3-24-3128/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3128

Haldusasi

Odden Solutions OÜ kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse

26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud

ehitusloa nr 2312271/08865 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus ja 09.12.2024

määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Odden Solutions OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis

Tõnnison

Kolmandad isikud Y ja X, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider

Menetluse alus ringkonnakohtus

Odden Solutions OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Odden Solutions OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

26.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024

määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta Odden Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

3-24-3128

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Odden Solutions OÜ-le kuulus perioodil 28.12.2010–21.11.2023 Jõelähtme vallas Aruaru

külas Antsukese kinnistu (katastritunnus 24504:009:0257, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, pindala 15 770 m2). Alates 26.01.2017 oli kinnistu kaasomandis esmalt Ivo

Eenpaluga ja hiljem APP Energy OÜ-ga.

2. Kaasomanik APP Energy OÜ võõrandas osa kinnistust kolmandatele isikutele Y ja Xle,

kes kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse 15.09.2023.

3. Jõelähtme Vallavalitsus edastas 02.10.2024 kaebaja elektronposti aadressile ehitusloa

menetlusse kaasamise kutse. Kutse kohaselt oli kaebajal ehitusseadustiku § 42 lg 3 alusel

võimalik esitada oma seisukohad hiljemalt 12.10.2024. Kaebaja tähtaegselt seisukohti ei

esitanud, millest järeldati vastuväidete puudumist.

4. Jõelähtme Vallavalitsus andis 26.10.2023 korralduse nr 912 ja ehitusloa nr

2312271/08865.

5. Odden Solutions OÜ võõrandas 14.11.2023 talle kuulunud Antsukese kinnistu mõttelise

osa endisele kaasomanikule APP Energy OÜ, kes võõrandas ka selle mõttelise osa edasi

kolmandatele isikutele. Alates 25.12.2023 on Antsukese kinnistu ainuomanikeks

ühisomanikena kolmandad isikud.

6. Kolmandate isikute esindaja edastas 28.08.2024 kaebajale ettepaneku servituutide

seadmiseks kaebajale kuuluvale maatulundusmaa kinnistule. Kuna servituudi ettepanek oli

seotud Antsukese maaüksuse kasutamise sooviga, pöördus kaebaja asjaolude

väljaselgitamiseks 29.10.2024 Jõelähtme Vallavalitsuse poole palvega teatada, kas Antsukese

kinnistule on väljastatud ehitusluba ning selle olemasolu korral see ehitusluba talle väljastada.

7. Jõelähtme Vallavalitsuse 04.11.2024 vastusega edastati kaebajale ehitusluba ja selle

väljastamise aluseks olev 26.10.2023 korraldus nr 912. Vastuses päringule on muu hulgas

selgitatud kaebaja kaasamist ehitusloa menetlusse.

8. Odden Solutions OÜ esitas 15.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme

Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2312271/08865 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

9. Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 kohtunõudega kohustati Jõelähtme valda esitama

seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 20.11.2024. Kolmandale isikule

anti õigus esitada seisukoht samaks tähtajaks.

10. Jõelähtme vald palus 20.11.2024 vastuses Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätta. Jõelähtme valla põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Esitatud kaebus on perspektiivitu kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu. See nähtub sellest, et

kaebaja on sõlminud 14.11.2023 APP Energy OÜ-ga kõnealuse kinnistu mõttelise osa müügi-

ja asjaõiguslepingu, mille on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Robert Kimmel ning

milles on selgesõnaliselt toodud, et vastavalt ehitisregistri päringule on kinnistu asukoha

aadressil registreeritud üksikelamu, millele on 26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Eelmainitud

leping nr 6225 tõendab, et kaebaja kui lepingu pool teadis Antsukese kinnistule 26.10.2023

väljastatud üksikelamu ehitusloast vähemalt alates 14.11.2023 ning ei saanud sellest

2(9)

3-24-3128

teadlikuks alles 04.11.2024 nagu kaebuses väidetud. Faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad,

et puuduvad objektiivsed asjaolud, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise vajaduse.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba looks võimaluse ehitustegevuse

alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise

ohtu ning ehitusloa realiseerimisel oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt

raskendatud. Tuginedes Maa-ameti geoportaalis asuvatele ortofotodele on Antsukese

kinnistule elamu juba püstitatud. Faktiliselt on ehitustegevus toimunud ja ehitis on saavutanud

oma gabariidid, juba 08.05.2024 seisuga on tehtud ka elamu välisviimistlustööd ning

tõenäoliselt on sellest ajast alates tehtud ka muid töid. Seega ei saa ehitusloa kehtivuse

peatamine ära hoida juba teostatud ehitusööde alustamist ja faktiliselt valminud ehitist

olematuks muuta.

