3-24-3420/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3420

Haldusasi

X. Xi ja Y. Yi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

20.11.2024 hoiatusega nr 2312899/00156-2 rakendatud

sunniraha sissenõudmise keelamiseks ja Tallinna linna

kohustamiseks esitama avaldus täitemenetluste lõpetamiseks

täiteasjades nr 035/2024/5675 ja nr 024/2024/575

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X ja Y. Y

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo

Päit

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Keelata vastustajal 20.11.2024 hoiatusega nr

2312899/00156-2 rakendatud sunniraha sissenõudmise jätkamine osas, mis ületab

kummagi kaebaja suhtes 1500 eurot, ning kohustada Tallinna linna esitama avaldused

täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2024/5675 ja nr 024/2024/575 osas, mis

kummalgi juhul ületab 1500 eurot.

2. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Tagastada enamtasutud riigilõiv 40 eurot kaebaja X. X arveldusarvele nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

4. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulu summas 53,33 eurot.

5. Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta nende endi kanda.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17.12.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-3420

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 25.10.2023 Xxxxxxxx tee 10

kinnistu ühisomanikele X. Xile ja Y. Yile ettekirjutuse nr 2312899/00156 nõuetega:

peatada koheselt kõik Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuva abihoone ehitamisega

seonduvad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui

25.10.2023 (p 1); esitada hiljemalt 06.11.2023 ameti järelevalve osakonna

peaspetsialistile e-kirja teel abihoone kohta nõuetekohane ehitusprojekt (vormistatud

majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt), mille

alusel ehitustööd toimuvad (p 2); abihoone kohta esitatava ehitusprojektiga koos

esitada kõikide Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuvate ehitiste (sh omavoliliste

ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad (p 3).

TLPA hoiatas ettekirjutuses, et mis tahes ettekirjutuse nõude nõuetekohase või tähtaegse

täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 750 eurot iga ettekirjutuse adressaadi suhtes

(X. Xi suhtes sunniraha 750 eurot ja Y. Yi suhtes sunniraha 750 eurot).

TLPA pikendas 2023. a-l korduvalt ettekirjutuse nõuete 2 ja 3 täitmise tähtaega ja selgitas, et

kui vastavaks kuupäevaks ettekirjutuse nõudeid täidetud ei ole, koostatakse ettekirjutuse

täitmiseks hoiatus, millega rakendub sunniraha.

TLPA tegi 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156-1 ning rakendas ettekirjutuse nr

2312899/00156 nõuete 2 ja 3 täitmata jätmise eest X. Xile sunniraha 750 eurot ja Y. Yile

sunniraha 750 eurot. Hoiatuses määrati kohustuste täitmiseks uus tähtaeg ning hoiatati, et

kohustuste määratud tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha iga ettekirjutuse

adressaadi suhtes 1500 eurot.

2. Tallinna Halduskohus jättis 11.07.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-2825

rahuldamata X. Xi ja Y. Yi kaebuse TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156

ning 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156-1 tühisuse tuvastamiseks ning sunniraha

sissenõudmise keelamiseks. Otsus on jõustunud 13.08.2024.

3. TLPA teostas alates ettekirjutuse esitamisest mitmeid paikvaatlusi, mille käigus

tuvastati, et abihoone ehitustöödega ei ole jätkatud. 07.11.2024 teostas TLPA

paikvaatluse, millega tuvastati, et Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuva abihoone juures on

ehitustöödega jätkatud, pooleliolevale hoonele on paigaldatud avatäited ja katusekatte

materjal. TLPA esitas selle kohta 11.11.2024 kaebajatele küsimused, millele kaebajad

13.11.2024 vastasid, et ehitamisega pole jätkatud, kuid hoonele pandi aknad ja uks, et

see peaks vastu eesootavale talvele. Kaebajad selgitasid, et tegelevad Päästeametis

hoone nõuetele vastavuse küsimusega ja leidsid, et kiusamise asemel võiks tegeleda

lahenduste pakkumisega.

