3-23-1002/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1002

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

10.11.2022 projekteerimistingimuste tühisuse või

õigusvastasuse tuvastamiseks, 06.04.2023 ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 05.08.2024 kasutusloa

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – X,

lepingulised esindajad v-adv Joonas Põder ja v-adv

Karl Kask

Vastustaja – Tallinna linn,

volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – OÜ UTILITAS TALLINNA

ELEKTRIJAAM,

lepinguline esindaja v-adv Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Avalik kohtuistung 17.09.2025; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtutoimikusse võtmata X 26.09.2025 menetlusdokumendi lisad 1–6 ja OÜ

UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM 15.10.2025 menetlusdokumendi lisad 1–5.

2. Võtta Tallinna linna veebilehelt kohtuasja materjalide juurde Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu Lisa 7.5 „Tehnovõrgud-soojusvarustus“.

3. Lubada kaebajal kaebust muuta, täiendades kaebust Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 05.08.2024 kasutusloa nr 2412371/03477 tühistamise nõudega.

4. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

haldusasjas nr 3-23-1002 muutmata.

5. Mõista Xlt OÜ UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulu 6900 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

6. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

initsiaalidega.

3-23-1002

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 17.12.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (kaebaja) kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn, Harju maakond asuv kinnistu

(registriosa nr 413501, sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindala 93

611 m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 kinnistuga (registriosa nr 1720101, sihtostarve

ärimaa, pindala 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM

(kolmas isik).

2. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c

kruntide detailplaneeringu. Kolmas isik esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile (TLPA) taotluse, paludes tunnistada detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas

kehtetuks. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega detailplaneeringu Tooma tn

13 kinnistu osas kehtetuks.

3. TLPA väljastas 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13

kinnistule pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone esimene PT), millega anti ehitusõigus

ligikaudu 1050 m2 ehitisealusese pinnaga ja 12 m kõrguse pumbahoone rajamiseks. Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas 29.06.2021 projekteerimistingimused nr

2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks (soojussalvesti PT), millega

anti ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks.

4. Kaebaja vaidlustas mõlemad projekteerimistingimused Tallinna Halduskohtus (haldusasi

nr 3-22-419). Sama haldusasja juurde liideti ka kaebaja tühistamiskaebus TLPA 21.07.2022

ehitusloale nr 2212271/18607 kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav

T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2023 otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tegi kindlaks 25.06.2021 pumbahoone esimese PT õigusvastasuse põhjusel, et

kaebaja jäeti menetlusse kaasamata, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu

otsus on jõustunud.

5. TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused nr 2111802/07236 (olenevalt

kontekstist pumbahoone PT või PT) Tooma tn 13 kinnistule ligikaudu 14 m kõrguse ja

ligikaudu 1400 m2 ehitisealuse pinnaga pumbahoone püstitamiseks. Kaebaja esitas 20.02.2023

vaide pumbahoone PT tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna

Linnavalitsus jättis 05.04.2023 korraldusega nr 310 vaide rahuldamata. TLPA väljastas

2(24)

3-23-1002

06.04.2023 ehitusloa nr 2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone ja mahuti

püstitamiseks (olenevalt kontekstist pumbahoone ehitusluba või ehitusluba).

6. TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule

soojussalvesti püstitamiseks TKKA 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel

(soojussalvesti ehitusluba). Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse

soojussalvesti ehitusloa tühistamiseks, mille kohus jättis 21.03.2024 otsusega haldusasjas nr

3-23-956 rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses ja vaadati läbi koos käesoleva asjaga 17.09.2025 kohtuistungil.

7. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.05.2023 kaebuse pumbahoone PT tühistamiseks või

tühisuse tuvastamiseks ja pumbahoone ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid

kokkuvõttes järgmised.

Pumbahoone PT on tühine või õigusvastane, sest sealt ei selgu õigused ja kohustused

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 mõttes ehk regulatiivne sisu.

Projekteerimistingimused peavad sisaldama ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg-s 4 sätestatud

andmeid, sh peavad hoone maksimaalne kõrgus ja ehitusalune pind olema konkretiseeritud,

sest nende andmete piiritlemata jätmisel kaotavad projekteerimistingimused oma eesmärgi.

