3-24-803/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a otsus avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Legislator headnote
AI generated3-24-803/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsus avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
18.11.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-803
Haldusasi
A.L. kaebus XXXas Xxx asuva katastriüksuse maa
maksustamishinna määramise ja 2024. a
maamaksuteate tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.L. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja A.L.
Vastustajad I Maa- ja Ruumiamet
II Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1. Tagastada apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid kaebajale.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a otsus
muutmata.
3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 06.02.2024. a maksuteatega nr 2024378620 2024.
a maamaksu kohta A.L.a tasuma maamaksu 40,03 eurot. Maksuteate lisa 1 järgi olid
maksustatavad katastriüksused XXXas XXX (katastritunnus xxx), maamaks 18,95 eurot ning
Xxx (katastritunnus xxx), maamaks 21,08 eurot. Maamaksu arvutamise andmed on toodud
maksuteate lisas 2. Maksuteade on väljastatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ning
maamaksuseaduse (MaaMS) § 1 lg-te 1-3, § 5 lg 1, § 7 lg-te 1-2², § 7¹ ja § 11 alusel.
2. A.L. esitas 16.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Xxx
katastriüksusele määratud maa maksustamishind ja maamaksuteade nr 2024378620. Kaebuse
põhjendused:
1) Maa maksustamishind ei ole leitud õigesti ja on ebaproportsionaalselt kõrge. Maa
maksustamishinna määramisel on lähtutud ehitusõiguse hinnast, mida on korrigeeritud
pindalast lähtuvalt, ning arvestamata on jäetud teised olulised tegurid. Xxx katastriüksus asub
Toometaguse miljööväärtuslikul alal ning jääb osaliselt riigikaitselise ehitise ja sideehitise
kaitsevööndisse, mis seab maa kasutamisele olulised piirangud. Olemasolev suletud brutopind
ei saa ületada 758 m² (elamu ehitisealune pind on 379 m² ja korruseid on 2) ning
üldplaneering ei võimalda hoonet laiendada. Võrreldes maa hindamisega 2001. a on Xxx
kortermaja aluse elamumaa väärtus tõusnud 36,25 korda, samas on XXX 10 puhul maa
väärtuse kasv olnud vaid 14,09 korda. Niivõrd erinev hinnakasv ei ole põhjendatud.
2) Maksuteade tuleb tühistada, kuna Xxx korteri xxx maa maksustamishind ei ole õige.
Arusaadav ei ole, mida tähendab maksuteate lisas 2 toodud „kaitsemehhanism“. Maksuteade
ei vasta vorminõuetele ning järgitud ei ole maamaksu tõusu piirmäära.
3. MTA tunnistas 16.09.2024. a maksuteatega nr 2024469499 2024. a maamaksu kohta
kehtetuks 06.02.2024. a maksuteate nr 2024378620 ning kohustas A. L. tasuma maamaksu 40
eurot. Maksuteate lisa 1 järgi olid maksustatavad katastriüksused XXXas XXX korter xxx,
maamaks 19 eurot ning Xxx korter xxx, maamaks 21 eurot. Maksuteade on väljastatud MKS
§ 46 ning MaaMS § 1 lg-te 1-3, § 5 lg 1, § 7 lg-te 1-2², § 7¹ ja § 11 alusel.
4. A.L. esitas 26.09.2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta palus kohaldada tema
kaebust ka maksuteate nr 2024469499 suhtes. Kaebaja väitel on maksuteatel nr 2024469499
kaebuses välja toodud puudused, kuid õiguspäraselt on rakendatud MaaMS § 8¹ nõudeid.
5. Tartu Halduskohus lubas 28.01.2025. a määrusega kaebust täiendada MTA 16.09.2024.
a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõudega.
6. A.L. nõustus 12.02.2025. a avalduses menetluse lõpetamisega maksuteate nr 2024378620
tühistamise nõudes. Kaebaja palus tühistada MTA 16.09.2024. a maksuteade nr 2024469499.
Kaebaja põhjendused:
Xxx maa maksustamishind on ebaõiglaselt suur. Kui maa hindamisel ei arvestata, kas
katastriüksus asub miljööväärtuslikul või muul oluliste ehitustegevuse piirangutega alal, siis
on tegemist maaomanike ebaõiglase kohtlemisega. Suletud brutopind on vähemalt 140 m²
(898 m² – 758 m²) ehk umbes 18,5% ulatuses üle hinnatud, mis tingib maa väärtuse
ülehindamise. Xxx asub ehitusõiguse mudeliga hinnatava piirkonna välisservas, mistõttu võib
maatükkide väärtus olla 30% võrra ülehinnatud.
7. Tartu Halduskohus lõpetas 12.03.2025. a otsusega menetluse MTA 06.02.2024. a
maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse Xxx asuva
katastriüksuse maa maksustamishinna määramise ja MTA 16.09.2024. a maksuteate nr
2024469499 tühistamise nõuetes rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud
kaebaja kanda ning jättis menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata (resolutsiooni p
3). Otsuse põhjendused:
1) Maa maksustamishinna määramine on käsitletav eelhaldusaktina. Maksustamishinna
määramisest eraldi võetuna ei tekkinud kaebajale mingeid kohustusi. MaRu määratud maa
maksustamishind oli MTA-le maamaksu suuruse määramisel siduv. Xxx maa
maksustamishind on määratud õiguspäraselt. Kohus nõustus MaRu põhjendustega (dtl 38-43).
2) Xxx katastriüksus paikneb Vaksali asumis, kus keskkonnaministri 07.07.2022. a määruse
nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ (määrus nr 32) § 10 lg 1 p 2 alusel on ette nähtud
ehitusõiguse mõju arvestamine (ehitusõiguse rühm) ning kus ehitusõiguse pindala ruutmeetri
väärtus on sätestatud määruse nr 32 § 12 lg 2 p-s 2.3. Ehitusõiguse pindala on määruse nr 32 §
10 lg 2 p 1 põhjal määratud kehtiva detailplaneeringu alusel ning on arvutatud määruse nr 32
§ 10 lg 4 p-s 2 sätestatud korras. Rakendatud on määruse nr 32 § 12 lg-s 3 ette nähtud väärtust
vähendavat kohandust.
3) Planeerimist või ehitamist reguleerivate õigusnormide alusel antud ehitusõigus hõlmab
ehitamist mõjutada võivate asjaolude mõju, s.h katastriüksuse paiknemist miljööväärtuslikul
alal. Ehitusõiguse andmisel on kõik seda mõjutavad asjaolud vastavas haldusmenetluses (nt
detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses) suure põhjalikkusega läbi kaalutud.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist saavad taotleda Xxx katastriüksuse kaasomanikud
(korteriomanikud), kui see on nende huvides ja nad peavad seda vajalikuks.
4) Kohus ei näinud alust tunnistada mõni määruse nr 32 säte põhiseadusega (PS) vastuolus
olevaks ja jätta kohaldamata. Kaebaja maksukoormus on Xxx katastriüksuse eest 2024. aastal
võrreldes 2023. aastaga tõusnud 5 euro võrra. Kaebaja ei saa tugineda sellele, kas ja millises
ulatuses võib tema maksukohustus maamaksu tasumisel muutuda tulevikus.