4. TLPA koostas 20.11.2024 hoiatuse nr 2312899/00156-2, sest 25.10.2023

ettekirjutuse nõudeid 1, 2 ja 3 ei ole ettekirjutuse saajate poolt tähtaegselt täidetud.

Selles on mh märgitud: „Kuivõrd ameti ettekirjutuse nr 2312899/00156 nõudeid 1, 2

ja 3 ei ole ettekirjutuse saajate poolt täidetud, rakendab amet käesolevaga

ettekirjutuses esialgselt määratud ja täitmata nõuete 1, 2 ja 3 eest sunniraha iga

ettekirjutuse saaja kohta summas 1500 eurot, s.t X. Xi suhtes sunniraha 1500 eurot ja

Y. Yi suhtes sunniraha 1500 eurot. Kokku 9000 eurot.“ Hoiatuse kohaselt ettekirjutuse

nõue 1 on kohustuslik täitmiseks koheselt ning ettekirjutuse nõuete 2 ja 3 täitmise

uueks tähtajaks määrati 30.12.2024. Samuti tehti uus hoiatus, et kohustuste täitamata

jätmise korral rakendatakse iga ettekirjutuse adressaadi suhtes sunniraha 2000 eurot.

2(8)

3-24-3420

Kuna 20.11.2024 seisuga ei olnud 27.11.2023 hoiatuses nr 2312899/00156-1 toodud

sunniraha summat tasutud, edastas TLPA nõude kohtutäiturile sissenõudmiseks (s.o alustati

X. Xi suhtes 4500 euro ja Y. Yi suhtes 4500 euro sissenõudmist).

5. X. X ja Y. Y esitasid 19.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse, paludes peatada sunniraha sissenõudmine täiteasjades nr

035/2024/5675 ja 024/2024/575.

6. Tallinna Halduskohus kohaldas 20.12.2024 määrusega ajutiselt esialgset

õiguskaitset ja keelas Tallinna linnal 20.11.2024 hoiatusega nr 2312899/00156-2

rakendatud sunniraha sissenõudmise (täiteasjades nr 035/2024/5675 ja nr

024/2024/575) 30 päevaks.

7. Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebuse nõudeid ning võttis 15.01.2025

määrusega kaebuse menetlusse nõuetes keelata TLPA 20.11.2024 hoiatusega nr

2312899/00156-2 rakendatud sunniraha sissenõudmine ja kohustada Tallinna linna

esitama avaldus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2024/5675 ja nr

024/2024/575. Samuti pikendas kohus esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust kuni asjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

8. Kaebajad vaidlesid kohtu tõlgendusele vastu ja selgitasid, et nende eesmärk on

kogu järelevalvemenetluse tühiseks tunnistamine, jäädes seega soovi juurde

vaidlustada käesolevas asjas ka TLPA 25.10.2024 ettekirjutust nr 2312899/00156 ning

järelevalvemenetluses teostatud paikvaatlusi ja mõõtmisi.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 17.03.2025 määrusega kaebuse seonduvalt

TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156 vaidlustamisega. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 02.04.2025 määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata,

selgitades, et uute oluliste asjaolude ilmnemisel on kaebajatel õigus taotleda Tallinna

linnalt haldusmenetluse uuendamist, kuid korduva kaebuse esitamine kohtule sellistel

asjaoludel ei ole lubatud.

10. Seega menetleb Tallinna Halduskohus siinset kaebust üksnes nõuetes keelata

Tallinna linnal TLPA 20.11.2024 hoiatusega nr 2312899/00156-2 rakendatud

sunniraha sissenõudmine ja kohustada esitama kohtutäiturile avaldus täiteasjades nr

035/2024/5675 ja 024/2024/575 täitemenetluse lõpetamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

TLPA tegi 20.11.2024 menetlusasjas nr 2312899/00156 hoiatuse, millega määras

kummalegi kaebajale sunniraha summas 1500 eurot ning samas hoiatuses sai matemaatilise

tehtena kokku 9000 eurot. Kaebajate matemaatilised teadmised ei luba nõustuda selle

arvutuskäiguga. Sunniraha rakendamine selles suuruses on kuritahtlik ja näitab asja

karistuslikku iseloomu.