Lubatud kõrguse ja ehitusaluse pinna ligikaudne määramine muudab haldusakti ebaselgeks.

PT tühisus päädib sellega, et ehitusluba tuleb tühistada õigusliku aluse puudumise tõttu.

Pumbahoone PT näeb ette Tooma tn 13 kinnistule vaid ühe hoone rajamise. Pumbahoone

rajamisega on aga kinnistule rajatud kaks hoonet, sest soojussalvesti PT-ga on samuti lubatud

ehitada ehitis, mis vastab kõigile hoone tunnustele EhS § 3 lg 2 mõttes. Pumbahoone PT

läheb vastuollu iseendaga ja soojussalvesti PT-ga, kohustused on vastukäivad HMS § 63 lg 2

p 5 tähenduses. PT tugineb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-le 5, mis ei kohaldu, sest

projekteerimistingimusi ei saa selle järgi anda olemasoleva hoonestuse vahele rohkem kui ühe

hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 kohaldub olemasoleva hoonestuse puhul, mitte

kavandatud hoonestusele. Tulevikus tekkiv keskkond ei ole olemasolev keskkond. Isegi kui

Lagedi tee 8 kinnistule planeeritud hooneid saaks lugeda olemasolevateks, ei järelduks sellest,

et Tooma tn 13 kinnistu jääks olemasoleva hoonestuse vahele, sest Lagedi tee 8 kinnistu on

Tooma tn 13 naaberkinnistu vaid ühest küljest ning teistel kinnistutel ei ole hooneid.

Projekteerimistingimused on detailplaneeringuga sarnase mõjuga naabri omandiõigusele.

Kaebajal on PT vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebaja esitab kaebuse omandiõiguse kaitseks,

mitte avalike huvide kaitseks. Kaebajal oli Lagedi tee 8 omandamisel 2018. a-l põhjendatud

ootus, et Tooma tn 13 kinnistu detailplaneeringut ei tunnistata kehtetuks eesmärgiga asuda

kinnistule õigusvastaselt mahukamaid ja suuremate negatiivsete mõjudega hooneid

planeerima ja ehitama. Projekteeritud hoone varjab kaebaja kinnistul valgust, sellest hakkab

lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring (kasvõi ainuüksi ehitamise tõttu) ja see hakkab vaateid

varjama. Tööstusliku suurhoone ehitamine mõjutab kõigi naaberkinnistute, sh kaebajale

kuuluva kinnistu väärtust. Ehitustegevus kaebaja naaberkinnistul riivab tema omandiõigust ja

mistahes õigusvastane, ent kehtiv haldusakt, mis sellist ehitustegevust võimaldab, tuleb

tühistada.

PT ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, mida nõuavad EhS § 26 lg 3 p 3 ja § 32 p 2.

Pumbahoone PT andmisel ei ole hinnatud, kas pumbahoone ehitusprojekt tegelikult vastab

üldplaneeringule. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega kehtestatud Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu joonisel jääb Tooma tn 13 kinnistu ettevõtlusala,

kõrvalotstarbega tootmis- ja laondusettevõtlusala maale. See tähendab, et peamiselt on see ala

ette nähtud ettevõtlusalana. Ka üldplaneeringus on põhjendatud, et ettevõtlusalal võivad

paikneda erinevad teenindus-, kaubandus-, toitlustus- ja büroohooned. Kõrvalotstarbena

3(24)

3-23-1002

võivad alal paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned, kui need ei avalda negatiivset mõju

(lähiala) ettevõtluskeskkonnale. Pumbahoone rajamine avaldab negatiivset mõju kaebaja

ettevõtlusele ehk detailplaneeringu elluviimisele, mille tulemusel rajatakse kinnistule

büroohooned ja tootmishooned. Lähtuda tuleb Väo karjääri maakasutuse põhimõttelisest

lahendusest. Lisaks on ka Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu p-s 2.2.4. esitatud

linnaehituslikud põhimõtted Väo karjääri kohta, mille kohaselt tootmisettevõtetest on

eelistatud ettevõtted, mille tegevus ei ohusta keskkonda. On ilmselge, et pumbahoone

rajamine kujutab endast keskkonnale ohtu, kuna isegi ühe ammoniaagilekke, intensiivsete

vibratsioonide või liigse mürataseme korral võib sellel olla häiriv mõju ümbritsevale

keskkonnale. Tallinna linn on näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses tootmisala ja

karjääri ala ning ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Üldplaneering ei näe ette tootmise

laiendamist Lagedi tee suunas.