5) Kaebaja ei toonud välja, et maksusumma arvutamisel või määramisel oleks kõrvale
kaldutud õigusnormide nõuetest. See, kas MTA 16.09.2024. a maksuteate nr 2024469499
lisas 2 kasutatakse väljendit „kaitsemehhanism“ või „MaaMS §-s 8¹ sätestatud maamaksu
tõusu piirmäär“, ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. See ei oma mingit mõju
maksuteatega määratud maksusumma suurusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. A.L. esitas 11.04.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu
12.03.2025. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning rahuldada kaebus Xxx määratud maa
maksustamishinna ja maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõudes. Apellatsioonkaebuse
põhjendused:
1) Maa korralise hindamise aluseks võetud ehitusõiguse suurus Xxx katastriüksusel ei ole
määratud õiguspäraselt. Xxx kinnistul ehitusõiguse piiranguid reguleerib üldplaneering, mis
on kehtestatud 05.10.1999. Kohus jättis hindamata, kas nii vana detailplaneeringut saab
pidada Xxx ehitusõiguse määratlemise osas kehtivaks. Ehitusõiguse suuruse määramisel
tuleks lähtuda hiljem koostatud üldplaneeringus toodud nõuetest. XXXa üldplaneeringu p
1.1.11 määratleb, et korterite kavandamisel miljööväärtuslikel aladel peab olema vähemalt
120-150 m² krundi pinda korteri kohta. Xxx puhul on ühe korteri kohta 109 m² krundi pinda,
mis on alla koormusindeksi normi ning uute korteriomandite moodustamine ei ole
üldplaneeringu kohaselt võimalik. Maa maksustamishinna aluseks võetud ehitusõiguse suurus
898 m² on märgatavalt suurem tegelikust ehitusõiguse pinnast (maksimaalselt 758 m²), mis
toob kaasa põhjendamatult kõrge maa maksustamishinna ja ebaproportsionaalselt suure
maamaksukohustuse.
2) Kohus ei käsitlenud kaebaja 12.02.2025. a avalduse p-s 9 esitatud seisukohta, et esineb
ehitusõiguse mudeliga hinnatavate maade omanike ebavõrdne kohtlemine tulenevalt sellest,
kas maatükk asub miljööväärtuslikus piirkonnas või mitte. Ehitusõigusega hinnatavate
elamumaade maa hinna määramisel tuleks arvestada, kas hinnatavale maale kohalduvad
muinsuskaitselised ja miljööalade piirangud, mis seavad perspektiivsele ehitustegevusele väga
suured piirangud. Maa korralise hindamise metoodika seda arvesse ei võta. Sellest tulenevalt
on miljööväärtuslike ja muinsuskaitseliste piirangutega maade (s.h Xxx katastriüksus) väärtus
hinnatud ebaõiglaselt kõrgemaks.
3) Kohus jättis hindamata maa väärtuse hindamise vigadest tuleneva liigse ja kaebaja õigusi
rikkuda võiva maamaksukoormuse järgmistel aastatel. Järgmiste aastate maamaksuteadete
esitamise hetkeks oleks maa korralise hindamise käigus maksustamishinna määramiseks
antud eelhaldusakti kaebetähtaeg möödunud ning puuduks võimalus esitada tühistamiskaebus
maa maksustamishinna määramise kohta. Seetõttu tuleks käesoleva kohtumenetluse käigus
hinnata, kas järgnevatel aastatel, mil maamaksu aluseks võetakse sama korralise hindamise
käigus leitud hind, võib esineda maa maksustamishinna ebatäpsest määramisest tingitud
ebaõiglaselt suure maksukoormuse näol maksumaksja õiguste rikkumine. XXXas võivad
lähestikku asuvad ehitusmaa ja ehitusõiguse hindamismudeliga hinnatavate elamumaa
katastriüksuste maksustamishinnad ruutmeetri kohta erineda kordades, mida ei saa pidada
võrdse kohtlemise põhimõtet järgivaks (lisa 1).
4) Maksuteate nr 2024469499 lisas 2 toodud maa Xxx maksustamishind ei ole õiguspärane.
Maamaksusumma kujunemine ei ole jälgitav. Kohus jättis käsitlemata mõiste
“kaitsemehhanism” sisu. Kohtuotsuses ei ole hinnangut maksuteate nr 2024469499
vastavusele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-st 1 tulenevatele nõuetele.
5) Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks menetluskulude jaotamisel ei kohaldatud
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-s 6 sätestatut. Vähemalt osaliselt tulnuks
menetluskulud mõista vastustajalt välja.