2)

TLPA palus väidetavate ehitustööde jätkamise osas kaebajatelt selgitusi 11.11.2024

kirjas, kaebajad vastasid 13.11.2024, samal ajal tegeles nende õigusnõustaja Päästeametis

tuleohutuse küsimustega.

3)

Kaebajate nõustaja palus 29.11.2024 võimalust tutvuda menetluse dokumentatsiooniga,

kaebuse esitamise ajaks ei ole sellele vastatud. TLPA ei luba järelevalvemenetluse

materjalidega tutvuda, et saaks veenduda asja õiguspärasuses. Kogu järelevalvemenetlus

3(8)

3-24-3420

tuleks tühistada, kaebajad on lähtunud seaduse nõuetest, neid on ahistatud ebaseaduslike

nõuetega, menetlus on olnud ebaproportsionaalne. Paikvaatlused ja mõõtmised on teostatud

omanike juuresolekuta. TLPA pole välja selgitanud ohutuse ohtlikkust või naabrusõiguste

rikkumist. Terve Kakumäe asum on täis hooneid, mis ei vasta ohutus- ja ehitusnõuetele.

4)

Kohtutäiturid algatasid TLPA taotlusel kummagi kaebaja vastu täiteasja, kummalgi juhul

summas 4866 eurot.

2. Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Ei saa olla vaidlust asjas, et ettekirjutus nr 2312899/00156 ning hoiatus nr

2312899/00156-1 on õiguspärased ja kehtivad haldusaktid ning kaebajatele täitmiseks

kohustuslikud. Seega lasuvad kaebajatel kohustused täita järgnevad nõuded: 1) peatada

koheselt kõik Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuva abihoone ehitamisega seonduvad ehitustööd

ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 25.10.2023; 2) esitada hiljemalt

06.11.2023 ameti järelevalve osakonna peaspetsialistile e-kirja teel abihoone kohta

nõuetekohane ehitusprojekt, mille alusel ehitustööd toimuvad; 3) abihoone kohta esitatava

ehitusprojektiga koos esitada kõikide Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuvate ehitiste (sh

omavoliliste ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad.

2)

Kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid asunud nõudeid täitma või et nad sellega

tegeleksid. Neil on olnud aega alates 13.08.2024 – novembrini 2024, et asuda nõudeid täitma.

07.11.2024 paikvaatlusel tuvastati, et Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuva abihoone juures on

ehitustöödega jätkatud, pooleliolevale hoonele on paigaldatud avatäited ja katusekatte

materjal. Hoolimata vastustaja selgelt antud juhistest, mida selgitati ka kohtumenetluses nr 3-

23-2825, ei ole kaebajad nõudeid täitnud, vaid on suisa ehitustegevusega jätkatud.

3)

Vastustaja on andnud kaebajatele piisavalt aega, et asuda ilma sunnita ettekirjutust täitma.

Kaebajatel pidi olema haldusasja nr 3-23-2825 otsusest tulenevalt selge järelevalve

menetluses esitatud nõuete õiguspärasus ning eesmärk. Nii pidid kaebajad ka asuma nõuete

täitmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Selleks on vastustaja andnud kaebajatele piisavalt

aega ning asus asjaolusid kontrollima alles novembris ehk kolm kuud pärast otsuse jõustumist.

Kaebajate suhtumist ilmestab arusaam, et pärast kohtumenetluse lõppu ei olekski pidanud

rohkem midagi tegema. Kõigest hoolimata asusid kaebajad edasi ebaseaduslikult ehitama ning

nagu ka kaebajate seisukohad näitavad, siis nõuete täitmistega ei ole suvatsetud tegeleda.

