2-24-143333/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-143333

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi K. K. vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post

XXX);

Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS-i ÜHISTEENUSED ja K. K. vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 40 eurot, viivisevõla katteks

17,35 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30 eurot, avaldaja menetluskulu katteks

189 eurot, avaldaja maksekäsuavalduselt tasutud riigilõivu katteks 65 eurot ning

hageja hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu katteks 17,50 eurot, kokku

kompromissi summa 358,85 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:

1.1.1.

10.11.2025 osamakse 50 eurot;

1.1.2.

10.12.2025 osamakse 50 eurot;

1.1.3.

10.01.2026 osamakse 50 eurot;

1.1.4.

10.02.2026 osamakse 50 eurot;

1.1.5.

10.03.2026 osamakse 50 eurot;

1.1.6.

10.04.2026 osamakse 50 eurot;

1.1.7.

10.05.2026 osamakse 58,85 eurot.

1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX

viitenumbriga 715355053.

1.3. Kui kostja tasub osaliselt või hilineb käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt

kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas)

põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise

kuupäevani.

1.4. Kostja poolt käesolevast kohtumääruse resolutsioonist tuleneva maksega

viivitamisel on AS-il ÜHISTEENUSED õigus koheselt sisse nõuda kogu

võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse

jäägi ulatuses.

2. Tagastada riigilõiv 17,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-143333.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 1.1, poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.

6. Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on AS-i ÜHISTEENUSED hagi K. K. vastu võla nõudes.

2. Hageja esitas 16.10.2025 kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud

hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p

4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause

kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel

antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole

vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi

täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud

kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1

p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt

poolte poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud

riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel

tasunud riigilõivu 35 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel

tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot hageja

poolt taotluses nimetatud arvelduskontole.

8. TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib,

et pooled on loobunud kompromisslepingus edasikaebeõigusest kohtumäärusele, millega

kompromiss kinnitatakse, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik