1-25-2589/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-2589

Kriminaalasi

Artur Raig süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 114

lg 1 p 5, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS

§ 1572 lg 1 ja KarS § 349 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Triin Harak

Siim Saksing ja Getter Nukka

Kohtuistungi sekretär

Tõlgid

Teele Masing, Margot Nigol, Piia Laurson

Alla Korkin, Natalia Tselikova, Alla Lašmanova,

Regiina Laiapea

Süüdistatav

Artur Raig, isikukood: 38202182733; elukoht: xxx;

käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas

(XXX);

2 kehtivat karistust: 30.03.2022 KarS § 121 lg 1 alusel

5 kuud vangistust 1 aastase katseajaga; 28.01.2025

Aland (Soome) kohtu poolt kelmuse eest 6 kuud

vangistust;

tõkend vahistamine alates 29.11.2024

Prokurör

ringkonnaprokurör Külli Saks

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel, määratud kaitsja

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Artur Raig KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1

järgi ning mõista talle KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Artur Raig KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 9 kuu pikkuse

vangistusega.

3. Süüdi tunnistada Artur Raig KarS § 114 lg 1 p 5 järgi ja karistada teda 16 aasta

pikkuse vangistusega.

4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Artur Raigile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel 17 aastat vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg mõistetud karistusaja hulka ja

lugeda Artur Raigi vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise

kuupäev 29.11.2024.

6. Jätta tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Otsuse

jõustumisel tõkend tühistada.

7. C.L-i esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2160 eurot rahuldada täies

ulatuses ning Artur Raigilt VÕS § 129, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista C.L-i

kasuks 2160 eurot (C.L, Swedbank AS arvelduskonto nr xxx).

8. Kannatanud A.G. (ik: xxx) ja C.L (ik: XXX, XXX) on taotlenud KrMS § 38 lg 5 p 2

alusel enda teavitamist Artur Raigi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu

kannatanule.

9. Arvata menetluskulude hulka sundraha 2215 eurot, ekspertiisi kulu 17 532,03 eurot,

sõiduki teisaldamise kulu 209,84 eurot ja määratud kaitsja tasu 4736,52 eurot, so kokku

24 693,39 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1/3 menetluskuludest, s.o 8231,13 eurot riigi kanda.

Ülejäänud osa, s.o 16 462,26 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Artur Raigilt.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud (16 462,26 eurot)

tuleb Artur Raigil tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates

otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

10. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel telefoni vaatluse käigus

tehtud koopiad, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad:

-

Pakend OP1- C.L-i (ik xxx) surnukehalt võetud sõrmejäljed

-

Pakend OP2 - C.L-i (ik xxx) surnukeha parema käe peopesast valmistatud jäljend

-

Pakend OP3 - C.L-i (ik xxx) surnukeha vasaku käe peopesast valmistatud jäljend

-

Pakendid nr 3; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5; 3.6; 3.7; 3.8; 3.9; 3.10; 3.11; 3.12; 3.13 -

sigaretikonid WINSTON (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend nr 3.14; 3.15; 3.16; 3.17; 3.18; 3.19 – sigaretikonid (xxx SÜNDMUSKOHA

VAATLUS)

-

Pakend nr 13 - hambatikk (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, alustaldrikult elutoa

laualt)

-

Pakend nr 14- kommipaber (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt õllepurgi

kõrvalt)

-

Pakend nr 15- kommipaber (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt kruusi

kõrvalt)

-

Pakend nr 16 - ostutšekk (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt)

-

Pakend nr 20 VAATLUS) alussärk surnukeha seljast (xxx SÜNDMUSKOHA

VAATLUS)

-

Pakend nr 21 – sokid (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend SJK 1 - sündmuskohajälgede kaart kolme tõmmisega numbritega L7.1 ; L12.1;

L12.2 (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L18 - nuga (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L17 – oranž rätik (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L16 – sinine rätik koos rohelise klambriga (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr LTR3 Pakendis LTRI olevatelt ehetelt võetud DNA-proovid (plastkonteinerid

numbritega 2, 3, 4, 5)

-

Pakend nr 10 - DNA-proov (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, metallist pudelikorgilt)

-

Pakend nr 11 - DNA-proov (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, kahvlilt elutoa laualt)

-

Pakend nr 12 - DNA-proov (xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, lusikalt kruusis elutoa

laual)

-

Pakend nr 17 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse lingilt, sisemine)

-

Pakend nr 18 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse luku katteplaadilt, sisemine)

-

Pakend nr 23 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vereplekist jalavanni

pinnal)

-

Pakend nr 24 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse luku katteplaadilt, välis)

-

Pakendid L1, L3, L5, L8, L9, L10, L11, L12, L13, - DNA-proovid (Xxx

LÄBIOTSIMINE, ukseava raamilt puutejälgedest)

-

Pakend L19- DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas ukse eluruumi ukselingilt)

-

Pakend L20- DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas ukse keldrisse ukselingilt)

-

Pakend L21 - DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas tagumise välisukse

ukselingilt)

-

Pakend BPG 2.1 - DNA-proov pruuni värvi nahast võtmehoidjalt

-

Pakend BPG 2.2 -DNA-proov musta peaga võtmepea pealt

-

Pakend BPG 2.3 - DNA-proov käekujutisega võtmehoidjalt

-

Pakend BPG 2.4- DNA-proov võti „Kurzemes" võtmepea pealt

-

Pakend BPG 2.5 – DNA-proov kandilise peaga võtmepea pealt

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Artur Raigile:

-

Pakend nr 1 - MUSTANG meestejalatsid (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 2 -BULL BOXER meestejalatsid (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 3- TOMMY HILFIGER meestejalatsid (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 5- TOMMY JAMES sinist värvi teksad (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 6-TOMMY TAILOR meeste nahkjope (tagi) (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 4 - kolm paari musta värvi sokke (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 7 - ADIDAS halli värvi T-särk (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend BPG2 - võtmekimp (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Plastkonteiner BPG1 - nuga (xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 184912571 - mobiiltelefon SAMSUNG A51

-

Pakend 8 – 200-eurosed suveniirrahad (4tk) 05.02.2025 koostatud asitõendi vaatluse

juures.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda pärast kohtuotsuse jõustumist C.L-i pärijale/pärijatele

surnu C.L-ile kuulunud järgnevad esemed:

-

Pakend 1 – valvekaamera mulaaž (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend 2 – valvekaamera mulaaž (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend LT8589167 - mobiiltelefon ERIFON, laadija ja Micro-SD mälukaart HOCO 32

GB

-

Pakend LT1271774 - tahvelarvuti SAMSUNG Galaxy Tab A7 ja toitejuhe

-

Pakend nr LTRl - kuldehted (üks kaelakett, üks käekett, üks klotsersõrmus).

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on

õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Süüdistuste sisu

1. Artur Raigi süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes xxx maakonnas:

- kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas esitas interneti teel lehel

www.credit24.ee 01.12.2023 kell 15:29 IPF Digital AS-le krediidikonto lepingu taotluse A-

25508752 summas 3500 eurot, kavatsuseta laen tagastada. Laenutaotluses märkis Artur Raig

taotleja e-mail aadressiks xxx ning telefoninumbriks XXX, mis kuulub Artur Raig’ile.

Identifitseerimisel kasutas Artur Raig ID-kaarti ning sellega kaasnevaid PIN-koode, mis

kuuluvad A.G.le. Sellega võimaldas Artur Raig ennast tuvastada A.G., millega lõi IPF Digital

AS’le teadvalt vale ettekujutuse laenutaotleja isikust ja kavatsusest laen tagasi maksta.

Eksitusse viidud IPF Digital AS tegi automaatse protsessi järel positiivse laenuotsuse, mille

tulemusena sõlmis Artur Raig A.G. nimel esinedes ja tema ID-kaarti kasutades 01.12.2023

kell 15:34 ettevõttega krediidikonto lepingu nr 5713080340. 06.12.2023 teostas IPF Digital

AS lepinguliste kohustuste täitmiseks A.G. COOP Pank AS arveldusarve kontole numbriga

xxx, mis oli Artur Raigi kontrolli all, väljamakse summas 3500 eurot. Väljamakstud summa

kandis Artur Raig 08.12.2023 edasi A.G. LHV Pank AS arveldusarvele nr xxx ning omakorda

samal päeval kandis Artur Raig sama summa edasi Artur Raigi Leedu arveldusarvele nr

LT813250091326958364 (Revolut Bank UAB).

- kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas esitas 21.12.2023 kell 01:18 interneti

teel veebilehe www.placet.ee kaudu Placet Group OÜ -le laenulepingu taotluse TL4031019

summas 1000 eurot, kavatsuseta laen tagastada. Laenutaotluses märkis taotleja e-mail

aadressiks xxx ning telefoninumbriks XXX, mis kuulub Artur Raig’ile. Identifitseerimisel

kasutas Artur Raig A.G. teadmata tema nimele tehtud SMART-ID kontot ning sellega

kaasnevaid PIN-koode. Sellega võimaldas Artur Raig ennast tuvastada A.G.na, millega lõi

Placet Group OÜ’le teadvalt vale ettekujutuse laenutaotleja isikust ja kavatsusest laen tagasi

maksta. Eksitusse viidud Placet Group OÜ tegi automaatse protsessi järel positiivse

laenuotsuse, mille tulemusena sõlmis Artur Raig A.G. nimel esinedes ning tema SMART-ID

PIN-koode kasutades 21.12.2023 kell 08:36 ettevõttega laenulepingu TL4031019. 21.12.2023

teostas Placet Group OÜ lepinguliste kohustuste täitmiseks A.G. COOP Pank AS

arveldusarvele, mis oli Artur Raigi kontrolli all, numbriga xxx väljamakse summas 1000

eurot. 21.12.2023 kandis Artur Raig väljamakstud summa edasi kahe ülekande näol Artur

Raig nimelisele Leedu arveldusarve kontole LT813250091326958364 (Revolut Bank UAB).

Sellega Artur Raig pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise

andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise

teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Samuti süüdistatakse Artur Raigi selles, et tema, tegutsedes xxx maakonnas ning olles

eelnevalt toime pannud kelmuse:

- kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas esitas interneti teel veebilehe

www.ferratum.ee kaudu 13.12.2023 kell 13:53 Multitude Bank p.l.c äriühingule

tarbijakrediidilepingu taotluse summas 3000 eurot, kavatsuseta laen tagastada. Laenutaotluses

märkis Artur Raig taotleja e-mail aadressiks xxx ning telefoninumbriks XXX, mis kuulub

Artur Raig’ile. Identifitseerimisel kasutas Artur Raig A.G. teadmata tema nimele tehtud

SMART-ID kontot ning sellega kaasnevaid PIN-koode. Sellega võimaldas Artur Raig ennast

tuvastada A.G., millega lõi Multitude Bank p.l.c’le teadvalt vale ettekujutuse laenutaotleja

isikust ja kavatsusest laen tagasi maksta. Eksitusse viidud Multitude Bank p.l.c esindaja tegi

manuaalse protsessi järel positiivse laenuotsuse, mille tulemusena sõlmis Artur Raig A.G.

nimel esinedes ja tema SMART-ID PIN-koode kasutades 13.12.2023 kell 14:04 ettevõttega

tarbijakrediidilepingu nr .CLS.CE-FBM_LE_EE.24545. 13.12.2023 teostas ettevõte

lepinguliste kohustuste täitmiseks A.G. Swedbank AS arveldusarvele numbriga xxx

väljamakse summa 3000.00 eurot. 14.12.2023 tagastas Swedbank AS A.G. soovil

laenusumma 3000 eurot Multitude Bank p.l.c arveldusarvele.

Sellega Artur Raig pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil.

Samuti süüdistatakse Artur Raigi selles, et tema, tegutsedes xxx maakonnas:

- menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas, kasutas ebaseaduslikult teise isiku identiteeti

kui Artur Raig sõlmis A.G. nimel lepinguid, kasutades selleks A.G. teadmata ja nõusolekuta

tema isikut tuvastavaid isikuandmeid, so ID-kaarti ja selle PIN-koode ning A.G. teadmata

tema nimel tehtud SMART-ID kontot ning sellega seotud PIN-koode. Sõlmides järgnevad

lepingud A.G. nimel oli Artur Raigi eesmärgiks varjata enda tõelist identiteeti ning enda poolt

kuritegude, so kelmuste toimepanemist:

-

01.12.2023 IPF Digital AS-ga krediidikonto lepingu numbriga 5713080340

sõlmimisel kasutas A.G. ID-kaarti ja selle juurde kuuluvaid PIN-koode, mille

tulemusel väljastati laen summas 3500 eurot.

-

13.12.2023 SK ID Solutions AS-is A.G. nimele SMART-ID konto loomisel kasutas

A.G. ID-kaarti ja sellejuurde kuuluvaid PIN-koode.

-

13.12.2023 äriühinguga Multitude Bank laenulepingu .CLS.CE-FBM_LE_EE.24545

sõlmimisel kasutas A.G. SMART ID-d, mille tulemusel tegi Multitude Bank p.l.c

laenu väljamakse 3000 eurot.

-

21.12.2023 Placet Group OÜ-ga laenulepingu TL4031019 sõlmimisel kasutas A.G.

SMART ID-d, mille tulemusel Placet Group OÜ tegi laenu väljamakse 1000 eurot.

Artur Raig omastas saadud laenuraha. Tal puudus algusest peale kavatsus lepingutest

tulenevaid kohustusi täita. Sõlmides laenulepinguid A.G. nimel varjas Artur Raig enda poolt

kuritegude toimepanemist ning jättes lepingulised kohustused ettekavatsetult täitmata

kahjustas Artur Raig A.G. mainet. A. Raig seadis A.G. vähemalt Multitude Bank p.l.c, IPF

Digital AS-i ja Placet Group OÜ ees põhjendamatult halba valgusesse ning rikkus A.G. õigust

jätta endast maksejõulise isiku mulje. Sellise tegevusega tekitas Artur Raig moraalset kahju

A.G. seadusega kaitstud huvidele ja õigustele kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 järgi

ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Sellega Artur Raig pani toime KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teist

isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta

kasutamise, eesmärgiga varjata kuritegu, millega on tekitatud kahju teise isiku

seadusega kaitstud õigustele või huvidele.

Samuti süüdistatakse Artur Raig’i selles, et tema, tegutsedes xxx maakonnas, täpselt

kindlaks tegemata kohas, eesmärgiga saada A.G. nimel sõlmida laenulepinguid ning vabaneda

kohustusest laenulepinguid täita:

- sõlmis 01.12.2023 Artur Raig A.G. nimel IPF Digital AS-ga krediidikonto lepingu numbriga

5713080340, kasutades A.G. ID-kaarti ning sellega seotud PIN-koode.

- 13.12.2023 SK ID Solutions AS-is A.G. nimele SMART-ID konto loomisel kasutas A.G.

ID-kaarti ja selle juurde kuuluvaid PIN-koode.

Sellega pani Artur Raig toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku

nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi

ning vabaneda kohustustest.

Samuti süüdistatakse Artur Raigi selles, et tema olles varasemalt süüdi mõistetud Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 30.03.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1729 KarS § 121 lg 1

kuriteo toimepanemise eest, milline karistus on kehtiv, kasutas uuesti 05.02.2024

ajavahemikus kell 19:00 kuni kell 20:16 mootorsõidukis Škoda Octavia juhi kõrvalistmel

istudes, xxx juures olles, vägivalda samal hetkel mootorsõidukit juhtinud S.F suhtes. Nimelt

haaras Artur Raig tekkinud tüli käigus S.F-i peast, tõmmates seda enda poole ning seejärel lõi

Artur Raig parema käe rusikaga vastu S.F-i vasakut põsesarna. Oma sellise tegevusega

põhjustas Artur Raig S.F-ile füüsilist valu ja vasaku silmalau ja vasaku silmaümbruse

kontusiooni.

Sellega Artur Raig pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime

pandud korduvalt.

Samuti süüdistatakse Artur Raigi selles, et tema pani 13.11.2024 ajavahemikul kell 13:08

kuni kell 13:49 xxx toime C.L-i tapmise röövimise eesmärgil järgnevalt:

Eesmärgiga saada endale C.L-ile kuuluvad ja igapäevaselt kantavad kuldehted – kullast

kaelakett ristiga, kullast käekett ja kullast klotsersõrmus musta kiviga, millel peal kuldsete

tähtedega kirje „OP“, sõitis Artur Raig 13.11.2024 ajavahemikul kell 13:08 kuni 13:49 enda

kasutuses oleva sõidukiga Citroën C4 Cactus, Eesti Vabariigi registreerimismärgiga xxx C.L-i

kodusele aadressile xxx. Sisenedes C.L-i elukohta lõi Artur Raig kavatsusega C.L tema poolt

kantavate ehete kättesaamiseks tappa elamu köögis viibivale C.L-ile kolmel korral

tuvastamata siledaservalise ühe teritatud servaga torke-lõikeriistaga tugevate löökidega

eesmise kehatüve piirkonda – ühel korral vasakule rindkeresse, ja kahel korral kõhtu. Vahetult

pärast C.L-i ründamist eemaldas Artur Raig ehete ebaseadusliku omastamise eesmärgil C.L-i

kaelast kinniti avamisega kullast kuldketi ristiga, vasaku käe randmelt keti katki rebimise teel

kullast käeketi ja vasaku käe 4. sõrmel paikneva kullast klotsersõrmuse, so ehted väärtusega

vähemalt 3003 eurot ning lahkus hoonest. 13.11.2024 kell 14:35 kuni 14:51 viibis Artur Raig

Luutar OÜ pandimajas aadressil Kalda tee 30 Tartu, kus ta andis laenu tagatisena pandiks

C.L-ilt tema tapmise järgselt võetud ehted – kullast kaelakett, ilma ristita, kullast käevõru ja

kullast klotsersõrmus musta kiviga. Panditud esemete eest sai Artur Raig Luutar OÜ’lt laenu

3003 eurot.

Artur Raig tekitas C.L-ile korduvalt lõike-torkeriistaga rinnaõõnde ja kõhtu löömisega

järgmised vigastused: rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkere eespinnal vasakul pool

koos III roide, II roide alaserva, parema kopsu ülasagara ja südamepauna vigastusega;

kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav kõhu eespinnal peensoolekinnisti ja peensoole vigastusega

ning peensoolelingude väljumisega kõhuõõnest; kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav kõhu ees-

ja parema külgpinna piiril koos suurrasviku ja soolekinnisti vigastusega, mis on eluohtlikud

vigastused. Vigastuste tüsistustena esinesid äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust

vasakpoolse suuremahulise veririnna ja keskseinandi nihkumisega paremale ning vähese

verikõhuga, vasakpoolne mõõdukas õhkrind ning vere apsiratsioon, mille koostoimel tekkis

äge hingamis- ja südamevereringepuudulikkus ning mille tagajärjel lühikese ajavahemiku

järel pärast vigastuste tekitamist saabus C.L-i surm.

Sellega Artur Raig pani toime KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise

inimese tapmise, mis on toime pandud seoses röövimisega.

Osaliste seisukohad

2. Prokurör tõi kohtukõnes välja, et ehkki Artur Raig tunnistab vaid kiirlaenukelmuste

süüdistust ning eitab kehalise väärkohtlemise ja röövmõrva toimepanemist, pole vähimatki

kahtlust, et Artur Raig on kõik süüdistuses märgitud teod toime pannud ning kohtu lauale on

jõudnud ka piisavalt tõendeid, et ta neis kuritegudes süüdi mõista.

Prokurör palus kohtuvaidlustes Artur Raig süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 ning § 1572 lg

1 järgi (episoodid 01.12.2023 ja 21.12.2023) ning KarS § 349 järgi (episood 01.12.2023) ning

karistuseks mõista KarS § 63 lg 1 alusel ning KarS § 213 lg 2 sanktsiooni järgides 1 aasta ja

6 kuud vangistust; Artur Raig süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, § 1572 lg 1 järgi

(13.12.2023.a. episood) ja § 349 järgi (13.12.2023 episood) ja karistuseks mõista KarS § 63 lg

1 sätete alusel KarS § 209 lg 2 sanktsiooni järgides 1 aasta ja 3 kuud vangistust; Artur Raig

süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 9 kuud vangistust;

Artur Raig süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 5 järgi ja mõista karistuseks 17 aastat

vangistust. KarS 64 lg 1 järgi taotles prokurör liita mõistetud karistused osaliselt, suurendades

suuremat karistust ning lõplikuks karistuseks mõista Artur Raigile 18 aastat vangistust, mille

kandmise algusaega arvestada alates Artur Raigi kinnipidamisest 29.11.2024.

Telefoni vaatluste käigus tehtud koopiad, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod (mis

asuvad PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Xxx ja Põlva maakonnas Eoste külas,

Ülesoo läbiotsimisel äravõetud riided ja muud esemed süüdistatavale, samuti tagastada tema

kinnipidamisel äravõetud telefon. Sündmuskoha vaatlusel ning läbiotsimisel aadressil Xxx

äravõetud väärtust omavad esemed, sealhulgas telefon Erifon ning tahvelarvuti Samsung

Galaxy tab, tagastada C.L-i pärijatele. Samuti tagastada pärijatele C.L-ilt röövitud kuldehted.

Kuriteojälgede fikseerimiseks võetud proovid kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

3. Kaitsja tõi välja, et Artur Raigi süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 1572 lg 1 ja

349 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, kus kõikide kuritegudega on seotud tema endine

xxx A.G. ei ole vaidlust, kuna Artur Raig on neid episoode tunnistanud. Peale Artur Raigi

ütluste on ka A.G. ütlused ning muud dokumentaalsed tõendid, mis selliseid kuritegusid

kinnitavad.

Seonduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgse süüdistusega, tuleb kõik kahtlused ja vaieldavused

tõlgendada Artur Raigi kasuks vastavalt KrMS § 7 lg-le 3. Antud olukorras ei ole võimalik

välistada Artur Raigi versiooni. On tegelikult sõna sõna vastu olukord ja EMO fikseering ei

toeta S.F-i ütlusi selle kohta, et ta sai löögi rusikaga vastu vasakut näo poolt. Seega selles

episoodis tuleb Artur Raig õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

KarS § 114 lg 1 p 5 süüdistuse osas on kaitsja hinnangul asjaolud segased ja vastavalt KrMS

§ 7 lg-le 3 tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Oletusele ei saa

rajada süüdistust ega inimest süüdi mõista ja tõendatud on vaid kuldehete saamine

kannatanult Artur Raigi valdusse. Kaitsja hinnangul süüdistus KarS § 114 lg 1 p 5 järgi ei ole

tõendamist leidnud ja Artur Raig tuleb selles õigeks mõista.

Kuna kaitsja ja Artur Raigi seisukohalt lähtuvalt ei ole vaidlust A.G. seonduvates episoodides,

siis selles osas kuulub ta süüdimõistmisele ja tuleb talle karistus mõista. Kaitsja leiab, et

karistus võiks olla sanktsiooni miinimumi lähedane, võttes arvesse Artur Raigi

puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanu ütlusi, kus ta kinnitas, et kõik on andestanud ja nad on

ära leppinud. Arvestades, et Artur Raig on pikemat aega viibinud vahi all, tema

majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid siis tuginedes KrMS § 180 lg 3

palub kaitsja osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja anda ühe aasta jooksul ositi tasumise

võimalus.

4. Süüdistatav Artur Raig avaldas, et kelmuste osas ta ei vaidle. Röövmõrva omaks ei võta,

aga selle kulla omastamise on algusest peale omaks võtnud. Kõik need tunnistajad, kes on

kohtus käinud ja need asitõendid, need ei näita, et ta oleks kellegi tapnud. Kõik näitab seda, et

on kulla ära võtnud ja kõik.

KOHTU SEISUKOHT

5. Artur Raigi süüdistatakse kelmustes ja sellega seonduvalt teise isiku isikuandmete

nõusolekuta kasutamises ning teise isiku tähtsa isikliku dokumendi ebaseaduslikus

kasutamises ehk KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 1572 lg 1 ja KarS § 349

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Lisaks süüdistatakse Artur Raigi

kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning röövmõrvas KarS § 114 lg 1 p 5.

6. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab Artur Raigile karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad tsiviilhagi (III),

menetluskulude (IV), asitõendite (V) ning muude otsustuste (VI) kohta.

(I)

Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang



Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 1572 lg 1 ja KarS § 349

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises

7. Artur Raigile heidetakse ette kolme erineva kiirlaenu võtmist A.G. nimel 01.12.2023,

13.12.2023 ja 21.12.2023 ning seoses sellega ka A.G. isikuandmete nõusolekuta kasutamist ja

A.G.i nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi ebaseaduslikku kasutamist.

8. 01.12.2023 laenu võtmist tõendab IPF Digital AS vastuskiri koos lisadega. Selle kohaselt

A.G.i (ik xxx) ja IPF Digital AS-i (reg 11034137) vahel on sõlmitud 01.12.2023 krediidikonto

leping 5713080340 limiidiga 3500 eurot. Taotlus on esitatud interneti teel www.credit24.ee

lehel. Logimiseks kasutati ja isikusamasus tuvastati kasutades ID-kaarti. Taotlus aktsepteeriti

automaatprotsessis ja kinnitus saadeti sms-iga taotluses toodud telefoninumbrile XXX ning

leping väljastati taotluses toodud e-posti aadressile xxx. Esmane väljamakse lükati tagasi kuna

sisestatud oli vale kontonumber (xxx). Uus väljamakse summas 3500,00 eurot kanti

02.12.2023 11:35 kontole xxx, antud makse põrkus tagasi kuna makse saaja nimi ja

kontonumber ei ühtinud. Nimi muudeti ära ja kliendile tehti uus väljamakse 06.12.2023 xxx.