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud kätte tema äriregistris märgitud kontaktandmetele

02.10.2023 edastatud ehitusloa menetlusse kaasamise kutset. Asjaolu, et kaebaja jättis

saabunud kutse tähelepanuta, ei saa olla etteheidetav ehitusloa menetlejale, kes kaasas

kaebaja, edastades Antsukese üksikelamu ehitusloa menetlusse kaasamise kutse ja juhised,

kuidas dokumentidega tutvuda, kaebaja äriregistris märgitud elektroonposti aadressile.

Lisaks faktile, et kaebaja oli vähemalt alates 14.11.2023 teadlik ehitusloa olemasolust, tuleb

arvestada ka seda, et ehitamine kui tegevus ei saa toimuda salaja ja varjatult. Ehitustegevuse

tagajärjel toimuvad nähtavad muutused ümbritsevas keskkonnas, mis ei saa jääda märkamata

naaberkinnistu omanikele. Seda enam olukorras, kus kaebaja väidab, et hetkel toimub temale

kuuluvas hoones remont (kaebuse p 3.4). Seega pidi kaebaja naaberkinnistu omanikuna

nägema muutusi naaberkinnistul ning keskmise mõistliku isikuna oli kaebajal võimalus

küsida naabrilt või kohalikult omavalitsuselt väljastatud ehitusloa olemasolu kohta.

11. Kolmandad isikud palusid 20.11.2024 vastuses jätta Odden Solutions OÜ esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata .

Kaebus on perspektiivitu ja kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Antsukese kinnistule

üksikelamu ehitamiseks antud ehitusluba ei riku mitte ühtegi õigusakti, mis kaitseks naabri

huve. Kaebaja kaebuse lisast nr 8 nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsus on saatnud 29.08.2023

kaebajale „Aruaru küla Antsukese maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamine“

eelnõu. Asjaolu, et kaebaja on selle eelnõu alusel teinud päringu ehitusloa kohta Jõelähtme

Vallavalitsusele, tõendab, et kaebaja on selle eelnõu kätte saanud. Seega oli kaebaja kaasatud

Antsukese kinnistul planeeritavasse ehitustegevusse algusest peale, s.t juba alates

projekteerimistingimuste menetlusest. EHR-i kaudu edastati kaebajale 02.10.2023 kutse

ehitusloa menetlusse kaasamise kohta e-posti aadressile XXX, mis on kaebaja ametlik e-posti

aadress. Kaebaja esindaja on 2023. ja 2024. aastal korduvalt viibinud Antsukese kinnistul või

naaberkinnistul ja näinud Antsukese kinnistul toimuvat ehitustegevust, s.t elamu püstitamist

algusest peale.

12. Tallinna Halduskohus luges 26.11.2024 määrusega Odden Solutions OÜ kaebuse

Jõelähtme Vallavalitsuse 26.10.2023 korralduse nr 912 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr

2312271/08865 tühistamisnõudes esitatuks kaebetähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1), jättis

rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja nr 3-24-3128

menetluse (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata Odden Solutions OÜ esialgse õiguskaitse

taotluse (resolutsiooni p 3), andis tähtaja menetluskulusid puudutavate dokumentide

esitamiseks (resolutsiooni p 4) ja tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot

pärast määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist (resolutsiooni p 4).

3(9)

3-24-3128

Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu.

Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27. Dokumendi

elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases

infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil

(HMS § 27 lg 1 ls 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse

HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi

kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti

aadressil. Kaebajale oli ehitusloa menetlusse kaasamise kutse edastatud 02.10.2023 kaebaja

äriregistrisse kantud e-posti aadressile XXX.

Kaebaja ei ole saatnud kättesaamise kohta kinnitust, samuti ei ole edastatud dokumenti

elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu. Samas on vaidlusalune otsus edastatud

juriidilisele isikule. Riigikohus on 18.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-6538 selgitanud, et

majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Tallinna

Halduskohus on 12.01.2021 määruses haldusasjas nr 3-20- 2290 välja toonud, et äriühingutel

on kõrgendatud hoolsuskohustus hoolitseda oma äriregistrijärgsele e-posti aadressile

edastatud saadetiste vastuvõtmise eest. Seetõttu ei saa sellele aadressile saadetud e-kirja

kättetoimetamisega viivitamist või mittekättesaamist põhjendada sellega, et kaebaja ise on

hooletu oma e-postiga ümberkäimisel. Viidatud normi alusel dokumendi kättetoimetatuks

lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Eelnevast tulenevalt saab lugeda

vaidlusaluse kutse, millest nähtus ehitusloa menetluse alustamine, kaebajale kättetoimetatuks

hiljemalt 03.10.2023. Vaidlust pole selles, et kaebus esitati kohtule üle aasta hiljem.

