3-24-2834/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2834

Haldusasi

K.W kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – K.W

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindajad Grete Leesmann ja Melissa Liivak

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.W apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.W menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Kuulutada K.W majandusliku seisundi teatise ja selle lisade (dtl 618–633) osas

haldusasja nr 3-24-2834 menetlus kinniseks.

3. Piirata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning tema esindajate õigust

tutvuda määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumentide osas haldusasja

nr 3-24-2834 toimikuga ja saada sellest ärakirju.

4. Tagastada K.W apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2025. a

otsuse peale haldusasjas nr 3-24-2834 läbivaatamatult selle esitajale.

5. Määruse avaldamisel asendada K.W, A. A ja C.C nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas 05.07.2024 avaliku

konkursi teate ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse digiteenuste juristi ja sanktsiooni

järelevalve juristi ametikohtade täitmiseks. Tähtajaks (22.07.2024) laekus 19

kandideerimisavaldust, sh esitas avalduse K.W, kes kandideeris mõlemale ametikohale.

3-24-2834

2. TTJA 11.09.2024 protokolli nr 3-5/2024/1010 kantud otsustest nähtuvalt ei pääsenud 14

kandidaati (sh K.W) dokumendivoorust edasi vestlusvooru ning viiest vestlusvooru jõudnud

kandidaadist osutusid tugevaimateks A. A (digiteenuste juristi ametikohale) ja C.C

(sanktsiooni järelevalve juristi ametikohale). TTJA peadirektor nimetas 18.09.2024

käskkirjadega komisjoni ettepanekul eeltoodud isikud vastavatele ametikohtadele.

3. TTJA teavitas 11.09.2024 e-kirjaga K.W-d, et ta ei osutunud valituks digiteenuste

juristi ega sanktsiooni järelevalve juristi konkursi järgmistesse voorudesse, sest tema esitatud

kandideerimisdokumentidest ei nähtunud valdkondlikke kokkupuuteid, mis olid olemas edasi

pääsenud kandidaatidel. Konkursi komisjon valis ühehäälselt ametikohtadele kandidaadid,

kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid komisjoni liikmete ootustele, mistõttu on

neil suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama saada. Väljavalitud

kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ning eelnev valdkondlik

kokkupuude, mis kinnitab, et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.

4. K.W esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2024 kaebuse, mille halduskohus võttis

19.02.2025 määrusega menetlusse nõuetega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus (e-kiri)

sanktsiooni järelevalve juristi konkurssi puudutavas osas ja mõista TTJA-lt välja mittevaralise

kahju hüvitis 500 eurot (haldusasi nr 3-24-2834). Seonduvalt kahju hüvitamise nõudega

märkis kaebaja, et TTJA personalijuht on 11.09.2024 e-kirjas kaudselt avaldanud teda

iseloomustava negatiivse väärtushinnangu, et kaebaja justkui ei suuda juristina hästi hakkama

saada. Selline väärtushinnang on toonud kaebajale kaasa negatiivsed tagajärjed: ta ei

pääsenud konkursil edasi ning tal tekkisid hingelised kannatused (magamata ööd, halb

enesetunne, teadmata põhjusel alavääristamine, valeväidete esitamine avalikul konkursil).

Hüvitisenõude eesmärgiks on mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest.

5. TTJA jättis 12.11.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0068/50 rahuldamata K.W 27.09.2024

vaide (täiendatud 03.10.2024) digiteenuste juristi ametikoha konkursi tulemustele. TTJA

selgitas muu hulgas, et komisjoni otsustuste (sh kandidaadi mittelubamine järgmisesse vooru)

näol on tegemist komisjoni poolt antavate väärtushinnangutega, millega võib nõustuda või

mitte nõustuda, kuid komisjoni hinnangute sisulist õigsust ehk otstarbekust ei saa kaebaja

vaidlustada ega halduskohtus teiste asjatundjate hinnanguga ümber lükata või enda

hinnanguga asendada.