Selgelt ei ole varasem 750 euro suurune sunniraha olnud motiveeriv ning selle sisse nõudmist

selgelt kaebajad ei ole kartnud.

4)

Sunniraha peab motiveerima isikut olukorra lahendamisele. Asjaoludest on selge, et ükski

vahend ega vastustaja poolt antud võimalused pole isikuid motiveerinud olukorda lahendama,

mistõttu ei ole vastustajal enam üle jäänud muud, kui asuda 27.11.2023 hoiatuses nr

2312899/00156-1 määratud sunniraha rakendama. Kaebajad on asunud tegutsema alles pärast

sunniraha rakendamist ning palunud asja materjalidega tutvuda. Kohtuotsusest kuni

20.11.2024 hoiatuse nr 2312899/00156-2 tegemiseni on olnud isikud passiivsed ning selgelt

on neil puudunud motivatsioon olukorra lahendamiseks. Iga ettekirjutuses esitatud nõue on

üksteisest iseseisev ning rakendades sunniraha kõigi nõuete eest eraldi seisvalt, kogusummas

9000 eurot, on motiveerinud kaebajad selgelt tegutsema. Nii ei ole sunniraha suurus tühine

ega oma karistusliku meetme tunnuseid. Vastupidiselt on tegu olulise teguriga, mis täidab

sunni rakendamise eesmärki ehk paneb isikud tegutsema.

5)

Sunnivahend peab olema proportsionaalne ning sealjuures tõhusaim, et isikut motiveerida

olukorra lahendamisele. Asjaoludest nähtuvalt on isikutel puudunud igasugune motivatsioon

ettekirjutust täita. Sunnivahendi tõhusust ilmestab asjaolu, et varasem passiivsus on lõppenud

4(8)

3-24-3420

täitemenetluse alustamisega. Ilmselgelt on esialgne sunniraha summa olnud tühise suurusega,

kuivõrd see pole isikuid tegutsema motiveerinud. Arvestada tuleb ka asjaluga, et vastustaja on

võimaldanud isikutel piisvalt kaua täita ettekirjutus ilma sunniraha sisse nõudmata.

Ettekirjutuse nõuded on sisult lihtsad ja kergesti täidetavad, siiani on kaebajatel lasunud

eeldus, et õiguslike tagajärgi nende ebaseadusliku tegevusega ei kaasne ning ettekirjutust ei

tule neil kohtuotsusest hoolimata täita.

6)

TLPA on sunniraha suuruse määramisel hinnanud ettekirjutuse ja hoiatuse saaja

majanduslikku seisundit TLPA-le ametialase töö tegemiseks võimaldatud registrite andmetest

lähtuvalt. Vastustaja on sunniraha määramisel hinnanud selle täidetavust. Sunnivahendi

rakendamise eeldused on täidetud, sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esine ning

sunnivahend on valitud proportsionaalselt, et suunata isikud ettekirjutuse nõudeid täitma.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Asja materjalide kohaselt on TLPA 20.11.2024 hoiatusega rakendanud

kaebajate suhtes sunniraha kokku 9000 eurot. Kaebusele lisatud täiteteatistest

nähtuvalt nõutakse kummaltki kaebajalt TLPA esitatud täitmisavalduse alusel sisse

4500 euro suurust sunniraha. Kohtutäiturid on niisiis alustanud täitemenetlust TLPA

20.11.2024 hoiatusega rakendatud sunniraha (s.o kokku 9000 euro) sissenõudmiseks,

kuid sunniraha ei ole veel sisse nõutud.

4. Sunnivahendi, sh sunniraha rakendamise menetlus on eriliigiline

haldusmenetlus – haldustäitemenetlus. Selle ülesanne on saavutada varasemas

ettekirjutuse tegemise menetluses otsustatu elluviimine. ATSS § 3 lg 1 sätestab, et

sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele

kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades ATSS-st tulenevaid erisusi.