Võlgnevus on 26.04.2024 loovutatud inkassofirmale B2Impact OÜ (kd I tl 77-96).

Summa laekumist A.G.i Coop Pank AS arvelduskontole nr xxx kinnitab vastav konto

väljavõte, millelt nähtub, et laenuandjalt IPF Digital AS-ilt laekus 06.12.2023 tema kontole

3500 eurot ning 08.12.2023 on see summa edasi kantud A.G.i LHV pangakontole xxx (kd I tl

47, 49).

A.G.i LHV Pank AS arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et perioodil 01.01.2023-31.12.2024

on kontol toimunud vaid kaks tehingut. 08.12.2023 on kontole laekunud A.G.i Coop Pank AS

kontolt 3500 eurot ning samal kuupäeval on see raha edasi kantud Artur Raigi Leedu panga

kontole LT813250091326958364 (kd I tl 47).

9. 13.12.2023 laenu võtmist tõendab Multitude Bank p.l.c vastuskiri koos lisadega. Selle

kohaselt on A.G.iga (ik xxx) 13.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. CLS.CE-

FBM_LE_EE.24545. Laenutaotlusel on e-maili aadressiks märgitud xxx ja GSM numbriks

XXX. Kliendi laenulimiidi leping sõlmiti internetis 13.12.2023, kliendi e-mailile xxx saadeti

kinnituskood ning klient sisestas selle Ferratumi kodulehel sisselogides oma kontole. Isik

identifitseeris ennast 13.12.2023 Smart-ID alusel. (kd I tl 53-73).

Asitõendi vaatlusprotokollist A.G.i Swedbank AS konto väljavõtte kohta nähtub, et

laenuandjalt Multitude Bank p.l.c on 13.12.2023 laekunud A.G.i arveldusarvele XXX summa

3000 eurot, mis on järgneval päeval 14.12.2023 tagasi kantud laenuandja Multitude Bank

p.l.c. kontole (kd I tl 142-144 ja CD plaat).

13.12.2023 laen on võetud identifitseerides end Smart-ID-d kasutades. SK ID Solution AS

vastuskiri tõendab konto tegemist A.G.i nimel Artur Raigi poolt. Vastuskirjast koos lisadega

nähtub, et A.G.i nimele on loodud Smart-ID konto 13.12.2023 01:29, e-mailiks on märgitud

xxx ja telefoninumber XXX (kd I tl 148-162).

10. 21.12.2023 laenu võtmist tõendab Placet Group OÜ vastuskiri koos lisadega. Selle

kohaselt on avaldus A.G.i nimel esitatud läbi Placet Group OÜ veebilehe 21.12.2023 kell

01:18. Isik on tuvastanud ennast Smart-ID abil, laenutaotlusesse on märgitud andmeteks xxx

ja telefoninumber XXX. Laenutaotluse TL4031019 rahuldamisel oli tegu automaatotsusega.

Laen summas 1000 eurot väljastati taotlusel märgitud kontole xxx. Nõue on loovutatud

Aktiva Finants OÜ-le 27.03.2024 (kd I tl 100-138).

Summa laekumine on näha A.G.i Coop Pank AS arvelduskonto väljavõttel. 21.12.2023 on

laekunud A.G.i kontole xxx laenuandjalt Placet Group OÜ-lt 1000 eurot. Samal päeval on

algul 800 eurot ning pärast 200 eurot kantud Artur Raigi Leedu panga kontole

LT813250091326958364 (kd I tl 49).

11. Kohtuistungil tunnistas Artur Raig ennast KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS

§ 1572 lg 1 ja KarS § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi (kd I tl

178-178 pöördel). Artur Raig andis ütlusi, mille kohaselt on ta xxx nimel laenu taotlenud

2023 aasta detsembris, kokku 4500 eurot. Laenuandja nimesid ei mäleta. Selleks kasutas oma

xxx isiklikke andmeid, tema ID-kaarti ja ID-kaardiga tegi xxx teadmata Smart-ID

autentimiseks. Kui Creditist oli raha kätte saanud, andis ühele inimesele edasi. See ei olnud

laen, tal on kirju minevik olnud. 3500 kandis oma Leedu panga arveldusarvele. Nn „äriplaan“

nägi ette seda, et oleks pidanud saama 3 kuu pärast ilusti tagasi maksta koos intressidega, aga

ei õnnestunud erinevate põhjuste tõttu nagu käibemaks ja valed tipud üleval, igas äris on keegi

kõrgem (kd V tl 158-158 pöördel). Samuti kinnitas Artur Raig, et tema kasutuses on

telefoninumber XXX.

12. Kannatanu A.G. avaldas kohtuistungil, et tutvus Artur Raigiga 2011. aastal ja abielus olid

alates 2012. aastast kuni 28. maini 2025 aastal, mil lahutati. Elasid ühiselt xxx (kd I tl 187).

Detsembris 2023 Artur Raig töötas. Ei mäleta täpsemalt, mis firmas, aga teab, et ta töötas.

Kannatanu hoidis oma ID-kaarti koos PIN-koodidega rahakoti vahel, mida teadis ka Artur

Raig. Artur Raigil oli võimalik ID-kaarti kasutada, mida ta tegi ilma kannatanu teadmata.

Vabatahtlikult, teadlikult ei andnud kannatanu oma ID-kaarti ja PIN-koode Artur Raigile.

Kannatanu ei ole ise loonud endale kontot Coop Panka ega LHV panka, ega ole loonud endale

Smart-ID kontot. Kannatanu avastas esimest korda, et tema nimele on laenu võetud detsember

2023, kui Swedbank tagavarakontole tuli imelik summa. Siis kannatanu kohe läks panka

uurima, mis raha see on. Järgmisel päeval kutsuti kannatanu panka, seletati, et see oli

Multitude laen ja selle kannatanu koos pangatöötajaga kandis tagasi. Seda ei saanud ta teada,

kes selle laenu võttis. Edasi ilmus Placet Group OÜ. Kannatanu sai teada, et võlgneb neile

raha läbi inkasso firma. Siis kannatanu võttis kohe ühendust Placet Groupiga. Kannatanu

jaoks oli väga tähtis, et kuidas tuvastati tema isiksus, kas see oli Smart-ID, Mobiil-ID või ID-

kaardi abil. Kannatanul kunagi oli seal laen, aga see oli ammu ära tasutud tolleks hetkeks.

Öeldi, et taotlus on esitatud Arturi e-maili ja telefoninumbriga, mis tegelikult kuulus

kannatanule, aga mida kasutas Artur. Pärast sai kannatanu teada, et Smart-IDga oli tehtud

taotlus. Siis tuli kõik välja. Artur Raig ei ole küsinud kannatanult luba, kas võib tema nimel

laenu võtta. Laenu võtmine tuli kannatanule üllatusena kõigi kolme laenu puhul, mis on

süüdistuses. Artur Raig ei küsinud kannatanult luba tema nimel Smart-ID tegemiseks.

Kannatanu küsis Artur Raigilt laenu võtmise kohta, Artur Raig vastas, et oli vaja, ega

selgitanud milleks. Esimesena tuli Placeti nõue läbi inkasso ja teine, mis on Creditea või IPF

Digital AS, selle kohta sai juba kohtupaberid. Siis kui laenu tagasi maksmise õige aeg oli,

laenuandjad kannatanu poole ei pöördunud. Artur Raig kasutas kannatanu Smart-IDd ja tegi

talle arvelduskonto Coop Pangas, kuhu pärast sai kannatanu teada, et laekus see raha

krediidiasutustest. Seejärel läks edasi Arturi kontole Revolutis. Praegu see konto on suletud.

SEB pangakonto oli kannatanu nimel, aga kaart oli Arturi käes ning ta kasutas seda. Hiljem

kannatanu vahetas ID-kaarti ja muutis paroole. Kannatanu seda laenuraha ei kasutanud (kd I tl

191 pöördel-193 pöördel).

13. Kõigi eelpool käsitletud laenude puhul on taotlustes esitatud andmetena märgitud

süüdistatava kasutuses olevad kontaktandmed – email xxx ja telefoninumber XXX.

Süüdistatav kinnitas, et tema on nende laenutaotluste esitaja, samuti avaldas kannatanu, et

tema nendest teadlik ei olnud, neid esitanud ei ole, ega ole ka enda nimel nende esitamiseks

andnud nõusolekut süüdistatavale. Ka A.G.i nimel Smart-ID konto loomisel on kasutatud

Artur Raigi kontaktandmeid, süüdistatav tunnistas kannatanu nimel konto loomist ning

kannatanu selgitas omalt poolt, et tema ei ole loonud endale Smart-ID kontot, ega andnud ka

sellekohast luba süüdistatavale.

14. Seda, et A.G. ei olnud teadlik tema nimel laenude võtmisest kinnitab ka 02.01.2024 A.G.

poolt politseisse esitatud süüteoteade. Selles avaldab A.G., et abikaasa Artur Raig võttis tema

nimel kiirlaene. Abikaasa varastas tema ID-kaardi ja tegi selle abil tema nimel Smart-ID, avas

arvelduskontod Coop Pank’as ja LHV pangas. Kõik need vahendid kandis pärast oma Revolut

kontole (kd I tl 163).

15. Uuritud tõenditest nähtub, et Artur Raig võttis A.G.i teadmata viimase nimel kolm

kiirlaenu. Selleks kasutas A.G.i identiteeti ebaseaduslikult ning kuritarvitas A.G.i isiklikku

dokumenti – ID-kaarti. Süüdistatav selgitas, et tema nn „äriplaan“ nägi ette, et oleks 3 kuu

pärast ilusti tagasi maksnud, nii et naine ei oleks midagi teada saanud. Arvestades et Artur

Raig ei teinud mitte ühegi laenu kasvõi osaliselt tagastamiseks mingeid makseid ning nõuded

jäid kogu ulatuses vabatahtlikult tasumata ja loovutati inkassoettevõtetele, järeldub, et

tegelikult polnud Artur Raigil kavas laene tagasi maksta.

16. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Artur Raig tegutsedes xxx maakonnas, täpselt

tuvastamata kohas:

1. kasutades abikaasa A.G.i teadmata tema ID-kaarti ja PIN-koode, esitas

01.12.2023 A.G.i nimel IPF Digital AS-le laenutaotluse summas 3500 eurot ja

sõlmis laenulepingu. 06.12.2023 teostas IPF Digital AS A.G.i Coop Panga

arveldusarvele, mis oli Artur Raigi kontrolli all, väljamakse summas 3500 eurot.

Väljamakstud summa kandis Artur Raig 08.12.2023 edasi A.G.i LHV Pank AS

arvele ning samal päeval omakorda edasi Artur Raigi Leedu arveldusarvele.

2. 13.12.2023 lõi SK ID Solutions AS keskkonnas kasutades A.G.i ID-kaarti viimase

teadmata tema nimele Smart-ID konto ning esitas A.G.i nimel Multitude Bank

p.l.c äriühingule A.G.i nimele loodud Smart-IDd kasutades laenutaotluse

summas 3000 eurot ja sõlmis laenulepingu. 13.12.2023 teostas Multitude Bank

p.l.c A.G.i Swedbank AS arveldusarvele väljamakse summas 3000 eurot.

14.12.2023 tagastas Swedbank AS A.G.i soovil laenusumma 3000 eurot

Multitude Bank p.l.c arveldusarvele.

3. 21.12.2023 esitas A.G.i nimel Placet Group OÜ-le A.G.i nimele loodud Smart-IDd

kasutades laenutaotluse summas 1000 eurot ja sõlmis laenulepingu. Samal

päeval teostas Placet Group OÜ A.G.i Coop Pank AS arveldusarvele, mis oli

Artur Raigi kontrolli all, väljamakse summas 1000 eurot. Samal päeval kandis

Artur Raig väljamakstud summa kahes osas edasi Artur Raigi nimelisele Leedu

arveldusarvele.

17. Seoses A.G.i nimel kiirlaenude võtmisega süüdistatakse Artur Raigi nii arvutikelmustes

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kui ka tavakelmuses Kars § 209 lg 2 p 1 järgi. Kvalifitseerimise

seisukohalt on erisus tulenevalt sellest, kas laenutaotlusi kontrollis inimene või arvuti:

sõltuvalt sellest on tegemist kelmusega Kars § 209 lg 2 p 1 järgi või arvutikelmusega KarS §

213 lg 2 p 1 tähenduses. Kaasnevalt kiirlaenude võtmisega pani Artur Raig süüdistuse

kohaselt toime ka teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise ehk KarS § 1572 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ning teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamise ehk KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Järgnevalt annabki kohus õigusliku

hinnangu süüdistatava käitumisele.



KarS § 213 lg 2 p 1

18. 01.12.2023 ja 21.12.2023 laenude võtmine on süüdistuse kohaselt kvalifitseeritav

arvutikelmusena KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele

isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise,

muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi

ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise

tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või

hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

19. Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi (kelmuse puhul on selle

koosseisuelemendi analoog pettus). See tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust

(kelmuse korral on selle elemendi ekvivalent nii eksimus kui ka varakäsutus). Viimaks peab

sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju1.

20. Artur Raig sekkus A.G.i nimel esinedes, kasutades tema ID-kaardi andmeid ja kannatanu

nimele loodud Smart-ID konto andmeid ilma viimase teadmise ja nõusolekuta 01.12.2023 IPF

Digital AS-le ja 21.12.2023 Placet Group OÜ-le laenutaotlust esitades ebaseaduslikult

andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ja

mõjutades andmetöötlusprotsessi tulemust selliselt, et arvutisüsteem tegi positiivse

laenuotsuse, millest tulenevalt said krediidiasutused varalist kahju ja Artur Raig sama summa

ulatuses varalist kasu.

Artur Raigi tegevuse tulemusena tegi IPF Digital AS arvutisüsteem automaatse protsessi

tulemusel positiivse laenuotsuse ning sõlmis 01.12.2023 krediidikonto lepingu nr

5713080340 summas 3500 eurot, mis kanti üle 06.12.2023 kannatanu nimel olevale Coop

Pangakontole. Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas Artur Raig IPF Digital AS-ile

varalist kahju summas 3500 eurot. Nõue on 26.04.2024 loovutatud inkassofirmale B2Impact

OÜ. Samuti tegi süüdistatava tegevuse tulemusena Placet Group OÜ arvutisüsteem

automaatselt positiivse laenuotsuse, mille alusel sõlmiti 21.12.2023 laenuleping TL4031019

summas 1000 eurot, mis kanti samal päeval üle A.G.i nimel olevale, kuid Artur Raigi

kontrolli all olevale Coop Panga arvelduskontole xxx. Sellise tegevusega tekitas Artur Raig

Placet Group OÜ-le varalist kahju summas 1000 eurot. Nõue on loovutatud Aktiva Finants

OÜ-le 27.03.2024.

Selline tegevus Artur Raigi poolt oli kantud soovist saada laenude ulatuses endale raha, mida

kinnitab, et väljastatud laenusummad liikusid lühiajaliselt peale väljamaksmist Artur Raigi

Revolut kontole.

21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Artur Raig täitis oma tegevusega 01.12.2023 ja

21.12.2023 lepingute sõlmimisel KarS § 213 objektiivse koosseisu, s.o teisele isikule varalise

kahju tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise

eesmärgil.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 213 komm. 2.

22. Kohtu hinnangul vastab Artur Raigi käitumine KarS § 213 lg 2 p 1 kvalifitseerivale

tunnusele – see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise,

omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või

turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. See tuleneb

käesoleva kriminaalasja raames tuvastatud kelmuse episoodide paljususest.

23. Kohtu hinnangul pani Artur Raig arvutikelmuse toime KarS § 16 lg 2 kohaselt

kavatsetusega, kuivõrd ta tegutses eesmärgipäraselt ja süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise sooviga. Artur Raig seadis endale eesmärgiks mõlema lepingu sõlmimisel teise

isiku andmeid kasutades saada varalist kasu. Saadud summa andis ta enda selgitusel

täpsustamata isikule edasi. Samuti oli tal tahtlus andmetöötlusprotsessi mõjutamise suhtes. Ta

teadis, et sisestab teise isiku andmeid, mis tõenäoliselt tingib ka positiivse laenuotsuse. Seega

oli Artur Raigi tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud arvutikelmuse

subjektiivne süüteokoosseis.

Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Seega on Artur Raig, võttes 01.12.2023 ja 21.12.2023 A.G.

teadmata tema nimel kiirlaene, realiseerinud KarS § 213 lg 2 p-s 1 ette nähtud

kuriteokoosseisu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti

on Artur Raig süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.



KarS § 209 lg 2 p 1

24. 13.12.2023 laenu võtmine on süüdistuse kohaselt kvalifitseeritav kelmusena KarS § 209

lg 2 p 1 järgi, kuivõrd pettuse teel viidi eksimusse reaalne inimene, kes tegi positiivse

laenuotsuse. KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise

eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise,

hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

25. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab petmist, so tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse ehk eksimuse loomist, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist

kahju. Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule

esimese teoga; vahepealsed etapid – eksimuse tekkimine kannatanul ja varakäsutus –

kujutavad endast põhjusliku seose kulgemist ega ole vaadeldavad liitkoosseisule omaste

osategudena ega ole täideviija teod (RKKK 3-1-1-72-10 p 12). Subjektiivsest küljest eeldab

kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega (§ 16 lg 4). Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese tahtlusega (§ 16 lg

3)2.

26. Kohus leiab, et Artur Raig viis Multitude Bank p.l.c eksimusse, esitades A.G.i nimel

laenutaotluse ja sõlmides A.G.i nimel ilma tema teadmise ja nõusolekuta laenulepingu. Sellise

tegevusega lõi Artur Raig Multitude Bank p.l.c töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse selle

kohta, kes on laenu taotleja, jättes mulje nagu oleks selleks maksejõuline A.G., samuti

kavatsusest laen tagasi maksta. Eksimusse viidud Multitude Bank p.l.c töötaja tegi manuaalse

protsessi järel positiivse laenuotsuse ning sõlmis 13.12.2023 laenulepingu summas 3000

eurot, mis kanti samal päeval üle A.G.i nimel olevale Swedbank AS arveldusarvele XXX.

Selle varakäsutuse tulemusel Multitude Bank p.l.c varaline seis halvenes vähenedes

eelmärgitud summa ulatuses. Artur Raigi käitumise eesmärk Multitude Bank p.l.c-le taotleja

isiku ja maksevõime kohta ebaõigete andmete esitamisel oli soov saada laenusumma ulatuses

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 209 komm. 25.

varalist kasu. Selline tegevus Artur Raigi poolt oli kantud soovist saada laenu ulatuses endale

raha.

27. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Artur Raig täitis oma tegevusega KarS § 209

objektiivse koosseisu, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

28. Kohtu hinnangul vastab Artur Raigi 13.12.2023 tegevus KarS § 209 lg 2 p 1

kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise,

hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

See tuleneb käesoleva kriminaalasja raames tuvastatud kelmuse episoodide paljususest.

29. Kohtu hinnangul pani Artur Raig kelmuse toime KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsusega, ehk

siis toimepanija seadis eesmärgiks luua kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutus, et saada varalist kasu. Artur Raig viis Multitude Bank p.l.c eksimusse taotleja

isiku osas, mistõttu tegi krediidiasutus laenumakse summas 3000 eurot. Seega oli Artur Raigi

tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud kelmuse subjektiivne süüteokoosseis.

30. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Seega on Artur Raig, võttes 13.12.2023 oma abikaasa teadmata

tema nimel kiirlaenu, realiseerinud KarS § 209 lg 2 p-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Artur Raig

süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.



KarS § 1572 lg 1

31. Seoses A.G.i nimel kiirlaenude võtmisega heidetakse Artur Raigile ette ka KarS § 1572 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

32. KarS § 157² lg 1 näeb ette vastutuse teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende

kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige

ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või

huvidele, või varjata kuritegu.

33. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, samuti muu isikliku õiguse rikkumine, eelduslikult

õigusvastane ning on käsitletav teisele isikule kahju tekitamisena. VÕS § 1045 lg 1 p 4

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju oli tekitatud kannatanu isikliku õiguse

rikkumisega.

34. Artur Raig esitas A.G.i nimel 01.12.2023, 13.12.2023 ja 21.12.2023 krediidiasutustele

laenutaotlusi ja sõlmis tarbijakrediidilepinguid ning 13.12.2023 lõi Smart-ID konto kasutades

kannatanu A.G.i loa ja teadmiseta tema isikuandmeid, s.o ID-kaarti ja selle PIN-koode ning

kannatanu A.G.i teadmata tema nimele tehtud Smart-ID kontot ning sellega seotud PIN-

koode. See võimaldas süüdistataval tuvastada ennast lepingute sõlmimisel A.G.ina, varjates

enda tõelist identiteeti. Artur Raigil puudus A.G.i nõusolek tema isikuandmete kasutamiseks

ja antud tehingute tegemiseks. Sõlmides laenulepinguid A.G.i nimel, seejuures selleks luues

ka Smart-ID konto A.G.i nimele, varjas Artur Raig enda poolt kuritegude toimepanemist ning

jättes lepingulised kohustused kavatsetult täitmata, kahjustas Artur Raig A.G.i mainet ning

rikkus A.G.i õigust jätta endast maksejõulise isiku mulje. Sellega tekitas Artur Raig kahju

A.G.i seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

35. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis

on täidetud, kui isik paneb koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Isikuandmete kasutamise korral on vajalik kavatsetus teise isikuna esinemise eesmärgi

suhtes3.

36. Kohtu hinnangul pani Artur Raig teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise toime

KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetusega, kuivõrd ta tegutses eesmärgipäraselt. Artur Raig

kasutas A.G.i isikuandmeid just eesmärgiga varjata laenude taotlemisel ja lepingute

sõlmimisel enda tõelist identiteeti ning kuriteo toimepanemist. Seejuures Artur Raig teadis, et

tal puudub kannatanu A.G.i nõusolek tema isikuandmeid kasutada ja lepinguid sõlmida ning

sellega tekitab ta kahju kannatanu seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Seega oli Artur

Raigi tegevus tahtlik ning täidetud on ka subjektiivne süüteokoosseis.

37. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Seega on Artur Raig, kasutades ebaseaduslikult A.G.i identiteeti,

realiseerinud KarS § 1572 lg-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu. Õigusvastasust välistavaid

asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Artur Raig süüdiv ja puuduvad süüd

välistavad asjaolud.



KarS § 349

38. Seoses A.G.i nimel kiirlaenude võtmisega heidetakse Artur Raigile ette ka KarS § 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

39. KarS § 349 näeb ette vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule

kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

40. Artur Raig kasutas A.G.i ID-kaarti ja sellega seotud PIN-koode ning sõlmis 01.12.2023

A.G.i nimel IPF Digital AS-ga krediidikonto lepingu nr 5713080340 eesmärgiga vabaneda

kohustusest laenulepinguid täita. Samuti lõi Artur Raig 13.12.2023 A.G.i nimele viimase

teadmata SK ID Solution AS-s Smart-ID konto eesmärgiga sõlmida A.G.i nimel

laenulepinguid, milliste täitmise kavatsust tal samuti ei olnud. ID-kaart on tähtis isiklik

dokument. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lg 2 p 1 ja § 19 lg 1 p 1

tulenevalt on ID-kaart Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku

kohustuslik isikut tõendav dokument (isikutunnistus). KarS § 350 mõttes on isikutunnistus

tähtis isiklik dokument. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Artur Raig täitis oma

tegevusega KarS § 349 objektiivse koosseisu, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku

dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

41. Subjektiivne külg eeldab tahtlust koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi

kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega

tegutsema kavatsetult4. Kohtu hinnangul, kasutades A.G.i ID-kaarti, tegutses Artur Raig

kavatsetult eesmärgiga sõlmida A.G.i nimel laenulepinguid ja vabaneda kohustusest

laenulepinguid täita.

42. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Seega on Artur Raig kasutades A.G.i ID-kaarti eesmärgiga

omandada õigusi ja vabaneda kohustustest realiseerinud KarS § 349 ette nähtud

kuriteokoosseisu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti

on Artur Raig süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.



Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1572 komm. 4.

4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 349 komm. 4.

43. Artur Raigi süüdistatakse selles, et tema 05.02.2024 ajavahemikus kell 19:00 kuni kell

20:16 mootorsõidukis Škoda Octavia juhi kõrvalistmel istudes, xxx juures olles, haaras

tekkinud tüli käigus sõidukit juhtinud S.F-i peast, tõmmates seda enda poole ning seejärel lõi

parema käe rusikaga vastu S.F-i vasakut põsesarna.

44. Kannatanu ning süüdistatav on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, kuidas nad

teineteist tunnevad. Nende kohaselt on kannatanu S.F-i isa J.V S.F ning süüdistatav Artur

Raig sõbrad, kes vahepeal koos aega veetsid. Artur Raig viibis ka 05.02.2024 J.V S.F-i juures

xxx tänaval, kus koos tarvitati alkoholi. Ka S.F tuli isa juurde. Edasi toimunud sündmuste

osas kannatanu ning süüdistatava ütlused lahknevad.

