2-25-107579/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107579

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S Gi vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2557,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

esindaja: A V,, xxx

Kostja: S G, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S G hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1056,70 eurot,

intress 39,42 eurot, viivis 39,82 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt 1056,70 eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

3. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 49% ulatuses S G kanda ja S G menetluskulud

51% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Jätta S Gi menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

5. Välja mõista kostjalt S G hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 198,5 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S Gil tasuda B2 Impact OÜ-le

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja nõue

Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga xxx kliendikeskkonnas sisse ja esitab

laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi

kostja esitama kõik Laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale

esmakordselt kasutajakonto 02.07.2016, tuvastades enda isikusamasuse esitades andmed. Kõik lepingu

dokumendid on kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile,

mis on kostjale ka tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral ka alla laetavad.

Lepingu xxx ja lisalaenu lepingu xxx puhul kontrolliti kostja esitatud sissetulekute õigsust Eesti

väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi

esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, Krediidiinfost,

Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad.

03.05.2023 sõlmiti leping xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1090,00

eurot (koosnes laenu põhiosa väljamaksest 1000,00 eurot + lepingutasust 90,00 eurot), mis tuli

teabelehe punkti 2 kohaselt tagastada 20 kuu jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega

74,73 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr 44,99% on arvutatud eeldusel, et 1090,00 euro laenamisel

20 kuuks fikseeritud intressimääraga 38,58% aastas, on krediidi kulukuse määr 44,99%, lepingutasu

90,00 eurot, tagasimakstav kogusumma 1494,60 eurot, 20 tagasimakset (teabelehe punkt 3). Antud

lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole.

05.05.2023 sõlmiti lisalaenu leping xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas

1999,16 eurot (koosnes lepingu xxx laenusummast 1090,00 eurot + lepingu xxx lisalaenu väljamaksest

796,00 eurot + lisalaenu lepingu xxx lepingutasust 113,16 eurot), mis tuli teabelehe punkti 2 kohaselt

tagastada 60 kuu jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega 76,80 eurot. Lepingu

krediidikulukuse määr 44,99% aastas on arvutatud eeldusel, et 1999,16 euro laenamisel 60 kuuks

fikseeritud intressimääraga 39,47% aastas on krediidi kulukuse määr 44,99%, lepingutasu 113,16

eurot, tagasimakstav kogusumma 4608,04 eurot, 60 tagasimakset (teabelehe punkt 3). Antud lepingu

katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 235,71 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 34,13 eurot, intressi katteks 196,18 eurot, viivise katteks 0,27 eurot, meeldetuletuskirja tasu

katteks 5,00 eurot ja refinantseeritud laenu intresside katteks 0,13 eurot.

Lepingute maksevõime hindamisel lähtuti kostja esitatud netosissetuleku ja finantskohustuste

andmetest. Majapidamiskulude hindamisel lepingu xxx puhul aluseks Statistikaameti poolt avaldatud

andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega. Kuigi kostjale

väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mistõttu

tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud. Küll aga

arvestas krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lepingu xxx puhul lisaks puhvriga 60,00 eurot, muude

ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid

kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist,

Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad. Kostja maksevõime suuruseks

hinnati lepingu xxx puhul 538,00 eurot (netosissetulek 1200,00 eurot – finantskohustused 200,00 eurot

– muud kohustused 402,00 eurot – puhver 60,00 eurot (5% netosissetulekust).

Lepingu xxx personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas

2073,78 eurot (koosnes refinantseeritava laenu põhiosast 1965,03 eurot, tasumata võlateatiste tasust

10,00 eurot ja lepingutasust 98,75 eurot), intressimääras 25,53% aastas, viivisemääras 24% aastas

(päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 29,99% aastas, maksete kogusummas 4233,87

eurot.

Kostjale edastati enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses olevate osamaksete tasumiseks võlateatised

22.09.2024, 22.10.2024 ja 21.11.2024. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud

kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 15.09.2024,

15.10.2024 ja 15.11.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 29.11.2024 teatisega

võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 15.12.2024 ei likvideerinud ega pöördunud võla

tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks krediidiandaja poole, ütles krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 16.12.2024 seisuga

Hageja palub välja mõista kostjalt S G hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust xxx tulenev

põhivõlgnevus 1966,72 eurot, intress 166,78 eurot, viivis 155,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud

kokku 50,00 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1966,72 eurolt, so

alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, menetluskuluna kokku summa 405,00 eurot, mis

koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas

385,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Välja mõista kostjalt S

G hageja B2 Impact OÜ kasuks.

Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja

alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista: Lepingust tulenev põhivõlgnevus 1056,70 eurot,

intress 39,42 eurot (15.01.2024-15.12.2024 intressi osamaksed), viivis põhivõlalt 1056,70 eurolt alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni so. 17.04.2025

kokku summas 39,82 eurot (lisa 36) ning sissenõudmiskulud kokku 50,00 eurot. Kõik menetluskulud

jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulud hagi rahuldamise

ulatusega TsMS § 163 mõttes. Väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ning VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1056,70 eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10

päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagist nähtuvalt kostja sölmis xxx kliendikeskkonnas tarbijakrediidilepingu xxx ja lisalaenu lepingu

xxx ning refinantseerimislepingu xxx.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist

kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses

ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Viidatud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs.

GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse

sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma

kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3,

lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403.4 lg 3 esimese lause kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid

krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet

mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja

hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 18).

Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kostjaga 03.05.2023 sõlmitud lepingu xxx krediidikulukuse määr on 44,99%, 05.05.2023 lisalaenu

lepingu xxx krediidikulukuse määr on 44,99%, 20.11.2023 refinantseerimisleping nr 210248315

krediidkulukuse määr on 29,99%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%;

16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS

§ 406² lg 1 ega ole tühised.

Hagi asjaoludest nähtuvalt lepingu xxx ja lisalaenu lepingu xxx puhul kontrolliti kostja esitatud

sissetulekute õigsust Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel. Krediidiandja ei

tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Krediidiregistrist, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või

täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad. Eesti

väärtpaberite keskregistrist saadud andmetel saadi kostja kuue kuu netosissetulekuks lepingute xxx,

xxx puhul 835,00 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti ekslikult arvesse kostja poolt

09.02.2018 esitatud andmed, kus kostja märkis enne lepingute xxx, xxx sõlmimist krediidiküsitluses

enda netosissetulekuks 800 eurot, finantskohustuseks 0,00 eurot ja muud kohustused 125 eurot.

Krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandaja kostja esitatud netosissetulekust 800,00 eurot ehk

madalamast väärtusest, muudest kuludest 125,00 eurot ja finantskohustustes 0,00 eurot. Krediidiandja

laenude xxx, xxx puhul pidas piisavaks puhvrit 41 eurot, muude ootamatult suurenenud rahaliste

kohustuste katmiseks. 10.02.2018 kehtis krediidiandja juhatuse otsus, mille kohaselt ei tohtinud laenu

andmisel laenu põhiosa ja intressimakse suhe kliendi sissetulekusse olla suurem kui 88% (kehtis alates

01.12.2017 a). Kostja maksevõime suuruseks hinnati lepingute xxx, xxx puhul 625,00 eurot

(netosissetulek 800,00 eurot – finantskohustused 0,00 eurot – muud kohustused 125,00 eurot * 0,88

(maksimaalse osamakse arvutus oli 2018 a: (sissetulek – kohustused) * 0,88).

Ehkki hageja on kinnitanud, et antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja

esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane

kuumakse, siis ei ole krediidiandja reaalselt kontrollinud krediiditaotleja väljaminekuid (sh, kontode

väljavõtted, mida ei asenda taotleja enda esitatu). Hoiatavaks indikaatoriks võib lugeda korduvaid

laenuvõtmisi krediidiandja juures ning vajadust varasemaid refinantseerida võlgade tasumiseks. Kohus

märgib, et vastutustundliku laenamise järgimiseks on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja

krediidivõimelisuse hindamise kohustus, mille mõlema täitmist peab (intressi ja muude kõrvalkulude)

nõude eeldusena tõendama. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli piisav laenu

väljastamiseks ja seetõttu on krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.

20.11.2023 sõlmis kostja refinantseerimisleping nr xxx, mille puhul uut laenusummat ei väljastatud,

osamakse suurust vähendati ja võimaldati seda võlas olevale kliendile, st. makseraskuste korral.

Nimetatud lepingu puhul võlgniku krediidivõimelisust kontrollima ei pea (RKTKo 2-20-1490, p-d 25

ja 26).

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja

hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid. Samast

sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub

lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Hageja on esitanud nõude

ümberarvestuse ning seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja lepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 1056,70 eurot, intressi 39,42 eurot (15.01.2024-15.12.2024 intressi osamaksed),

viivise põhivõlalt 1056,70 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni so. 17.04.2025 kokku summas 39,82 eurot ning viivise põhinõudelt 1056,70

eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt

erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude

„maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid

tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus

sissenõudmiskulu 50 eurot hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule summas 385 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 405 eurot (385+20). Kuna kohus

rahuldas hagi osaliselt, so 49% ulatuses, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulud summas 198,5% (405*49%).

Kostja menetluses ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud ega muul viisil menetluses osalenud, seega

kostja menetluskulude rahaline suurus jääb nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud,

mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (198,5 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik