3-25-3717/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3717

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L.L-i kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Helena

Velba

Puudutatud isik – L.L , riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.L-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse L.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-3717.

2. Jätta L.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-3717 muutmata.

3. Vabastada L.L käesoleva määruse tõlkimise kuludest osaliselt. Tõlkida määruse

sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.

4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3717

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24.10.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

XXX Vabariigi kodaniku L.L-i (sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni kaheks kuuks.

Taotluse kohaselt väljastati puudutatud isikule Eestisse saabumiseks C-liiki lühiajaline viisa

kehtivusajaga 26.12.2024˗24.01.2025 ja viibimisajaga 15 päeva. Isik taotles viisat Venemaa

Föderatsioonis Moskvas ja taotlemise eesmärgiks oli turism. Viisat taotledes ja Eestisse

saabudes (27.12.2024) oli isikul kehtiv reisidokument – XXX Vabariigi kodaniku pass nr

XXXXXXXX kehtivusega 26.07.2023˗26.07.2028. 11.09.2025 esitas Prantsusmaa Eestile

abipalve võtta vastu XXX kodanik L.L Dublini konventsiooni alusel. Isik saabus Eestisse

Prantsusmaalt lennuga Lyon-Frankfurt-Tallinn 23.10.2025 kell 13.55. Isikule oli väljastatud

Prantsusmaa poolt Laissez Passer ja tal puudus reisidokument. Isik esitas Eestisse jõudes

suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset seetõttu,

et tema elu ähvardab oht ning tal pole turvaline oma koduriigis. Isik peeti 23.10.2025 kell

15.25 VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel 48 tunniks kinni.

Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbi viimise ajal on vajalik.

Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni alal viibimiseks. Pärast viisa

kehtivuse lõppemist ei lahkunud isik Schengeni alalt, vaid liikus kohe edasi Prantsusmaale.

Isik taotles viisat vaid selleks, et pääseda Prantsusmaale. 2024. a detsembris Eestisse saabudes

selgitas isik piiripunkti ametnikele, et töötas Venemaal XXX saatkonnas. 24.10.2025

küsitlusel väitis isik aga, et ei ole kunagi töötanud Venemaal, vaid elas tänaval ja ootas Eesti

viisat. Isikul puuduvad reisidokumendid. Isik saabus 27.12.2024 Schengeni alale kehtiva

XXX Vabariigi kodaniku reisidokumendiga, kuid see varastati tema väitel kohe

Prantsusmaale jõudes detsembris 2024. Isiku väide Prantsusmaal asjade ja reisidokumendi

varastamisest ei ole usutav, sest isik oli reisinud eelnevalt pika maa, läbides erinevaid riike

alates XXXst Venemaale ning sealt edasi läbi mitme Schengeni riigi, suutes kaitsta endale

kuuluvaid isiklikke esemeid. Pigem vabanes isik reisidokumendist vabal tahtel. Isik kinnitas

23.10.2025 ja 24.10.2025 küsitlustel, et ta ei soovi naasta koduriiki ega soovi jääda ka

Eestisse, vaid ta kavatseb lahkuda Prantsusmaale, kuna seal räägitakse prantsuse keelt. Eestis

ja Schengeni alal isikul pereliikmeid, sugulasi ega sõpru ei ole. Isiku sõrmejäljehõive

protsessis 24.10.2025 selgus, et isik ei taotlenud Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset kohe

detsembris, vaid tegi seda alles märtsis 2025, mil ta tabati Prantsusmaa ametivõimude poolt.

24.10.2025 küsitlusel jäi isik kahtlevale seisukohale, kas temalt sõrmejälgede võtmisel ta

üldse soovib enam rahvusvahelist kaitset. Tuginedes PPA andmetele ning isiku käitumisele

(taotles Eesti viisa eesmärgiga liikuda Prantsusmaale, kus alles tema tabamisel esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse) on PPA seisukohal, et vabaduses viibides ei asuks isik täitma

järelevalvemeetmeid ega oleks rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks PPA-le koheselt kättesaadav. Isiku suhtes esineb väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Ta võib hakata ennast

siseriiklikult PPA eest varjama või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isikul on oskused

teise liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele, et tahab tagasi

Prantsusmaale ning Eestisse ta ei jää.

2. Puudutatud isik avaldas 24.10.2025 kohtuistungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskuses

kinni hoidmist.

3. Tallinna Halduskohus

andis

24.10.2025 määrusega

loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2025 (k.a).