Kaebaja pidi saama 26.10.2023 väljastatud ehitusloast teadlikuks kindlasti hiljemalt

14.11.2023, mil sõlmis Tallinna notar Robert Kimmeli koostatud ja tõestatud müügi- ja

asjaõiguslepingu nr 6225. Nimetatud lepingu p-s 1.5.1 on toodud, et müügilepingu esemeks

oleva kinnistu asukoha aadressil on muu hulgas registreeritud üksikelamu, millele on

26.10.2023 väljastatud ehitusluba. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei tutvunud nimetatud

lepingus tooduga ning ka notar ei selgitanud pooltele lepingu aluseks olevaid asjaolusid ja

selle tingimusi. Usutavaks saab pidada ka asjaolu, et kolmandate isikute elamu ehitustööd

vähemalt kolme erineva kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses ei saanud toimuda talle

märkamatult. Hiljemalt looduses aset leidvate muutuste toimumise ajal oleks kaebaja pidanud

pöörduma valla poole ning uurima menetluse kulgu.

Kaebaja oli ehitusloa menetlusse kaasatud ning talle oli saadetud elektroonilise infosüsteemi

vahendusel vastav teavitus. Seega ei saanud väidetav kaasamata jätmine mõjutada kaebuse

tähtaegset esitamist. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 7, kui haldusakti või keeldumist ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud,

ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse

kaebetähtaeg möödunuks.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ning sellest tulenevalt jätab

kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3

alusel haldusasja nr 3-24-3128 menetluse ilma kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitas, et

HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule

kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

4(9)

3-24-3128

Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1). HKMS § 104 lg 5 p

4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mistõttu tuleb see kaebajale

käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisel tagastada. Kuivõrd kohus vaatas

esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, siis taotluse eest tasutud riivilõiv 20 eurot

tagastamisele ei kuulu.

13. Tallinna Halduskohus mõistis 09.12.2024 määrusega Odden Solutions OÜ-lt Y ja X

kasuks välja menetluskulud 823,50 eurot (koos käibemaksuga) (resolutsiooni p 1) ja jättis

muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2).

HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse

läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata

teisiti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja

poolel, seepärast tuleb nende menetluskulud kaebajalt välja mõista.

Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega (HKMS § 109 lg 6), mistõttu

mõistab kohus kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas 823,50 eurot

(koos käibemaksuga). Jõelähtme vald ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, millest

tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja palub 11.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2024

määrus ning võimaldada kaebajal kaebuse muutmist ja jätkata asja menetlemist; tühistada

Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on rikkunud asjas oluliselt menetlusõigust, kuna menetluse lõpetamise otsustust

ei oleks tohtinud teha andmata kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks, milleks kaebajal on

õigus ja mida ta teha soovib. Tühistamiskaebuse esitamise võimaluse äralangemine

kaebetähtaja möödumise tõttu (millega kaebaja ei nõustu, kuid ei vaidlusta) ei ole aluseks

eitada teiste võimalike nõuete esitamist, mis tulenevad kaebuses märgitud asjaoludest ja on

seotud kaebuses vaidlustatud haldusaktiga. Kaebajal on õigus, vajadus ja soov esitada

vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis tugineb samadele asjaoludele

kui esitatud tühistamiskaebus.

Kohus ei ole teinud kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt enne menetluse lõpetamist

ettepanekut kaebust muuta ega põhjendanud sellise võimaluse andmata jätmist. Kohus ei

viidanud enne menetlus lõpetamist kaebajale äratuntavalt, et kaebuse mittetähtaegseks

lugemisega ja kaebetähtaja mitteennistamisega kaasneks automaatselt menetluse lõpetamine

ilma eelnevalt kaebuse muutmise võimaluse andmiseta (HKMS § 49 lg 1). Kohus on

menetluse ennatliku lõpetamisega võtnud kaebajalt aga lisaks tühistamiskaebuse esitamisele

ka kõikide teist võimalikku liiki kaebuste esitamise võimalused, mis ei ole aga kaebaja suhtes

aus ega põhjendatud ega kanna ka ühtegi teist äratuntavat ja arusaadavat menetluseesmärki.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kaebuse muutmise võimaluse andmine ei oleks kohtu

hinnangul otstarbekas või kaebuse esitamine muudetud kujul ei oleks lubatav. Halduskohus ei

teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta ega andnud võimalust seda teha, kaebuse

5(9)

3-24-3128

menetlus on ebaõigesti lõpetatud. Halduskohtu 26.11.2024 määrus tuleb menetlusõiguse

normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja asja menetlust jätkata.