PT on väljastanud vale haldusorgan ilma õigusliku aluseta ja on sisuliselt õigusvastane. PT

väljastajaks oli TLPA, kuid arvestades, et pumbahoone rajamine on avalikes huvides,

pidanuks PT väljastama TKKA. Seega on PT formaalselt õigusvastane.

PT on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Kaugküttevõrgustiku varustuskindluse

puudulikkust, st selle suurendamise vajadust, ei ole vaideotsuses kirjeldatud ega tõendatud.

Samuti puuduvad selgitused ja tõendid maagaasi kasutamise asjassepuutuvuse ja selle

vähendamise kohta. PT ei ole mõõdukas, sest riivab kaebaja huvisid rohkem, kui saaks

õigustatult teenida kellegi kolmanda huvisid. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul on

kehtiv detailplaneering, mis näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamise ja

ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamise. PT kohaselt pumbahoone rajamisel muutuks

eelnev võimatuks, sest pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon ja oht, millele lisandub

pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju. Koostoimes teiste mõjudega riivab see kaebaja

õigusi nii intensiivselt, et muudab pumbahoone PT ebaproportsionaalseks. Kaebaja kinnistu

detailplaneeringu elluviimist eiratakse. Eelnevalt detailplaneeringuga planeeritule ei olnud

kaebaja vastu. Pumbahoonest tulenev müra võib aga muuta kaebaja planeeringu elluviimise

võimatuks või ebamõistlikuks või muudavad kindlustuse kallimaks. Vastustajal oli kohustus

kaaluda pumbahoonest tuleneva ja ettenähtava müra, vibratsiooni ja ohu mõju kaebaja

õigustele olenemata sellest, kas need mõjud saaks ka hilisemas menetluses tuvastada.

PT rikub kaebaja subjektiivseid menetlusõigusi. Võrreldes projekteerimistingimuste

vaidlustamisega saab detailplaneeringut populaarkaebuse korras vastavalt PlanS §-le 141

vaidlustada. Vale menetlusvormi tõttu jäi kaebaja ilma õigusest esitada populaarkaebus.

Pumbahoone ehitusluba on antud tühisele või õigusvastasele PT-le tuginedes. Ehitusloa

andmist ei ole piisavalt põhjendatud, eelnevalt ei ole analüüsitud sellest lähtuvaid ohte ega

mõjusid, st selle andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud. Ehitusloaga

antakse luba ehitada ka mahuti, mille ehitamise võimalust pumbahoone PT-st ei nähtu.

Ehitusluba on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Pumbahoonest lähtub müra, vibratsioon,

kemikaalidega seotud ohud, see risustab kaebaja kinnistult avanevat vaadet, varjab valgust,

suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas, vähendab kaebaja

kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma kasutusele kallimaid

ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute vähendamiseks.

Pumbahoone kavandamisel ei ole teostatud kõiki olulisi mõjuhinnanguid ega analüüse,

mistõttu pole võimalik väita, et sellest lähtuma hakkavad häiringud saaksid jääda seaduse

piiridesse, rääkimata proportsionaalsusest. Mh ei ole tehtud keskkonnamõjude analüüsi.

Lisaks on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega PlanS § 6 p 13 tähenduses ja

pumbahoonel on suur visuaalne mõju ning sellest hakkab lähtuma müra. Veevaba ammoniaak

on plahvatusohtlik. Päästeamet ei ole hinnanud, kas kaebaja kinnistu tulevastele hoonetele

4(24)

3-23-1002

võib Tooma tn 13 ladustatav ammoniaak kujutada ohtu. Ehitusloa andmisel ei ole võetud

arvesse ohtlike kemikaalide mõju kaebaja kinnistul kavandatud hoonetele.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel kaalutlustel.