9. MTA palub 02.05.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 12.03.2025. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:
1) MaaMS-i alusel kehtestatud määruse „Maamaksu arvutamise ja tasumise ning
maksusoodustuse taotlemise kord“ § 2 lg 3 järgi arvutatakse tasumisele kuuluva maamaksu
summa maamaksumäära korrutamisel maa korralise hindamise tulemuste põhjal määratud
maa maksustamishinnaga. Seda MTA maksuteates nr 2024469499 tegi. MTA rakendas
MaaMS § 8¹ lg-s 2 sätestatud maamaksu tõusu piirangut.
2) Maa korraline hindamine on olemuselt masshindamine, mille puhul on paratamatu, et
arvesse ei saa võtta iga kinnisasja kõiki spetsiifilisi tunnuseid. 2024. a maamaksu puhul
suurenes kaebaja maamaksukohus Xxx maa puhul 5 euro võrra, mistõttu ei saa kaebaja
õiguste riivet vaidlustatud maksuteate kontekstis pidada ebaproportsionaalseks. Maaomanikel
on võimalik taotleda maamaksu suurust ebasoodsalt mõjutava detailplaneeringu (osalist)
kehtetuks tunnistamist.
3) Kaebaja etteheide maamaksusumma kujunemise jälgitavuse kohta on tema subjektiivne
arvamus, millest ei ole võimalik järeldada, et maamaksuteates on maksu arvutamise andmed
esitatud viisil, mis ei võimalda keskmisel maamaksuteate adressaadil sellest aru saada.
4) Maksuteatel väljendi „kaitsemehhanism“ kasutamine ei saanud mõjutada maksusumma
määramist.
5) Kaebajal ei olnud väljamõistetavaid menetluskulusid. Kaebaja esitas taotluse tasutud
riigilõivu (20 eurot) väljamõistmiseks vastustajatelt. Muude võimalike menetluskulude
väljamõistmist kaebaja ei taotlenud. Kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,
siis tasutud riigilõiv tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi.
10. MaRu palub 05.05.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse
põhjendused:
1) Kaebaja ei toonud välja ühtegi õigusnormi, mille vastu MaRu Xxx katastriüksusele maa
maksustamishinna arvutamisel on eksinud. Erisused, millisel juhul detailplaneeringus
määratud ehitusõigusest kõrvalekaldumine on lubatud, on toodud määruse nr 32 § 10 lg-s 3.
Nimetatud asjaolusid Xxx katastriüksusel ei esine.
2) Detailplaneeringu kehtivuse ja õiguspärasuse küsimused tuleb lahendada kohaliku
omavalitsuse tasandil.
3) Ehitusõiguse mudel arvestab kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust
detailplaneeringus ette nähtud ulatuses. Maa korralise hindamise metoodika on seadusandja
avarat kaalutlusruumi arvestades piisavalt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus
ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud
kohtumenetluse norme.
12. Apellatsiooniastmes on poolte vahel jätkuvalt vaidluse all Xxx katastriüksuse maa
maksustamishinna määramise õiguspärasus, selle raames maade omanike ebavõrdne
kohtlemine sõltuvalt maatüki asumisest miljööväärtuslikus või mitte-miljööväärtuslikus
piirkonnas ning ehitusõiguse ja ehitusmaa mudelite rakendamisest piirialadel. Ka leiab
kaebaja, et seoses vigadega maa maksustamishinna määramisel ei ole õiguspärane
maksuteade nr 2024469499, ühtlasi on maksuteates toodud maksusumma kujunemine raskesti
jälgitav. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonkaebuse etteheidetele maa
maksustamishinna määramise (I) ja maksuteate koostamise (II) kohta, kontrollib seejärel
menetluskulude jaotuse põhjendatust halduskohtus (III) ning lahendab viimaks
apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud ringkonnakohtus (IV).
I
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Xxx maa maksustamishind
määrati õiguspäraselt.
