Legislator Case Law & Legislation
2-24-4556/28 AI generated

2-24-4556/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-4556/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K. kanda. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Legislator headnote

AI generated

2-24-4556/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kanda. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Keywords

AI generated
living expenses marital standard of living domicile abroad child benefit eligibility delayed asylum application local cost of living allowance
AI generated
2-08-58055/13
M.K. ja D.K. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „30“augustist 2003.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.4), alaealine laps: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, M.K., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, D.K., hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leidis hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna abielu enam ei toiminud. Abielulised suhted M.K. ja D.K. vahel lõppesid 01.jaanuarist 2008.a.. M.K. palus abielu lahutada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „Kazatskaja“, abielust sündinud alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx sündinud: „xxx palus M.K. jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus M.K. hagiavalduses alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.), ülalpidamiseks D.K.´lt välja mõista elatusraha Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „08“septembrist 2008.a.. Palus hagi rahuldada.
2-08-3502/9
31. jaanuaril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 01.12.1998.a sündinud poeg D. Š. ja 21.02.2003.a poeg R. Š.. Abielu on lahutatud ja pooled elavad lahus. Viru Maakohtu 16. juuni 2006.a maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärustega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni kuus lapse kohta, kokku
2-21-4918/18
Hageja M. I. on kostjate D. ja S. isa. Viru Maakohtu 08.01.0216. a otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti M. I.lt elatis D. I. ja S. I. kasuks igakuise elatusrahana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesoleval ajal on pool kuupalga alammäärast 292 eurot ja hageja peab tasuma kahele lapsele kokku 584 eurot kuus.
2-20-9829/20
E L oma seadusliku esindaja A L kaudu esitas 08.07.2020.a põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude D K vastu.
2-20-11099/28
oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on taotlenud elatise vähendamist 100.00 euroni kuus iga kostja kohta, kuna tema majanduslik olukord on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga halvenenud, lisaks on suurenenud miinimumelatise summa.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-4556

Tsiviilasi

K.M.-i hagi D.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

2715 eurot ja 66 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.K. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): D.K. (isikukood XXX)

Vastustaja (hageja): K.M. (isikukood XXX), seaduslik

esindaja S.M.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast D.K. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 30.

septembri 2025 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus D.K.-le tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud D.K. kanda.

Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega K.M.-i (hageja, vastustaja) hagi

D.K. (kostja, apellant) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101

lg 1 sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning 20.

märtsist 2024 kuni 30. septembrini 2025 sissenõutavaks muutunud elatise 5158 eurot 85 senti.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2. Kostja esitas 3. novembril 2025 Tartu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning 4.

novembril 2025 ja 7. novembril 2025 selle täiendused.

Kostja toob apellatsioonkaebuses esile, et tema majanduslik seisund ei võimalda lapsele elatist

tasuda. Kostja ei ole kunagi tahtnud lapse elust kaduda. Kostja soovib lapsega suhted taastada,

kohtudes alguses korra kuus ning edaspidi osaleda lapse kasvatamises suuremal määral.

Pingeliste suhete tõttu lapse isaga soovib ta suhtluskorra kindlaksmääramist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist (TsMS § 637 lg 1 p 2). Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati maakohtu otsus

kostjale kätte elektrooniliselt 30. septembril 2025. Samal kuupäeval on otsuse kättesaamist

kinnitatud e-posti aadressilt, mille kostja on märkinud kontaktiks apellatsioonkaebuses. Seega

möödus TsMS § 632 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg 30. oktoobril

2025. Apellatsioonkaebus esitati 3. novembril 2025 ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

5. Kostja ei ole viidanud takistustele apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui apellatsioonkaebus oleks tähtaegne, ei saaks seda esitatud

kujul menetlusse võtta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on hageja

ema ning seega on tal perekonnaseadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada.

Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud õigusnormi rikkumisele ega esile toodud asjaolusid, mis

võiksid kaasa tuua apellatsioonimenetluses teistsuguse otsuse tegemise. Kaebuses kirjeldatud

faktiline olukord ei erine oluliselt sellest, millele tuginedes on maakohus otsuse teinud. Soov

lapse kasvatamises edaspidi osaleda ei saa mõjutada elatise suurust tagasiulatuvalt. Juhul kui

pärast kohtulahendi tegemist asjaolud oluliselt muutuvad, st suhete taastamine õnnestub ja kostja

hakkab lapse elus püsivalt osalema määral, mis tasutava elatise suurust mõjutabmöödus, on

kostjal võimalik esitada maakohtule hagi elatise vähendamiseks (TsMS § 459 lg 1, § 497).

6. Kuna tsiviilasjas nr 2-24-4556 ei ole menetletud avaldust suhtluskorra

kindlaksmääramiseks, ei saa ringkonnakohus selle kohta seisukohta võtta (TsMS § 12). Kostjal

tuleb lapsega suhtluskorra kindlaksmääramise taotlus esitada lapse elukohajärgsele maakohtule,

tasudes sellelt riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 7 sätestatud määras (s. o 10 eurot).

7. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, loeb

ringkonnakohus kaebuse käesoleva määrusega TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks. TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

Hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)