45. Kannatanu S.F selgitas, et läks oma väiksema vennaga enda isa juurde xxx, kus Artur

Raig ja tema isa J.V S.F tarvitasid alkoholi. Tal tekkis isaga sõnelus, kus isa sõimas teda ja

solvas. Peale seda otsustas kannatanu minna enda tuppa, kuid Artur seisis suure toa ukse peal

ees. Siis tõusis kannatanu isa püsti, tõukas teda, kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus vastu

riidenagi. Peale seda ta tundis alaseljas väikest valu, kuid see ei olnud midagi hullu. Siis

jõudis kannatanu enda tuppa, pani riided kokku ja soovis lahkuda. Artur ei lubanud teda

välisuksest välja, seisis ees paar minutit, misjärel tuli eest ära. Seejärel kannatanu lahkus koos

väiksema vennaga. Kõndisid mööda tänavat xxx tänava kortermaja suunas, kui nägi

autotulesid enda selja tagant lähenemas. Auto kiiruseks võis olla 10 km/h ja see peatus tema

kõrval. Vaatas autosse sisse ja roolis istus Artur Raig ning sõidukiks oli kannatanu isa Škoda

Octavia. Artur Raig oli alkoholijoobes ja palus, et kannatanu istuks autosse, et rääkida sellest,

mis xxx tänaval juhtus. Kannatanu keeldus, kuna Artur Raig oli roolis. Siis süüdistatav

pakkus välja, et kannatanu istuks rooli ja tema kõrvalistmele, millega kannatanu nõustus.

Peale seda nad sõitsid Ringtee Olerexi, kust kannatanu ostis mokatubakat. Seejärel sõitsid

natuke linnast väljapoole, jäid ühte parklasse seisma. Artur tahtis suitsu teha. Olid ühe

eramaja juures ja Artur Raig läks koputas uksele ning küsis midagi. Süüdistatav tuli tagasi ja

hakati sõitma tagasi isa juurde viimaks süüdistatavat tagasi J.V S.F-i juurde. Jõudes xxx maja

juurde, ärritus Artur Raig. Räägiti kannatanu isa käitumisest ja kannatanu ei olnud nõus

sellega, kuidas süüdistatav üritas seda õigustada ning kannatanu arvab, et ilmselt ei meeldinud

süüdistatavale, kuidas kannatanu seda vaatas. Süüdistatav võttis vasaku käega kannatanu

kaelast kukla tagant kinni ning lõi parema käega vasakule põsesarna. Kannatanu kaotas auto

üle kontrolli ja sõitis nurga peal olevasse lumevalli. Peale seda Artur astus autost välja, lõi

kõvasti autoukse kinni. Kannatanu hakkas juba tagurdama ja Artur oli selle ajaga võtnud

maast jääkamaka, millega üritas autot visata, kuid ei jõudnud arvatavasti visata autoni seda

(kd I tl 179 pöördel-180).

46. Süüdistatav kinnitas, et viibis 05.02.2024 sõbra J.V S.F-i juures xxx tänaval, kuid

korteris mingit konflikti ei olnud, S.F-il oli väike sõnelus isaga. S.F tegelikult sealt xxx

tänavalt ei lahkunudki, vaid tal oli vaja sõita, aga kuna ta oli joogine ja sõita ei tahtnud, oli

see, et kannatanu sõidutas teda paari kohta. Tanklas käisid, xxx tänaval käisid, Lõunakeskuse

juures käisid. Kui sõitsid xxx tänavalt tagasi xxx poole siis poole tee peal, kuna sõbral oli

naisega räpane lahutus pooleli, siis S.F hakkas vaidlema, hakkas oma isa halvustama ja neil

tekkis sõnelus. Süüdistatav ütles talle ka paar roppu sõna, et mis ta arvab kannatanu emast ja

läks suureks vaidluseks. S.F tahtis edasi sõita, süüdistatav ütles, et ei sõida, viigu ta xxx

tagasi. Arhitekti paralleeltänavas jäi auto seisma. Süüdistatav selgitas, et ei olnud nõus autost

välja minema, enne kui S.F ta sõbra juurde tagasi viib. Siis kannatanu tuli juhi uksest välja

kõrvalistuja ukse juurde ja hakkas süüdistatavat välja tirima. Et süüdistatav väidetavalt lõi

S.F-i , on vale. Tegelikult ta kukkus ise oma näoga vastu autoukse ülemist nurka. Peale seda,

kui ta ise libastus, tuli süüdistatav ise välja. S.F pani ukse pauguga kinni, läks istus autosse,

sõitis minema ja süüdistatav kõndis Arhitekti. Sealt oli u 500-800 meetrit. Lumepalliga ei ole

visanud autot, miks peaks oma sõbra autot kahjustama (kd V tl 153-154).

47. Süüdistatav ning kannatanu on ühte moodi kirjeldanud seda, et konflikt neil autoga sõites

toimus. Samuti seda, et sõideti linna äärde ning käidi tanklas. Küll aga on nende ütlused

vastuolus kannatanu isa elukoha lähedal sõidukis toimunu osas ning sõiduki peatumise

asjaolude osas. Kui kannatanu selgitab, et sõiduki liikumise pealt haarati temast kinni ja teda

löödi, mis tingis sõiduki lumevalli sõitmise, siis süüdistatav selgitab, et kannatanu peatas ise

sõiduki. Süüdistatava selgitustel tahtis kannatanu edasi sõita, kuid süüdistatav ütles, et ei sõida

ja viigu ta tagasi xxx tänavale ning ühel hetkel seejärel peatas kannatanu sõiduki. Kui

süüdistatav ei olnud nõus autost välja minema, tuli kannatanu kõrvaistuja ukse juurde ja

hakkas süüdistatavat autost välja tirima, mille käigus kukkus, kui jalg läks alt, põsega vastu

autoust.

Samuti on erinevused ütlustes selles osas, mis toimus enne seda, kui kannatanu ja süüdistatav

ühiselt J.V S.F-i autoga sõitma üldse asusid ning kuidas selleni jõuti. Kannatanu räägib isa

juures aset leidnud konfliktist, sealt seejärel lahkumisest ja tänaval Artur Raigi poolt tema

peatamisest, et sündmusest rääkida. Samas Artur Raig selgitab, et kannatanul oli isaga väike

sõnelus, tegelikult S.F ei lahkunudki, vaid süüdistataval oli vaja sõita ja kannatanu sõidutas

teda.

Seega tuleb kohtul hinnata kumma ütlused on usaldusväärsemad. Ütluste usaldusväärsuse

hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid

ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või kas üldse riimuvad need

ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste nn elulist usutavust (vt

nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).

48. Seda, et löömine toimus ning kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kinnitavad kannatanu

S.F-i ema J.L-i ütlused. Tunnistaja J.L selgitas kohtuistungil, et 4ndal või 5ndal veebruaril

2024 olid tema pojad S.F ja T. tema juures õhtust söömas. Peale seda läksid nad isa koju xxx,

kust tunnistaja oli välja kolinud. Mingi hetk, üks pool tundi hiljem, helises uksekell ja

tunnistaja vanem poeg S.F tuli trepist üles, seljakott seljas. Ta oli silmnähtavalt endast väljas.

Tunnistaja küsis, et mis juhtus, kuid poeg ei vastanud. Siis S.F ütles tunnistajale, et mida nad

endast mõtlevad, nemad teda lööma ei tule. Tunnistaja läks selle peale väga endast välja, küsis

uuesti, mis juhtus, mille peale S.F ütles, et isa oli teda lükanud ja Artur löönud. Tunnistaja

läks veel rohkem endast välja ja helistas 112. Püüdis seletada, aga kuna oli ise nii endast

väljas ja ei saanud täpselt aru, mis seal juhtunud oli, andis telefoni S.F-ile . Kõrvalt kuulis, et

poeg oli koju läinud, tüli oli tekkinud, sest isa oli kurjaks saanud, et poisid tunnistaja juures

söömas käisid. Oli mingi rüselus tekkinud, isa oli poega lükanud, poeg oli oma asjad võtnud

ja hakkas ema poole jala kõndima. Artur oli tunnistaja eksabikaasa autoga pojale järgi sõitnud

ja öelnud, et vaja on asju klaarida. Poeg oli öelnud, et sa oled nii purjus, et mine palun roolist

ära, ma sõidan ise tagasi maja ette. Siis sõites ühe kurvi peal oli Artur kõrvalt tema poega

rusikaga löönud näkku, aga poeg silmanurgast nägi, et rusikas tuli, oli natuke saanud ära

blokeerida, aga mööda nina ta oli ikka saanud tutaka. Selle löögi ajel poiss sõitis autoga

lumevalli ja sai aru, et Artur Raig oli autost välja läinud, poiss kihutas autoga minema. Poja

vigastuste kohta selgitas tunnistaja, et S.F-i nina oli punakas. Ta katsus seda nina kogu aeg ja

siis küsis, et kas verine ka on. Tunnistaja ei näinud verd, aga kannatanu ütles, et tal see nina

valutab muudkui. Tunnistaja palus, et mine käi traumapunktis ära. Mingisuguseid muid

vigastusi ei näinud. Poeg rääkis, et löök tuli rusikaga. Tüli oli tekkinud sellest, et Artur oli

hakanud moraali lugema, et oma isaga niimoodi ei käituta ja poeg ei olnud sellega nõus. Ta

oli vastu vaidlema hakanud ja sealt see jagelus arvatavasti tekkis. Tunnistaja avaldas, et ei ole

enda poega nii endast väljas näinud, et nutt kurgus ja isegi pisarad voolavad (kd I tl 184-185

pöördel).

49. Ema soovitusel pöördus kannatanu ka EMO-sse. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr.

EP24-53190 kohaselt on S.F pöördunud 05.02.2024 kell 22:31 erakorralise meditsiini

osakonda ning teatanud, et täna kella 20.00 paiku isa sõber (Artur) lõi rusikaga vastu nägu,

valulikkus vasakul pool põskkoopa piirkonnas. Raviarst on määranud põhidiagnoosiks

silmalau ja silmaümbruse kontusiooni vasaku silma alusel (kd I tl 44).

50. Kannatanu ja tunnistaja ütlused mõneti erinevad selles, kuhu täpselt kannatanu

näopiirkonnas Artur Raig kannatanut lõi. Kannatanu selgitas, et Artur lõi teda vasakule

põsesarna, tunnistaja rääkis rusikaga näkku löömisest ning hiljem täpsustas, et poja sõnul

löödi teda vastu nina. PPA juhtumi kokkuvõte/SAR päevikus on sündmuse lühikirjelduses

räägitud nii näo piirkonda löömisest kui vastu nina löömisest. Seega on võimalik, et

kannatanu sai haiget ka ninale, kuid peamiselt tabas löök siiski põsesarna piirkonda, nagu ta

rääkis kohtus. Liiatigi ei ole tegemist üksteisest ülemäära kaugel asetsevate piirkondadega

ning suurt kasvu meesterahva rusikas võis kannatanu näopiirkonnas tabada nii põske kui nina

külge. Samuti on ka tunnistaja avaldanud, et kuuldes, et tema poega löödi, läks ta endast välja,

mis võis teatud määral mõjutada seda, kui detailselt ta asjaolusid tajus ning mis talle enim

meelde jäi. Kokkuvõtlikult ei sea see erisus kahtluse alla kannatanu ega tunnistaja selgitusi

selle kohta, et löök kannatanu näo vasakule poole, silmaalusele piirkonnale tuli, mida kinnitab

ka EMO-s fikseeritu.

51. PPA juhtumi kokkuvõte/SAR päeviku väljavõte, millest nähtub nii sündmuse esmane

kirjeldus, aga ka asjaolu, et politsei tuvastas autol vigastused, kinnitab samuti kannatanu

ütluste usaldusväärsust. Nimelt rääkis kannatanu S.F muu hulgas, et löögi tõttu kaotas ta auto

üle kontrolli ning sõitis lumevalli. Autol murdus esistange alumine vasakpoolne ots. Politsei

käis kohal ning ta näitas auto vigastusi politseile. PPA juhtumi kokkuvõte/SAR päeviku

kohaselt on registreeritud 05.02.2024 kell 20:16 kokkuvõtlikult järgmine juhtum: koju xxx tn-

le saabunud 19a S.F tekkis tüli alkoholi tarvitanud isa J.V ja tema sõbra Arturiga, mille käigus

tõugati noormees koridoris vastu nagi. Antud aadressilt lahkunud noormehele sõitis järgi

Artur ja sõidukis tekkinud tülis lõi Artur sel hetkel roolis olnud S.F näo piirkonda, mille

tagajärjel S.F sõitis sõidukiga Škoda xxx juures lumehange. Sõidukist lahkunud Artur üritas

veel tabada sõidukit maast võetud jääkamakaga. Lumehange sõidu tagajärjel avastatud hiljem

ema elukohas XXX-l katkine plastik ja kriimud esistangel (kd I tl 34-42). Süüdistatav

lumevalli sõitmisest midagi ei räägi, vaid on öelnud, et S.F jättis lihtsalt Arhitekti

paralleeltänavas auto seisma ning tuli kõrvalistuja ukse juurde ja hakkas teda autost välja

tirima. Selline asjade käik aga ei selgita, kuidas tekkisid kõnealusele sõidukile politsei poolt

viidatud vigastused.

52. Süüdistatav on andnud ütlusi selle kohta, kuidas tema arvates kannatanu vigastuse sai.

Artur Raigi selgituste kohaselt kukkus kannatanu näoga vastu ukse ülemist nurka, kui tugijalg

kadus alt ära, siis korraks vajuski vastu ust mingi pea, näo piirkonnaga, nina see ei olnud,

võibolla oli põsk. Hiljem vastates uuesti küsimusele, et kas punetuse sai kannatanu libastudes

vastu autot ütleb süüdistatav, et tegelikult ta ei tea, kas sai selle seal, äkki pärast läks koju ja

ema lõi teda hoopis. Aga süüdistatavale tundub, et tookord sai vastu ust. Süüdistatava

hinnangul annab S.F valeütlusi, sellepärast, et ta ei saa muuta seda, ta tegi politseisse

avalduse. Ta andis juba politseile valeütlusi ema käsul. Nüüd, kui ta hakkab taganema sellest,

siis ta tõmbab endale ja emale vee peale. Süüdistatav isiklikult nägi kui oli sõbra juures

kunagi ja kõik olid täiesti kained, ei mingit pidu, lihtsalt tööalased vestlused olid. Siis S.F-i

ema tuli sinna korterisse, jäi ukselävele seisma, J.V S.F istus laua taga 15 minutit, kõik on

rahulikult, kui järsku nagu marutaudis koer jooksis J.V-le kallale, hakkas kätega küünistama

ja siis kutsus politsei, et perevägivald (kd V tl 153 pöördel-154).

53. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused selles osas, et S.F jättis auto seisma ja tuli

kõrvalistuja ukse juurde ning hakkas teda välja tirima, eluliselt usutavad. S.F oli sündmuse

toimumise ajal 19 aastane noormees ning nagu kohus sai istungil visuaalselt näha on

kannatanu kehaehituse poolest süüdistatavast oluliselt väiksem. Ka ei ole eluliselt usutav

süüdistatava selgitus, et kannatanule võis tekitada vigastuse tema ema, kelle käsul ta nüüd

annab valeütlusi. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et süüdistatava ning J.L-i vahel oleks

olnud sündmuse ajal mingi konflikt või vihavaen, mistõttu võinuks ta suunata oma poega

andma valeütlusi süüdistatava, kui tema jaoks põhimõtteliselt võõra inimese kohta. Tunnistaja

J.L rääkis kohtuistungil, et tema varasemad kokkupuuted Artur Raigiga olid põgusad, siis oli

ta meeldiv ja hea jutuga (kd I tl 186).

Kohtu hinnangul on kokkuvõtlikult süüdistatava kohtuistungil antud ütlused eluliselt

ebausutavad, ennastõigustavad, ega lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Kohati on

süüdistatava ütlustes ka sisemised ebakõlad. Nii on Artur Raig ühelt poolt avaldanud, et

kannatanu ei lahkunudki isa juurest, selgitades seejärel kuidas kannatanu sõidutas

süüdistatavat XXXas. Samuti on süüdistatav selgitanud, et kannatanu tahtis justkui autoga

edasi sõita, kuid süüdistatav keeldus ja soovis, et teda viidaks tagasi kannatanu isa juurde,

mille järel ühel hetkel kannatanu lihtsalt siiski peatas auto. Miks kannatanu, kes soostus viima

süüdistatava tagasi Arhitekti tänavale, peaks siiski lihtsalt auto peatama mõnisada meetrit

varem xxx tänaval, jääb arusaamatuks. Süüdistataval on põhjust eitada kannatanu löömist,

lootes seeläbi vastutusest pääseda. Kokkuvõtlikult on süüdistatava ütlused J.V S.F-i juures

aset leidnud sündmuste, sõiduki peatumise asjaolude ning selle kohta, et ta ei ole kannatanut

löönud, ebausaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta.

Samas on kohtu hinnangul kannatanu ütlused usaldusväärsed kuna need on järjepidevad ning

riimuvad ülejäänud tõendikogumiga. Kannatanu on läbivalt menetluses ning erinevates

dokumentides kirjeldanud aset leidnud sündmusi ühetaoliselt. Tõik, et kannatanu juhitud autol

tuvastati ka vigastused, kinnitab tema selgitusi peatumise tinginud asjaolude kohta. Ütlusi

toetavad ka kannatanu ema ütlused sündmuste kohta vahetult peale kõnealust kehalist

väärkohtlemist. On ka eluliselt usutav, et füüsiline rünnak mõjus kannatanule selliselt, et viis

ta endast välja nagu kirjeldas tunnistaja J.L. Kohtu hinnangul on ka võimalik kannatanu

kirjeldatud viisil temal tuvastatud vigastust saada. Kannatanu kirjeldas, et süüdistatav võttis

tal vasaku käega kaelast kinni ja lõi parema käe rusikaga vastu nägu. Olukorras kus kaks

inimest istuvad kõrvuti autos on ka nende paiknemist arvestades igati võimalik, et kõrvalistuja

kohal istuv isik võtab oma vasaku käega temast vasakul asetseva juhi kaelast kinni ning teeb

parema käega ennast ka pisut keerates ning juhti vasaku käega hoides/tõmmates seejärel

parema käega löögi juhi näopiirkonda. Selliselt on võimalik, et kõrvalistuja kohal istunud

süüdistatav tabas rusikaga sõidukit juhtinud kannatanu vasakut näo piirkonda.

54. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Artur Raig 05.02.2024 ajavahemikus kell 19:00

kuni kell 20:16 mootorsõidukis Škoda Octavia juhi kõrvalistmel istudes, xxx juures

olles, haaras tekkinud tüli käigus S.F-i peast, tõmmates seda enda poole ning seejärel lõi

Artur Raig parema käe rusikaga vastu S.F-i vasakut põsesarna.

55. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

56. Kohtu hinnangul pani Artur Raig toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõlema

teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustused. Kohus tuvastas, et

Artur Raig lõi S.F-i rusikas käega näkku. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist

väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks

kehalise väärkohtlemise tuvastamisele, on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks

sellise teoga ka valu. S.F andis istungil ütlusi, mille kohaselt Artur Raigi löögist tundis ta

valu. Ka on tuvastatud kannatanul tervisekahjustus – vasaku silmalau ja silmaümbruse

kontusioon silma alusel. S.F on ise rääkinud, et peeglist vaadates oli punetus põsesarnal.

57. Seega põhjustas süüdistatav oma teoga kannatanule valu ning eelnevalt nimetatud

tervisekahjustuse, täites sellega KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed

tunnused.

58. Kohtu hinnangul vastab Artur Raigi käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale

tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist

on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et

oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo

toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistri teatise väljatrükk (kd V tl 56-59)

tõendab, et Artur Raig on varem pannud toime teise inimese kehalise väärkohtlemise. Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-22-1729 karistati teda KarS § 121 lg 1 järgi, milline karistus on

kehtiv. Seega on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse

– olemasolu.

59. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on

täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega5. Kohtu hinnangul pani Artur

Raig temale süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis

toimepanija teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanule

vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Lüües kannatanut S.F-i , teadis süüdistatav, et

tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning täidab kehalise

väärkohtlemise koosseisu ja vähemalt möönis seda. Nende järelmite saabumine on ettenähtav

ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

60. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed

ja subjektiivsed tunnused. Seega on Artur Raig kehaliselt väärkoheldes S.F-i

realiseerinud KarS § 121 lg 2 p-s 3 ette nähtud kuriteokoosseisu. See tegu on

õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud.

Süüdistatav Artur Raig tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3

järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.



Süüdistus KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises

61. Artur Raigile heidetakse ette ka KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemist, s.o teise inimese tapmist, mis on toime pandud seoses röövimisega.

Süüdistatav Artur Raig tunnistab kokkuvõtlikult, et käis 13. novembril 2024 C.L-i juures ja

sai temalt kuldehted, kuid kannatanu tapmist ei tunnista.

62. Uuritud tõenditest nähtub, et kannatanu C.L elas üksinda majas aadressil xxx ja tegeles

seal plekksepatöödega. Töökoda asus krundi tagumises osas.

63. Kannatanu C.L tutvus süüdistatava Artur Raigiga viimase selgituste kohaselt 2023 aasta

sügisel seoses sellega, et Artur Raig teostas C.L-i naabri L.U juures fassaaditöid. Kui nad

maja otsas suitsupausi tegid ja kannatanu käis ka väljas suitsetamas, vesteldi, erilisi suhteid ei

olnud. Järgmine kokkupuude oli 2024 kevad-suvi-sügis, kui süüdistatav tegi L.U-le aeg-ajalt

erinevaid ehitustöid ja C.L ka oli vahepeal seal ning sai suheldud niisama (kd V tl 154

pöördel).

64. Tunnistaja L.U rääkis kohtus, et C.L. oli tema naabrimees, majad on kõrvuti. Artur

Raigiga sai esimest korda tuttavaks 2023 sügisel, kui tellis majale fassaaditööd peatöövõtja

J.V S.F-ilt . Töömees oli Artur Raig. Jaanuaris 2024 nad lõpetasid fassaaditööd. Arturit nägi

uuesti 2024 aasta hilissuvel, augustis. Peatöövõtjal jäid teatud krohviparandustööd tegemata,

5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6.

mida lõpuks asus kokkuleppel J.V S.F-iga teostama Artur Raig augustis 2024. Selle käigus

nad leppisid kokku Artur Raigiga ka täiendavates töödes, mis lõpetati 14. september 2024.

Arturi ja C.L-i suhtluse kohta oskas tunnistaja rääkida, et 2024 sügis tekkis päevakorda

aknaplekkide küsimus. Oli teada, et plekksepp on kõrvalmajas ning süüdistatav tegi

ettepaneku tellida need kannatanult. Artur Raig ja C.L ka suhtlesid omavahel sel teemal.

Tunnistaja ei pidanud siiski seda heaks ideeks ja C.L-ilt aknaplekkide tellimist ei toimunud

(kd V tl 103-104).

65. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt tarvitas C.L vahepeal periooditi ka alkoholi, tehes seda

üksi ning külalisi käis tal vähe.

Kannatanu C.L-i poeg C.L rääkis kohtuistungil, et nägi viimati isa juunis 2023. Neil ei olnud

väga head suhted ja viimastel aastatel suhtlesid väga vähe. Põhjus oli isa alkoholi tarvitamine.

C.L jõi joomatsüklitega. Ta võis juua 2-3 nädalat järjest, ei söönud ja siis tal kulus kuskil 2-3

nädalat taastumiseks. Ta võis ka kolm kuud mitte juua, aga siis hakkas õhtuti tarvitama

kergeid alkohoolseid jooke, näiteks õlut ja kui ta võttis natuke liiga palju, siis läks uuesti

tsüklisse. Kui C.L elas veel emaga, siis ta alati tarvitas alkoholi üksinda (kd IV tl 63-64). Ka

C.L-i naaber J.V teadis rääkida, et kui C. alkoholi tarbis siis ühe päevaga ta kunagi hakkama

ei saanud, oli pikem periood, nädal või kaks. Alkoholi tarvitas kannatanu üksi. Taga töökojas

ikka käis C.L-il inimesi, aga kliente C.L tunnistaja arvates majja ei kutsunud. 2024 aastal oli

ka plekitöid kannatanul ning kui kannatanul oli alkoholi tarvitamise periood, siis ta tööd ei

teinud (kd V tl 90 pöördel-91). Kannatanu teine naaber L.U selgitas samuti, et C.L-il käisid

üksikud külalised. Talle oli tekkinud heleda peaga naissõber ja külas käis ka valge maasturiga

keegi ning keegi muru niitmas (kd V tl 104 pöördel). C.L-i tuttav T.C avaldas, et suhtles C.L-

iga siis kui käis oma suvilas xxx. Suvila asus C. juurest 4 km. Nägid kannatanuga korra või

kaks korda kuus. Ka T.C rääkis, et C.L tarbis alkoholi üksi ning ta ei ole kedagi kunagi tema

juures näinud, kas kui on ootamatult sinna läinud või on ette helistanud (kd V tl 147 pöördel).

Kõige paremini oskas C.L-i viimase aja eluviisidest rääkida tema naistuttav I.N, kellega

suheldi tihedamalt viimasel kolmel aastal. Tunnistaja I.N rääkis suhtluse kohta kannatanuga

2024 sügisel, et paar korda kuus, laupäev-pühapäev oldi koos. C.L-il oli kombeks alkoholi

tarbida, olid isegi tsüklid. Kolme aasta jooksul u 20 korda küll oli alkoholi tarvitamise

perioode, mis kestis ca nädal. Tunnistaja selgitas, et ei suhelnud kannatanuga kui viimane

alkoholi tarvitas ning kutsed kokkusaamiseks lükkas tagasi (kd V tl 93 pöördel-94).