Kui haldusõiguse erivaldkonna seadus reguleerib haldustäitemenetlust teisiti, tuleb

juhinduda erivaldkonna seadusest (ATSS § 1 lg 2).

5. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest.

Kohus selgitab veelkord, et käesolevas asjas ei ole võimalik vaidlustada TLPA

25.10.2023 ettekirjutust. Selle õiguspärasust on juba kontrollitud haldusasjas nr 3-23-

2815. Kohtuotsus nimetatud haldusasjas jõustus 13.08.2024. Sellest tulenevalt on

TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mille täitmine on

kaebajatele kohustuslik ja seda sõltumata sellest, kas nende arvates oli ettekirjutus

põhjendatud või mitte. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata

adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja

3). Praeguse vaidluse raames ei saa kaebajad taasavada vaidlust ettekirjutuse

põhjendatuse osas. Kohus ei hinda siinses asjas niisiis kaebajate väiteid, mis

seonduvad kehtiva TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse õiguspärasusega. Käesolevas

kohtuasjas on vaidluse all üksnes küsimus, kas vastustaja rakendas kaebajate suhtes

TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu sunniraha (kokku 9000 eurot)

õiguspäraselt.

6. Haldustäite vaidlustes kontrollib kohus seda, kas sunnivahendi rakendamise

eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed

ning ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-

19-2051, p 10; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16)

7. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile

on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja

5(8)

3-24-3420

jooksul täidetud. Nimetatud sättest tulenevalt on sunnivahendi rakendamise lubatavuse

eelduseks ettekirjutuse kehtivus, mitte aga selle õiguspärasus. Ettekirjutusega seonduv

omab sunniraha rakendamisel tähtsust üksnes aspektist, kuidas pidi ettekirjutuse

adressaat mõistma temale pandud kohustust ja kas ta on selle määratud tähtajaks

täitnud (nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, p 14). Sunnivahendi

rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1 tähenduses ära langeda eelkõige siis, kui

adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik

adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal

aru saama. Sunnivahendit ei ole õiguspäraselt võimalik rakendada ka olukorras, kus

isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita. Sunnivahendit võib

rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni ettekirjutusega taotletava

eesmärgi saavutamiseni (vt ATSS § 2 lg 2, § 3 lg-d 2 ja 3).

8. Ettekirjutuse järgi tuli kaebajatel peatada koheselt kõik Xxxxxxxx tee 10

kinnistul asuva abihoone ehitamisega seonduvad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks

saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 25.10.2023 (p 1); esitada hiljemalt 06.11.2023

TLPA järelevalve osakonna peaspetsialistile e-kirja teel abihoone kohta nõuetekohane

ehitusprojekt (vormistatud majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ kohaselt), mille alusel ehitustööd toimuvad (p 2); abihoone kohta

esitatava ehitusprojektiga koos esitada kõikide Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuvate

ehitiste (sh omavoliliste ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad (p 3).

Ettekirjutusega pandud kohustused olid praegusel juhul selged ja ka kaebajad ei ole

väitnud, et nad poleks mõistnud, mida neil tuleb ettekirjutuse nõuete täitmiseks teha.

Puudub vaidlus, et ettekirjutus oli kaebajatele teatavaks tehtud, see oli sundtäitmise

ajal kehtiv ja selles ei esinenud tühisuse aluseid. Samuti on vastustaja teinud

kaebajatele ettekirjutuses vastavalt ATSS § 7 lg-tele 1 ja 2 enne sunnivahendi

rakendamist kirjaliku hoiatuse ning vastavalt ATSS § 7 lg-le 3 võimaldanud

hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikult täitmiseks tähtaja. Kaebajad ei ole väitnud, et

tähtaeg ei võimaldanuks kohustust täita.