Soojussalvesti ja pumbahoone täiendav tootmisvõimus ühendatakse olemasoleva

kaugküttevõrguga. Kaugküttevõrgu osas on 21.07.2022 väljastatud ehitusloa alusel

24.01.2023 väljastatud kasutusluba nr 2312371/00298. Pumbahoone ja soojussalvesti on

vajalikud kaugküttevõrgu varustuskindluse suurendamiseks ning maagaasi kasutamise

vajaduse vähendamiseks. Eesmärk on tagada Tallinna ja Maardu soojatarbijatele elutähtsa

teenuse osutamine nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. 21.06.2022 esitatud uue

pumbahoone PT taotluse kohaselt on tehnoloogia muutudes vaja suurendada hoone

ehitisealust pinda ja kõrgust. Menetlus viidi läbi avatud menetlusena, kaebaja sai esitada

vastuväiteid ja märkusi ning osaleda ka PT eelnõu avalikustamise tulemuste avalikul arutelul

ja rääkida seal oma märkustest. Kolmas isik selgitas seisukohti ja põhjendusi.

Naaberkinnistul ehitamise tõttu riive esinemiseks peaksid ehitisest või ehitamisest avalduma

õiguste riived. Reaalseid mõjutusi, mis võiksid põhjustada kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist, ei eksisteeri. PT ega ehitusluba ei piira kaebaja kinnistu käsutust ega kasutust.

Kaebaja kinnistul asub kaevandus, mida pumbahoone rajamine negatiivselt ei mõjuta.

Kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering

(Lagedi 8 DP), milles kavandatu saab ellu viia siis, kui on ammendunud Lagedi tee 8

kinnistule jääv maavara. See suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu

läänepoolse ääre eelkõige tootmismaa sihtotstarbele.

Võimalik valguse vähenemine kaebaja kinnistule kavandatud büroohoones ei saa tulla kõne

alla, kuivõrd kaebaja kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone.

Vaidlusalane ala jääb Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohase tootmisala ettevõtlusala

kõrvalotstarbega (T+B) ja ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega (B+T) piirile. Tooma tn

14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Lagedi tee 8 kinnistust ida poole

jääb Tallinna ringtee. Vaidlusalane ala (Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv) jääb

sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale ülemineku alale. Alal on palju mõjusid ja häiringuid

põhjustavaid objekte nagu Väo soojuselektrijaam, Tallinna ringtee ning karjäärid. Arvestades

Lagedi 8 DP krundile kavandatud büroohoone osa tagasiastet ja hoonete võimalikku

paiknemist, jääb Tooma tn 13 pumbahoone kõrvale Lagedi tee 8 kinnistule kavandatud

tootmishoone otstarbe osakaal. PT on üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringus ega selle

juurde kuuluvates dokumentides ei ole välistatud Tooma tn 13 kinnistu kasutust selliselt, nagu

vaidlustatud PT ette näevad. Juba KSH aruandes on koostootmisjaama eesmärgiks hoida

Tallinna linna elanikkonna poolt tarbitava kaugküttesoojuse hind konkurentsivõimeline ning

seda eesmärki toetavad ka vaidlusalused haldusaktid (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas

nr 3-23-956).

Lagedi 8 DP koostamisel on arvestatud piirkondliku eripäraga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse

(AÕKS) § 57 kohaselt jäävad tootmise maa-alad V mürakategooriasse. Vaidlusaluse ala

läheduses puuduvad elamud, mistõttu puudub Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt

mürakategooria piirang. AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutusele, mistõttu ei saa AÕKS kohaselt vastata büroohoone otstarve

ühiskondlike hoonete maa-alade piirväärtusele. Pumbahoone rajamisel tuleb nagunii järgida

müranõudeid ning puudub vajadus müra modelleerimiseks. Samuti puuduvad nii olemasoleva

kui ka kavandatud hoonestuse mõistes objektid, mille suhtes müramõõtmisi teostada. AÕKS §

59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei leviks

5(24)

3-23-1002

normtaset ületavat müra. Tõendatud ei ole, et pumbahoonest avalduks piirmäära ületavat

müra.