66. Süüdistatava selgitusel oli tal C.L-iga suhtlus augustis 2024, kui oli plaan kannatanult

tellida plekitöid, kuid see jäi katki (kd V tl 154 pöördel-155). Seda, et Artur Raig suhtles

aknaplekkide teemal kannatanuga esimest korda augustis teadis rääkida ka tunnistaja I.N ,

kes selgitas, et see töömees, kes naabritele ehitas, käis kannatanu juures ja küsis nõu

aknaplekkidest. Tunnistaja oli seal, oli hommikune aeg u kell 9-10. Töömees oli augusti lõpus

2024 naabrimehe L.U juures tööl. Kui süüdistatav sel korral kannatanu poole pöördus, ütles

C.L talle, et lähme töökotta, siis näitab. Rohkem tunnistaja ei kuulnud midagi ning nad läksid

kahekesi töökotta, kus kannatanu oli teinud isikule ka mingi näidise. Tunnistaja tundis

kohtusaalis süüdistatavas ära tookord nähtud töömehe (kd V tl 95 pöördel-96).

67. Süüdistatav selgitas, et peale seda suhtles ta kannatanu C.L-iga septembris, oktoobris ja

novembris seoses plekitöödega, mida oli plaanis tellida temalt. Käisid isegi koos ühel objektil.

See oli septembri lõpus kohe või oktoobri alguses. Süüdistataval oli üks suurem objekt xxx.

C.L-iga otseselt tegelikult ei leppinud kokku, ta pidi hinnapakkumise tegema, et mis tema

tahab. Samal ajal, kui tema seda tegi, said teise plekksepa. Süüdistatav mäletab, et oktoobri

lõpu paiku, kui oli vaja tegutsema hakata, siis põhimõtteliselt C.L ütles hinna, mis sobis, aga

tal ei olnud plekki olemas endal. Oli kokkulepe, et ta muretseb selle pleki ja siis räägivad

edasi ja enne kui sai edasi räägitud, on vahi all (kd V tl 155). Süüdistatava selgitustest ei

ilmne üheselt, kas tööde teostamiseni kannatanu poolt ei jõutud seetõttu, et enne kui

kannatanu jõudis omapoolse hinnapakkumise teha, leiti keegi teine töid teostama või seetõttu,

et kannatanu pakutud hind küll sobis, aga toormaterjali puuduse tõttu ei saanud kannatanu

töödega alustada ning vahepeal süüdistatav vahistati. Siiski süüdistatava ütlustest järeldub, et

suhtlus oli plekitööde teemal, käidi xxx ka objektil, aga reaalsete töödega alustamiseni

kannatanu poolt ei jõutud.

68. Suuremast tööpakkumisest ja objekti peal käimisest rääkis C.L ka I.N-ile . Tunnistaja I.N

mäletas, et see oli 6. või 7. november, kui C.L küsis, et kas sa mäletad seda töömeest, kes tuli

nende juurde ja kellele ta tegi näidise. Tunnistaja ütles jah. C.L oli ka imestunud, et paar kuud

ta ei näinud teda ja siis see mees tuli ja pakkus talle palju tööd. C.L ütles tunnistajale, et küsis

ettemaksu. Kui olid suured objektid, siis alati võttis ettemaksu. 1000 eurot C.L ütles

tunnistajale, et küsis ettemaksu, kui nad juba käisid objektil. Kannatanu avaldas tunnistajale,

et objektil nagu mingit ehitust ei olnud. Töömehe autoga käisid objektil linnast väljas, mitte

kaugel. Peale seda kui nad käisid objektil, siis C.L helistas sama päeva õhtul tunnistajale ja

ütles, et kujuta pilti, töömees tuli tema juurde, koputas õhtul kell 8-9, et peida mind, et politsei

on taga, aga on võtnud, lõhnad on juures ja auto on peidetud xxx, kus elas kunagi tema ämm.

Siis nad ka rääkisid, et see on nii imelik. Tunnistaja küsis veel, et kuidas kannatanu temaga

räägib kui ta on kõrval. C.L ütles, et ta on majas, aga tema on väljas, teeb suitsu. Tunnistaja

ütles, et kuidas sa lased hoopis võõrast inimest oma kodu, et isegi ta on imelik, et miks sa

lased seda inimest. Tunnistaja I.N teadis rääkida täpsemalt ka ettemaksust. C.L rääkis talle,

et tema töökojas, kui olid need mõõdud kõik juba tehtud ja C. oli kirjas kõik oma vihikus, siis

ta ütles töömehele, et palju raha ta peab andma ja siis töömees andis raha C., aga mitte kätte,

vaid kuskile kõrvale kokku pandult. C.L ütles, et ta kohe ei vaadanud neid kupüüre, aga pärast

ta ütles, et kui see töömees lahkus, siis vaatas, et oli viis kupüüri, kahesajalised. Tunnistajale

tundus imelik, et kohe ja kahesajased tasumiseks. Kui pool tundi oli möödunud esimesest

kõnest, helistaski kannatanu uuesti tunnistajale ja ütles, et töömees läks ära (kd V tl 95

pöördel-96 pöördel).

69. Ka C. naaber L.U teadis rääkida, et Artur käis vahepeal C. juures. Tunnistaja selgitas, et

pärast seda kui tööd tema maja juures lõppesid 14. septembril, kohtas ta paar-kolm nädalat

hiljem Artur Raigi xxx tänaval kannatanu maja ees. Ta oli seal autoga. Tunnistaja jäi seisma.

Küsis naljaga, et mis sa hiilid siin. Artur ütles, et läheb plekke tellima, näitas käes mingit

paberit, mõõtudega arvatavasti, see oli oktoobrikuu. Mõned üksikud korrad, 1-2 korda seisis

Artur Raigi auto ka C.L-i maja ees (kd V tl 104-104 pöördel).

70. Tunnistaja I.N rääkis, et viimati nägi ta C.L-i 10. novembril. Läks tema juurde reedel, 8.

novembril, kui kannatanu tuli talle peale tööpäeva lõppu järgi. Oldi kannatanu juures, kus

tunnistaja nägi ettemaksuks antud rahatähti, kui C.L näitas talle neid. Tunnistaja võttis kätte ja

siis ütles, et issand, see ei ole raha ju, et see on valeraha. Tol hetkel C.L ise ei olnud sellest aru

saanud, et see on valeraha. Rahad olid hoopis, kui katsuda, siis ajalehe moodi, mitte raha

moodi. Paberi vahe oli kindlasti. Tunnistaja selgitas, et töötas kaubanduses 30 aastat, on

kokku puutunud erinevate kupüüridega ja sai aru, et tegemist ei ole õige rahaga. Pärast juba

tunnistaja vaatas, mis raha peal kirjas on ja seal oli vene keeles kirjas, et need on mängu jaoks

(kd V tl 95 pöördel, 97).

71. Süüdistatav ise eitab ettemaksu tegemist C.L-ile ning selgitas, et suveniirrahasid tema

kannatanule ei andnud. Ainukene asi, mis talle andnud on, on viinapudeleid ja suitsupakke.

Tema ei maksa kunagi midagi ette, kui midagi reaalset ei näe. Et tema väidetavalt kellelegi

1000 eurot ette maksis ja mängurahadega, on ebaloogiline. Süüdistatav ütles, et kui näeb, et

tööprotsess käib, siis on nõus midagi ette andma juba ja kui plekkide maksumus oleks olnud

kuskil 1500 eurot kokku, siis miks ta peaks 1000 eurot juba ette maksma. Küsimusele kust

C.L võis need rahatähed saada vastas süüdistatav, et see on väga lihtne. C.L ja tema sõbrad

enne seda, kui sõda hakkas, kogu aeg käisid kord kuus Venemaal. Süüdistatav on näinud 500-

euroseid, 100-euroseid, 50-euroseid kupüüre Eestis neid suveniirrahasid. Neid võib kõigil

olla, kes käivad Venemaa vahet, kõik võivad neid tuua Eestisse (kd V tl 155-155 pöördel).

72. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et just selliseid 200-euroseid suveniirrahasid nagu

kirjeldas tunnistaja I.N, leiti läbiotsimisel Artur Raigi elukohast. 30.11.2024 viidi läbi

läbiotsimine Artur Raigi elukohas XXX. Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (kd III tl

37-48) nähtuvad esemed, mis leiti ja kaasa võeti. Nende hulgas on ka neli 200-eurost

suveniirrahatähte (asitõendi pakend nr 8).

Millised täpselt Artur Raigi elukohast leitud rahatähed välja näevad, on kirjeldatud

05.02.2025 vaatlusprotokollis. Rahatähtede esiküljel on vasakul üleval valge fondiga

venekeelne kirje, mis tõlkes tähendab suveniirtoode. Rahatähtede tagaküljel on paremal all

punaka fondiga vene keelne kirje, mis tõlkes tähendab ei ole maksevahend (kd III tl 49-58).

Artur Raigi abikaasa A.G. rääkis nende kodust leitud 200-euroste rahatähtede kohta, et need

on pärit nende pulmapäevast. Tema sõbranna tõi need Venemaalt talle. Need on kollased nagu

päris 200-eurosed, lihtsalt seal on kirjas vene keeles suveniirraha. Andis need tütrele ja

politsei leidis need tema kirjutuslaua sahtlist (kd I tl 191). Tunnistaja on näidanud enda

telefonist ka fotosid nende pulmapäevast, kus Artur Raigil on nimetatud 200-eurosed

suveniirrahad käes (kd I tl 169-170). Seega oli süüdistatav teadlik kõnealuste suveniirrahade

olemasolust majapidamises.

73. Tunnistaja I.N sai vahetult kohtus vaadelda ja katsuda Artur Raigi elukohast xxx korterist

leitud 200-euroseid rahakupüüre. Tunnistaja kinnitas, et need on sarnased neile 200-eurostele

kupüüridele, mida ta nägi C.L-i juures. Sarnasus on selles, et käes tundub, et see on paberist,

mitte sellest materjalist, millest tavaline raha on tehtud. Lisaks on venekeelne tekst.

Tunnistaja selgitas, et pärast seda, kui oli jutuks kannatanuga, et see on valeraha, siis tema

tuju läks ära. C.L pani selle raha kamina peale ja püüdis ka töömeest kätte saada, helistas, aga

töömees ei võtnud toru või oli telefon välja lülitatud. Selle ajani kui tema oli C.L-iga 10.

novembrini, ei olnud kannatanu töömeest kätte saanud (kd V tl 97 pöördel-98).

74. See, et C.L üritas Artur Raigi kätte saada nähtub kannatanu telefoni vaatlusest. 29.11.2024

on vaadeldud sündmuskohalt Xxx kaasa võetud kannatanu C.L-i telefoni Erifon. Täpsemalt

on vaadeldud suhtlust Artur Raigiga, kes kasutas telefoninumbrit XXX. Telefoninumbri

kasutaja päringu vastusest nähtub, et telefoninumbri XXX registreeritud kasutajaks on A.G.

(kd IV tl 158-160). Seda telefoninumbrit kasutas Artur Raig, mida ta ka ise kinnitas (kd V tl

159). Telefoni Erifon vaatlusest nähtub, et C.L on valinud Artur Raigi numbrit 20 korda, need

kõned on jäänud vastamata: 08.11.2024 on C.L helistanud viis korda, 09.11.2024 ühel korral,

10.11.2024 viis korda, 11.11.2024 seitse korda, 12.11.2024 ühe korra ja 13.11.2024 ühe korra

kell 09:31. Sissetulevaid sõnumeid Artur Raigi telefoninumbrilt ei nähtu. Ka C.L-i telefoni

väljasaadetud sõnumite kaust on tühi, kuid mustandites on näha kahte sõnumit, mis on

koostatud Artur Raigi kasutuses olevale numbrile saatmiseks, kuid pole välja saadetud.

Sõnumid on vene keeles. Ühe tõlge vene keelest on: „Värdjas, leiavad su üles ja panevad ...

(arusaamatu sõna)“. Teise tõlge vene keelest on: „Värdjas, ära muretse, minu kutid leiavad

sind ülesse“ (kd IV tl 1-11). Sõnumite koostamise aega telefonist ei nähtu.

75. Sõnumite kohta selgitas süüdistatav, et kui kannatanul viimane tsükkel hakkas, oligi kui ta

saatis süüdistatavale mingeid haigeid sõnumeid, pakub, et see oli 8-ndal või 9-ndal, samuti

21-sel. Küsimusele, et need olid ju mustandid C. telefonis, so välja saatmata, selgitas

süüdistatav, et 21. tuli ka talle üks sõnum telefoni, ei olnud mingi mustand. Ei tulnud ainult

see üks sõnum, tuli 8. ja 9. samamoodi mingisuguseid sõnumeid analoogse sisuga. 13ndal

süüdistatav veel küsis kannatanu käest, et mis sõnum oli, mille peale kannatanu vastas, et oli

purjus, anna andeks (kd V tl 161-161 pöördel). Süüdistatava Artur Raigi telefoni vaatlusest

(kd IV tl 164-197) nähtub, et 27.11.2024 kell 09:47 on saabunud, kuid telefoni vaatluse ajaks

kustutatud, sõnum kontaktilt xxx C. Plekksepp sisuga tõlgituna eesti keelde: Värdjas, ära

muretse, minu kutid leiavad sind ülesse (kd IV tl 180, 195). Prokurör selgitas kohtuistungil, et

mingil viisil on üks C. telefonis mustandina kirjas olnud sõnumitest jõudnud Artur Raigi

telefoni 27.11.2024, ehk siis pärast seda, kui C.L oli juba 21.11.2024 surnuna leitud ning

telefon oli juba politsei valduses. Täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas see aset leidis,

kuid võimalikud on erinevad variandid, kas siis sõnumi liikumine vastuvõtja telefoninumbri

kättesaadavaks muutumisel või muul viisil. Kohtu hinnangul ei ilmne tõenditest, et 8ndal või

9ndal novembril oleks kannatanu süüdistatavale sõnumeid saatnud, mille kohta Artur Raig

13ndal küsida saanuks C.L-ilt nagu ta väidab ning sellekohased süüdistatava selgitused

ebausaldusväärsed. Kui need oleks saadetud, oleks see fakt ka tuvastatud nii nagu on

tuvastatud mustandid ja süüdistatava telefoni vaatlusel 27.11.2024 kuupäeval saabunud, kuid

vaatluse ajaks kustutatud sõnum. 21. novembri kuupäeva osas ilmselt süüdistatav eksis ning

pidaski silmas 27. novembril saabunud sõnumit, kuid arvestades, et sellele ajal oli kannatanu

telefon juba politseiuurijate valduses, on ilmne, et seda sõnumit välja ei saatnud kannatanu.

76. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused selle kohta, et tema suveniirrahaga C.le

ettemaksu ei teinud ebausaldusväärsed, kuna need ei ühti ülejäänud tõendikogumiga. I.N

ütlustest nähtub, et kannatanu C.L rääkis talle, et töömees, kes naabrite juures remonditöid

tegi pakkus talle suuremat tööd ning tõi ettemaksuks 1000 eurot 200-eurolistes kupüürides.

I.N tundis ka kohtuistungil ära süüdistatavas selle töömehe, keda ta ühe korra C. juures oli

näinud ning kelle kohta C. rääkis, et just see töömees tõi talle ettemaksu. I.N nägi 8.

novembril C.L-i juures antud rahatähti ning sai kohe aru, et tegemist ei ole ehtsate

kupüüridega. Peale seda üritas C. helistada Artur Raigile, et valerahade kohta aru pärida, kuid

ei saanud teda kätte. Seda tõendab C. telefoni vaatlus, kust on näha, et järgnevatel päevadel

08.11.2024-13.11.2024 on ta valinud kõne Artur Raigile 20 korda, mis kõik jäid vastamata.

Kohtu hinnangul on C. telefonist leitud ähvardava sisuga sõnumite mustandid selgitatavad

just asjaoluga, et kannatanu oli teada saanud, et süüdistatav oli andnud talle valeraha. Kuna

Artur Raig telefonile ei vastanud, kirjutas C.L ähvardava sisuga sõnumid, jättes need siiski

välja saatmata. On ka igati eluliselt usutav, et olukorras, kus C.L sai teada, et teda oli petetud,

tahtis ta aru pärida ja oli ärritatud. Ka nähtub tõenditest, et Artur Raigi kodust leiti sarnased

200-eurosed suveniirrahad nagu nägi tunnistaja I.N C. juures. Kuigi tegemist ei ole

unikaalsete esemetega, ei ole ka tegemist ülemäära paljudes majapidamistes levinud

esemetega. Just samas nominaalväärtuses suveniirrahade tunnistaja selgitustel saadud viisil

C.L-ini jõudmine, kui on leitud süüdistatava elukohast, osundab sellele, et süüdistatav kasutas

neid kannatanule näilise ettemakse tegemiseks viisil, mida kirjeldas tunnistaja I.N . Liiatigi ei

ole suuremas väärtusest lepingute puhul praktikas tellimustöödeks ettemaksu nõudmine ja

tegemine midagi ebatavalist. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses.

Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ning neis ei esinenud vastuolusid.

77. Seega nähtub kohtu hinnangul tõenditest, et Artur Raig viis novembri alguses C.L-

ile ettemaksu 1000 eurot 200-eurolistes suveniirrahades, mille tõttu kirjutas C. Artur

Raigile saatmiseks ähvardava sisuga sõnumeid.

78. Tunnistaja I.N rääkis, et temal oli kontakt C.L-iga viimati 13.11.2024, kell oli 13.09 või

08, täpselt ei mäleta. Räägiti nagu tavaliselt, et kuidas sinul läheb ja kuidas sinul läheb ja mis

sa teed, aga kuna tunnistaja oli tööl, siis kaua ei räägitud, paar minutit, ja ta ütles, et pärast

helistab. Kannatanu ei maininud midagi külalistest, et keegi oleks käinud või mingitest

vahejuhtumitest. Rääkis nagu tavaliselt. Kohe tunnistaja ei saanud aru, et kas ta on purjus või

kaine, aga küsis, mis ta teeb, mille peale vastas C.L, et ta vaatab telekat. Kui C.L-il on tööd,

siis ta kunagi telekat ei vaadanud. Tunnistaja imestas, et miks ta telekat vaatab, kuna teadis

kindlasti, et kannatanul oli tööd, mistõttu tunnistaja mõtles ise, et kannatanu on võtnud. Jutust

ei olnud aru saada. Järgmine päev tunnistaja kirjutas kannatanule Viberis, „tere hommikust“.

C.L ei vastanud. 15ndal saatis ka tunnistaja pildi, siis ka ei vastanud. Pärast seda 13ndat enam

ühendust ei saanud tunnistaja kannatanuga (kd V tl 98-98 pöördel).

79. Tunnistaja kirjeldatud kõned ja sõnumid on näha ka I.N telefoni vaatlusest. 12.12.2024

vaatlusprotokollist nähtub I.N telefoni andmete kopeerimine (kd IV tl 83-84). 25.02.2025 on

vaadeldud I.N telefoni koopiat, millest nähtub, et C.L on helistanud I.N-ile 13.11.2024 kolmel

korral kell 11:22:42 (kõne pikkus 00:01:21), kell 12:59:27 (kõne pikkus 00:00:15) ja kell

13:01:59 (kõne pikkus 00:04:55). I.N on C.L-ile saatnud 14.11.2024 kell 08:15:27 ja

15.11.2024 kell 08:24:43 sõnumid ning helistanud C.L-ile 19.11.2024 kell 10:03:07,

10:34:55, 11:28:56 ja 13:25:51 (kd IV tl 85-89).

80. See, et I.N oli 13.11.2024 tööl, on tõendatud Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjaga,

milles on avaldatud, et I.N, kes töötab xxx, viibis ajavahemikul 01.11.2024 — 21.11.2024

tööl kõigil graafikujärgsetel tööpäevadel (esmaspäev-reede) ja tema tööaeg oli kl 8-16.

Puudub info, et töötaja oleks pikemaks ajaks kui ettenähtud tööpäevasisesed pausid töökohalt

lahkunud. Lisatud on ka väljavõte Kliinikumi rakendusest, millest nähtub, et I.N on kõigil

tööpäevadel olnud rakendusse sisse logitud ja kõnedele vastanud (kd IV tl 72-82).

81. Tunnistaja I.N selgitas kohtuistungil, et algul ta mõtles, et C. hakkas tsükkel, et ta joob ja

siis selle pärast ta ei vasta. Kui oli juba palju aega läinud, siis ta helistas naaber J.V-le ja

palus, et viimane läheks vaataks. Ka naaber avaldas tunnistajale, et ei olnud mitu päeva

kannatanut näinud ja on helistanud mitu päeva talle (kd V tl 98 pöördel). Eelnevat kinnitas ka

kannatanu naaber J.V, kes avaldas, et C.L-i ja tema krundid läksid tagant kokku. Kokku

puutusid iga nädal, suvel rohkem ja talvel vähem. Mõni kord nädalas. Kui vaja oli, rohkem.

Umbes 10. november eelmisel aastal nägi C.L-i viimati. Ta läks mööda kauplusesse.

Omavahel saadi ühendust telefoni abil teineteisele helistades kui midagi vaja oli. Kui oli

pikem periood peale kannatanu viimast nägemist, helistas tunnistaja iga päev ja vaatas, et

telefon helises, keegi vastu ei võtnud. Pärast enam telefon ka ei helisenud. Tunnistaja tahtis

vaadata, et mis kannatanul viga on, miks ta telefoni ei võtnud. Samas kuna libe oli, vaatas, et

mis ta sinna läheb, et kui kannatanu viina võtab, las ta võtab viina siis seal. Tunnistajal on

raske kõndimine sinna. Siis helistas N., tema elukaaslane xxx, et tema on tükk aega helistanud

ja C.L vastu ei võta, et mine vaata. Kõne oli 21. ja samal päeval läks tunnistaja ka naabri

juurde vaatama. Tagumisest uksest oli käimine, vaatas seda ust ja teist ust ning koputas akna

peale, ei midagi ja vaatas, et asi on kahtlane. Siis kutsus päästeteenistuse, kes kutsus kiirabi ja

päästeteenistus tegi tänavapoolse ukse lahti. Uksed olid kõvasti kinni ja tunnistaja ise ei

saanud sisse (kd V tl 90 pöördel-91 pöördel). Häirekeskuse poole pöördumise fakti

21.11.2024 kell 09:55:13 ning J.V selgitusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll ja

hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestis CD plaadil (kd II tl 1-4).

82. Tõendite hulgas on ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 21.11.2024 koos fototabeliga (kd II

tl 16-80). Fotografeeritud on Xxx maja väljastpoolt ja seest ning maja juures paiknevaid

abihooneid. Fotodele on märgitud ka juurde, millistelt esemetelt on võetud DNA-proovid.

Fotodel 63-69 nähtub meesterahva surnukeha, mis asub elumaja köögi vasakpoolse osa seina

ääres. xxx

Verejälgi leiti surnukeha kõrval olevalt pesumasinalt ning surnukeha all paiknenud elektrilise

jalavanni pealt, kust võetud ka DNA-proov (fotod 75-81).

83. C.L-i surma põhjuseks on kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AOS01191/TRT270 (kd II

tl 81-105) kohaselt rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku kopsu ülasagara ja

südamepauna vigastusega ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad peensoole, soolekinnisti

ja suurrasviku vigastusega. xxx

Ekspertiisiakti kohaselt võis surm saabuda kalkuleerituna surmaaja määramise mudeli järgi

orienteeruvalt 3,84 kuni 10,7 ööpäeva enne silma klaaskeha vedeliku kogumist

sündmuskohal, s.o 21.11.2024 kell 13.05.

C.L-i surnukehal sedastati järgmised vigastused: xxx

C.L-i kehatüvel sedastatud torke-lõikehaavad on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul

vahetult enne surma; näol paiknevate nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste tekitamise

aeg ei ole surmajärgsete muutuste tõttu (naha kuivamine ja tihkestumine) üheselt määratav;

vasaku käe 4. sõrmel paiknev nahamarrastus on tekitatud lühikest aega enne surma;

nahamarrastus vasakul randmel on tekitatud suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda.

Kohtuarst-eksperdi käsutuses olevate andmete põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt öelda,

millises ajalises järjekorras on C.L-il esinevad eluohtlikud vigastused tekitatud.

Vigastuste tekkemehhanismi kohta on ekspertiisiaktis märgitud, et C.L-i kehatüvel esinevate

torke-lõikehaavade morfoloogilised iseärasused on iseloomulikud teravale vägivallale, ning

need on tekitatud löökidest sileda servalise üheteritatud servaga torke-lõikeriistaga rindkere-

ja kõhupiirkonda. Näol paiknevad nahaalused verevalumid ja nahamarrastused on tekitatud

tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Vasaku

käe 4. sõrmel paiknev nahamarrastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist

vastu ümbritsevaid kõvasid tõmpe esemeid või pindu. Nahamarrastus vasakul randmel võib

olla tekitatud pikliku kuju ja mustrilise pinnaga kõva tömbi eseme survest vastavasse

kehapiirkonda.

Selle kohta, mis esemega on vigastused tekitatud öeldakse ekspertiisiaktis, et C.L-i rindkere-

ja kõhupiirkonnas esinevate torke-lõikehaavade morfoloogilised iseärasused on iseloomulikud

teravale vägivallale siledaservalise ühe teritatud servaga torke-lõikeriistaga, näiteks noa või

mõne muu analoogse torke-lõikevahendiga. C.L-i kehatüvel esinevad eluohtlikud vigastused

suure tõenäosusega tekitatud ühe esemega. Kehatüvel esinevate eluohtlike vigastuste hulk

(kokku 3 torke-lõikehaava) on võrdne nende tekitamiseks sooritatud löökide arvuga.