14. XXXa üldplaneeringu kaardilt1 nähtub, et Xxx katastriüksus asub Vaksali linnaosa
Vaksali asumis. Ka ei ole vaidlust selle üle, et katastriüksus on hõlmatud xxx, xxx ja xxx
tänavate ning xxx krundi lõunapiiri sihiga piiratud ala detailplaneeringuga2.
15. MHS § 41 lg 1 järgi on korraline hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine
maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind.
MHS § 43 lg 5 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega 1) tehingute
arvestamist välistavad tingimused; 2) tehinguandmete kohandamise alused; 3) andmed, mida
võib kasutada kinnisvaraturu analüüsil; 4) maa väärtust mõjutavate tegurite arvestamise
erisused; 5) piirkonnad, kus arvestatakse ehitusõiguse mõju maa väärtusele; 6) sarnaste
tunnustega katastriüksuste rühmade ja hindamismudelite kirjeldused; 7) maa
maksustamishinna arvutuskäigus esitatavad andmed; 8) maa maksustamishinna esitamise
täpsuse.
16. Keskkonnaministri 07.07.2022. a määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ §
10 lg 1 p 2 järgi tuleb Vaksali asumis maa väärtust mõjutava tegurina arvestada ehitusõiguse
mõju ning kohalik omavalitsus määrab katastriüksuse ehitusõiguse pindala kehtiva
detailplaneeringu andmete alusel. Kehtiva detailplaneeringu puudumise korral lähtutakse
ehitisregistri andmetest (§ 10 lg 2 p 2). Kehtiva detailplaneeringu olemasolul võib
ehitisregistri andmetest erandkorras lähtuda ka siis, kui 1) maakatastris olevad katastriüksuse
piirid ja sihtotstarbed ei vasta detailplaneeringule; 2) ehitisregistri andmete alusel leitud
ehitusõiguse pindala on vähemalt 20% suurem detailplaneeringu andmete alusel leitud
ehitusõiguse pindalast (§ 10 lg 3). Kaebaja ei väida ja ringkonnakohtule ei nähtu, et esineks
määruse nr 32 § 10 lg-s 3 sätestatud olukord.
1 Tartu linna üldplaneering 2040+
2 Asi nr. DP-01-155
17. XXXa kodulehe andmetel on xxx, xxx ja xxx tänavate ning xxx krundi lõunapiiri sihiga
piiratud ala detailplaneering tänaseni kehtiv. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr
373 kehtestatud XXXa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kohaldatakse üldplaneeringuga
kehtestatud nõudeid ka varasemate detailplaneeringute realiseerimisel, välja arvatud juhul, kui
detailplaneeringus on vastavad tingimused reguleeritud teisiti. Enne üldplaneeringu
koostamist kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima3. Seega pidi MaRu lähtuma
maksustamishinna määramisel kehtiva detailplaneeringu andmetest. Määruse nr 32 § 10 lg 4
järgi määratakse kehtiva detailplaneeringu andmete alusel ehitusõiguse pindala hoonete
suletud brutopinnana. Detailplaneeringus suletud brutopinna andmete olemasolul võetakse
aluseks suletud brutopind, andmete puudumisel arvutatakse suletud brutopind ehitisealuse
pinna korrutamisel korruste arvuga (§ 10 lg 4 p-d 1, 2). Määruse eelnõu seletuskirjas
selgitatakse, et ehitusõiguse maht leitakse olemasoleva või planeeritud pinna korrutamisel
korruste arvuga4. Kuna detailplaneeringus suletud brutopinna kohta andmed puuduvad, on
MaRu lähtunud ehitusõiguse pindala arvutamisel õigesti detailplaneeringus märgitud krundi
suurusest 1122 m2 ja krundi täisehitusprotsendist 40%, arvutanud selle alusel ehitisealuse
pinna 448,80 m2 (1122 m2 x 0,4) ning korrutanud ehitisealuse pinna hoone korruste arvuga 2,
mis annab ehitusõiguse pindala tulemuseks 897,6 m2, ümardatult 898 m2.
