2-25-115454/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115454

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.E vastu 19.08.2022

lepingust tuleneva võlgnevuse 153,30 euro, viivise 29,41 euro,

sissenõudmiskulu 15 euro ja täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht XXX, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, xxxx; e-post

XXX)

Kostja: T.E (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)

Hagihind

225,69 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T.E-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 19.08.2022 lepingust tulenev

võlgnevus 153,30 eurot, viivis 29,41 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

3. Välja mõista T.E-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas

põhinõudelt 153,30 eurolt alates 20.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste

kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.

4. Menetluskulud jätta T.E’i kanda.

5. Välja mõista T.E-lt menetluskulu summas 250 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital

kasuks.

6. Välja mõista T.E-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (250 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi T.E vastu 19.08.2022 lepingust

tuleneva võlgnevuse 153,30 euro, viivise 29,41 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja täiendava

viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 19.08.2022 liitumislepingu nr xxxx, mille

alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale püsinett 500 numbrile xxxx ja seadmekindlustus

Samsung Galaxy Fold4 512GB ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.

Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja

oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.08.2024 arvest ja viimase arve tasumise

tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas

153,30 eurot.

Lepingu p 2 ja tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on

tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping

üles öelda. Tuginedes tingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates 10.08.2024 ja

kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 14.10.2024.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja

sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena ühe tasulise

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile 31.03.2025 maksumusega 15

eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja

juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 15 eurot.

Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2

loovutas 27.12.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus

kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud

talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 27,98 eurot ning lisaks nõuab kostjalt

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

0,05% päevas.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

30.10.2025.

2 (4)

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud

jätta solidaarselt kostjate kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 350

eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.

9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja

antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot,

millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu

3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja

materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka

vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva

tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise

esindaja kulu summas 150 eurot (1,5 x 100 eurot).

Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb

menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174

lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja

käibemaksukohustuslane numbriga xxxx. Hageja on esitanud kohtule varasemates

menetlustes Maksu-ja Tolliameti 27.11.2020 otsuse, millise kohaselt on Aktsiaselts PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) registreeritud piiratud käibemaksukohustuslasena alates

08.10.2020 registreerimisnumbriga xxxx. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos

käibemaksuga.

10. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 250 eurot, millest riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 150 eurot.

11. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

3 (4)

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

13. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 30.10.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku

ja e-posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

4 (4)