9. TLPA 20.11.2024 hoiatusest nähtuvalt on TLPA tuvastanud, et ettekirjutuse

nõuded ei olnud täidetud (kaebajad on ehitustöödega jätkanud, paigaldades avatäited ja

katusekatte materjali, ega ole esitanud nõutud dokumente), mistõttu otsustati

rakendada kummagi ettekirjutuse adressaadi suhtes sunniraha ja määrati selle

tasumiseks tähtaeg. Kaebajad ei väida, et mõni TLPA 20.11.2024 hoiatuses viidatud

asjaoludest ei oleks õige või et nad oleksid ettekirjutuse nõudeid täitnud. Kaebuse

kohaselt mööndakse ukse ja akna paigaldamist ehitisele. Kaebuses viidatakse

suhtlusele Päästeametiga, kuid ei väideta, et ehitusprojekt ja info kõigi kinnistul

asuvate ehitiste brutopindala kohta oleks vastustajale määratud tähtajaks esitatud.

Suhtlust Päästeametiga ei saa käsitada ettekirjutuse nõuete täitmisena. Seega on

täidetud ka eeldus, et 25.10.2023 ettekirjutus oli jäetud täitmata. Seejuures on

27.11.2023 hoiatuses, milles anti ettekirjutuse nõuete täitmiseks uus tähtaeg ja hoiatati

uue sunnirahaga, antud uus tähtaeg üksnes ettekirjutuse nõuete 2 ja 3 täitmiseks.

10. Nagu vastustaja on selgitanud esialgse õiguskaitse taotlusele vastates, tuleb

eristada sunniraha määramist ja rakendamist ning sunniraha, millele kaebuses

viidatakse, ei ole määratud 20.11.2024 hoiatusega, vaid 27.11.2023 hoiatusega nr

2312899/00156-1. Iseenesest on õige, et sunnivahendi rakendamine on haldusorgani

kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud, ning rakendatav haldussunnivahend

ei tohiks olla sedavõrd leebe, et see poleks enam tõhus. Seejuures ei ole hoiatus lõplik

ja siduv otsustus ning haldusorgan võib nõuda sunniraha sisse ka hoiatuses määratust

väiksemas summas. Siiski on haldusorgan sunniraha rakendamisel seotud ettekirjutuse

6(8)

3-24-3420

adressaadile eelnevalt tehtud hoiatuses määratud sunniraha maksimaalse määraga.

ATSS § 10 lg 1 järgi on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab

adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul ei täida.

11. Praegusel juhul ei võimalda vastustaja läbi viidud haldustäitemenetlus ja

kohtule esitatud põhjendused veenduda, et sunniraha rakendamine kaebajate osas

kokku summas 9000 eurot oli õiguspärane ja proportsionaalne. 27.11.2023 hoiatuses

nr 2312899/00156-1 on vastustaja märkinud: „ATSS § 2 lg 2 alusel võib sunniraha

rakendada korduvalt. Eelnimetatud tähtajaks ettekirjutuse nõude 2 ja 3 nõuetekohase

ja/või tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha iga ettekirjutuse

adressaadi/saaja kohta summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Kuivõrd ettekirjutuse

nõuete eest määratud sunniraha summas 750 eurot ei ole ettekirjutuse saajaid

mõjutanud/sundinud ettekirjutuse nõudeid täitma, siis on ameti hinnangul asjakohane

suurendada sunniraha määra, et sundida ettekirjutuse saajaid esitama ettekirjutusega

nõutud abihoone ehitusprojekt ja kõikide Xxxxxxxx tee 10 kinnistul asuvate ehitiste (sh

omavoliliste ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad. Sunniraha on ettekirjutuse

saajal võimalik vältida, täites nõuded tähtaegselt.“

12. Esialgse õiguskaitse taotlusele vastates selgitas vastustaja, et sunniraha 1500

eurot rakendus iga adressaadi kohta ja iga täitmata nõude osas, seega nõude 1 täitmata

jätmise eest 1500 eurot, nõude 2 täitmata jätmise eest 1500 eurot ja nõude 3 täitmata

jätmise eest 1500 eurot. Samas tuleb esitaks arvestada ülaltooduga, millest nähtuvalt