Vastuseks vaide esitaja etteheitele, et TTJA 11.09.2024 e-kirjast ei ole võimalik aru saada,

millised „valdkondlikud kokkupuuted“ kaebajal puudusid, kuid olid olemas edasi pääsenud

kandidaatidel, arvestades, et vaide esitajale on omistatud õigusteaduse magistrikraad ning tal

on kohtus esindamise ja dokumentide koostamise kogemus alates 2009. a-st, märkis TTJA

vaideotsuse p-s 3.4.2, et K.W ei ole tõendanud, et tal on kohtus esindamise kogemus alates

2009. a-st, sest õigusteaduse magistrikraadi alles 2021. a-l saamise ning ka töökogemuse

põhjal on äärmiselt kaheldav, kas vaide esitajal üldse saakski olla kohtus esindamise kogemus

alates 2009. a-st. Samas ei olnud kohtus esindamise kogemus või selle puudumine ka määrav,

sest konkursi tingimustes sellise kogemuse väljatoomist ei nõutud.

Vastuseks vaide esitaja nõudele, et TTJA selgitaks, mille põhjal on TTJA 11.09.2024 e-kirjas

järeldatud, et ta ei saaks juristi ametikohal hakkama, märkis TTJA vaideotsuse p-s 3.8.2, et

hinnang K.W ametikohale sobimatusest tugines tema poolt esitatud dokumentidele ja

komisjoni prognoosile. Vaidest nähtub, et vähemalt haldusmenetlusest ei ole vaide esitajal

ülemäära häid teadmisi, mis annab alust kahelda, kas ta vastab ühele konkursi tingimusele,

milleks oli hea analüüsivõime, võttes arvesse, et ametikoha ülesandeks on muu hulgas riiklike

2(7)

3-24-2834

järelevalvemenetluste läbiviimine, mis kahtlemata eeldab häid teadmisi mh

haldusmenetlusest.

6. K.W esitas TTJA-le 13.11.2024 taotluse (täiendatud 14.11.2024), milles palus viie

päeva jooksul kustutada vaideotsuse p-s 3.8.2 sisalduv ebakohane väärtushinnang („vähemalt

haldusmenetluses ei ole vaide esitaja teadmised ülemäära head“) ning parandada vaideotsuse

p-s 3.4.2 sisalduv ebaõige faktiväide (s.o taotleja ei ole tõendanud, et tal on kohtus esindamise

kogemus alates 2009. a-st). Taotleja märkis, et taotluse rahuldamata jätmise korral tekib talle

kahju olenemata sellest, kuidas vaideotsust asutusesiseselt vm viisil kasutatakse.

7. K.W esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2024 kaebuse, mille halduskohus võttis

27.02.2025 määrusega menetlusse nõuetega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus (e-kiri)

digiteenuste juristi konkurssi puudutavas osas, tühistada TTJA 12.11.2024 vaideotsus ja

mõista TTJA-lt välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (haldusasi nr 3-24-3379).

Seonduvalt kahju hüvitamise nõudega märkis kaebaja, et vaideotsuses on avaldatud teda

iseloomustav negatiivne väärtushinnang: „Küll aga nähtub vaides esitatud seisukohtadest ja

nende seostest vaides viidatud HMS sätetega, et vähemalt haldusmenetluses ei ole vaide

esitaja teadmised ülemäära head, mis annab alust kahelda, kas isik vastab ühele konkursi

tingimusele, milleks oli hea analüüsivõime, võttes arvesse, et ametikoha ülesandeks saab muu

hulgas olema riiklike järelevalvemenetluste läbiviimine, mis omakorda kahtlemata eeldab

häid teadmisi muu hulgas haldusmenetlusest.“ See väärtushinnang on toonud kaebajale kaasa

negatiivsed tagajärjed: ta ei pääsenud konkursil edasi ja tal tekkisid hingelised kannatused

(magamata ööd, halb enesetunne, teadmata põhjusel alavääristamine, ebakohase

väärtushinnangu esitamine avalikul konkursil läbi vaideotsuse). Hüvitisenõude eesmärgiks on

mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Põhjendamata ja

tõendamata väärtushinnangutega on loodud olukord, milles justkui kaebajal ei oleks üldse asja

kandideerida TTJA-sse tööle.

8. Tallinna Halduskohus liitis 30.05.2025 määrusega haldusasjad nr 3-24-2834 ja nr 3-24-

3379 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-2834).