Olemasolevalt puudub piirkonnal väärtus. Kaebaja kinnistul on vett täis kaevandus ning

piirkondlik ümbrus ei ole kutsuv. Kaebuses tuginetakse umbmäärasele tuleviku kinnistu

väärtusele, mida pole võimalik objektiivselt hinnata ning kaebuses pole väärtusega seonduvat

tõendatud. Arvestades piirkonna praegust seisukorda, luuakse Tooma tn 13 kinnistu

arendamisega alale esimene korrastatus ning sisuliselt algab ala arendamine, mis loob alale

väärtust juurde.

Kaebaja on haldusmenetlustes esitanud hüpoteetilisi otsitud ohtusid. Iga hoone ja rajatis võib

kujutada endast ohtu, kui ei järgita ehitamisele ja käitlemisele seatud ohutusnõudeid või

puhkeb sõda. Kohtus vaidlustatav õiguste riive ei pea olema intensiivne, kuid haldusakti

tühistamiseks piisav ei ole mõju, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks kahjustada vaid

teoreetiliselt. Ainsa kaebusest tuleneva aktsepteeritava ohuna on pumbahoones kasutatav

ammoniaak, kuid seda pole haldusmenetluses ignoreeritud. Tulenevalt hoone ohtlikkusest on

ehitusloa menetluses esitatud riskianalüüs. Päästeameti kooskõlastuse metoodika

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse

tegemine“ ei näita, et kaebaja kinnistul muutuks detailplaneering realiseerimatuks. Teise

ohutsooni võib ehitada ehitisi, mille tundlikkusaste on 1 või 2, kolmandasse ohutsooni aga

ehitisi, mille tundlikkusaste on 1, 2 või 3. Metoodika kohaselt võib teise tsooni ehitada

büroohooned, kus on töökohti rohkem kui 100 inimesele või kõrgem kui 3 korrust. Seega on

Lagedi 8 DP hoolimata ohualast elluviidav.

PlanS § 125 lg 5 ei anna subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Seega

kaitstakse projekteerimistingimusi ja ehitusluba nn populaarkaebuste eest. Detailplaneeringu

koostamise kohustusest ei teki kaebajale subjektiivset õigust keelata naaberkinnistul

ehitustegevus. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta avaldada nii PT kui ka ehitusloa

menetluses. Detailplaneeringu menetlus ei saaks anda kaebajale rohkem menetluslikke õigusi.

Projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav

ehitis võib riivata isiku õigusi ülemäära. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajal

taluda. Igal kinnisasjal on prioriteetsed selle omaniku huvid.

Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringus on antud Tooma tn 15 kinnistule

ehitusõigus kolme kuni 15 m kõrguse äriotstarbelise hoone ehitamiseks. Tooma tn 13

kinnistust põhja poole jäävatele kinnistutele on antud ehitusõigus Lagedi tee 4 kinnistu

detailplaneeringuga, mis lubab Tooma tn 11 kinnistule ehitada ühe 14 m kõrguse tootmis- ja

ärihoone ja ühe kuni 50 m kõrguse tootmis- ja ärihoone. Tooma tn 13 kinnistust ida poole

jääb kaebajale kuuluv kinnistu, mille ehitusõigus on määratud Lagedi tee 8 ja lähiala

detailplaneeringuga. Seega on väär väide, et piirkonnas puudub olemasolev hoonestus.

Koosmõjus olemasoleva hoonestusega Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul ja kehtivate

detailplaneeringutega naaberkinnistutel, on võimalik selgelt piiritleda piirkondlik

hoonestuslaad ja linnaruumiline keskkond, et kaaluda projekteerimistingimuste andmist

lähtudes PlanS § 125 lg 5 eesmärgist. Pole vaidlust, et Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

annab projekteerimistingimuste kohaldamiseks piisavad ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused ning pumbahoone ehitamine pole üldplaneeringuga vastuolus. Seega sobitub

pumbahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega mahuliselt piirkonna hoonestuslaadi.