27.11.2023 hoiatuses, milles anti ettekirjutuse nõuete täitmiseks uus tähtaeg ja hoiatati

praeguses asjas kõne all oleva sunnirahaga, anti uus tähtaeg üksnes ettekirjutuse

nõuete 2 ja 3 täitmiseks. Teiseks ja määravamaltki omab tähtsust see, et hoiatuse

sõnastus ei võimaldanud mõistlikult järeldada, et hoiatuses nimetatud sunniraha

määrati iga nõude täitmata jätmise eest eraldiseisevalt. Siinkohal saab täiendavalt

arvestada, et sama, 27.11.2023 hoiatusega rakendati kaebajate osas varasemalt

määratud sunniraha 750 eurot iga ettekirjutuse adressaadi/saaja suhtes 750 eurot,

kusjuures mõlemal juhul oli hoiatuse sõnastuses olnud väga sarnane ning 750 eurot ei

rakendatud iga nõude täitmata jätmise eest, vaid üksnes ettekirjutuse kummagi

adressaadi suhtes.

13. Kohus leiab, et sellises olukorras oli vastustaja seotud kummagi kaebaja suhtes

varasemas hoiatuses nimetatud 1500 euro suuruse sunnirahaga ja õiguspärane ei olnud

rakendada sellest kolm korda suuremat sunniraha.

14. Ülejäänud osas (kummagi kaebaja suhtes 1500 eurot) ei ole määratud sunniraha

suurus ülemäärane. Tuleb arvestada, et tegemist oli juba sunniraha teistkordse

rakendamisega ja esmaselt rakendatud 750 euro suurune sunniraha ei olnud kaebajate

tegevusetust arvestades ilmselgelt piisav, et kallutada neid ettekirjutuse nõuet täitma,

mistõttu ei saa sunniraha suurendamist 1500 euroni pidada ilmseks liialduseks. Ka

kaebajad ei ole selles osas sunniraha ebaproportsionaalsust väitnud ega esitanud

vastuväiteid sunniraha suurusele.

15. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Vastustajal tuleb keelata

20.11.2024 hoiatusega nr 2312899/00156-2 rakendatud sunniraha sissenõudmise

jätkamine osas, mis ületab kummagi kaebaja suhtes 1500 eurot, ning kohustada teda

esitama avaldused täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2024/5675 ja nr

024/2024/575 osas, mis kummalgi juhul ületab 1500 eurot.

7(8)

3-24-3420

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

17. Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määruse kohaselt tuli kummalgi kaebajal

tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 40 eurot, seega kokku 80

eurot. Kaebajad on halduskohtumenetluses tasunud kaebuselt ning esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu kokku 120 eurot: kohtule esitatud maksekorraldustelt nähtuvalt on

kaebajad tasunud riigilõivu 23.12.2024 80 eurot ning 26.12.2024 40 eurot. Kohus

tagastab enamtasutud riigilõivu (suuruses 40 eurot) selles tasunud X. Xi

arveldusarvele.

18. Kummagi kaebaja riigilõivukulu oli 40 eurot. Muude menetluskulude kandmise

kohta ei ole kaebajad kohtutele andmeid esitanud. Kuna kohus rahuldab kaebuse

osaliselt (rakendatud sunniraha suurust arvestades 2/3 osas), siis tuleb HKMS § 108

lg-te 1 ja 2 alusel mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja kaks kolmandikku nende

riigilõivukulust ehk kummagi kaebaja osas 26,66 eurot, kokku 53,33 eurot.

Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)