2-25-100738/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-100738

Tsiviilasi

Neste Eesti Aktsiaseltsi hagi M.L-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

605,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Neste Eesti Aktsiaselts (registrikood 10167511),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: M.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Neste Eesti Aktsiaseltsi hagi M.L-i vastu osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista M.L-ilt Neste Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja poolte vahel 25. veebruaril 2022

sõlmitud kaardilepingust ning arvest nr XX tulenev põhivõlg 397,36 eurot ning viivis

133,87 eurot.

3. Mõista M.L-ilt Neste Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja viivis põhinõudelt alates 23. maist

2025 kuni põhinõude (397,36 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata summalt aastas.

4. Jätta Neste Eesti Aktsiaseltsi hagi M.L-i vastu rahuldamata sissenõudmiskulude 30

euro nõudes.

5. Jätta menetluskulud 95% ulatuses M.L-i kanda ja 5% ulatuses Neste Eesti Aktsiaseltsi

kanda.

6. Mõista M.L-ilt Neste Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 270,75 eurot.

7. Mõista M.L-ilt Neste Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja viivis menetluskuludelt (270,75

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Neste Eesti Aktsiaselts (hageja) esitas 10. jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.L-ilt (kostja) 594,25 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 14. mai 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude

aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 22. mail 2025 ja täpsustas seda

5. juunil 2025.

2. Hagivalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. veebruaril 2022 kaardilepingu. Kaardiga

sooritatud tehingute kohta väljastab hageja kord kuus arve koos eelmise kalendrikuu tehingute

väljavõttega. Kostjal on tasumata arve nr XX, summas 397,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlg 397,36 eurot, viivis 133,87 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivis

põhinõudelt alates 23. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata summalt aastas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 15. oktoobril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud

hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Tagaseljaotsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus esitab otsuse

põhjendused vaid seoses hagi osalise rahuldamisega.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. veebruaril 2022 kaardilepingu, mille alusel

sai kostja tasuda kaardiga Neste müügikohtades. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt pole lepingu

lõpetamist toimunud, kuna võlgnevus on käesoleva ajani üleval. Kuni hagiavalduse kohtusse

esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ

inkassomenetluses. Inkassomenetlus on tasuline teenus. Antud juhul oli inkassotasu suuruseks

30 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostja edastatud võlateateid, tehtud toiminguid

kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste

pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks.

9. Hageja tugineb sissenõudmiskulude nõude esitamisel VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mis

sätestab majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja õiguse nõuda pärast lepingu

lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 30 eurot.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Poolte vahel sõlmitud Neste maksekaardilepingu

üldtingimuste p 4.3. kohaselt kohustub Klient Nestele tasuma kõik oma kohustuste

mittetäitmisega, sealhulgas võla sissenõudmisega seotud kulud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 2 alusel tervikuna

põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 1132 lg 2 alusel esitatava sissenõudmiskulude hüvitamise

eelduseks on poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemine. Hageja on selgitanud, et poolte vahel

sõlmitud leping ei ole lõppenud.

10. Nõue ei saaks osaliselt rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 1132 lg 1 alusel, kuna hageja ei

ole hagis välja toonud, kas ja millal saadeti kostjale tasuta meeldetuletuskiri.

11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja

§ 113 lg 1 alusel.

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Antud juhul on hagihinnaks 605,54 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, rahuldamata jääb

sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Seega jätab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja

kanda ([605,54-30] ÷ 605,54 × 100) ja 5% ulatuses hageja kanda.

14. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 90 eurot

(ilma käibemaksuta; tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise

ja kohtule edastamise eest).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS

§ 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised

kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu

kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 90 eurot (ilma käibemaksuta), on täies ulatuses

vajalik ja põhjendatud, arvestades hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele

eeldatavalt kulunud aega.

Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskulud 285 euro ulatuses (175 + 20 + 90).

Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud

270,75 eurot (285 × 95%).

15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)