2(5)

3-25-3717

Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Isiku suhtes esineb

põgenemisoht. Isiku hoiakust ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi Schengeni alalt

lahkuda. 23.10.2025 ja 24.10.2025 läbiviidud küsitlustest selgus, et isik ei soovi naasta

koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse. Puudutatud isik ütles PPA-le, et Eesti viisat taotles ta

põhjusel, et pääseda Prantsusmaale. Ka kohtuistungil kinnitas isik, et ta ei jää Eestisse.

24.10.2025 küsitlusel jäi puudutatud isik kahtlevale seisukohale, et kas ta üldse tahab enam

rahvusvahelist kaitset, kuna PPA sai sõrmejäljehõivest andmed, et isik küsis rahvusvahelist

kaitset Prantsusmaal alles pärast seda, kui ta oli tabatud Prantsusmaa ametivõimude poolt

märtsis 2025. Samuti puudub tal reisidokument. Pole usutav, et see varastati temalt kohe, kui

ta jõudis Prantsusmaale. Pole välistatud, et ta vabanes oma reisidokumendist vabal tahtel.

Pole usutav, et vabadusse jäädes jääks puudutatud isik ootama ära rahvusvahelise kaitse

menetluse tulemust, vaid ta lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja

märkimisväärne põgenemisoht.

Isiku kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse

paigutamine riivab intensiivselt tema liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest

leebemaid järelevalvemeetmeid (nt reisidokumendi PPA-le hoiule andmine, elamine

kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele) ei

ole võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemad

järelevalvemeetmed eelduslikult põgenemist ära hoida ning kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on proportsionaalne meede VRKS § 36¹ mõttes (vt Riigikohtu 29.01.2015

määrus nr 3-3-1-24-17, p 17). Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku

kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Puudutatud isik palub 13.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

24.10.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA 24.10.2025 taotlus

rahuldamata.

Puudutatud isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine ei ole põhjendatud. Puudutatud

isik nõustub, et temaga seotud asjaolusid tuleb menetluses kontrollida ja see võtab aega.

Samas ei esine isiku põgenemisohtu. Puudutatud isik ei kavatse põgeneda ja ta teeb PPA-ga

koostööd. PPA ei ole põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku ütluste ja temaga seotud

asjaoludega. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 235 lg 1, § 265

lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 30.10.2025 tehtud määruses

isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse

tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja

3(5)

3-25-3717

põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh

kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi

määramine. Isik suhtleb prantsuse keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava

määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine prantsuse

keelde.

7. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine

eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks).

Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate

väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise

võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise

ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).

8. Puudutatud isik saabus Eestisse 23.10.2025 ning esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse

taotluse. Isik peeti kinni 23.10.2025 kell 15.25 VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA esitas

24.10.2025 taotluse halduskohtule isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli ning on usutav, et

puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse ja muude asjaolude

kontrollimine on vajalik. Isiku 23.10.2025 ja 24.10.2024 vestlustel antud selgitused on

vastuolulised. Isik ei ole seni välja toonud ka fakte või tõendeid, mis viitaks tema

tagakiusamisele. Seega on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. PPA

ei olnud veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt

ette nähtud kuni 6 kuud. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida.

9. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise

vajadust. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta

Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu

13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).

10. VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6⁸

nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-

1-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemisoht, st

välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA hinnanguga, et puudutatud isiku osas

esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 tähenduses. Isik hankis endale Schengeni alale

sisenemiseks lühiajalise Eesti viisa. Isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale (23.10.2025

küsitluse protokoll, dtl 26˗31). Isik on 23.10.2025 küsitlusel selgelt väljendanud, et ei soovi

naasta koduriiki ega jääda Eestisse, vaid tahab jõuda Prantsusmaale. Ka 24.10.2025

kohtuistungil kinnitas isik, et ei soovi Eestisse jääda. 24.10.2025 küsitlusel (dtl 32˗34) selgitas

4(5)

3-25-3717

isik algselt, et temalt sõrmejälgede võtmisel ei soovi ta Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda.

Isikult sõrmejäljehõive käigus selgus, et isik ei esitanud Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse

taotlust kohe sinna jõudes (detsembris 2024), vaid märtsis 2025, mil ta tabati ametivõimude

poolt. Isiku ütlustest ja hoiakutest saab seega järeldada, et ei soovi Schengeni alalt lahkuda.

Puudub alus arvata, et isik muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks

kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga.

Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eelnevat arvestades usaldusväärne,

ning on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud isiku

selgitusi tähelepanuta, vaid selgitas, miks need ei ole usaldusväärsed.

12. Halduskohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei

olnud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et

kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses

tagatakse puudutatud isikule tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt VRKS § 36³ lg

1 ja VSS § 26 ).

⁹

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2025

määrus muutmata.

14. Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta,

tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)