Veel on ekspertiisiaktis välja toodud, et C.L-i surnukehal ei ole tüüpilisi enesekaitsele

viitavaid vigastusi. Toksikoloogiauuringul leiti C.L-i verest 2,43 mg/g ja uriinist 3,48 mg/g

etanooli. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning ravimaineid verest ja uriinist ei leitud.

Võttes arvesse C.L-il lahanguleiuna ilmnenud maksa rasket rasvväärastust, on alust arvata, et

vere etanoolisisaldus 2,43 mg/g põhjustas tal kliiniliselt väljendunud raske joobe, mis takistas

C.L-il vahetult enne surma vastupanu osutada ja ümbrust adekvaatselt tajuda. C.L-i kehatüvel

esinevate vigastuste eluga kokkusobimatute tüsistuste (ägeverekaotus suuremahulise veririnna

ja keskseinandi nihkumisega, vere aspiratsioon) tõttu on tema iseseisev tegutsemine pärast

vigastuste tekitamist ebatõenäoline. C.L-i kehatüvel esinevate torke-lõikehaavade tekitamine

kannatanu enda poolt on ebatõenäoline.

84. Ekspertiisi teinud ekspert Galina Kuningas käis ka kohtus ütlusi andmas, kus ta selgitas, et

torke-lõikehaavade puhul ta tegi kindlaks, et tegemist on elupuhuste vigastustega tänu sellele,

et esinesid nahaalused verevalumid torke-lõikehaavadega piirnevates pehmetes kudedes ja

esines verejooks nende haavade kanalist. Verejooksu esinemine tähendab, et siis, kui need

vigastused tekitati, oli veresoontes toimiv vereringe. Konkreetsete haavade puhul ekspert

määras nende tekitamise aja lähtudes sisemiste vigastuste ulatusest. Rindkere õõnde ulatuva

haava korral ei esinenud südant läbistavat vigastust ega suurt veresoont läbistavat vigastust.

Samuti ka kõhuõõnde ulatuvate haavade korral ta ei näinud suurte veresoonte vigastust,

mistõttu sai välistada, et C.L-i surm saabus momentaalselt pärast nende vigastuste tekitamist.

Teiselt poolt nähti lahangul, et tal esines roiet läbistav vigastus, mistõttu on alust arvata, et

said vigastada roide alumisel serval kulgev roiete vaheline veeniarter. Oli kopsu läbistav

vigastus ja vigastus ulatus südamepaunani. Rinnaõõnes oli rohkelt verd ja vaba õhku, mis

surusid keskseinas paiknevad elundid vastaspoolele. Sellise ulatusega sisemiste vigastustega

C.L ei saanud elada tunde. Täpselt kui pikka aega ta elas, ei saa määrata, kuid hinnanguliselt

on see aeg mõõdetav minutites, kümnetes minutites, võib-olla pool tundi. Nendest tunnustest

tuligi järeldus, et need vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul vahetult enne

surma.

C.L-i vasakul randmel oleva nahamarrastuse kohta andis ekspert arvamuse, et see võib olla

tekitatud suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda. Kahtlus, et tegemist võib olla

suremisprotsessi või vahetult pärast seda tekkinud vigastusega, tekkis juba lahangu ajal.

Vigastuse vormilised omadused natuke meenutasid vahetult pärast surma tekkivaid vigastusi.

Nahamarrastus oli omapärane, pinnal esinesid teatud piirkonnad, mis mõjutasid veidi mingit

mustrit. Selleks, et arvamust kinnitada, lõikas ekspert selle marrastuse välja ja saatis

histoloogilisele uuringule. Histoloogilist uuringut läbi viinud ekspert kirjutas oma arvamuses,

et nahamarrastuse piirkonnas puuduvad kindlad elupuhususe ja paranemise tunnused. See

tähendab, et selle marrastuse tekitamise aja ja C.L-i surma aja vahel on olnud väga lühike aeg

või on see marrastus tekitatud vahetult pärast C.L-i surma. Järeldus, et see võib olla tekitatud

pikliku kuju ja mustrilise pinnaga kõva tömbi eseme survest vastavasse kehapiirkonda tuli

sellest, et marrastus oli ise pikliku kujuga ja marrastuse keskel on tumedamad triibud, mis

paiknesid omavahel moodustades mustri (kd V tl 150-150 pöördel).

85. 14.03.2025 C.L-i telefoni vaatlusest selgub, et C.L on oma viimase kõne valinud

kontaktile S. 13.11.2024 kell 13:08. Enne seda on ta valinud samal päeval 13.11.2024 kõnesid

samale kontaktile veel 6 korda: kell 09:04, 09:05, 09:26, 10:25, 11:09 ja 12:58. Kõik need

kõned on kestvusega 00:00:00, ehk jäänud vastamata. Telefonis kuvatavate andmete põhjal on

viimane ajalise kestvusega kõne 13:11:2024 kell 13:02 kõne kestvusega 00:04:55, mis on

tehtud kontaktile N.. Esimene vastamata kõne peale viimast aktiivset toimingut, milleks oli

C.L-i poolt valitud kõne 13.11.2024 kell 13:08 kontaktile St., on 13.11.2024 kell 15:03

kontaktilt J. (kd IV tl 15-57).

86. C.L-iga suhtles tunnistaja I.N viimati 13. novembril kella 13.01 paiku aset leidnud kõnes,

mil kannatanu avaldas, et vaatab telerit ja viiteid külalistele kõnes ei tehtud. C.L-i enda poolt

leidis aset viimane aktiivne toiming telefoniga 13.11.2024 kell 13.08. Umbes nädal hiljem, so

21.11. avastati kannatanu elukohast tema vägivallatunnustega surnukeha. C.L tapeti

ekspertiisiakti järgi orienteeruvalt 3,84 kuni 10,7 ööpäeva (92,16 - 256,8 tundi) enne silma

klaaskeha vedeliku kogumist sündmuskohal, s.o 21.11.2024 kell 13.05, seega ligikaudu

vahemikus 10. novembri 2024 õhtu kuni 17. novembri 2024 hilisem õhtu. Võttes arvesse

ekspertiisiaktis märgitut ning asjaolu, et 13.11.2024 kell 13.08 tegi kannatanu viimase

aktiivse toimingu enda telefoniga, ei saanud tema surm saabuda enne eelmärgitud aega,

aga mitte ka hiljem kui 17. novembri 2024 õhtul.

Ekspertiisiakti kohaselt on surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku kopsu

ülasagara ja südamepauna vigastusega ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad peensoole,

soolekinnisti ja suurrasviku vigastusega, milliste tüsistuste tulemusel tekkis kannatanul äge

hingamis- ja südame-vereringepuudulikkus. Arvestades ekspertiisiaktis sedastatut ning

kannatanu vigastusi, tapeti C.L lüües kolmel korral tuvastamata siledaservalise ühe

teritatud servaga torke-lõikeriistaga tugevate löökidega eesmise kehatüve piirkonda –

ühel korral vasakule rindkeresse ja kahel korral kõhtu, mille tüsistusena esinesid äge

verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust vasakpoolse suuremahulise veririnna ja

keskseinandi nihkumisega paremale ning vähese verikõhuga, vasakpoolne mõõdukas

õhkrind ning vere aspiratsioon, mille koostoimel tekkis äge hingamis- ja südame-

vereringepuudulikkus.

87. Süüdistatav selgitas, et tema nägi C.L-i viimati kas 14-ndal või siis 15-ndal, kui pidi talle

midagi jätma, aga siis polnud nagu vist kellelegi enam jätta midagi. Enne seda suhtles viimati

13. novembril päeval lõuna paiku, suhtlemine oli seoses plekitöödega (kd V tl 154 pöördel).

88. See, et Artur Raig käis 13. novembril 2024 ajavahemikul kell 13:08 kuni 13:49 xxx C.L-i

elukoha läheduses on tõendatud ka erinevate asutuste ja kortermaja turvakaamera

salvestistega neljast erinevast asukohast: Artur Raigi elukohast xxx, xxx Coopi kaupluse

juurest, xxx Gümnaasiumi ja Tartu xxx valvekaamera asukohast. Kujutisekspertiisi akt

kinnitab, et salvestistel näha oleva sõiduki puhul on tegemist süüdistatava poolt kasutatud

sõidukiga erinevas tõenäosusastmes (kd III tl 171-199).

Artur Raigi kodust eemal viibimiste kohta 13.11.2024 saab ülevaate xxx kaamerasalvestiselt.

14.12.2024 vaatlusprotokollist (kd III tl 136-148, salvestised DVD-l) nähtub, et on tuvastatud,

et korteriühistu turvakaamera salvestise kellaaeg on reaalajast kaks minutit taga. 13.11.2024

kell 07:33 väljub Artur Raig esimest korda trepikojast, temale järgneb laps. Istutakse autosse.

Natuke hiljem väljub trepikojast ka naisterahvas, istub autosse ja sõidetakse ära. Tagasi koju

tuleb Artur Raig kell 10:08. Uuesti väljub Artur Raig trepikojast 13.11.2024 kell 12:56

(reaalajas seega 12:58). Tal on seljas must nahktagi, jalas sinised teksad ja heledama tallaga

jalatsid. Artur Raig suundub sõidukisse Citröen ja sõidab ära. Uuesti ilmub kaamera

vaatevälja sõiduk kell 13:53 (reaalajas seega 13:55). Sõiduk pargib maja ette ja sõidukist

väljub Artur Raig ning siseneb trepikotta. Kell 14:05 (reaalajas seega 14:07) väljub Artur

Raig trepikojast ja suundub auto poole ja lahkub sõidukiga. Uuesti siseneb sõiduk kaamera

vaatevälja kell 15:16 (reaalajas seega 15:18), ebakorrektselt pargitud sõidukist väljub Artur

Raig ja suundub trepikotta. Natuke hiljem väljub, pargib auto ümber ning suundub tagasi

trepikotta. Kell 15:30 (reaalajas seega 15:32) väljub Artur Raig trepikojast ja suundub auto

juurde. Artur Raig võtab sõiduki tagaistmelt musta värvi eseme ja suundub tagasi trepikotta.

23.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud Ihaste xxx pakiautomaadi

kaamera salvestist, nähtub, et 13.11.2024 mõni minut peale kell 13 sõitis xxx Coop kaupluse

juurest mööda tumedat värvi Citroën ning suundus xxx suunas (kd III tl 98-108). Sama

asjaolu nähtub ka 11.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollist, millega vaadeldi xxx Coop

kaupluse välikaamera salvestist ning Itella SmartPost kaamera salvestist (kd III tl 118-135).

16.12.2024 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud xxx Gümnaasiumi juures xxx asuva

linnakaamera salvestist 13.11.2024 kohta, nähtub, et kell 13:53:35 ilmub kaamera vaatevälja,

suunaga XXX tänava poole halli värvi sõiduk. Sõiduk on kaamera vaateväljas kuni kell

13:53:50 seejärel pöörab xxx tänava suunas vasakule. Kell 14:09:01 sõiduk väljub xxx tänava

poolt ja pöörab kaamera suunas. Tegemist on Citröeniga. Sõiduk lahkub kaamera vaateväljast

14:09:39 (kd III tl 149-153).

01.01.2025 asitõendi vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud Tartu xxx valvekaamera

salvestist nähtub, et 13.11.2024 kell 13:49:08 ilmub kaamera vaatevälja paremalt tumedam

sõiduk, mis liigub xxx poolt xxx suunas (kd III tl 154-157).

89. Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et sõiduk Citrön C4 Cactus xxx on halli värvi ning

kuulub A.G.ile (kd III tl 158). Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta kasutas

sõiduvahendina oma abikaasale kuuluvat sõidukit Citroën C4 Cactus (kd V tl 159).

90. Transpordiameti vastuskirjast nähtub, et liiklusregistris on vaid 5 halli/tumehalli Citroën

C4 Cactust, mille omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja elu- või asukohaks on märgitud

XXX (kd III tl 202-203).

91. Nähtuvalt 02.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollist koos videosalvestisega käis Artur Raig

13.11.2024 kell 14:35 Luutar OÜ Tartu Annelinna pandimajas pantimas kannatanule

kuulunud ehteid, mida kinnitas ka Artur Raig ise (kd III tl 20-29; kd V tl 156 pöördel).

92. Arvestades kannatanuga toimunud viimast suhtlust ning kannatanu viimase aktiivse

telefonitoimingu aega, süüdistatava selgitusi ning tema kodust eemalolekut 13.11.2024

ajavahemikus kell 12.58-13.55, kaamerasalvestistega tuvastatud isiku kasutuses olnud

sõiduki liikumisi, sh xxx suunalt xxx suunale liikumist kell 13:49 ning asjaolu, et kell

14.35 oli süüdistatav juba kannatanu ehteid pantimas, on tuvastatav, et Artur Raig käis

13.11.2024 kella 13:08 kuni 13:49 vahel C.L-i juures ning sai seal enda valdusesse

kannatanu ehted.

93. Süüdistatav selgitas, et C.L oli talle võlgu 170 eurot. Võlg tekkis kolmest korrast

alkoholist ja tubakast, kui ta tõi kannatanule seda, mis tal autos oli. Süüdistataval oli autos

alati alkoholi. Ei viinud talle spetsiaalselt, oli autos olemas, kui C.L küsis, kas viitsib temaga

poes ära käia, siis süüdistatav ütles, et tal on autos olemas, võib anda, ei pea hakkama poodi

minema. Andis talle kanget alkoholi, valget viina liitristes pudelites ja suitsud olid sinised

Winstonid. Süüdistatav oli kõnealusel korral kannatanu juures natuke kuri ja ütles, et teda ei

huvita, tühjade kätega ta ära ei lähe. Kui süüdistatav tahtis seda raha, siis C.L ütles, et tal ei

ole, ta ei saa anda, et ta ei anna praegu, ta on purjus ja ta ei mäleta ja sellist juttu. C, pidi,

tegelikult oli see, et kohe kuu alguses, kui ta raha saab, pidi maksma. See oli oktoobrikuus,

kus ta viina süüdistatava käest sai. C. lubas novembri alguses tagasi maksta. Varem ei

küsinudki võlga tagasi, 13-ndal läks, siis küsis raha. Kuu algas, 13 ei ole väga palju kaugel

kuu algusest. Alguses küsis korduvalt raha ja siis alles jõudsid ettepanekuni. Süüdistatav ei

oska öelda palju kaelakett üksi maksis. Kindlasti üle 170 euro. Küsimusele, miks oli vaja ka

käeketti ja sõrmust, vastas süüdistatav, et tal on kirju minevik olnud. 170 eurot ei ole enam

alati ainult 170 eurot ja kui pangalt võtta laenu 1000 eurot, ei maksa tagasi ju 1000 eurot.

Süüdistatav oli nõus kaelaketiga, aga siis kannatanu käitus nagu naisterahvad käituvad.

Solvus, vihastas ja siis võttis sõrmuse ära ja hakkas käeketti rebima. Süüdistatav aitas tal selle

käeketi ära rebida. Tegelikult ainult kaelakett pidi minema pandimajja, aga C.L ise andis kõik

ehted ja süüdistatav ütles, et temal ei ole vahet, seda rohkem saab tema, pool saab kannatanu

ja pool saab süüdistatav. Kannatanu pidi saama protsentuaalselt 35% äkki, 800-1000 eurot

pidi talle tagasi viima koos selle pandilepinguga, sest oli kõrge intress. Küsimusele palju ta

siis täpsemalt nõudis vastas süüdistatav, et ei mäleta, pole oluline, oluline on, kes ta tappis (kd

V tl 156-157 pöördel, 159 pöördel-162 pöördel).

94. Süüdistatava ütlused võla olemasolu kohta seab kahtluse alla asjaolu, et Artur Raig vältis

C.L-i telefonikõnesid. Süüdistatav selgitas, et C.L pidi talle raha tagasi maksma novembri

alguses pärast pensionipäeva. Samas nähtub C.L-i telefoni vaatlusest, et 08.11.2024-

13.11.2024 perioodil on C.L helistanud Artur Raigile 20 korda, kuid kõik need kõned on

jäänud vastamata. Kui süüdistatav teadis, et novembri alguses pidi C.L talle võla tagasi

maksma siis tekib küsimus, miks ta ei teinud ennast C.L-ile kättesaadavaks. Ka ei ole

arvestades süüdistatava keerulist majanduslikku olukorda eluliselt usutav süüdistatava jutt

sellest, et tal oli alati viina ja suitse autos. Kui 170 eurone võlg tekkis väidetavalt kolmest

korras siis pidi tal kõigil kolmel korral juhuslikult olema vastavas ulatuses viina ja suitsu

autos. Süüdistatav ütles, et ei mäleta palju ta täpselt nõudis, aga pidi ligikaudu 800-1000 eurot

viima koos pandilepinguga C.L-ile tagasi. Luutar OÜ poolt väljastatud laenulepingust nähtub,

et 13.11.2024 on laenu antud isikule Artur Raig, kes on laenu tagatisena pandiks andnud 1

kaelaketi, 1 käeketi ja 1 klotseri 585 kraadiga kaaluga 71,44 grammi. Selle eest sai Artur Raig

laenu 3003 eurot (kd III tl 3). Arvestades seda, et Artur Raig sai pandimajast 3003 eurot siis

järelikult plaanis ta endale võtta ligikaudu 2000 eurot 170 euro suuruse võla katteks, ehk

intressideks ligikaudu 1830 eurot.

95. Süüdistatav tõi välja, et oli natukene kuri, ütles, et teda ei huvita, ta tühjade kätega ära ei

lähe ja süüdistatav kasutas seda ära ka, et kannatanu purjus oli. C.L võttis kaelaketi ise kaelast

ära. Sõrmuse kannatanu võttis samuti ise käest ära. Käeketi aitas süüdistatav ära võtta. C.L

üritas lukku lahti saada, ei saanud seda, oli purjus, hakkas närvitsema ja siis jõuga hakkas

seda kiskuma. Siis süüdistatav aitas natuke kaasa ja mingid jupid lendasid pilla-palla. Tundus

nagu pooleks läks. Mingisugust plaati süüdistatava kätte ei jäänud. Seda süüdistatav ei oska

öelda, kas plaat oli või ei olnud. Rististki kuulis kohtuistungil. Süüdistatav selgitas, et ei

läinud sinna välja pressima, lihtsalt ütles kurjema häälega, ta ei ole ka kõige väiksem poiss,

võibolla mõjus hirmutavalt talle. Ütles, et mingi lahenduse peab leidma, et kasvõi pandime

midagi, sest tal oli kiiresti raha vaja. Raha oli kiiresti vaja, kui on ise midagi kellelegi välja

andnud ja siis tahab ikka tagasi saada, mingeid asju on vaja kuhugi maksta või midagi osta,

raha on kogu aeg vaja (kd V tl 156 pöördel).

96. Süüdistatava ütlused ehete saamise osas ei ole kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. Kõik

tunnistajad on rääkinud ühtemoodi, et need ehted olid C.L-i jaoks väga olulised ning ta poleks

neist mingi võla katteks loobunud. Lisaks teavad tunnistajad rääkida, et C.L-il oli alati raha

tagavaraks olemas ning seda kinnitab ka tema pangakonto väljavõte. Samuti seab kahtluse alla

süüdistatava selgitused kannatanu poolt vabatahtlikult ehete loovutamise kohta tõik, et

asukohtades, kus kannatanu kandis osasid ehteid, on tuvastatavad vigastused ning tavapäraselt

inimene ise endalt ehteid eemaldades ei vigasta ennast.

97. C.L-i poeg C.L rääkis, et tema isa kandis terve elu kulda. Nii palju kui mäletab, umbes 20

aastat ta kandis ühte ja samasid ehteid. Kaelas tal oli paks kuldkett suure kuldse ristiga ja käe

peal oli kuldne kett. Ketitüüp mõlemal oli Bismarck. Käeketil oli plaat, kus oli graveeritud

tema initsiaalid ning veregrupp. Samuti oli käe peal tal suur musta kiviga sõrmus, millel kulla

peal olid tema initsiaalid O.P. Need ehted olid isale väga tähtsad. Ta ei ole kunagi neid ära

võtnud. Ta võttis need ära ainult nendel hetkedel, kui andis puhastamiseks meistrile. Ta tegi

nendega ka tööd. Poeg teadis, et isa ostis oma tuttavalt auto ja siis kui tal oli vaba raha, siis

maksis selle auto eest. Niisama ei võtnud isa kunagi mingeid laene ega võlgu. Kannatanu

kahtleb selles, et isal oleks olnud kombeks jääda võlgu, sest alati oli tal arvel raha ja ta võis

alati minna pangaaparaadi juurde ja võtta raha ja osta alkoholi endale. Kannatanu kinnitas, et

mitte kunagi ei oleks isa loovutanud enda ehteid mingisuguse võla katteks (kd VI tl 63

pöördel-64).

Ka naaber J.V teadis rääkida, et C. kandis regulaarselt ehteid. Tunnistaja tõi välja, et

kannatanul oli kaelas suur massiivne kett. Tööajal kandis ka kaelas. Suur sõrmus oli ka

sõrmes. Muud ei näinud (kd V tl 91). Tunnistaja avaldas ka, et vahest kui käis poes tõi ka C.

alkoholi. C. maksis sularahas. Kui tal sularaha ei olnud siis jäi võlgu natuke. Pärast ilusti

maksis tagasi alati (kd V tl 90 pöördel).

C.L-i tuttav T.C kinnitas samuti, et C.L kandis pidevalt ehteid, tuues välja, et see oli üks tema

elu prioriteetidest. Ta kunagi ei andnud neid ehteid kellelegi. Oli käekett, pitsatsõrmus ja paks

kett kaelas. Kullast. Seda oli kohe näha. Alati kandis, ka töökojas (kd V tl 148). C.L ei ole

kunagi pakkunud tunnistajale enda ehteid võla katteks või alkoholi ostmiseks. Tunnistaja

selgitas, et mõnikord andis C.L-ile 20-30 eurot võlgu. Kui ta sai pensioni, siis maksis tagasi.

Sellist asja ei ole olnud, et C.L oleks võlgu jäänud. Ta maksis alati ära. Üle 50 euro ei ole

tunnistaja talle kunagi andnud (kd V tl 147 pöördel).

Tunnistaja I.N rääkis samuti, et C. olid kullast ehted, mida ta kandis: kuldkett ristiga, käevõru

ja klotser. Kaelaketil oli rist, rist oli suur, 5-6 cm kindlasti. Risti taga oli kirjas tekst „päästa ja

hoia“. Käeketil oli plaat, millele oli kirjutatud tema nimi, perekonnanimi, veregrupp ja

sünniaasta. Sõrmus oli massiivne, peal oli must plaat, tähed O ja P ning väike kivike. C.L

kandis neid iga päev. Tunnistaja ei näinud mitte ühte päeva, et ta oli ilma. Ta oli kogu aeg

nendega. Tunnistaja arust ta kunagi ei võtnud neid ära. Magades ei võtnud ära, töö tegemisel

ajal ei võtnud ära, ega saunas. C.L ise rääkis, et kui tahtis puhastada, siis käis oma juveliiri

juures, kes puhastas. C. ei vahetanud viimased kolm aastat ehteid, ainult need samad.

Tunnistaja hinnangul olid need ehted C. jaoks väga tähtsad, ta armastas väga neid, kui ta oli

iga päev nendega ja kunagi ei võtnud ära. Tunnistaja ei usu, et kannatanu oleks olnud nõus

neist loobuma mingi võla katteks. Tunnistaja teadis, et C.L sai töövõimetust ja kui tegi tööd

siis sai ka raha. Võlgasid tunnistaja teada ei olnud C.L-il . Nende kolme aasta jooksul, mis

tema C.L-iga suhtles, ei olnud sellist asja, et ta oleks pidanud kelleltki võlgu võtma.

Tunnistaja teadis, et kliendid maksid ainult sularahas ja C.L hoidis kodus ka sularaha, kuid ei

tea kui palju. C. ise rääkis, et osa raha on kodus, aga osa ta viis ikka panka. Talvel tööd oli

vähem, siis elas niimoodi, et ikka peab olema raha (kd V tl 94 pöördel-95).

Ka C.L-ile ehted valmistanud kullasepp U.J rääkis, et tema arust omanik kandis neid pidevalt

ning vahetevahel tõi talle puhastada. Puhastamiseks tõi kõige tihedamalt korra aastas või veel

pikema aja tagant. Kui kogu aeg kannab, lähevad mustaks. Sõrmusel on monogramm ja vahed

lähevad sodi täis. Kaelakett kogu aeg on kaelas, luku vahele läheb higi ja kõik see mustus

koguneb sinna peale või lülide vahele. Muid ehteid C.L-il ei olnud, ainult kaelakett, rist,

käekett ja sõrmus. Viimati võib-olla puhastas ehteid aasta tagasi. Kettide lukud olid suht

raskesti avatavad, sest kogu aeg ta kannab ja lähevad kõik vahed sodi täis. Lukukeel töötas

halvasti. Tunnistaja pidi ise lahti võtma. Ta ise ei saanud seda kaelaketti lahti. Kaelakett ikka

kuigipalju rippus ette, aga üle pea ei tulnud, pidi lukust lahti tegema (kd V tl 101 pöördel-

103).

98. Seda, et C.L kandis neid ehteid pidevalt tõendavad ka kaamerasalvestised C.L-i viimastest

poeskäikudest.