9. Tallinna Halduskohus jättis 18.09.2025 otsusega K.W kaebused rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas

märkis halduskohus (vt otsuse p-d 51–56), et kuigi TTJA 11.09.2024 e-kiri oli formaalselt

õigusvastane, oli otsus sisuliselt õiguspärane ja selle tegemise põhjuseid on kaebajale piisavas

ulatuses selgitatud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud mõnda riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja õigust. Usutav on kaebaja hingeline valu

seetõttu, et ta ei pääsenud edasi järgmisesse konkursivooru, kuid konkursil edasipääsemise

realiseerumata jäämine ongi üks võimalik tulem, mida isik peab endale konkursil osalemist

otsustades teadvustama ja selle saabumise võimalusega arvestama. Konkursil osalejal on

õigustatud ootus, et konkurss viiakse läbi õiguspäraselt (sh järgitakse menetlus- ja

vorminõudeid), kuid määrav on siiski kaebaja suhtes tehtud otsustuste sisuline õiguspärasus.

Kuna tuvastatud ei ole kaebaja sisuliselt õigusvastast (sh ebavõrdset) kohtlemist võrreldes

ülejäänud konkursil kandideerinud isikutega, siis ei saa kaebajale olla tekkinud ka

hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ei

piisa üksnes solvumisest avaliku halduse tegevuse peale, vaid tegemist peab olema RVastS §

9 lg-s 1 sätestatud olulise riivega. Sellise riive olemasolu peab põhistama kaebaja, kuid K.W

ei ole usutavalt selgitanud, kuidas ületas TTJA tegevus sellise taluvuspiiri, et see tõi kaebajale

kaasa üleelamised, mis õigustavad rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastustaja selgitusi

kaebaja valituks mitte osutumise põhjuste kohta ei saa pidada kaebaja kohta käivateks

negatiivseteks väärtushinnanguteks.

3(7)

3-24-2834

10. K.W palub 20.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas,

millega jäeti rahuldamata tema 13.12.2024 kaebuses haldusasjas nr 3-24-3379 esitatud

nõuded tühistada TTJA 12.11.2024 vaideotsus ja mõista TTJA-lt kaebaja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot, ning teha selles osas uus otsus, millega eeltoodud

nõuded rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Ülejäänud osas kaebaja

halduskohtu otsust ei vaidlusta. Kaebaja jääb apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas oma

varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Halduskohtu järeldused eiravad

seaduslikkuse põhimõtet, sest TTJA ei ole haridusseaduse tähenduses õppeasutus või muul

õiguslikul alusel volitatud eksamineerija, kes oleks 12.11.2024 vaideotsuses (p 3.8.2) saanud

anda kaebaja kohta hinnangu, et tema teadmised vähemalt haldusmenetlusest ei ole ülemäära

head. Kaebaja on vaideotsuse selles osas eraldi vaidlustanud, sest vaideotsus on viidatud osas

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Vastustajale ei ole antud

pädevust hinnata kaebaja õigusteadmisi või teha nende kohta enda järeldusi, samuti ei ole

konkursi raames toimunud kaasuste lahendamist (sh mille vastused oleksid mõne õppeasutuse

poolt akrediteeritud). Vastustaja ei parandanud ebaõigeid faktiväiteid ka pärast kaebaja

13.11.2024 taotluse saamist. Kohus oleks pidanud korraldama asjas kohtuistungi, et selgitada

välja tõendid, mille alusel on TTJA peadirektor ja õigusnõunik vaideotsuses kaebaja kohta

väärtushinnanguid andnud. HKMS § 1 lg 3 kohaselt on seejuures asjakohane

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-d 1–3 käsitlev kohtupraktika, millest tulenevalt lasub

tõendamiskoormus vastustajal (Riigikohtu 23.03.2023 otsus nr 2-21-5449, p 13). Kahju

hüvitamise nõude eesmärk on mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest (hoiduma edasiste konkursside raames kaebaja au ja väärikust alandavate valede

faktiväidete avaldamisest haldusaktides).

11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.10.2025 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning

andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja. K.W esitas ringkonnakohtule

05.11.2025 taotluse vabastada kaebaja menetlusabi korras täielikult 20 euro suuruse riigilõivu

tasumise kohustusest ning kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks piirata vastustaja

ja kolmandate isikute juurdepääsu taotlusele lisatud kaebaja majandusliku seisundi teatisele ja

selle lisadele ning neid kajastavas ulatuses taotluse kohta tehtava kohtumääruse

põhjendustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 31

kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi

vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 näeb ette, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne. Kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega, on õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude

puhul tuleb hinnata tõenäoliselt väljamõistetava hüvitise suurust. Üksnes juhul, kui tegemist

on kaaluka õigushüvega ja kui sellesse on sekkutud intensiivselt, saab riive lugeda

intensiivseks sellele vaatamata, et riive eest välja mõistetav hüvitis ei ületaks tõenäoliselt

1000 eurot (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

13. Ringkonnakohus leiab, et K.W apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel

tagastada. Apellatsioonkaebuses on halduskohtu otsust vaidlustatud üksnes osas, mis

4(7)

3-24-2834

puudutab digiteenuste juristi ametikoha konkursiga seonduvalt tehtud TTJA 12.11.2024

vaideotsuses (dtl 301–309) kaebaja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid ning sellega seotud 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmise nõuet. Kuigi kaebaja leidis 06.03.2025 seisukohas (dtl 384–385), et

lihtmenetluse eeldused ei ole täidetud, kuna haldusasjal on põhimõtteline tähendus

õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks (s.o avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 18 lg 3 ühetaoliseks kohaldamiseks), ei ole see argument

apellatsioonimenetluses enam asjakohane. Kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud

osas, milles jäeti rahuldamata tema kaebus TTJA 11.09.2024 e-kirja (dtl 230) peale, millega

kaebajat teavitati konkursside nn dokumendivooru mitteläbimisest. Kaebaja enda hinnangust

kohase kahjuhüvitise suurusele, mida kaebaja on seejuures täiendavalt põhjendanud

eesmärgiga mõjutada vastustajat hoiduma edaspidi kahju tekitavast käitumisest (vt VÕS §

134 lg 6), nähtub, et kaebaja õiguste riivet ei ole alust hinnata kuigi intensiivseks.

14. Kaebaja on täiendavalt märkinud, et vaidlustas TTJA 12.11.2024 vaideotsuse p-des

3.4.2 ja 3.8.2 avaldatud seisukohtade osas mh eraldiseisvalt ning vaideotsus on kõnealuses

osas HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Halduskohus on vaideotsuse tühistamise nõude

põhjendatust hinnanud otsuse p-s 50, leides kokkuvõtlikult, et vaideotsuse tühistamiseks ei

ole alust. Seejuures võttis halduskohus vaideotsuse tühistamise nõude menetlusse koos

kaebaja nõudega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus, mille kohta oli vaideotsus tehtud, mitte

HKMS § 45 lg-s 4 viidatud iseseisva nõudena. Kuna vaideotsuse põhjendustel puudub

iseseisev regulatiivne toime ja kehtivus, siis ei saa kohus vaideotsuse üksikuid põhjendusi

tühistada ning need ei saa eraldivõetuna olla ka tühised. HKMS § 45 lg 2 teises lauses

sätestatut arvestades tuleb TTJA 12.11.2024 vaideotsuse põhjendustes väljendatud

seisukohtade õigsust või kohasust hinnata üksnes kahju hüvitamise nõude rahuldamise ühe

eeldusena (RVastS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on piisav, kui kohus

tuvastab, et kaebajat negatiivselt iseloomustavate väidete või seisukohtade esitamine

vaideotsuses oli õigusvastane ning sellega on süüliselt rikutud mõnda kaebaja RVastS § 9 lg-s

1 sätestatud õigust ja kaebajale on seeläbi tekkinud mittevaraline kahju.

15. K.W tõi 13.12.2024 kaebuse p-s 2.9 (sh 10.01.2025 parandatud versioonis) kahju

hüvitamise nõude alusena välja üksnes vaideotsuse p-s 3.8.2 esitatud väärtushinnangu, kuid ei

ole tuginenud vaideotsuse p-s 3.4.2 ebaõige faktiväite avaldamisele, vaid viitas oma

13.11.2024 taotluse (dtl 310–311) rahuldamata jätmisele kui ebaõnnestunud katsele

kohtuväliselt vältida kahju tekkimist või suurenemist. Seetõttu tuleb ka

apellatsioonimenetluses käsitada kahjunõude alusena vaideotsuse p-s 3.8.2 avaldatut,

sõltumata apellatsioonkaebuses tehtud etteheidetest, et vastustaja ei parandanud ebaõigeid

faktiväiteid vaides isegi pärast 13.11.2024 taotluse saamist ning kaebuse eesmärk on mõjutada

TTJA-d hoiduma edasiste konkursside raames mh ebaõigete faktiväidete avaldamisest.

Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui kahjunõude aluseks peaks lugema ka vaideotsuse

p-s 3.4.2 toodud väite („K.W ei ole tõendanud, et tal on juristilt eeldatav kohtus esindamise

kogemust alates 2009. a nagu motivatsioonikirjas (vaide lisa 6) ja vaides märgitud.“), ei

saaks seda väidet pidada ebaõigeks. Esiteks tuleb rõhutada, et vastustaja pole selles lauses

väitnud, et kaebajal ei ole kohtus esindamise kogemust alates 2009. a-st, vaid üksnes seda, et

kaebaja ei ole seda tõendanud. K.W 22.07.2024 motivatsioonikirjas (dtl 244–245) ei ole

kohtukogemust täpsemalt avatud ja 27.09.2024 vaides (dtl 283–289; täiendatud 03.10.2024 –

dtl 290–297) on kaebaja viidanud ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-09-2695.

Olenemata sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011 otsusest nr 3-09-2695, mis on

avalikult kättesaadav kujul, milles kaebaja nimi on asendatud initsiaalidega, saab järeldada

kaebaja halduskohtumenetluses osalemise kogemust, nähtub vaideotsuse p-st 3.4.2 selgelt, et

TTJA väide puudutas hoopis teistsugust olukorda ehk kohtumenetluses osalemist lepingulise

5(7)

3-24-2834

või volitatud esindaja rollis (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2;

HKMS § 32 lg 1 p-d 2 ja 5). Sellise kogemuse kohta alates 2009. a-st ei ole kaebaja senini

mingeid tõendeid esitanud. Pole tähtis, kas „kohtus esindamise kogemus“ võiks

põhimõtteliselt hõlmata ka enda kohtuasja ajamist, vaid oluline on see, et vastustaja faktiväide

ei puudutanud sellist olukorda. Seega, isegi kui vaideotsuse p-s 3.4.2 avaldatud faktiväide

olnuks kahjunõude aluseks, ei olnud see ebaõige ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine

oleks välistatud.

16. Vaideotsuse p-s 3.8.2 on selgitatud, et TTJA 11.09.2024 e-kirja põhjendused selle

kohta, miks kaebajat ei peetud soovitud ametikohale sobivaks, tuginesid tema esitatud

dokumentidele ja tegemist oli komisjoni nn prognoosotsusega. Seejärel on vastustaja

täiendavalt märkinud, et tema hinnangul ei ole kaebaja vaidemenetluses esitanud tõendeid ja

argumente, mis kinnitaksid komisjoni otsuse ebaõigsust. Vastustaja hinnangul nähtus vaides

esitatud argumentatsioonist, et kaebajal ei ole ülemäära häid teadmisi haldusmenetlusest ja

samuti on kaheldav, kas tal on hea analüüsivõime, mis olnuks mõlemad vajalikud digiteenuste

juristi ametikoha ülesannete täitmiseks. Kaebaja väide, et kuna TTJA ei ole akrediteeritud

õppeasutus ega muu volitatud eksamineerija ning konkursi raames ei toimunud kaasuste

lahendamist, mille tulemusi oleks hinnanud mõni akrediteeritud õppeasutus, siis ei tohtinud

vastustaja anda vaideotsuses üldse hinnanguid kaebaja õigusteadmistele (sh

haldusmenetlusest), on selgelt ekslik. Vastustaja on andnud vaideotsuses hinnangu kaebaja

teadmistele haldusmenetlusest üksnes vaides avaldatud seisukohtade põhjal ja digiteenuste

juristi ametikoha ülesandeid silmas pidades. Tegemist ei ole üldise hinnanguga kaebaja

õigusteadmistele (sh haldusmenetlusest), mis n-ö tühistaks temale antud akadeemilise kraadi

(dtl 249) või läbitud õppeained või nende tulemused. Kuivõrd ATS § 18 lg 3 järgi tehakse

ametikohale asumise ettepanek kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja

oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, siis on vastustajal

konkursi raames õigus ja ka kohustus hinnata mh kandidaatide teadmisi võrdluses teiste

kandidaatidega ja ametikoha ülesannetega.