18. Määruse nr 32 § 12 lg 2 järgi leitakse katastriüksuse väärtus katastriüksuse ehitusõiguse
pindala korrutamisel asumi või selle osa ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega, mis Vaksali
asumi puhul on p 2.3 järgi 250 eurot/m2 kohta. Määrus näeb ette ka selle, et kui ehitusõiguse
pindala on suurem kui 500 m2, rakendatakse seda ületavale osale väärtust vähendavat
kohandust 0,02 iga 1000 m2 kohta kuni kohanduseni 0,7 (§ 12 lg 3). Eelnõu seletuskirjas
põhjendatakse kohandust sellega, et andmeanalüüsile ja kutseliste kinnisvarahindajate
ekspertarvamustele tuginedes jõuti lahenduseni, kus esimesed 500 SBPm2 saavad alati 100%
hinna (koefitsient 1,00), st neile kohandust ei rakendata, kuid 500 SBPm2 ületavale osale
rakendatakse väärtust vähendavat kohandust 2% iga 1000 SBPm2 kohta kuni kohanduseni
70%5. Selliselt rakendub vahemikus 501-1500 SBPm2 koefitsient 0,98, vahemikus 1500-2500
SBPm2 koefitsient 0,96 ja nii edasi kuni pindalani 14501 SBPm2, millest alates rakendub
koefitsient 0,706. MaRu on kinnitanud, et Vaksali asumi ehitusõiguse ruutmeetri 250 euro
suurust väärtust vähendati 2,22 euro võrra. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole MaRu
kohanduse tegemisel eksinud (500 SBPm2 x 250 eurot/m2 + 398 SBPm2 x 245 eurot/m2)/ 898
SBP = 247,78 eurot/m2, millega esialgne ehitusõiguse ruutmeetri väärtus vähenes 2,22 euro
võrra/m2 kohta (250-247,78=2,22 eurot/m2).
19. Vaidlus puudub selle üle, et Xxx krunt asub miljööväärtuslikul alal, kus XXXa
üldplaneeringu kohaselt tuleb hoonete ümberehitamisel ja laiendamisel taotleda
miljööväärtuslikule alale iseloomulikku mahtu7. Kaebaja leiab, et kuna üldplaneeringust
tulenevad kitsendused (mahu säilitamise ja koormusindeksi järgimise nõue) ei luba
olemasolevat korterelamu ehitisealust pinda laiendada ega hoone mahtu suurendada, tuleks
krundi ehitusõiguse suuruse määramisel lähtuda olemasolevast olukorrast, mis on fikseeritud
ehitisregistris. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Määrus nr 32 ei näe ette, et
lähtuda tuleks ehitisregistris fikseeritud olukorrast (vt käesoleva otsuse p 16).
Ringkonnakohus ei näe ka alust pidada määruses nr 32 toodud maa hindamise aluseid seaduse
või põhiseadusega vastuolus olevaks.
3 YP2040_seletuskiri.pdf, lk 4.
4 Maa korralise hindamise metoodika määruse eelnõu SK.docx.pdf, lk 17.
5 SBP on lühend sõnadest „suletud brutopind“.
6 Maa korralise hindamise metoodika määruse eelnõu SK.docx.pdf, lk 27.
7 YP2040_seletuskiri.pdf, lk 44.
20. Määruses nr 32 toodud erinevate asumite ehitusõiguse mudelis on juba kõigi piirkonna
mõjudega, sh miljööväärtuslike aladega arvestatud. MaRu on kohtumenetluses läbivalt
selgitanud, et ehitusõiguse mudeli piirkondade valimisel ja väärtustasemete eristamisel
tugineti pikaajalise kogemusega kutselistest hindajatest koosnenud meeskonna
eksperthinnangutele ja töörühma (fookusgrupi) aruteludele. Hindajad tuginesid oma
hinnangute andmisel otsesele tehinguinfole (toiminud müügitehingud), turuinfole (nõudluse ja
pakkumise info, äripindade rendi- ja üüritasemed) ning turukogemusele laiemalt.