Kaebajal on õigus ja vajadus esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuna tegemist on

kaebaja õigusi rikkuva ja kaebajat kahjustava aktiga, millele tuginedes saavad vastustaja ja

kolmandad isikud jätkata ja laiendada kaebaja õiguste riivet ja tungimist kaebaja huviga

kaitstud alale. Vaidlustatud haldusaktiga antud ehitusluba võimaldab kolmandate isikute

ehitustegevust kaebajale kuuluval kinnisasjal asuva põllumajandushoone vahetus läheduses,

mh lubab see akt nii eluhoonete kui kaevu rajamist. Selliselt on vaidlustatud akt loonud

kaebaja ja kolmandate isikute huvide konfliktse põrkumise kinnisasjade hoonestuse ja

kasutatavuse osas, mis võib viia (ja selgelt viibki) mh õigusvaidlusteni seoses kinnistute

sihtotstarbelise kasutamisega. Sõnnikuhoidla vahetus läheduses asuva puurkaevu

sanitaarnõudeid ei ole võimalik tagada muul moel kui kaebajalt majandustegevusest

hoidumise nõudmisega, mistõttu lähtub aktist kaebaja põhitegevuse keelamise ja kaebaja

lõpetamisele suunamise eesmärk. Kaebaja ei nõustu sellise mõjuga enda tegevusele ja

kinnisvara kasutusvõimalustele . Kolmandad isikud on haldusaktile tuginedes asunud kaebaja

huve piirama ja kahjustama. Kaebajale teadaolevalt on kolmandad isikud juba alustanud

ühistegevust kaebaja hoones toimuva tegevuse ja hoone kasutusotstarbe vastu.

Juhul kui kaebaja sooviks rajada puurkaevu enda kinnistule, oleks see võimalus ahendatud

kolmandate isikute planeeritavast setteväljakust. Kaebaja ei saaks rajada endale ja enda

majandustegevuseks vajalikku puurkaevu talle sobivasse kohta, vaid üksnes piirkonda, mis

jääb setteväljaku piirkonnast eemale. Arvestades setteväljaku kaitsetsooni 50 meetrit, on

tegemist olulise kaebaja huve piirava mõjutusega. Haldusaktiga loodud ehitusõigusega

seondub vajadus juurdepääsuks kolmandate isikute kinnisasjale. Seda juurdepääsu soovivad

kolmandad isikud saada just kaebaja maatükki mõjutades. Haldusakt, millega on 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega 15 770 m2 suurune kinnistu muudetud 100% elamumaaks, on

loonud võimaluse Antsukese kinnistule viie üksikelamu rajamiseks, mis kõik vajavad

juurdepääsu. Vajaliku juurdepääsu saamine ei ole kaebaja õiguste kahjustava mõjutamiseta

võimalik.

Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on seega vajalik kaebaja õiguste kaitse tagamiseks,

kuna kaebaja soovib vaielda vastu tema maad mõjutava kolmandate isikute

kinnisvaraarenduse juurdepääsule. Samuti soovib kaebaja kaitsta enda õigusi enda maa

sihtotstarbeliseks kasutamiseks põllumajanduslikul eesmärgil.

Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, arvestades selle andmise asjaolusid ja menetluslikku

kulgu ning on loonud kolmandatele isikutele aluse oma õiguste teostamiseks kaebajat

kahjustaval viisil. Kaebaja jaoks on kahjustav kogu selline haldusakti toime ja kolmandate

isikute tegevus, mis muudab ja kitsendab kaebajale kui maaomanikule ja sellel maal asuva

ettevõtte käitajale kuuluvate õiguste teostamist, loob täiendavaid kohustusi, tekitab uusi

õigusvaidlusi ja kohustab alluma ehitusloa realiseerumisest tulenevatele kitsendavatele ehk

ebasoovitavatele mõjutustele.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine kaebajalt on toimunud ennatlikult,

kuna kohus on lõpetanud menetluse ekslikult ja esineb alus menetluse jätkamiseks.