Soojussalvesti ei ole hoone. See on küll väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis, kuid soojussalvestiga seonduvat tuleb vaadelda laiemalt.

Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis (kood 23022). Asjaolu, et seoses välispiirete ja

katusega tekib siseruum, ei tee soojussalvestist hoonet. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb

6(24)

3-23-1002

arvesse võtta ka nende kasutamise otstarvet, eesmärki ja kasutamise viisi. Soojussalvesti

ülesanne on kaitsta kaugküttepiirkondade tarbeks hoitavat sooja vett välismõjude eest.

Ehitisealuse pinna ja kõrguse ligikaudsus PT-s ei tähenda piirangute puudumist. Vastuolu ei

eksisteeri, kui nt tehnilistest olemustest tingitult on kõrgus 14,1 m. Väheoluline kõrvalekalle

ei tingi ehitusloast keeldumist EhS § 44 p 1 mõttes. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis

on planeeritud hoone ehitisealuseks pinnaks 1310 m2 ning kõrguseks 14 m.

Ehitusloa menetlus on olnud põhjalik ning ehitusprojekt järgib kehtivat ehitusõigust.

Vastustaja on pumbahoone ohtlikkust hinnanud ning esitanud kaebajale põhjendused. Kuigi

pumbahoone puhul on tegu ohtliku ehitisega, on ehitusloa menetluses jõutud järeldusele, et

sellest ei avaldu kaebajale üleliia koormavat negatiivset mõju ega riku kaebaja õigusi.

9. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõttes järgmistel põhjendustel.

Kaebaja kujutab konventsionaalsete mõõtudega pumbahoone püstitamist millegi

ebaproportsionaalsena. Pumbahoone kõrvale on kaebaja enda kinnistule detailplaneeringuga

ette nähtud 70–100% tootmismaa või 100% mäetööstusmaa sihtotstarbega krundid ning antud

ehitusõigus märksa kõrgemate ja suurema pindalaga hoonete rajamiseks. Pumbahoone

riskianalüüsi järgsed ohuala tsoonid välistaks Päästeameti metoodika järgi vaid teatud

tundlikkuse astmega ehitiste rajamise, mis ei puutu kaebaja kinnistul kehtivasse

detailplaneeringusse.

PT ei ole õigusvastane ega tühine ehitisealuse pinna ja kõrguse määramise osas.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et EhS § 26 lg 4 tingimused tuleb projekteerimistingimustes ette

näha vaid asjakohasel juhul (nende määramine pole kohustuslik) ning omavalitsusel on avar

kaalutlusruum otsustamaks, millises ulatuses ja kuidas neid tingimusi

projekteerimistingimustes käsitleda. Pumbahoone ehitusloa järgne ehitisealune pind ega

kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s ligikaudsena märgitud väärtusi.

Pumbahoone püstitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Kaebaja väidab

ekslikult, justkui soojussalvesti oleks hoone. See on rajatis. Pumbahoone PT ei ole vastuolus

soojussalvesti PT-ga. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tuleneb talle õigus nõuda

populaarkaebuse esitamise võimalust. Kaebaja saab enda subjektiivseid õigusi kaitsta

võrdväärselt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu vaidlustamisel.

EhS § 32 p 5 eesmärk on esmajoones vältida ebaproportsionaalset sekkumist naaberkinnistute

omanike õigustesse, mida võidakse kavandatava ehitisega või ehitamisega kõige

intensiivsemalt riivata. Pädeval asutusel ei ole kohustust igasuguse vastuolu korral jätta

projekteerimistingimusi andmata. PT-ga ega ka ehitusloaga ei ole kaebaja õigusi rikutud.

Väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus toetab Tooma tn 13 kinnistule

pumbahoone rajamist. Pumbahoone ei ole ebakonventsionaalne ehitis ning PT järgne

ligikaudne kõrgus ega ehitisealune pind (14 m ja 1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes

ebaproportsionaalne. Asjakohane ei ole ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi

kujunemist ning kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise argument ei ole usutav. PT andmise ja

vaidlustamise faasis ei saa hüpoteesidele tuginedes väita, et müra hakkab normtaset ületama,

ehitusprojekti koostamisel on arvestatud, et asjakohaseid müranorme ei ületataks ega

õigusvastast mürahäiringut ei tekitataks. Pumbahoone on väliskeskkonnast suletud. Lisaks on

Lagedi 8 DP-d kehtestades arvestatud, et tegemist on kõrgema müratasemega piirkonnaga.