03.11.2024 käis C.L xxx Maxima kaupluses kandes vähemalt käeehet ja sõrmust. Seda

kinnitab Maxima Eesti OÜ vastus xxx kaupluses teostatud maksete kohta 03.11.2024 koos

videosalvestustega (kd II tl 141-143). 29.11.2024 on koostatud asitõendi vaatlusprotokollid

(koos fotodega), millega on vaadeldud xxx tn 11 Maxima kaupluse turvakaamera 03.11.2024

salvestisi (kd II tl 144-149). Esimesest vaatlusprotokollist nähtub, et 03.11.2024 kell 11.10

paiku sõidab kaupluse parklasse tumedat värvi Audit meenutav sõiduk, mille juhi kohalt

väljub meesterahvas, kes kannab tumedat värvi jalanõusid, sinist värvi pükse ja jopet ning

isikul on nägemisprillid. Meesterahvas siseneb kauplusesse ning seal tooteid valides on näha

meesterahva vasaku käe neljandas sõrmes kuldset värvi sõrmust ja randmel kuldset värvi eset.

Meesterahvas maksab toodete eest iseteeninduskassas ja lahkub poest kell 11:22. Teisest

vaatlusprotokollist nähtub, et samasuguses riietuses naaseb isik 03.11.2024 kell 11.23

kauplusse teiseks ostuks.

08.11.2024 käis C.L samuti xxx Maxima kaupluses, mis nähtub Maxima Eesti OÜ vastusest

Ilmatsalu kaupluses teostatud maksete kohta, kus kinnitatakse, et viimane ost oli 08.11 (kd II

tl 131-134). 28.11.2024 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (koos fotodega), millega on

vaadeldud xxx tn 11 Maxima kaupluse turvakaamera 08.11.2024 salvestist (kd II tl 135-140).

Vaatlusprotokollist nähtub, et 08.11.2024 kell 16.09 sõidab kaupluse parklasse tumedat värvi

audit meenutav sõiduk. Sõidukist väljub juhi kohalt meesterahvas ja kõrvalistuja kohalt

naisterahvas, kes sisenevad kauplusesse. Meesterahvas kannab tumedat värvi riideid ja isikul

on nägemisprillid. Naisterahval on seljas sinist värvi jope ning ta kannab tumedat värvi pükse

ja jalanõusid ning tal on õlakott. Meeste- ja naisterahvas käivad kaupluses ringi, valivad

tooteid ja suunduvad seejärel iseteeninduskassasse. Meesterahvas maksab pangakaardiga.

Seejärel meesterahvas lahkub kauplusest ja naisterahvas jääb kauplusesse. Kell 16.30 tuleb

meesterahvas uuesti kauplusesse. Meesterahvas maksab kassas kell 16.32 kasti õlu eest. Peale

seda poe parklas viibides nähtub isiku vasaku käe randmel kuldset värvi käeketti meenutav

ese ning vasaku käe neljandas sõrmes kuldset värvi sõrmus.

13.11.2024 poes käimist kinnitab 21.11.2024 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotoga nr

41, millega on vaadeldud ostutšekki (kd II tl 36). Vaatlusprotokollist nähtub, et C.L-i kodust

Xxx elumaja elutoas laua peal paiknenud ja kaasa võetud ostutšeki kohaselt on 13.11.2024

kell 10:52 xxx Konsumist ostetud erinevaid alkohoolseid jooke ja tasutud sularahas. Lisaks

nähtub, see ka TTK xxx Konsumi kaupluse turvakaamera salvestiselt. 28.11.2024 koostatud

asitõendi vaatlusprotokollist (kd II tl 122-130) nähtub, et 13.11.2024 kell 10:45 siseneb

kauplusesse meesterahvas, kes kannab tumedat värvi riideid. Pärast kauplusesse sisenemist

suundub isik alkoholiosakonda, kust võtab neli erinevat pudelit ja läheb seejärel kassasse

tasudes sularahaga. Peale tasumist esemeid poekotti ladudes on isiku vasaku käe neljandas

sõrmes näha kuldset värvi sõrmust ja randmel kuldset värvi eset. Seega ka 13.11.2024 kandis

C.L ehteid.

99. Seda, et C.L-il ei olnud märgatavaid rahalisi raskusi, mis võiks tingida kuldesemete

pantimise vajaduse tõendab C.L-i arvelduskonto väljavõte Swedbank AS-is ajavahemikul

13.04.2024 kuni 31.12.2024 (kd II tl 106-121). Perioodi alguses on saldo 797,39 eurot ning

21.11.2024 seisuga oli C.L-i konto jääk 1077,51 eurot. Vaadeldud perioodil alla 412 euro

C.L-i konto jääk ei langenud, olles enamasti ligikaudu 700-900 eurot. Konto väljavõttest

nähtub, et 13.11.2024 kui Artur Raig väidetavalt võlga tagasi nõudis oli C.L-i kontol 1229,11

eurot (kd II tl 120).

100. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad ega ka kooskõlas

ülejäänud tõendikogumiga süüdistatava ütlused selle kohta, et C.L vabatahtlikult andis

talle kõik oma ehted 170 euro suuruse võla katteks. Kõik tunnistajad rääkisid, et ehted olid

C.L-ile väga tähtsad, need olid valmistatud eritellimusel talle, isikustatud tema andmetega

ning ta kandis neid igapäevaselt. Isegi kui C.L oleks olnud Artur Raigile võlgu 170 eurot, siis

oleks ta saanud maksta selle hõlpsasti tagasi, kuna pangakonto väljavõttelt on näha, et C.L-il

oli selleks raha mitmekordselt olemas. C. naabrimees J.V ning tuttav T.C rääkisid, et nad on

C. võlgu andnud, kuid C. on alati ilusti tagasi maksnud. Ka olid ehted palju rohkem väärt kui

170 eurot. Jääb arusaamatuks, miks C.L, kes oli aastaid neid ehteid kandnud ning väga

väärtustas ja hoidis neid, oleks pidanud andma vabatahtlikult ära kõik oma ehted, kui selle

võrdlemisi väikese võla katteks oleks piisanud tõenäoliselt vaid ühest ning tal oli ka

pangakontol vastavas ulatuses summa olemas, võib-olla ehk ka majapidamises kuivõrd

tunnistaja I.N selgitas, et C.L hoidis sularaha ka kodus. Süüdistatava selgitused äärmiselt

suure intressi kohta ning sellest, et C.L ise pakkus kõiki ehteid, kiskudes need solvunult ära, ei

ole eluliselt usutavad. Seetõttu jätab kohus süüdistatava vastavasisulised ütlused kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale.

101. Süüdistatav kinnitas, et kõik ehted, välja arvatud ristikujuline ripats ja detailid, mis

käeketi eemaldamisel laiali lendasid, said tema kätte ning ta viis need Luutarisse (kd V tl 156

pöördel). C. ei pakkunud mingisuguseid teisi variante peale ehete välja, kuidas ta saaks võlga

tasuda. Süüdistatav ütles, et anna Audi võtmed siis. Sellega C. ei olnud nõus. Audi maksab

isegi 15000. C. sõitis tema arust Audi Q5-ga, marki ei mäleta, aga välimuse põhjal hinnates

10-15000 kindlasti. Süüdistatav selgitas, et sellist varianti ei tema ega C. ei pakkunud, et kohe

ei pandi, et äkki saab C. raha. Arvestades seda, kui purjus ta oli, siis süüdistatav ei oleks isegi

kuulanud seda. Sellist asja ei tulnud jutuks, et maksab hiljem. Süüdistatav pakkus talle, et

sõidame sularahaautomaadi juurde, aga sellega ei olnud ta nõus. Võis olla ka, et ta vastas, et

tal ei ole piisavalt palju raha (kd V tl 162-162 pöördel). Süüdistatav selgitas, et kui ta oli ehted

kätte saanud siis C.L oli nördinud ja purjus. Istus tugitooli maha, pani suitsu põlema. Ehete

äravõtmine toimus kamina ees kohe, kaminast veidi köögi poole. Asjade äravõtmise ajal C.L

seisis, pani suitsu põlema ja pakkus süüdistatavale pitsi viina, mille süüdistatav võttis vastu.

Süüdistatav ütles, et tuleb tagasi ja tegelikult pidi minema sama õhtu juba tagasi, aga ei

läinud, läks kas 14 või 15. Tegelikult oli niimoodi, et sellest oli jutt, et ta kulda ei müü maha,

vaid pantis kuuks ajaks. Pidi talle tegelikult andma selle kulla pantimislepingu, pidi osa raha

andma (kd V tl 157).

102. Süüdistatava ütlustes esinesid vastuolud eeluurimisel antud ütlustega, mistõttu avaldati

kohtus tema varasemad ütlused. Vahistamise istungil 1. detsembril 2024 on süüdistatav

kokkuvõtlikult rääkinud, et ehted ta sai paar päeva varem, enne seda, kui ta nägi C. selles

täbaras olukorras, kus ta istus seal poolistuvas asendis. /…/ Kui nägi C. täbaras olukorras,

siis oligi see, et sai aru, et teistmoodi seda raha ei saa, pani nad lihtsalt Luutarisse. Need

kuldehteid C. andis talle vabatahtlikult, ta loovutas need talle juba mõned päevad enne seda,

kui uuesti tema juurde läks. Läks uuesti C. juurde, sest ta palus mõned päevad aega, et raha

koguda. Kuldehted oli andnud aga see ei olnud selle jaoks, et kuldehteid kohe müügiks

lähevad. Kuldehted olid lihtsalt pandiks, et garanteerida, et ta maksab oma võla ära. Selles

oli asi. Ei läinud raha saama C. juurde, seal oli see, et läks temaga lihtsalt uuesti kokku

saama, et vaadata, kas ta on siis midagi saavutanud või ei ole saavutanud. Ei olnud see, et

läks selle teadmisega, et nüüd saab raha sealt. 50:50, et kas saab raha või ei saa raha.

Inimesel, kas on raha või ei ole raha. Ei tea seda ju enne, kui sa lähed, saad kokku ja ta on

nõus sulle raha maksma või ei ole nõus raha maksma. Kas sa annad talle kuldketi tagasi või

ei anna kuldketti tagasi.

Seega on süüdistatava erinevates menetlusetappides antud ütluste vahel olulisi vastuolusid:

1. Ehete pandimajja viimise aja ja eesmärgi osas. Kohtus rääkis süüdistatav, et viis ehted

pandimajja samal päeval kui need C. käest sai võla ning intresside katteks ning pidi

hiljem talle teatud üle jääva summa tagastama. Vahistamise istungil on ta selgitanud,

et viis ehted pandimajja alles pärast seda, kui nägi C. täbaras olukorras ja sai aru, et

teistmoodi seda raha ei saa.

2. Täiendava tasumistähtaja pakkumise osas. Kohtus on süüdistatav selgitanud, et sellist

varianti ei tema ega C.L ei pakkunud, et kohe ei pandi ja ehk saab kannatanu raha.

Vahistamise istungil rääkis samas süüdistatav vastupidi, et andis C.L-ile mõned

päevad aega, et raha koguda.

3. Kannatanu elukohta naasmise eesmärgi osas. Kohtus selgitas süüdistatav, et läks C.L-i

juurde mõne päeva pärast uuesti, et viia talle pandileping ja osa raha. Vahistamise

istungil on aga öelnud, et läks mõned päevad pärast ehete saamist uuesti, kuna C.L

palus mõned päevad aega, et raha koguda ning tema läks uuesti kokku saama, et

vaadata, kas kannatanul on raha või ei, kas annab kuldketi tagasi või ei.

103. Vastuolu kohta selgitas süüdistatav, et see, mis ta on kohtusaalis rääkinud, see on tõde.

See, mis ta tookord rääkis, see oli plaan. See oli tal plaanis, aga tegi nii nagu täna kohtusaalis

on rääkinud ja miks ta niimoodi vastas, oli kuna ta arreteeriti õhtul. Viidi öösel arestimajja

kell 2 või 3 öösel, ta ei olnud hommikuni maganud. Siis tulid uurijad järgi laupäeval ja ta

kuulati üle Eostes. Oli niimoodi, et ta palus uurijatel, et nad oma kaamerad alla paneksid, ilma

advokaadita enam ütlusi ei anna. Uurijad lubasid talle, et see ei olegi ütluste andmine, et sa

teed meiega koostööd ja üritaski koostööaldis olla. Kui oli vahistamiskohus, küsiti

samamoodi uusi küsimusi, teise nurga alt nagu ja siis ta vastas, et mis ta plaan oli alguses, kui

läks C.L-i käest seda raha võtma, küsima, see oli plaan, aga teostas niimoodi. Vahistamise

istungil ei valetanud, rääkis ekslikult. Vastusega eksis, rääkis oma plaanist, mitte sellest, mis

ta tegi.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava selgitused vastuolude osas veenvad. Süüdistatav selgitas,

et vahistamise istungil rääkis plaanist, mitte sellest, mida ta tegi. Kohtuistungil avaldati terve

lõik vahistamise protokollist, mille prokurör luges ette sõna sõnalt (kd V tl 163-163 pöördel).

Ütluste esitamise vormist ei nähtu, et selgitused oleks antud tulevikku vaatavas tinglikus stiilis

selle kohta, mida keegi plaanis, lootis või esialgselt kavatses, vaid kindlas aset leidnud

kõneviisis. Arusaamatuks ka jääb, miks pidanuks süüdistatav rääkima ekslikult pool kuud

peale sündmusi esialgsest mitterealiseerunud plaanist, selle asemel, et rääkida tegelikult aset

leidnud sündmustest. Kohtul ei teki isiku selgituste vormi arvestades kahtlust, et nendes on

esitanud isik enda hinnangul toimunud sündmuste kajastuse, mitte kõnelnud planeeritud

sündmustest, mida tegelikult üldse toimunud ei olegi. Isegi kui süüdistatav ei olnud

korralikult maganud siis pole võimalik, et väsimuse tõttu rääkis ta sündmustest niivõrd

erinevalt. Seega on süüdistatava kohtus antud ütlused väidetava võlaga ja ehete pantimisega

seotud kokkulepete kohta vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, mistõttu need on

ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist kõrvale jätta.

104. 30.11.2024 üleandmise-vastuvõtmise aktiga on Luutar OÜ esindaja andnud politseile üle

Artur Raigi poolt 13.11.2024 panditud kuldesemed: kaelakett, käekett ja klotser (kd III tl 4).

02.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub Luutar OÜ-st politseile üle antud kullast ehete

vaatlus ja DNA-proovide võtmine (kd III tl 5-14). Kollast värvi kaelakett on pikkusega umbes

600 mm ja laiusega 7mm. Kollast värvi käekett on pikkusega umbes 160 mm ja laiusega

umbes 7 mm. Kollast värvi klotsersõrmus on laiusega umbes 11 mm. Sõrmuse esipaneelil on

tähed „PO“ ning üks halli värvi kivi.

105. See, et Artur Raig käis 13.11.2024 kell 14:35 pandimajas ning andis pandimaja töötajale

üle ühe pikema ja ühe lühema kuldsed värvi keti ja ühe sõrmuse nähtub ka 02.12.2024

asitõendi vaatlusprotokollist koos Luutar OÜ Tartu Annelinna pandimaja videosalvestisega

(kd III tl 20-29). Salvestiselt nähtub, et 13.11.2024 kell 14.35 on pandimajas meesterahvas,

kes on äratuntavalt Artur Raig. Isik ostab kõigepealt välja varem pandimajja toodud ehted,

sõrmuse ja kõrvarõngad, mille hinnaks on 443,90 eurot. Ta võtab rahakotist 450 eurot 50-

eurostes rahakupüürides ja ulatab töötajale. Pärast seda tehingut annab ta pandimaja töötajale

ühe pikema ja ühe lühema kuldset värvi keti ning sõrmuse. Töötaja teeb arvutused ning ütleb,

et selle eest saab laenu 3000 eurot. Kuna töötajal on kassas vaid 2700 eurot ostab Artur Raig

300 eurot eest kõrvarõngad. Artur Raig selgitab veel, et kõik toovad talle seda. Tema annab

inimestele 10 eurot gramm. Nad on narkomaanid, varem kinni istunud. Talle tuuakse lihtsalt.

Kogu selle vastutuse võtab tema endale. Seejärel vormistab töötaja dokumendid ja Artur Raig

allkirjastab need. 13.11.2024 ehete väljaostmine nähtub ka Luutar OÜ vastusest politseile.

Selle kohaselt Artur Raig (38202182733) ostis välja 13.11.2024 kulla (-1g kivid) 1 sõrmus, 1

paarkõrvarõngaid 585*, kaal 8.54g (kd III tl 30-36). Pandimajas käis Artur Raig novembris

veel korduvalt. Politsei nõudekirja alusel väljastas Luutar OÜ Artur Raigiga seotud lepingud

ajavahemikus 14.11-26.11.2024. Ostu-müügilepingust nr. G-2405 nähtub, et Artur Raig müüs

14.11.2024 OÜ Luutarile 3 paari kõrvarõngaid 585 kraadiga, kaaluga 6,4 grammi ning sai

selle eest 281 eurot. Laenulepingust nr. K.21176 nähtub, et Luutar OÜ on andnud 19.11.2024

laenu isikule Artur Raig, kes on laenu tagatisena pandiks andnud 2 paari kõrvarõngaid, 1

sõrmuse 585 kraadiga kaaluga 8,38 grammi. Selle eest sai Artur Raig laenu 303 eurot. Ostu-

müügilepingust nr. G-2417 nähtub, et Artur Raig müüs 26.11.2024 OÜ Luutarile ehte

kaaluga 3,25 grammi ning sai selle eest 137 eurot (kd III tl 15-17).

106. Seda, et pandimajja 13.11.2024 viidud ehete näol oli tegemist C.L-i ehetega kinnitab

asjaolu, et 10.01.2024 ekspertiisi akti nr 24E-GE01130-01 (kd IV tl 116-128) kohaselt leiti

käeketilt C.L-i DNA-d. Samuti kinnitavad seda kullasepp U.J-i ütlused. Ta avaldas, et algul

C.L tahtis meeste pitsatsõrmust musta kiviga, tõi materjali, tunnistaja tegi. Kuskil 2000

aastate alguses võis olla. Tunnistaja valmistas kannatanule kullast sõrmuse, must kivi ja eraldi

oli veel monogramm peal, tema nimetähed O P ja väike valge tsirkoonkivi oli peal veel. Ei ole

sellist sõrmust kellelgi, see on suht ainulaadne. Mingi aja pärast tahtis C.L Bismarck tüüpi

käeketti, millel oli plaat vahel, kus on tema nimi ja veregrupp peal. Käekett läks ümber käe ja

plaat oli umbes 5 sentimeetrit pikk. Ketile oli graveeritud peale C.L ja veregrupp. Võibolla oli

sünniaasta või midagi taolist. Tunnistaja ei graveerinud ise, lasi graveerida Gravexis. Käeketi

tegi mingi aeg pärast sõrmust ja kaelakett tuli hiljem, mingite aastate järel. Ehete tegemise

vahel olid mingid aastad. Kaelakett oli ka Bismarck kaelakett, suht raske ja vene õigeusu

tüüpi rist oli ka keti küljes. Kette tunnistaja ise ei teinud, ketid lasi teha, aga risti tegi ise ja

plaadi pani ise vahele käeketile. Kaelaketil rist oli nii, et ta käis ära sealt otsast ja rist oli nelja

valge kiviga veel. Iga risti otsas oli valged tsirkoonid. Rist võis olla 5 cm umbes. Kõik ehted

oli kullast 585 prooviga. Ketil peab olema proov peal ja meistri märk, keti keele peal.

Bismarcki keti tunnus on see, et ta on umbes nagu topelt oleks punutud, paistab niimoodi (kd

V tl 100 pöördel-102 pöördel).

Kohtuistungil näidati kullasepp U.J-ile asitõendi vaatlusprotokolli, kus oli vaadeldud Artur

Raigi poolt pandimajja viidud ehteid. Tunnistaja selgitas, et pildil on Bismarck kett, mis on

sarnane C.L-i ketiga. Ka käekett on sarnane sellega, mis oli C., ainult plaat on puudu. Plaat ei

olnud kinnituse juures vaid kahe osa vahel. Kinnitus jäi alla ja plaat oli käe peal. Pildil

nähtava sõrmuse kohta kinnitas tunnistaja, et see on C.L-i sõrmus (kd V tl 102 pöördel).

107. Peale pandimajas käiku kella 14.35 paiku, läks Artur Raig Eedeni kaubanduskeskuses

asuva sularahaautomaadi juurde ning pani osa raha A.G.i arvele. A.G.i SEB Panga

arvelduskonto väljavõttelt ajavahemiku 01.01.2022-31.12.2024 kohta, nähtub, et 13.11.2024

kell 15:06 on A.G.i kontole sisse makstud pangaautomaadi kaudu 1750 eurot, millest samal

päeval on kantud 1053 eurot XXX korteriühistule, 600 eurot A.G.i teisele kontole ja 55 eurot

Artur Raigi Leedu arvelduskontole (kd III tl 59-84). See, et sissemakse summas 1750 eurot

tegi just Artur Raig on tõendatud Brinks Estonia OÜ poolt väljastatud SEB Pank

pangaautomaadi kaamera salvestise ja asitõendi vaatlusprotokolliga (kd III tl 88-92).

Asitõendi vaatlusprotokolliga 04.01.2025 on vaadeldud XXXas asuva Eedeni

kaubanduskeskuses SEB panga pangaautomaadi kaamera salvestist, mis on salvestatud

13.11.2024 ajavahemikul 15:06:35 — 15:06:56. Videosalvestisel on näha automaadi juures

isikut, kes äratuntavalt on süüdistatav Artur Raig.

108. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Artur Raig viis 13.11.2024 kell 14:35 OÜ Luutar

pandimajja C.L-ile kuuluvad kuldehted ning sai nende eest laenu 3003 eurot, millest

1750 eurot pani A.G.i arveldusarvele.

109. Tunnistajad I.N ning U.J teadsid rääkida, et C. kaelaketi otsas rippus rist ning käeketil

oli plaat, kuhu oli graveeritud C.L-i nimi, veregrupp ja sünniaeg (kd V tl 94 pöördel-95, 101-

101 pöördel). Artur Raigi poolt pandimajja viidud kaelaketi küljes ei olnud risti ning käeketil

ei olnud plaati. Artur Raig selgitas ise kohtuistungil, et ristist kuulis esimest korda

kohtuistungil. Käeketiga oli nii, et süüdistatav aitas selle C.l ära võtta. C. üritas seda lukku

lahti saada, aga ei saanud, oli purjus, hakkas närvitsema ja jõuga kiskuma. Siis süüdistatav

aitas natuke kaasa ja mingid jupid lendasid pilla-palla. Tundus nagu pooleks läks, oligi kõik.

Plaati tema kätte ei jäänud. Seda süüdistatav ei oska öelda, kas plaat oli või ei olnud (kd V tl

156 pöördel).

110. Kohtu hinnangul kui ketti jõuga rebida siis annab see reeglina järgi ühest kohast, mitte

kahest kohast korraga, mistõttu võib eeldada, et plaat oleks pidanud siiski ühest küljest jääma

keti külge rippuma. Sellest saab järelda, et plaat oli käeketi küljest eesmärgipäraselt

eemaldatud, mitte ei juhtunud see rebimise käigus. Kui C.L oleks andnud süüdistatavale oma

ehted vabatahtlikult siis ei oleks olnud ka põhjust eemaldada käeketilt plaati, millele on

graveeritud omanikku selgelt identifitseerida võimaldavad andmed. Kuigi materjalidest ei

ilmne, et viidatud käeketi plaat või kuldrist oleks leitud kas süüdistatava valdusest või

kannatanu elukohast, puudub kohtul alus kahelda I.N, U.J-i ja C.L-i sellekohaseid riimuvaid

ütlusi arvestades, et C.L-ile kuulunud ehete hulgas oli lisaks ka kullast ristikujuline ripats, mis

rippus kaelaketi küljes ning käeketi osaks oli ka graveeritud C.L-i andmetega kuldplaat.

Käeketi plaadil oli graveeritud C.L-i nimi, veregrupp. Pandimaja kaamera salvestiselt on

kuulda, kuidas Artur Raig selgitab ehete saamise kohta, et talle toovad narkomaanid, maksab

neile 10 eurot gramm. Kui ehted oleks antud Artur Raigile vabatahtlikult, oleks need

eelduslikult antud tervikuna, nende päritolu kohta oleks saanud anda tõeseid selgitusi ning

puudunuks vajadus viidata narkosõltlaste poolt süüdistatavale toomisele.

111. Süüdistatav avaldas, et läks uuesti C.L-i juurde kas 14 või 15 november. Siis kui sinna

läks, siis kedagi ukse peale ei tulnud, uks oli lukust lahti, läks majja sisse. Siis nägi C.L-i, aga

tema ei saanud aru, et kas kannatanu on surnud või ei ole surnud. Kannatanu oli köögi

põrandal nurgas istuvas asendis. Nägi ainult ninast verd, midagi ei olnud, oligi, et ta ei saanud

aru. Ei suhelnud kannatanuga, vist jalaga äkki toksas vastu tema jalga, et C., C., aga ta ei

reageerinud. Siis kuulis süüdistatav mingit kolinat teisel korrusel. Seejärel läks minema.

Süüdistatav selgitas, et pulssi ta ei katsunud. Ta on näinud ikka purjus inimesi väga palju ja

mõni purjus lihtsalt ei reageeri üldsegi. Peale seda kolinat lihtsalt ei mõelnud enam selle

peale, kas C.L hingab või mitte, mõtles selle peale, mis üleval toimub. Kui nägi seal

kannatanut istumas nurgas, nina verine, siis muidugi ei läinud vaatama. Läks välja, lükkas

ukse kinni pauguga, isegi mitte pauguga, lihtsalt tugevamini. Ei lukustanud seda, tal ei olnud

võtitki (kd V tl 158 pöördel-159).

