisväärse rahalise ja sotsiaalse

tagasilöögi. Menetluse kestel on laps pidanud korduvalt lasteaeda vahetama. Kohtukulude

osalinegi kandmine (ca 3500 eurot) tähendaks, et pere ei suuda lähiajal rahaliselt taastuda

ning see piirab lapse arenguvõimalusi (trennid, huvitegevused, vajalikud kulutused).

Menetluse edasine käik

7. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4

teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud suhtluskorra

kindlaksmääramise osas.

11. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne

menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada

vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12).

Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni

piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Maakohus märkis õigesti, et

kuna perekonnaasjas teeb kohus lahendi eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, on põhjendatud ka

menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine. Nii näeb ka nt TsMS § 164 ette

menetluskulude jaotamise põhimõtted hagilistes perekonnaasjades. Viidatud sätte lg-s 1

sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes asjades olenemata menetluse tulemusest

menetluskulud poolte endi kanda. Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel hagita perekonnaasjas.

Asja materjalide põhjal ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et isa pöördus kohtusse

põhjendamatult. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 2¹ kohaselt, kui vanemad ei suuda vanema

ja lapse suhtlemises kokku leppida, määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kindlaks kohus. Ema vaidles menetluses isa avaldusele vastu ning esitas mh omapoolse

kompromisspakkumise (03.04.2025 seisukoha p 3.2). Kohus arutas vanematega 02.06.2025

ärakuulamisel kokkuleppe sõlmimist ning edastas neile seejärel ärakuulamisel arutatu põhjal

kohtu poolt koostatud suhtluskorra projekti. Lapse ema vastas, et ei nõustu sellega täielikult

ning tegi hiljem veel omapoolse ettepaneku. Maakohus määras seejärel lõpplahendis kindlaks

suhtluskorra lapse huvidest lähtuvalt, arvestades seejuures osaliselt ka mõlema vanema

pakutud tingimustega. Seega oli isa kohtusse pöördumine tingitud asjaolust, et vanemad ei

suutnud kohtuväliselt suhtluskorras kokku leppida. Asjaolu, et lapse isa ei nõustunud

kohtueelselt ema pakutud ettepanekutega, ei tähenda, et isa pöördus kohtusse põhjendamatult.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse

muutmiseks.

12. Lapse ema on määruskaebuses ja ringkonnakohtule 12.11.2025 esitatud menetluskulude

taotluses märkinud, et menetlusega kaasnenud kulud on jätnud ta koos lapsega majanduslikult

väga raskesse olukorda.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodut ning seda, et tegemist on hagita

perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes, tuleb ka

määruskaebuse menetlemise kulud jätta praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda (välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda).

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)