Ringkonnakohtul ei ole alust hindajate kompetentsuses kahelda. Ühtlasi ei ole mõeldav
olukord, kus ehitusõiguse mudeliga hõlmatud piirkondade määratlemisel tuleks iga üksiku
krundi piirkonda jätmist eraldiseisvalt kaaluda, võttes arvesse selle suhtes kehtestatud
detailplaneeringust lähtuvaid kitsendusi.
21. Ringkonnakohus ei leia ka maade omanike ebavõrdset kohtlemist sõltuvalt maatüki
asumisest miljööväärtuslikus või mitte-miljööväärtuslikus piirkonnas ning ehitusõiguse ja
ehitusmaa mudelite rakendamisest piirialadel. Kuna maa korraline hindamine on
masshindamine, mille puhul selgitatakse välja maa ligikaudne turupõhine väärtus võimalikult
ühtse metoodika alusel, ei ole võimalik iga üksiku katastriüksuse puhul kõiki võimalikke maa
väärtust mõjutavaid tegureid arvestada. Kui kaebaja leiab, et Xxx krunti hõlmav
detailplaneering ei ole enam ajakohane, tuleb tal endal astuda kohaseid samme ja suhelda
kohaliku omavalitsusega selleks, et detailplaneering kehtetuks tunnistatakse. Määruse nr 32
seletuskirjas selgitatakse, et planeerimis- ja ehitustegevuse ning selleks vajalike andmete eest
vastutab kohalik omavalitsus, seetõttu vastutab kohalik omavalitsus ka ehitusõiguse ulatuse
andmete eest korralisel hindamisel. Valdav osa ehitusõiguse pindalast määratakse
ehitisregistri andmete alusel, mistõttu võib hindamisega kasvada huvi ehitisregistri andmete
korrastamise ja parandamise vastu. Samuti võib ilmneda, et mõned detailplaneeringud ei ole
enam ajakohased või on planeeritud ehitusõiguse pindalad üle võimendatud ning ei ole
tegelikkuses enam realiseeritavad. Sellega võib kaasneda planeeringute muutmise või
kehtetuks tunnistamise menetluste kasv8. See, kuidas mõni omavalitsus, s.h Tallinn, on
toiminud, ei saa kuidagi mõjutada määruse nr 32 kehtivust ega MaRu tegevuse õiguspärasust.
Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaebaja väites, et XXXas võivad lähestikku asuvad
ehitusmaa ja ehitusõiguse hindamismudeliga hinnatavate elamumaa katastriüksuste
maksustamishinnad ruutmeetri kohta erineda, kuid nimetatud väitega ei ole võimalik
põhistada Xxx maa maksustamishinna õigusvastasust. Ringkonnakohus tagastab kaebajale
apellatsioonkaebuse lisana enda väite põhistamiseks esitatud tõendid.
22. Kuna ringkonnakohus ei tuvasta sarnaselt halduskohtule vigu Xxx maa väärtuse
hindamisel, ei ole alust analüüsida ka seda, kas maa väärtuse hindamise võimalikest vigadest
võiks tekkida kaebajale tema õigusi rikkuda võiv maamaksukoormus järgmistel aastatel.
II
23. Ringkonnakohus leidis eelnevalt (otsuse p-d 13-20), et MaRu ei ole teinud vigu maa
maksustamishinna määramisel. Riigikohtu pikaaegse praktika järgi on maa maksustamishinna
määramise otsustus eelhaldusakt maksuteatele kui haldusaktile9. Seega oli Maa- ja
Ruumiameti määratud Xxx maa maksustamishind Maksu- ja Tolliametile maamaksu suuruse
määramisel siduv.