17. Olenemata sellest, kas vastustajal oli pelgalt vaides esitatud seisukohtade pinnalt alust

järeldada, et kaebaja teadmised vähemalt haldusmenetlusest ei ole ülemäära head ning tal võib

puududa hea analüüsivõime, ei saanud vaideotsuses sellise hinnangu avaldamine asjaoludest

tulenevalt riivata kaebaja õigusi (nt alandada väärikust või teotada au või hea nime) sedavõrd

intensiivselt, et kaebajale põhjustatud ebameeldivuste eest tuleks temale mõista välja rahaline

hüvitis. Halduskohus selgitas otsuse p-des 55–56 õigesti, et kaebaja pidi juba avalikul

konkursil osalemist otsustades teadvustama endale võimalust, et ta ei pruugi konkursil edasi

pääseda, ning sellise võimaliku tulemusega arvestama. Mittevaralise kahju rahaliseks

hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest

eluriskist intensiivsemad ehk rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist

(nt Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13).

Kohus pidas usutavaks, et kaebaja võis tunda hingelist valu ja solvumist, kuid sellest ei piisa

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks, eriti olukorras, kus kohus ei tuvastanud, et

lõpptulemus olnuks õigusvastane (sh ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt). Ringkonnakohus

nõustub kaebajaga küll selles, et vaideotsuse p-s 3.8.2 märgitu on käsitatav tema kohta

avaldatud negatiivse väärtushinnanguna, kuid selle konteksti ja sisu arvestades ei ole eluliselt

usutav, et see saanuks kaebajale tuua kaasa tõsiseid kannatusi. Menetluses ei ole välja toodud

sellist laadi asjaolusid, mis võinuks kaebaja kannatusi märkimisväärselt intensiivistada. Muu

hulgas ei ole TTJA hinnanguid kaebaja kohta tehtud teatavaks kolmandatele isikutele, vaid

need on avaldatud üksnes kaebajale adresseeritud vaideotsuses, mistõttu ei ole ka VÕS § 1047

asjassepuutuv (nt Riigikohtu 10.04.2024 otsus nr 2-20-3847, p 12). Mittevaralise kahju rahas

hüvitamist ei õigustaks mitte igasugune üleelamine (nt väidetavalt magamata ööd või halb

6(7)

3-24-2834

enesetunne), mida saaks iseenesest seostada RVastS § 9 lg-s 1 toodud õigushüvede riivega.

Võttes arvesse, et isegi juhul, kui TTJA hinnang kaebaja analüüsivõimele ja teadmistele

haldusmenetlusest osutuks ebakohaseks, oleks kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja

apellatsioonkaebus seetõttu perspektiivitu, siis on HKMS § 187 lg-s 31 toodud

apellatsioonkaebuse tagastamise eeldused täidetud.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 31 alusel keeldub ringkonnakohus K.W

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2

kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et K.W ei ole Tallinna

Halduskohtu 18.09.2025 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

19. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis puudub

vajadus lahendada K.W taotlust vabastada ta apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu

tasumise kohustusest. Seega jätab ringkonnakohus K.W menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

20. K.W taotlus piirata vastustaja ja teiste isikute juurdepääsu menetlusabi taotlusega koos

esitatud majandusliku seisundi teatisele (dtl 618–628) ja selle lisadele (dtl 629–633) tuleb

rahuldada. Andmed kaebaja sissetuleku, vara, kohustuste, kulutuste jms kohta kajastavad väga

üksikasjalikult kaebaja eraelu, millel ei ole asja sisulise läbivaatamise seisukohalt tähendust

(s.o need tõendid olnuks vajalikud üksnes menetlusabi taotluse lahendamiseks). Seetõttu

kuulutab ringkonnakohus praeguse haldusasja menetluse eeltoodud dokumentide osas HKMS

§ 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel (s.o kaebaja eraelu kaitseks) kinniseks ning piirab

HKMS § 79 lg 1 p 3 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel TTJA ja tema esindajate õigust nimetatud

dokumentide osas kohtutoimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju. Kuivõrd asjas ei ole

rohkem menetlusosalisi ja menetlusväliste isikute õigus toimikuga tutvumiseks on juba

seadusest tulenevalt piiratud (sh ei või menetlusväline isik HKMS § 89 lg 2 neljanda lause

kohaselt tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga), puudub vajadus täiendavalt

otsustada kolmandate isikute toimikule juurdepääsu piiramist.

21. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada K.W , A. A ja C.C nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)