09.12.2024 seisuga ei olnud 26.11.2024 määrus veel jõustunud. Kaebaja palub tühistada

26.11.2024 määruse ning olemuslikult sellest lähtuva ja sellega seotud 09.12.2024 määruse.

15. Kolmandad isikud esitasid 11.04.2025 seisukoha kaebaja määruskaebusele.

6(9)

3-24-3128

Kolmandad isikud paluvad määruskaebuse tagastada, kuna määruskaebus ei ole esitatud

seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes

kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses.

Määruskaebusest nähtuvalt kaebaja ei vaidlusta, et kaebus tühistamise nõudes oli esitatud

kaebetähtaega rikkudes, samuti ei vaidlusta kaebaja seda, et halduskohus jättis kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seega selles osas on halduskohtu määrus

jõustunud. Määruskaebuse esitaja vaidlustab kohtumääruse ainult selles osas, et halduskohus

lõpetas haldusasja nr 3-24-3128 menetluse.

HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kaebetähtaja ületamise korral lõpetab kohus vastavalt

HKMS § 124 lg-le 2 menetluse. Seega, kui võtta arvesse vaidlustamata asjaolusid, et kaebus

oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata, siis oli kohtul

ainuvõimalik määrusega menetlus lõpetada.

Kaebaja heidab ette, et halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta. Kaebaja

kirjutab määruskaebuses, et tal oli või on soov esitada selles menetluses vaidlustatud

haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue (tuvastamiskaebus). Eeltoodud asjaolud aga ei ole

määruskaebuse rahuldamise aluseks. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse

esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Käesoleval juhul määruskaebusest ei selgu, mis

eesmärgil kaebaja sooviks tuvastamiskaebust esitada. Ilma eesmärgita esitatud

tuvastamiskaebust halduskohus ei menetle.

Olenemata sellest, mida kaebaja soovis või soovib, on käesoleval juhul kaebaja

halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Juhul kui kaebaja oleks soovinud, siis oleks ta

võinud esitada alternatiivselt ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. Kaebaja ei

ole seda teinud. Kaebajat esindas kohtumenetluses vandeadvokaat. Seega on etteheide , et

miks halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta, kohatu. Kuna

määruskaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada, tuleks määruskaebus tagastada (HKMS § 187 lg

3 p 5).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määrus

16. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse põhjal kaebaja eesmärgina soovi vaidlustada

halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni p-s 2 tehtud otsustust menetluse lõpetamiseks,

kuna muude määruse resolutsioonis tehtud otsustuste (kaebetähtaja rikkumise tuvastamine,

kaebetähtaja ennistamata jätmine, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine, riigilõivu osaline

tagastamine) kohta ei ole kaebaja määruskaebuses põhjendusi esitanud. Ringkonnakohus leiab

HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

17. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja 26.11.2024 määruse resolutsiooni punkte

1, 3 ja 5. Kaebaja ei vaidlusta ka kaebetähtaja ennistamata jätmist, kuid leiab, et haldusasja

menetluse lõpetamisel rikkus halduskohus oluliselt menetlusõigust (resolutsiooni p 2). HKMS

§ 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetluse lõpetamisel ei andnud kohus kaebajale võimalust

kaebuse muutmiseks, millega kohus võttis kaebajalt tema hinnangul ühtlasi võimaluse oma

7(9)

3-24-3128

õiguste kaitseks. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta

kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.

18. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus ei ole kaebaja tuvastamisnõuet

menetlusse võtnud ega tuvastamisnõude osas menetlust lõpetanud. Menetlus lõpetati

tühistamisnõude osas põhjendusega, et tühistamisnõue ei ole esitatud tähtaegselt. Halduskohtu

26.11.2024 määrus ei takistanud kaebajal tuvastamisnõuet esitada.

19. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud

muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ehkki

halduskohtu ülesanne on samas suunata kaebajat kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalike

nõuete esitamise juurde, ei tähenda see, et kohus peaks alati, kui esineb alus menetluse

lõpetamiseks, tegema kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks ja selleks tähtaja andma.

Ülemineku tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, mille puhul saab eeldada kohtu ettepanekut

sellise avalduse esitamiseks, näeb seadus ette ainult HKMS § 154 lg 1 p-s 4 sätestatud juhul,

kui kaebaja esialgne nõue on menetluse kestel rahuldatud, mitte kõigil juhtudel, kui menetlus

võib kuuluda lõpetamisele. Halduskohus ei ole menetlusnormi rikkunud.