8 Maa korralise hindamise metoodika määruse eelnõu SK.docx.pdf, lk 18.
9 RKHKo 3-16-1504/26, p 10.
24. Kaebaja arvates ei ole maksuteate nr 2024469499 lisas 2 toodud maksusumma
kujunemine selgesti jälgitav, täpsemalt ei ole kaebaja jaoks arusaadav maksuteate lisas 2
nimetatud mõiste „kaitsemehhanism“ sisu ja sellega seotud summad.
25. MaaMS § 7 lg 7 ja § 11 lg 9 alusel rahandusministri 16.10.2014. a määrusega nr 38
vastu võetud „Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise korra“ § 2
lg 3 järgi arvutatakse tasumisele kuuluva maamaksu summa maamaksumäära korrutamisel
maa korralise hindamise tulemuste põhjal määratud maa maksustamishinnaga, võttes arvesse
maamaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatut. Maamaksumäär on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse
29.06.2023. a määrusega nr 60 ning on elamumaale 0,5% maa maksustamishinnast aastas10.
MTA on selgitanud, et kuivõrd maksuteatel kajastatud maa maamaksu summa osutus
võrreldes eelmise aasta (s.o 2023. aasta) maksusummadega rohkem kui 10% suuremaks ja
samal ajal oli 10% kummastki eelmise aasta maksusummast väiksem kui 5 eurot, rakendas
MTA MaaMS § 81 lg-s 2 (asjakohases redaktsioonis) sätestatud maamaksu tõusu piirangut.
MaaMS § 81 lg 1 (maamaksu teate andmise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kui maa
maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise
maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei võeta
arvesse seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud maksusoodustusi. Lg 2
sätestas, et kui lõikes 1 sätestatud maamaksu summa suurenemine on võrreldes eelmise
maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse
maksusummat 5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnast ja
maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani. Selle tulemusel vähenesid kaebaja poolt
tasumisele kuuluvad maksusummad kuni summani, mis vastasid 2023. aasta maksusummale,
millele on liidetud 5 eurot. Maksuteate lisas 2 toodud tabel lähtub maamaksu arvutamise
valemist maamaksusumma = maa väärtus x maksumäär – kaitsemehhanism –
maksuvabastused – maksusoodustused. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et seaduse
normide ja eelmise aasta maksuteatega kõrvutamata võib maksuteates kajastatud summade
kujunemine olla raskesti arusaadav. Maksuteatest arusaamist hõlbustaksid asjakohased
selgitused ja valemid. Siiski on maksuteates kajastatud summade kujunemine ringkonnakohtu
jaoks arusaadav ning summad õiguspärased, mistõttu puudub alus maksuteate tühistamiseks.
26. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maksuteade on kooskõlas HMS §-s 55
haldusaktile ettenähtud nõuetega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see, kas
maksuteate lisas 2 kasutatakse väljendit „kaitsemehhanism“ või „MaaMS § 81 sätestatud
maamaksu tõusu piirmäär“ ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda.
III
27. Kaebaja leiab, et kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks menetluskulude jaotamisel ei
kohaldatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-s 6 sätestatut. Vähemalt
osaliselt tulnuks menetluskulud vastustajalt välja mõista. Nimelt lõpetas halduskohus
kohtuotsusega menetluse MTA 06.02.2024. a maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes
HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. On õige, et
kaebaja taotles halduskohtult 12.02.2025. a avalduses tasutud riigilõivu väljamõistmist
vastustajatelt. Muude võimalike menetluskulude väljamõistmist kaebaja ei taotlenud. Kui
menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastatakse HKMS §
104 lg 5 p 4 järgi. Käesoleval juhul ei olnud aga halduskohtul alust kaebajale ka riigilõivu
tagastada, sest olenemata ühe nõude osas menetluse lõpetamisest, jäid kaebaja teised nõuded
rahuldamata. Riigilõiv 20 eurot oli tasutud kaebuselt tervikuna (RLS § 60 lg 1), mitte
konkreetselt vaid selle nõude pealt, mille osas halduskohus menetluse lõpetas.
10 RT IV, 11.07.2023, 10.
IV
28. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
12.03.2025. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustajad
ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud
ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)