Küsimusele, et miks ta täbaras seisus C.L-ile abi ei kutsunud vastas süüdistatav, et arvestades

nö kirju minevikku ja seda, et ta eelneval päeval selle kulla ära võttis, siis tal oli targem

lihtsalt uttu tõmmata ja lisaks keegi või miski kolistas teisel korrusel. Ohtu, et keegi talle liiga

teeb, ei tundnud. C. puutus kokku ainult niipalju, et jalaga toksis vastu tema jalga. 13ndal oli

keha kokkupuude ainult see, et hoidis ta käest kinni ja see oli kõik. Võttis ka tema kuld

käeketist ümbert kinni. Vahetult enne äraminekut 13ndal võttis veel pitsi kannatanuga koos

(kd V tl 162-162 pöördel).

112. Kohtu hinnangul ei ole need süüdistatava ütlused eluliselt usutavad ning osaliselt on ka

sisemiselt vastuolus süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustega. Süüdistatav ütles, et ei

saanud aru, kas C.L on surnud või mitte ja nägi ainult ninast verd. Samas on ta öelnud, et 14

või 15. november kui ta uuesti C. juures käis, oli väljas valge. Oli päevane aeg, pigem

keskpäeva paiku, ei olnud ei hommik ega õhtu. Toas tuled ei põlenud, aga päevavalgus oli (kd

V tl 164 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav saanuks märgata verd

vaid kannatanu ninast ning välise pildi alusel ei oleks olnud võimalik süüdistataval aru saada,

et kannatanu on surnud. Sündmuskohal on tehtud kannatanust fotod, kust on näha, et

kannatanu vasak käsi on nähtavalt verine, nägu on verine, samuti reieosad, kannatanu kõrval

paikneval valgel pesumasinal on verepritsmed. Samuti pole veenvad süüdistatava ütlused selle

kohta, et ta jättis abi kutsumata, kuna tal on kirju minevik olnud ja keegi kolistas teisel

korrusel. Kannatanu sellises olukorras nägemine ja teisel korrusel kellegi kolistamise

kuulmine koostoimes pidanuks just ajendama abi kutsuma, milleks ei pidanud ka Artur Raig

üldse kõnealusesse majja jääma ja oleks samuti saanud abi kutsuda olles juba majast

lahkunud, et vältida enda ohustamist. Kui Artur Raig sai väidetavalt kuldehted kannatanult

vabatahtlikult ning polnud C.L-i surmaga kuidagi seotud polnuks tal mingit põhjust karta abi

kutsuda. Lisaks märgib kohus, et süüdistatava selgitused 13ndal enne kannatanu juurest

äraminekut justkui sõbralikult kannatanuga koos pitsi viina võtmise kohta ei ole kooskõlas

tema selgitustega sellest, et kannatanu olevat võlgnevuse nõudmisele reageerinud vihastades

ja solvudes ning seejärel asunud oma ehteid jõuga eemaldama. Kui süüdistatava kirjeldatud

situatsioonis oleks tõepoolest kannatanu solvunud ja vihastanud süüdistatava peale, ei ole

eluliselt usutav, et ta oleks talle hakanud veel pitsi viina pakkuma. Seejuures ei leidu ka DNA-

ekspertiisi akti (kd IV tl 116-128) kohaselt kannatanu elukohast kahelt tühjalt pitsilt (roheline

ja sinine) võetud proovides Artur Raigi DNA-d.

113. 06.12.2024 vaatlusprotokollist nähtub Artur Raigi telefoni Samsung A51 andmete

kopeerimine (kd IV tl 161-163). 10.03.2025 vaatlusprotokolliga on vaadeldud Artur Raigi

telefoni Samsung A51 andmeid. Sellest nähtub, et Artur Raigi telefoni oli salvestatud kontakt

C.L nr xxx, kuid see on kopeerimise hetkeks telefonist kustutatud. Nähtub, et 13.11.2024 kell

13:17:00 on Artur Raig helistanud kontaktile C.L., kuid see kõne on jäänud vastamata.

Vastamata on jäänud ka 13.11.2024 õhtul kell 19:45 ja 19:46 tehtud kõned (kd IV tl 164-197).

Kui Artur Raig ei teadnud, ega saanud ka hiljem aru, et C.L on surnud ja pidi talle enda

selgitusel veel kas raha või pandilepingu tagastama, jääb arusaamatuks, miks kustutada isiku

kontakt enda telefonist.

114. Vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr 24E-AOS01191/TRT270 (kd II tl 81-105)

tuvastati C.L-i vasakul randmel nahamarrastus, mis võib olla tekitatud pikliku kuju ja

mustrilise pinnaga kõva tömbi eseme survest vastavasse kehapiirkonda ning see on tekitatud

suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda.

115. Nagu on näha erinevate poodide turvakaamerate salvestistelt, kandis C.L kuldset käeketti

just vasakul käel. Kohtu hinnangul saab arvestades käeketi mustrilist iseloomu ja kandmise

asukohta järeldada, et C.L-i vasakul randmel tuvastatud nahamarrastus on tekitatud käeketi

äratõmbamisega, millele annab kinnitust nahamarrastuse asukoht ja kuju. Ekspertiisiakti

kohaselt on see vigastus tekitatud pikliku kuju ja mustrilise pinnaga kõva tömbi eseme

survest. Käekett on pikliku kujuga ja mustriline. Ka Artur Raig ise rääkis käeketi ära

rebimisest käelt, nii et kett läks katki. Sellisel juhul on ka tõenäoline, et surve tulemusel tekib

käele marrastus. Kuna ekspertiisiakti järgi on see nahamarrastus tekitatud suremisprotsessi

ajal või vahetult pärast, siis järelikult on käekett tõmmatud C.L-i käe pealt ära pärast talle

surmavate vigastuste tekitamist ning suure tõenäosusega isiku poolt, kes kannatanule ka

surmavad vigastused tekitas, arvestades ka eksperdi selgitusi, et nende vigastustega ei saanud

kannatanu elada tunde ning see aeg on mõõdetav minutites võib-olla pool tundi. Eelnev ei

riimu Artur Raigi ütlustega ehete saamise kohta vabatahtlikult purjus, kuid muidu füüsiliselt

tervelt kannatanult ning kannatanu enda poolt muu hulgas käeehte jõulise eemaldamise kohta.

Lisaks on ekspertiisiakti kohaselt vasaku käe 4. sõrmel paiknev nahamarrastus tekitatud

lühikest aega enne surma ning just vasaku käes 4ndal sõrmel kandis kannatanu klotsersõrmust

(kd II, tl 128, 139). Üldjuhul ei vigasta ehtekandja endalt ehteid eemaldades ennast seda tehes

ning tõik, et mitu kümnendit ehteid kandnud OC.L-i sõrmuse sõrmel on lühiaegselt enne

surma tekitatud vigastus kinnitab samuti, et isik ei eemaldanud endalt ehteid ise ega andnud

vabatahtlikult üle.

116. Kohus on eelpool punktis 86 tuvastanud, et kannatanu surm ei saanud saabuda enne

13.11.2024 kell 13.08, aga mitte ka hiljem kui 17. novembri 2024 õhtul. 15.03.2025

vaatlusprotokollis on kogutud tõenditele tuginedes tehtud kokkuvõte Artur Raigi

liikumisteekonna ja tegevuste kohta 13.11.2024 ning kohus on tuvastanud, et Artur Raig

viibis 13.11.2024 ajavahemikul 13:08 kuni 13:49 kannatanu elukohas. Peale seda käis

süüdistatav lühiajaliselt kodus, saabudes sinna kell 13.54 ja lahkudes sealt kell 14.07,

suundudes juba kannatanu ehetega pandimajja, kus on tema viibimine fikseeritud alates kell

14.35 (kd IV tl 58-62). Arvestades sõrmuse eemaldamise asjaolusid ning seda, et käeketi

eemaldamine toimus ekspertiisiakti kohaselt kannatanu surma saabumise hetkel või

peale surma saabumist ja kell 13.49 oli süüdistatav juba lahkumas koos ehetega

kannatanu elukohast kodu ning seejärel pandimaja poole, saab järeldada, et kannatanu

surm saabus lühiajaliselt enne eelmärgitud aega. Süüdistatava poolt kannatanu elukohas

viibitud aegajavahemik kell 13.08-13.49 oli piisav, et vigastada kannatanut võtmaks temalt

ehted. Sellele, et C.L tapeti 13.11.2024 pealelõunasel ajal viitab ka kannatanu C.L-i telefoni

vaatlus. Sellest nähtub, et C.L kasutas 13.11.2024 oma telefoni aktiivselt kuni kella 13:08ni,

peale seda telefoni kasutus lakkas ning kell 15:03 ta kõnele ei vasta.

117. Seda, et C.L-i tapjaks oli just Artur Raig kinnitavad asjaolud, et C.L-i parema käe kahe

küüne alt on leitud Artur Raigi DNA-d ning Artur Raigi jalanõudelt ning nahkjopelt leiti C.L-

i DNA-d.

30.11.2024 viidi läbi läbiotsimine Artur Raigi elukohas XXX. Läbiotsimisprotokollist koos

fototabeliga (kd III tl 37-48) nähtuvad esemed, mis leiti ja kaasa võeti: Musta värvi meeste

jalanõud ,, Mustang“ (pakend nr 1); Musta värvi meeste jalanõud ,,Bull boxer“ (pakend nr 2);

Meeste jalanõud, Tommy Hilfiger“ (pakend nr 3); 3 paari meeste sokke (pakend nr 4); Sinist

värvi teksapüksid, Tommy Jeans“ (pakend nr 5); Musta värvi meeste nahktagi ,,Tommy

Tailor“ (pakend nr 6); Hall õlgadel olevate mustade triipudega ,,adidas“ kirjaga t-särk (pakend

nr 7); 200-eurosed suveniir rahatähed (4tk) (pakend nr 8). Fotografeeritud on kortermaja

väljast ja korterit seest ning kaasavõetud esemeid.

03.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on fotografeeritud xxx läbiotsimisel ära võetud Artur

Raigi jalanõusid, nahktagi, teksapükse ja võtmekimpu ning märgitud esemetel kohad, kust on

võetud DNA-proovid (kd IV tl 90-115).

10.01.2024 ekspertiisi aktist nr 24E-GE01130-01 nähtub, et C.L-i parema käe küünelt P1 ja

P2 on leitud Artur Raigi DNA-d. Sündmuskoha vaatluse protokollis on selgitatud, et

kaapeproovid küüne alt on pandud konteineritesse ja markeeritud numbritega 1-10, mis vastab

sõrmede järjestuse numeratsioonile. Loetlemist on alustatud parema käe pöidlast lõpetades

vasaku käe väikse sõrmega (kd II tl 47). Seega proovid P1 ja P2 on vastavalt võetud parema

käe pöidla ja nimetissõrme küüne alt. Veel nähtub ekspertiisiaktist, et Artur Raigi parema jala

jalatsi nöörilt on leitud C.L-i DNA-d. 200-euroselt suveniirrahalt on leitud Artur Raigi DNA-

d. Käeketilt on leitud C.L-i DNA-d (kd IV tl 116-130). 07.02.2025 on läbi viidud DNA-tõendi

kaalu hindamise ekspertiis. Selles on leitud, et ühe C.L-i parema käe küünelt võetud proovis

on Artur Raigi DNA tõenäosusega 1018 ja teises C.L-i parema käe küünelt võetud proovis on

Artur Raigi DNA tõenäosusega 1017. Artur Raigi parema jala jalatsi nöörilt võetud proovis on

C.L-i DNA tõenäosusega 1015 (kd IV tl 131-137).

23.12.2024 viidi läbi täiendav vaatlus, kus vaadeldi Artur Raigi nahkjopet, otsiti verejälgi ja

võeti DNA-proove. Vere jälgede esiletoomiseks pihustati nahkjope esiküljele lahust

LUMISCENE. Positiivne reaktsiooni ehk luminestseeruv helendamine tekkis parempoolse

varruka äärest 29 cm kõrgusel küünaraugu kohal. Helendusega kohalt võeti kolm DNA proovi

(kd IV tl 138-142). 15.01.2025 ekspertiisiaktist nr 25E-GE00007-01 nähtub, et kõigis Artur

Raigi nahkjopelt võetud proovides tuvastati C.L-i DNA (kd IV tl 143-150). 07.02.2025

ekspertiisiaktist nr 25E-GE00114-01 nähtub, et nahkjopelt võetud kolmes proovis on C.L-i

DNA tõenäosustega vastavalt 1019, 1018 ja 109 (kd IV tl 151-157).

118. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et tema vägivalda C.L-i suhtes ei kasutanud, ei löönud

teda (kd V tl 160 pöördel). 13ndal oli keha kokkupuude ainult see, et hoidis ta käest kinni ja

see oli kõik. Hoidis käest siis, kui ta seda kuldketti hakkas enda käe pealt ära rebima (kd V tl

162 pöördel). Süüdistatav ei osanud selgitada seda, kuidas võis sattuda tema biloloogiline

materjal C.L-i küüne alla, kuna ta ei tea, mis selle bioloogilise materjali all mõistetakse.

Seoses nahktagiga avaldas süüdistatav, et sülg on ka. C.L, nagu ta purjus oli, siis ta jutustas ja

tatti lendas. Kuidas DNA küüne alla sattus arvas süüdistatav, et see võis juhtuda momendil

kui käeketi võttis ära, aga ei mäletanud, et C.L kriimustanud teda kuidagi oleks (kd V tl 158

pöördel). Kas lihtsalt vägivallavaba kontakti neil oli, vastas süüdistatav, et meesterahvastel on

komme vahepeal, kui lähed ära, annad kätt ja siis kas patsutad õla peale, paned õlad kokku. C.

on vanem meesterahvas ka, tal oli selline komme (kd V tl 165). Kui leidis C. hiljem sellisest

seisundist nagu kirjeldas, siis puutus kannatanut nii, et jalaga toksis vastu tema jalga. Rohkem

ei tule ette, et oleks puutunud (kd V tl 162 pöördel). Süüdistatava arvamus on, et selle taga

peab olema keegi, kes kõige rohkem kasu saab. Süüdistatav tõi välja, et asi ei ole kuldehetes,

rohkem kinnisvaras ja märgib, et üks tunnistaja ütles, et C. oli rääkinud, et tahab seda kõike

pärandada ühele lapselapsele, siis oleks üks vendadest pärandusest üldse ilma jäänud. Tema ei

tea, kes seda tegi, aga temal on omad kahtlused (kd V tl 157 pöördel).

119. Artur Raigi elukohas olevalt xxx kaamera salvestiselt nähtub, et Artur Raig kandis

13.11.2024 nahktagi ning tumedaid jalanõusid. Läbiotsimise käigus võeti Artur Raigi

elukohas ära nahktagi ning jalanõud „Mustang“, millelt ekspertiisi käigus leiti C.L-i

bioloogilist materjali. Seda, et süüdistataval ja kannatanul pidi olema vahetum kokkupuude

näitab see, et Artur Raigi nahktagi parempoolse varruka küünaraugu kohalt leiti C.L-i

bioloogilist materjali. Seejuures leiti nahktagilt bioloogilist materjali kohast, kus tuvastati

verejäljed. Kohtu hinnangul ei saanud C.L-ile kuuluv bioloogiline materjal sattuda jalatsi

nöörile viisil nagu kirjeldas seda Artur Raig: toksates C.L-i jalaga. Selliselt leiab kontakt aset

jalatsi nina, mitte pealispinna ja paelte kohalt ning DNA kanduks samuti jalatsi ninale, mitte

paeltele. Ka see, et C.L-i kahe parema käe küüne (pöidla ja nimetissõrme) alt leiti Artur Raigi

DNA-d kinnitab vahetu kontakti olemasolu.

120. Teistelt Artur Raigi riietelt, särgilt ja teksapükstelt, mingeid jälgi ei leitud, mis on

selgitatav sellega, et Artur Raigi abikaasa A.G. oli riideid vahepeal pesnud. A.G. rääkis, et tal

oli Arturiga novembrikuus enne Arturi kinnipidamist peretüli. Pakkis Arturi asjad kokku Nike

spordikotti. Mis ei mahtunud, pani mustadesse prügikottidesse. Kottidesse pani enne kui pesi,

aga pärast lepiti ära ning mõned riided olid sellised, mis vajasid pesu. Siis ta ütles, et pane

need pessu, ta peseb ära, hakkab tumedat pesu pesema, pane need sinna korvi. Pesi Arturi

erinevaid riideid, see oli 2024 novembri keskpaik (kd I tl 194). Kinni peeti Artur Raig alles

29.11.2024.

121. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul Artur Raigi ütlused selle kohta, et tema

C.L-i ei tapnud ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus teiste kohtus uuritud

tõenditega. Seetõttu jätab kohus Artur Raigi vastavasisulised ütlused tõendikogumist

kõrvale.

122. Süüdistatav selgitas, et oleks lollus, kelleltki niimoodi tapmisega midagi ära võtta ja siis

kohe pandimajja viia, see on puhas vahele jäämine (kd V tl 157 pöördel). Kohtu hinnangul

tõukas Artur Raigi seda tegu tegema ja kohe ehteid pantima asjaolu, et tal olid rahalised

raskused ja tal oli kiiresti raha vaja.

Artur Raigil ei olnud ametlikku töökohta, tal puudusid arvetel rahalised vahendid ning tal olid

suured võlad. Töötamise registrist nähtub, et Artur Raigil oli viimane ametlik töökoht

ettevõttes Barbosa OÜ 01.07.2022 kuni 30.11.2022. Peale seda ametlikku töökohta

registreeritud ei ole (kd IV tl 198-199). Artur Raigi arvelduskonto väljavõttelt Swedbank AS-

st ajavahemikul 01.06.2024-30.11.2024 nähtub, et sellel ajaperioodil kandeid toimunud ei ole,

konto alg- ning lõppsaldo on 0,96 eurot (kd V tl 1-2). Artur Raigi arvelduskonto väljavõttelt

Luminor Bank AS-st ajavahemikul 01.06.2024-30.11.2024 nähtub, et sellel ajaperioodil

kandeid toimunud ei ole, konto algsaldo ning lõppsaldo on 0,00 eurot (kd V tl 3-4).

Päringutest pankadesse nähtub, et Artur Raigil ei ole arvelduskontot SEB pank AS-is, LHV

Pank AS-is, Coop Pank AS-is, Bigbank AS-is, Citadele banka Eesti filiaal AS-is ega TBB

Pank AS-is (kd V tl 5-10). Rahalised liikumised toimusid vaid Artur Raigi Leedu panga

Revolut Pank UAB kontol. 13.11.2024 seisuga on Artur Raigil sellel kontol 55 eurot, mis on

samal päeval kell 20:53 kantud A.G.i kontolt (kd V tl 12-23). Artur Raigilt mõisteti 2024.a

septembris välja elatis enda täisealise lapse kasuks, mida nähtuvalt Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja vastusest ta maksnud pole (kd V tl 60-62, tl 26-31). Artur Raigi suhtes

on menetluses kokku 19 täitemenetlust, neist kõige suurem on elatisvõlg 53 620,56 eurot (kd

V tl 26-31).

See, et Artur Raigil olid rahalised raskused tuleb välja ka Artur Raigi vestlusest abikaasa

A.G.iga perioodil 21.11.2024-29.11.2024. Vestlusest käib läbi rahapuudus, Artur Raig

avaldab muuhulgas, et asub maal ja ei saa xxx koju minna, kuna ei ole raha osta autole kütust

(kd IV tl 175-179).

A.G. rääkis kohtuistungil, et sügisel 2024 Artur Raigil ametlikku töökohta ei olnudki, aga oli

erinevaid haltuurasid. Ei oska vastata, miks ta ei ole käinud ametlikult tööl. Pere

elatusvahendite eest hoolitses A.G. pigem rohkem. Artur ka, kui tegi mingit tööd, siis olid

mõned rahad, aga enamus oli A.G.i oma. Novembris 2024 Artur pigem tegi kodus remonti.

Mingit tööd ta ikkagi tegi ka. Päevasel ajal Artur viibis kodus. Tunnistaja selgitas, et teab

seda, kuna kui nad suhtlesid, siis ta vastas, ta on kodus. Remondi tegemiseks tulid vahendid

tunnistajalt. Artur Raig panustas tööga. A.G. selgitas, et loomulikult andis Arturile raha, sest

neil oli pere ja Artur käis vahepeal poes ja naine andis temale vahendid, et ta ostis sööki,

ehitusmaterjali ja muid perega seotud asju. Niimoodi, et andis temale alkoholi jaoks raha,

seda ei olnud (kd I tl 187 pöördel-188). A.G. avaldas, et küsis vahepeal süüdistatavalt raha, ta

andis kui haltuurat tegi. Iga päev küsis Artur Raigilt, millal ta tööle läheb. Novembris 2024

tunnistaja palus igapäevaselt raha. Novembris süüdistatav pani talle raha arvele, SEB kontole

ja see summa oli 1500-1600 eurot kui ei eksi. Viimastel kuudel ta ei olnud nii suurt summat

andnud. Raha päritolu kohta ütles Artur Raig, et tegi haltuurat. Inimene maksis temale. Peale

oma varasemate ütluste meenutamist tuli tunnistajale meelde, et süüdistatav mainis varem, et

saab haltuura raha 1700 eurot (kd I tl 188 pöördel-189 pöördel). Tunnistaja rääkis veel, et

novembri-oktoobri kuus läks lapse raha kaduma 400 eurot. Selle taga oli süüdistatav, kes

tunnistas seda küsimise peale. A.G. ei osanud öelda, milleks süüdistataval oli raha vaja, ta ei

öelnud. Novembris 2024 olid ka ehted kaduma läinud, mis olid kingitud vanaema, isa, ema ja

teiste sugulaste poolt. Nende kadumise taga oli Artur Raig. Sai teada kui küsis temalt otse.

Artur seletas, et viis kuhugi, varsti toob tagasi. Novembrikuus tunnistaja avastas, et ta on need

ehted tagastanud. Leidis need üles pärast politsei poolt läbiviidud läbiotsimist (kd I tl 191-191

pöördel).

Artur Raig kasutas aktiivselt Leedu panga kontot, mille kohta on olemas 17 päeva pikkuse

perioodi väljavõte. Leedu panga Revolut Pank UAB vastusest nähtub, et Artur Raig avas

konto Revolut Pangas 12.04.2023. Väljavõttelt ajavahemiku 12.11.2024-29.11.2024 kohta

nähtub, et kui raha on kontole laekunud, on Artur Raig selle lühiajaliselt peale laekumist

kandnud hasartmängukeskkonda Unibet (kd V tl 11-23). Kogu vaadeldud perioodil kontole

jõudnud raha liikus Unibetti, välja arvatud ühekordne ost Maximas 19.11.2024 summas 21,60

eurot ning makse A.G.ile 15.11.2024 summas 250 eurot. Vaadeldud 17 päeva jooksul on

Artur Raig kandnud 29 korral raha Unibeti korraga summades alates 11 kuni 250 eurot, kokku

summas 1385,40 eurot. Süüdistatav selgitas ise, et kasiinodes ta mängimas käinud ei ole, kuid

tunnistas, et aegajalt mängis Unibetis (kd V tl 163 pöördel). Rahapuuduse kohta andis

süüdistatav kohtu hinnangul vastuolulisi ütlusi. Ta selgitas, et kui 13.11.2024 C. juurde läks

siis ütles C., et mingi lahenduse peab leidma, et kasvõi pandime midagi, sest tal oli kiiresti

raha vaja. Raha oli kiiresti vaja, sest kui ise midagi kellelegi välja oled andnud, tahad ikka

tagasi saada ja on vaja mingeid asju maksta (kd V tl 156 pöördel). Samas ütleb süüdistatav, et

tal oli raha viidates, et pandimaja videos on näha, et võtab taskust pataka viiekümneseid välja

(kd V tl 157). Pandimaja salvestisel nimetab Artur Raig väljaostetud ehteid talle elutähtsateks,

eelnevalt uurib, kas need on alles ning ütleb, et on nõus trahvi maksma. Kohtu hinnangul

viitab see, et süüdistatav neid nn elutähtsaid ehteid varem välja ostnud ei olnud sellele, et tal

ei olnud selle jaoks varasemalt vahendeid.

Kokkuvõtlikult järeldub kohtu hinnangul uuritud tõenditest, et novembris 2024 olid Artur

Raigil rahalised raskused. Ta varastas isegi lapse raha 400 eurot ning võttis kodust kuldehteid

eelduslikult pantimiseks, kuivõrd tõi need hiljem tagasi. Artur Raigi naine A.G. avaldas

kohtuistungil, et pere elatusvahendite eest hoolitses pigem tema ja ta igapäevaselt küsis raha

Artur Raigi käest. 13.11.2024 sai Artur Raig pandimajast 3003 eurot. Nagu tõenditest nähtus,

pani Artur Raig 1750 eurot A.G.i SEB panga arveldusarvele ja sealt kanti 1053 eurot XXX

korteriühistule. 12.11.2024-29.11.2024 perioodil kandis Artur Raig kokku 1385,40 eurot

Unibeti. 29.11.2024 oli tal raha otsas. Artur Raigi telefoni vaatlusest nähtus, et 29.11.2024 ta

kirjutas naisele, et ei saa koju Tartusse tulla, kuna ei ole raha autole kütust osta. Samal ajal oli

ta kulutanud järjepidevalt raha netikasiinole.