20. Kohtule ei nähtu ka kaebaja huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mida halduskohus oleks

saanud või pidanud eeldama. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on HKMS § 45 lg 2

kohaselt piiratud ning kaebaja ei ole oma preventiivset õiguskaitsevajadust usutavalt

põhjendanud, st kuidas aitaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine edaspidi kaitsta tema

õigusi (HKMS § 38 lg 4). Määruskaebuses on viidatud preventiivsele eesmärgile määramata

tulevikuperspektiivis tekkida võivate õigusvaidluste ennetamiseks seoses kinnistute

sihtotstarbelise kasutamisega ja nõuetega kaebajal oma majandustegevusest hoiduda. Kohtule

ei ole äratuntav, kuidas aitaks tuvastusnõue olukorras, kus kolmandate isikute rajatud elamu

on ehitatud, sõltumata selle õiguspärasusest, kehtiva ehitusloa alusel taolisi hüpoteetilisi

vaidlusi ennetada. Kaebaja viitab ka talle teadaolevale kolmandate isikute tegevusele, millega

on hakatud kaebaja huve kahjustama ja piirama, kuid pole välja toonud, milles see tegevus

seisneb või kuidas aitaks õigusvastasuse tuvastamine seda tegevust takistada. Kaebaja viitab

võimalikule puurkaevu rajamise soovile enda kinnistul ja selle vastasmõjule kolmandate

isikute planeeritava setteväljakuga ning ehitusõigusega seotud vajadusele juurdepääsuks

kolmandate isikute kinnisasjale, kuid ka nende põhjenduste puhul jääb arusaamatuks, kuidas

aitaks tuvastamisnõude rahuldamine kaebajat olukorras, kus elamu on ehitatud kehtiva

ehitusloa alusel. Kui eeldada kaebaja soovi vaidlustada võimalikku kolmandate isikute

elamule väljastatavat kasutusluba, siis leidub selleks HKMS § 45 lg 2 mõttes tõhusam abinõu

kasutusloale tühistamiskaebuse esitamise näol. Ehkki ehitusloa väidetava õigusvastasusega

seotud väited võivad olla kasutusloa tühistamise nõude puhul õiguslikuks argumendiks, ei

õigusta see eraldiseisva kohtumenetluse alustamist ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks.

21. Preventiivse huvina tuvastamisnõude esitamiseks on iseenesest käsitatav põhjendatud

huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, kuid selleks peab

esinema reaalne oht, et haldusorgan võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda (vt nt Riigikohtu

09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1; 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, p 18). Kaebaja

jaoks on tõhusam kaitsta oma õigusi, vaidlustades edaspidi tema õigusi riivavaid avaliku

võimu tegevusi. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik taotleda vastustajalt ehitusalase

riikliku järelevalve teostamist ning osaleda naaberkinnistu omanikuna kasutusloa menetluses

(EhS§ 54 lg 5 ja lg 6 p 2).

8(9)

3-24-3128

22. Eeltoodust tulenevalt jääb Odden Solutions OÜ määruskaebus kaebuse tagastamist

puudutavas osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2024 määruse resolutsiooni p 2

muutmata.

II Tallinna Halduskohtu 09.12.2024 määrus

23. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 09.12.2024

määruse peale menetlusse.

24. Vaidluse eset arvestades pidi kaebajale olema kolmandate isikute kohtumenetlusse

kaasamise kohustus HKMS § 20 lg-st 1 tulenevalt arusaadav ja kolmandate isikute

menetluskulude hüvitamise võimalus seega ettenähtav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

02.11.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-982, p-d 10–11). Halduskohus on mõistnud kaebajalt

õiguspäraselt välja esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud esindajakulud. Nende

kulude kandmise kohustus on advokaadibüroo arvega nõuetekohaselt tõendatud (HKMS §

109 lg 1) ja kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suuruse (823,50 eurot, koos

käibemaksuga) põhjendatusele (HKMS § 109 lg 6). Kulud on kohtu hinnangul põhjendatud.

25. Eelneva põhjal jääb Odden Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 09.12.2024 määrus muutmata.

26. Eeldades määruses nimeliselt mainitud füüsiliste isikute huvi oma eraeluliste andmete

kaitseks, tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed

initsiaalidega.

27. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 4² kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne

menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud

menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib

menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta

täiendava määruse tegemiseks 10 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest

arvates. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)