See, et Artur Raig on püüdnud enda rahalisi raskusi ka varasemalt lahendada ebaseaduslikul

teel nähtub tema karistusandmetest. Artur Raigil on kehtiv karistus Soomes toime pandud

pettuse sealhulgas kelmuse eest.

123. Hinnates kõiki tõendeid kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et Artur Raig

13.11.2024 ajavahemikul 13:08 kuni 13:49 sõitis enda kasutuses oleva sõidukiga Citroën

C4 Cactus, registreerimismärgiga xxx C.L-i kodusele aadressile xxx. Eesmärgiga saada

enda kätte C.L-i poolt kantavad ehted, sisenes süüdistatav C.L-i elukohta, lõi elamu

köögis viibivale C.L-ile kolmel korral tuvastamata siledaservalise ühe teritatud servaga

torke-lõikeriistaga tugevate löökidega eesmise kehatüve piirkonda – ühel korral

vasakule rindkeresse ja kahel korral kõhtu. Vahetult pärast C.L-i ründamist eemaldas

Artur Raig ehete ebaseadusliku omastamise eesmärgil C.L-i kaelast kinniti avamisega

kullast kuldketi ristiga, vasaku käe randmelt keti katki rebimise teel kullast käeketi ja

vasaku käe 4. sõrmel paikneva kullast klotsersõrmuse, s.o ehted väärtusega vähemalt

3003 eurot ning lahkus hoonest.

124. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes nii tapmise (§

113) kui ka röövimise (§ 200) koosseisu. Sisuliselt peab süüdlane asja äravõtmiseks

kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes seejuures surma suhtes otsese

või kaudse tahtlusega. Kui süüdlase kavatsetus hõlmab ka tapmise, ehk kui tapetakse selleks,

et hõivata ohvri vara, on tegemist tapmisega omakasu motiivil6. Röövimine KarS § 200

mõttes seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

toime pandud vägivallaga.

Ekspertiisiakti kohaselt on C.L-i surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku

kopsu ülasagara ja südamepauna vigastusega ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad

peensoole, soolekinnisti ja suurrasviku vigastusega. Vigastuste tüsistusena esinesid äge

verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust vasakpoolse suuremahulise veririnna ja

keskseinandi nihkumisega paremale ning vähese verikõhuga, vasakpoolne mõõdukas õhkrind

ning vere aspiratsioon, mille koostoimel tekkis äge hingamis- ja südame-

vereringepuudulikkus. Leidis tuvastamist, et need vigastused tekitas kannatanule Artur Raig.

Põhjuslik seos Artur Raigi teo ning tagajärje vahel on olemas, kuivõrd juhul kui Artur Raig ei

oleks kannatanut vigastanud, ei oleks isik antud asjaoludel surnud.

Artur Raig täitis oma tegevusega kohtu hinnangul nii tapmise kui ka röövimise koosseisu.

Artur Raig soovis saada enda valdusesse C.L-i ehted ning kasutas selleks vägivalda, lüües

kannatanut kolmel korral noaga. Sellise tegevusega põhjustas ta kannatanu surma.

Süüdistatava tekitatud vigastused tingisid kannatanu surma. Vahetult pärast kannatanu

ründamist, võttis Artur Raig kannatanu ehted. Seega täitis Artur Raig oma teoga KarS § 114

lg 1 p 5 koosseisu.

6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 114 komm. 6.2.

125. KarS § 15 lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 alusel

jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik

paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. KarS § 16 lg 3

sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Leidis tuvastamist, et Artur Raigil olid

rahalised raskused ning tal oli raha vaja. Artur Raig teadis kannatanut C.L-i varasemalt,

teadis, et kannatanu elab üksi ning tal on kullast ehted. Artur Raig avaldas abikaasale, et saab

novembris raha 1700 eurot. Selleks oli tal plaan röövida ehted C.L-ilt. Seega tegutses Artur

Raig Röövimise osas kavatsetult. Ta sõitis C.L-i elukohta ning kasutades ära seda, et

kannatanu oli purjus ega suutnud vastupanu osutada, kasutas tema suhtes vägivalda ning

röövis temalt kuldehted. Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav tapmise osas otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et süüdistatav seadis

eesmärgiks kannatanu tapmise, vaid kohtu hinnangul oli tema nö liikumapanevaks jõuks soov

saada enda valdusesse kuldehted, milleks ta kasutas vägivalda, kuivõrd vabatahtlikult

kannatanu neid ei oleks andnud. Saab tuvastada, et lüües C.L. kolm korda terariistaga rindkere

piirkonda, teadis süüdistatav ja möönis, et sellise tegevuse tagajärjeks on tõenäoliselt

kannatanu surm ning ta täidab mh KarS § 113 koosseisu.

126. Süüdistatava käitumises esinevad KarS § 114 lg 1 p 5 süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

127. Kõiki eeltoodud kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis

hinnates kohus leiab, et süüdistatava Artur Raigi poolt toime pandud tegu vastab KarS

§ 114 lg 1 p 5 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida. Artur Raigi süü KarS §

114 lg 1 p-s 5 kirjeldatud teo toimepanemisel on leidnud täielikku tõendamist.

Süüdistatav Artur Raig tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda

tuleb karistada.

(II)

Karistus

128. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS

§ 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

129. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

130. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

131. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-

76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

•

Karistus KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 1572 lg 1 ja KarS § 349

järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest

132. KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 213 lg 2 p 1 ettenähtud teo toimepanemise eest näeb

seadus karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

133. KarS § 1572 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

134. KarS § 349 ettenähtud teo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise

karistuse.

135. A.G.i nimel 01.12.2023 ja 21.12.2023 laenu võttes pani Artur Raig toime arvutikelmuse

ehk KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Mõlemal korral kasutas Artur Raig

ebaseaduslikult A.G.i isikuandmeid tema nõusolekuta ning realiseeris seega ka KarS § 1572 lg

1 ette nähtud kuriteokoosseisu. 01.12.2023 kasutas Artur Raig A.G.i ID-kaarti eesmärgiga

omandada õigusi ja vabaneda kohustustest ning realiseeris ka KarS § 349 ette nähtud

kuriteokoosseisu, so kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti selleks,

et omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

136. A.G.i nimel 13.12.2923 laenu võttes pani Artur Raig toime kelmuse ehk KarS § 209 lg 2

p 1 kvalifitseeritava teo. Selleks kasutas Artur Raig A.G.i isikut tuvastada võimaldavaid

isikuandmeid tema nõusolekuta ehk realiseeris seega ka KarS § 1572 lg 1 kuriteokoosseisu,

samuti kasutas A.G.i ID-kaarti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest ehk

realiseeris ka KarS § 349 kuriteokoosseisu. Süüdistatav realiseeris ühe teoga kõik kolm

koosseisu.

137. Seega on Artur Raig pannud muu hulgas toime 3 järgnevat tegu:



KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1 ja § 349 koosseise täitev tegu 01.12.2023 seoses IPF

Digital AS-iga;



KarS § 209 lg 2 p 1, 1572 lg 1 ja § 349 koosseise täitev tegu 13.12.2023 seoses

Multitude Bank p.l.c-ga ning



KarS § 213 lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 koosseise täitev tegu 21.12.2023 seoses Placet

Group OÜ-ga.

Tartu Ringkonnakohus on 10.04.2025 kohtulahendis asjas nr 1-23-5850 p-des 51-53 toonud

välja analoogse olukorra kohta, kus isik oli toime pannud erinevaid tegusid, mis täitsid

osaliselt samu koosseise, et isikule ei saa mõista ühe ja sama paragrahvi järgsete erinevate

tegude eest erinevaid karistusi – tarvis on mõista üks karistus. Seda seetõttu, et niisugusel

juhul on tegemist üheliigilise kogumiga ja sellist kogumit ei loeta mitmeks teoks liitkaristuse

moodustamist reguleerivate eeskirjade tähenduses ning sellises olukorras (korduvus) tuleb

isikule mõista üks karistus. Seega mõistab kohus Artur Raigile eelloetletud tegude eest ühe

karistuse, sest tegude puhul esinevad üheliigilised kogumid läbi KarS §-de 213, 1572 ja 349.

138. Leidis tuvastamist, et Artur Raig võttis kolmel korral oma abikaasa nimel kiirlaene

kavatsuseta neid tagasi maksta, kasutades selleks abikaasa isikuandmeid varjamaks enda

isikut ning enda poolt kelmustegude toimepanemist. Kahel juhul kasutas süüdistatav ka

kannatanu ID kaarti. Ühe saadud laenu kandis A.G. kohe tagasi kui selle avastas, kuid teistest

laenudest (vastavalt 3500 ja 1000 eurot) sai A.G. teada alles siis kui need olid loovutatud juba

inkassofirmale. Kuigi süüdistatav täitis oma käitumisega mitu koosseisu ning pani antud teod

toime kasutades ära lähedussuhtest tulenevat usaldust, jäi tekitatud kahju siiski pigem

väikseks. Samuti avaldas kannatanu, et peale nõuete loovutamist inkassofirmadele, sõlmis ta

nendega tasumiskokkulepped, tasudes nõudeid ka Arturi poolt toodud pereraha arvelt (kd I tl

193).

139. Kergendavad asjaolud puuduvad, mh ei tuvasta kohus puhtsüdamlikku kahetsust,

kuivõrd seda ei ole ka üheselt väljendatud. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 4 alusel

süüteo toimepanemine pereliikme suhtes. A.G. avaldas kohtuistungil, et ta abiellus Artur

Raigiga 2012. aastal ja elasid koos xxx aadressil. Abielu lahutati 28.05.2025.

140. Kokkuvõtlikult hindab kohus Artur Raigi süü suuruse keskmisest väiksemaks.

141. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Artur Raig tuleb tunnistada süüdi KarS § 213 lg 2

p 1, § 1572 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja talle tuleb mõista KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.



KarS § 121 lg 2 p 3

142. KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse.

143. Leidis tuvastamist, et Artur Raig pani toime ühes episoodis kehalise väärkohtlemise enda

sõbra poja S.F-i vastu. Artur Raig haaras sõiduautoga linnatänaval sõitmise ajal tekkinud tüli

käigus sõidukijuhi S.F-i peast, tõmmates seda enda poole ning seejärel lõi Artur Raig parema

käe rusikaga vastu S.F-i vasakut põsesarna. Selle tulemusel sõitis auto teelt välja

lumehunnikusse. Kohus arvestab, et ründe tagajärjel ei tekkinud kannatanule raskeid ega

kestvaid vigastusi. Ka lõi süüdistatav kannatanut vaid ühe korra ning tegemist ei olnud

korduva intensiivse või valimatu peksmisega käte ja jalgadega. Kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus hindab Artur Raigi süü suuruse keskmisest oluliselt väiksemaks.

144. Samas tuleb arvestada, et tegemist ei ole süüdistatava jaoks esimese kehalise

väärkohtlemisega ning karistusregistrist nähtub, et Artur Raigil on ka üks kehtiv karistus KarS

§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 2020 aastal, mille eest karistati

teda 2022 aastal. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise

eest ning käesolevalt kasutas ta 2024 aasta veebruaris vägivalda endast oluliselt noorema isiku

suhtes, linnatänaval mootorsõiduki juhtimise ajal, millise ründe tagajärjed võinuks olla ka

oluliselt raskemad, ei pea kohus võimalikuks antud teo eest rahalise karistuse määramist.

145. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Artur Raigile tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni

keskmise määra, s.o 9 kuud vangistust.



KarS § 114 lg 1 p 5

146. KarS § 114 lg 1 p 5 sanktsioon näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase

või eluaegse vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust.

147. Leidis tuvastamist, et Artur Raig pani toime C.L-i tapmise seoses röövimisega. Artur

Raig oli varem C.L-iga kokku puutunud seoses plekitööde tellimisega, ta teadis, et C.L-il on

kullast ehted, mida ta igapäevaselt kandis ning ka seda, et C.L elab üksi. Süüdistatav kasutas

ära tööalasest kokkupuutest tulenevat usaldussuhet, mis tingis selle, et ta võeti kannatanu

juures sinna saabumisel vastu ja läks 13. novembril pealelõunasel ajal C.L-i juurde ning

saamaks enda valdusesse kannatanu ehteid, kasutas kannatanu suhtes vägivada, lüües torke-

lõikeriistaga tugevate löökidega kolmel korral C.L-ile kehapiirkonda. Peale seda eemaldas

Artur Raig kannatanult ehted ning viis pandimajja. Sellise käitumisega näitas süüdistatav üles

selget hoolimatust inimelu suhtes.

148. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 alusel

kuriteo toimepanemine abitus seisundis inimese vastu. Ekspertiisiakti kohaselt

toksikoloogiauuringul leiti C.L-i verest 2,43 mg/g ja uriinist 3,48 mg/g etanooli. Võttes

arvesse C.L-il lahanguleiuna ilmnenud maksa rasket rasvväärastust, on alust arvata, et vere

etanoolisisaldus 2,43 mg/g põhjustas tal kliiniliselt väljendunud raske joobe, mis takistas C.L-

il vahetult enne surma vastupanu osutada ja ümbrust adekvaatselt tajuda (kd II tl 87). Samuti

ei tuvastatud C.L-i kehal tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi (kd II tl 89). Kohtu

hinnangul on Artur Raigi süü keskmisest suurem.

149. Artur Raigi näol on tegemist varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Artur Raigil on

käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest üks oli kehtiv kuriteo toimepanemise ajal

ning teine on määratud välisriigis peale käesolevas menetluses arutatavaid sündmusi teo eest,

mis on toime pandud enne käesolevas menetluses arutatavaid sündmusi. 30.03.2022 karistati

teda KarS § 121 lg 1 alusel 5 kuu pikkuse vangistustega 1 aastase katseajaga, milline karistus

oli kehtiv ka kõnealuse mõrva toimepanemise ajal. 28.01.2025 karistati Artur Raigi Soome

kohtu poolt 2019 aastal toime pandud kelmuse eest 6 kuu pikkuse vangistusega (kd V tl 56-

59). Samuti on kohus tuvastanud, et enne kõnealuse mõrva toimepanemist, oli süüdistatav

sama aasta veebruaris kasutanud vägivalda oma sõbra poja suhtes. Eelnevast järeldub, et

Artur Raigile ei ole võõras ei vägivald, ega rahaliste vahendite hankimine kuritegelikul teel.

150. Võttes arvesse Artur Raigi süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, karistuse

eesmärke, süüdistatava isikut ja ühe raskendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et

süüdistatavat tuleb KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada 16 aasta

pikkuse vangistusega, milline vastab teo raskusele ja karistuse eesmärkidele. Vangistus

sellises määras on vajalik Artur Raigi mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi

süütegusid ning on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides.



Kogum ja liitkaristus

151. KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg 2

ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Artur Raigile 17

aastat vangistust.

152. Tõkend – vahistamine – tuleb Artur Raigi suhtes jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29. novembrist 2024.

(III)

Tsiviilhagi

153. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

154. Kannatanu C.L on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude summas 2160 eurot, mis

tekkis tal seonduvat matusekulutustega, täpsemalt seoses krematooriumi teenusega 1030

eurot, matusetalituse muusikaga 200 eurot, hauakaevamisega 570 eurot ja peielauaga 360

eurot (kd I tl 195-196).

155. Süüdistatav vaidles tsiviilhagile vastu, kuivõrd ei ole seda tegu toime pannud (kd I tl

179).

156. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud

kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt

kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS

§ 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu surma põhjustamisega.

157. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud. Kohus on eelpool

tuvastanud, et C.L-i surma põhjustas oma tegevusega Artur Raig. C.L-i pojale C.L-ile tekkis

kahju Artur Raigi õigusvastase ja süülise käitumise tulemusena. Kui Artur Raig ei oleks

kuritegu toime pannud, ei oleks kannatanul C.L-ile antud asjaoludel tekkinud ka varalist

kahju.

158. C.L-il tekkinud kahju olemasolu ja suurus on dokumentaalselt tõendatud. Matusekulusid

kinnitavad kohtule esitatud arved. Tallinna Krematooriumi AS 05.12.2024 arve kohaselt on

C.L-il kulunud erinevatele matusega seonduvatele teenustele ja esemetele kokku 1030 eurot.

OÜ Sabina on 08.12.2024 esitanud toitlustuse (peielaua) eest arve summas 360 eurot.

Greivoteenused OÜ on 08.12.2024 esitanud arve B.Z hauakaevamise, kandjate ja kinni

ajamise eest summas 570 eurot. Heidi Nigul FIE on esitanud 08.12.2024 arve matusetalituse

muusika eest summas 200 eurot (kd I tl 197-201).

159. C.L tasus C.L-i matustega seotud kulud. Kriminaalasjast nähtuvalt on C.L matuse

korraldamisega kandnud kulusid kokku summas 2160 eurot. VÕS 129 lg 2 kohaselt

hüvitatakse surma põhjustamisest tekkinud kuludest eelkõige mõistlikud matusekulud ning

seega peab kohus hindama, kas tegemist on mõistlike kulutustega. Hinnates kohtule esitatud

arveid leiab kohus, et tegemist on mõistlike ja vajalike kulutustega, mis ei ole ülemäärased

ega ülepaisutatud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt

kannatanu C.L-i kasuks välja mõistmisele.

(IV)

Menetluskulud

160. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on

kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

161. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Artur Raigi kaitsjale Anu

Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 2210,64 euro ulatuses: 252,54 eurot

(V kd tl 109-112), 362,34 eurot (V kd tl 113-116), 109,80 eurot (V kd tl 117-120), 95,16 eurot

(V kd tl 121-124), 87,84 eurot (V kd tl 125-128), 161,04 eurot (V kd tl 129-132), 87,84 eurot

(V kd tl 133-136), 527,04 eurot (V kd tl 137-140), 527,04 eurot (V kd tl 141-144) ja kohtus

2525,88 eurot, kokku 4736,52 eurot.

162. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on Artur Raigi poolt tasumisele kuuluvateks

menetluskuludeks ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi (24E-AOS01191-01/TRT270) kulud

summas 1482,03 eurot (kd II tl 89-90), kujutiseekspertiisi (25E-IV00004) kulud summas 930

eurot (kd III tl 178), DNA-ekspertiisi kulud summas (24E-GE01130-01) 13 020 eurot (kd IV

tl 129) ja (25E- GE00007-01) 1680 eurot (kd IV tl 149), DNA-tõendi kaalu hindamise

ekspertiis (25E-GE00113-01) 210 eurot (kd IV tl 136) ja (25E- GE00114-01) 210 eurot (kd

IV tl 156). Kokku 17 532,03 eurot.

163. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kuulub menetluskulude hulka sõiduki teisaldamise tasu

summas 209,84 eurot (kd V tl 145).

164. Menetluskulu hulka kuulub ka KrMS § 175 lg 1 p 9 tulenevalt sundraha, mis on KrMS §

179 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt

2215 eurot.

165. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 24 693,39 eurot (4736,52 +17 532,03 +209,84

+2215= 24 693,39).

166. Kaitsja taotles menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja ositi tasumisele määramist.

Käesolevas kohtuotsuses leidis tuvastamist, et süüdistatav pani toime korduvalt kelmuseid

ning raske isikuvastase kuriteo, mis oli ajendatud varalise kasu saamise eesmärgist.

Vangistusele eelneval ajal puudus ka Artur Raigil sissetulek ning tal on arvukaid võlgnevusi

täitemenetluses, millest võib järeldada, et isiku materiaalsed võimalused menetluskulude

koheseks ja terves ulatuses tasumiseks on vähesed. Samuti on kinnipidamisasutuses

sissetulekute saamise võimalused piiratud. Kohus peab põhjendatuks arvestades nii

menetluskulude suurust, kui Artur Raigi majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise

väljavaateid, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 8231,13 eurot riigi kanda

ning ülejäänud osa, s.o 16 462,26 eurot mõista välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda

ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(V)

Asitõendid

167. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite

ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

168. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale

talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste

puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega

puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks

olevate CD ja DVD plaadiga. Samalaadse andmekandjaga on tegemist mälupulga näol. Seega

ei ole kohtu hinnangul ka vajadust eraldi otsustust kriminaalasja materjale talletava mälupulga

materjalide juurde jätmiseks.

169. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse

või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada

kohtuotsuse jõustumisel telefoni vaatluse käigus tehtud koopiad, raportfailid, andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb samuti hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud

asjad:

-

Pakend OP1- C.L-i (ik xxx) surnukehalt võetud sõrmejäljed

-

Pakend OP2 - C.L-i (ik xxx) surnukeha parema käe peopesast valmistatud jäljend

-

Pakend OP3 - C.L-i (ik xxx) surnukeha vasaku käe peopesast valmistatud jäljend

-

Pakendid nr 3; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5; 3.6; 3.7; 3.8; 3.9; 3.10; 3.11; 3.12; 3.13 -

sigaretikonid WINSTON (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend nr 3.14; 3.15; 3.16; 3.17; 3.18; 3.19 – sigaretikonid (Xxx SÜNDMUSKOHA

VAATLUS)

-

Pakend nr 13 - hambatikk (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, alustaldrikult elutoa

laualt)

-

Pakend nr 14- kommipaber (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt õllepurgi

kõrvalt)

-

Pakend nr 15- kommipaber (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt kruusi

kõrvalt)

-

Pakend nr 16 - ostutšekk (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, elutoa laualt)

-

Pakend nr 20 VAATLUS) alussärk surnukeha seljast (Xxx SÜNDMUSKOHA

VAATLUS)

-

Pakend nr 21 – sokid (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend SJK 1 - sündmuskohajälgede kaart kolme tõmmisega numbritega L7.1 ; L12.1;

L12.2 (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L18 - nuga (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L17 – oranž rätik (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend L16 — sinine rätik koos rohelise klambriga (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr LTR3 Pakendis LTRI olevatelt ehetelt võetud DNA-proovid (plastkonteinerid

numbritega 2, 3, 4, 5)

-

Pakend nr 10 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, metallist pudelikorgilt)

-

Pakend nr 11 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, kahvlilt elutoa laualt)

-

Pakend nr 12 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, lusikalt kruusis elutoa

laual)

-

Pakend nr 17 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse lingilt, sisemine)

-

Pakend nr 18 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse luku katteplaadilt, sisemine)

-

Pakend nr 23 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vereplekist jalavanni

pinnal)

-

Pakend nr 24 - DNA-proov (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS, vahekoridori

hoovipoolse ukse luku katteplaadilt, välis)

-

Pakendid L1, L3, L5, L8, L9, L10, L11, L12, L13, - DNA-proovid (Xxx

LÄBIOTSIMINE, ukseava raamilt puutejälgedest)

-

Pakend L19- DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas ukse eluruumi ukselingilt)

-

Pakend L20- DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas ukse keldrisse ukselingilt)

-

Pakend L21 - DNA-proov (Xxx LÄBIOTSIMINE, tuulekojas tagumise välisukse

ukselingilt)

-

Pakend BPG 2.1 - DNA-proov pruuni värvi nahast võtmehoidjalt

-

Pakend BPG 2.2 -DNA-proov musta peaga võtmepea pealt

-

Pakend BPG 2.3 - DNA-proov käekujutisega võtmehoidjalt

-

Pakend BPG 2.4 - DNA-proov võti „Kurzemes" võtmepea pealt

-

Pakend BPG 2.5 - DNA-proov kandilise peaga võtmepea pealt

170. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või

seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või

seaduslik valdaja on teada. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele

või ümbertöötamisele üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse

täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg

3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda) (RKKKo 3-1-

1-103-15, p 9). AÕS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 tulenev valduse seaduslikkuse presumptsioon

annab materiaalõigusliku aluse tagastada asitõend KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel isikule, kellelt

menetleja selle asitõendina ära võttis (RKKKo 3-1-1-84-15, p 10).

171. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Artur Raigile:

-

Pakend nr 1 - MUSTANG meestejalatsid (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 2 -BULL BOXER meestejalatsid (LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 3- TOMMY HILFIGER meestejalatsid (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 5- TOMMY JAMES sinist värvi teksad (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 6-TOMMY TAILOR meeste nahkjope (tagi) (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 4 - kolm paari musta värvi sokke (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 7 - ADIDAS halli värvi T-särk (Xxx LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend BPG2- võtmekimp (Eoste küla, Ülesoo LÄBIOTSIMINE)

-

Plastkonteiner BPG1 - nuga (Eoste küla, Ülesoo LÄBIOTSIMINE)

-

Pakend nr 184912571 - mobiiltelefon SAMSUNG A51

-

Pakend 8 – 200-eurosed suveniirrahad (4tk). 05.02.2025 koostatud asitõendi vaatluse

juures

172. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda pärast kohtuotsuse jõustumist C.L-i pärijale/pärijatele

surnu C.L-ile kuulunud järgnevad esemed:

-

Pakend 1 – valvekaamera mulaaž (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend 2 – valvekaamera mulaaž (Xxx SÜNDMUSKOHA VAATLUS)

-

Pakend LT8589167 - mobiiltelefon ERIFON, laadija ja Micro-SD mälukaart HOCO 32

GB

-

Pakend LT1271774 - tahvelarvuti SAMSUNG Galaxy Tab A7 ja toitejuhe

-

Pakend nr LTRl - kuldehted (üks kaelakett, üks käekett, üks klotsersõrmus).

(VI)

Muud otsustused

173. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle

kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud

taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda

teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

174. Kannatanud A.G. ja C.L on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine

võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt kannatanute

taotletut otsuse resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak

Rahvakohtunik Getter Nukka Rahvakohtunik Siim Saksing