Ühestki õigusaktist ei tulene, et kaebaja ei saaks Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate ohuala

tsoonide tõttu realiseerida Lagedi 8 DP-d. Päästeameti metoodika on mõeldud

kemikaaliseaduse (KemS) § 32 rakendamiseks. Päästeamet on pumbahoone ehitusloa

menetluses kooskõlastuse andnud.

7(24)

3-23-1002

10. Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Tooma tn 13 kinnistu jääb Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153 kehtestatud

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt B+T juhtotstarbega ehk ettevõtlusalale, millel

on tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Piirnev ala on aga T+B juhtotstarbega ehk

tootmisala, millel on ettevõtlusala kõrvalotstarve.

Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8

kinnistu osas kehtib Lagedi 8 DP. Selle põhijoonise (dtl 660) ja seletuskirja ptk 4.1.5 (dtl 37

jj) kohaselt on Tooma tn 13 kinnistuga külgnevatele kruntidele pos 1 ja pos 2 ette nähtud

ärimaa sihtotstarve kuni 30% ja tootmismaa sihtotstarve vähemalt 70% ja kuni 100% või

alternatiivselt 100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Krundile pos 1 on kavandatud kuni 45 m ja

16 m kõrgused hooned ja krundile pos 2 kuni 16 m kõrgused hooned. Hoonealune pindala on

vastavalt 9000 m2 ja 11 600 m2. Hetkel on maa sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja

maatulundusmaa 40%.

Kaebaja peab pumbahoone PT HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühisteks seetõttu, et hoone kõrgus ja

pindala määratletakse ligikaudsete väärtustena ning need lähevad vastuollu nii iseendaga kui

ka soojussalvesti PT-ga. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu

õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel

kellelgi võimalik täita. Sel alusel saab haldusakti tühisuse kaasa tuua üksnes haldusakti

ilmselge oluline ebaselgus või tingimuste täitmise võimatus. Ligikaudsete väärtuste

määramine ei ole muutnud haldusakti ilmselt ebaselgeks ega selle täitmist võimatuks. Sellele

viitab kaudselt asjaolu, et pumbahoone PT alusel on antud ehitusluba, mille järgne

ehitisealune pind ega ka kõrgus ei ületa pumbahoone PT-s ligikaudsena märgitud väärtusi.

Tühisust ei nähtu ka HMS 63 lg 2 p 3 alusel. Projekteerimistingimuste andmiseks pädev

asutus on kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 28 lg 1). Puudub vaidlus, et praegusel juhul on

pumbahoone PT väljastatud Tallinna linna nimel. Nagu on selgitanud Tallinna

Ringkonnakohus 29.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-419 (p 16.2), ei ole alust pidada

projekteerimistingimusi tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel isegi siis, kui sisesuhtes oleks

pidanud need Tallinna linna nimel TLPA asemel väljastama TKKA. Pealegi on PT 2. ptk-s

viidatud Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg-le 1, mis näeb ette, et

PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud projekteerimistingimusi annab TLPA. Kaebaja ei ole ka ära

näidanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine kõnealuses küsimuses.

Kaebaja väide pumbahoone PT tühisusest (aga ka õigusvastasusest) tulenevalt selle ilmsest

vastuolust soojussalvesti PT-ga või ka vaidlustatud PT endaga ei ole põhjendatud.

Soojussalvesti ja pumbahoone PT-d ei ole ilmses vastuolus. Soojussalvesti ei ole hoone, vaid

rajatis ja sellisena on seda pumbahoone PT-s ka käsitletud. Kohus jagab Tallinna Halduskohtu

ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-22-419 esitatud seisukohta, et

soojussalvestil puuduvad hoonele omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2).

Soojussalvesti on soojuselektrijaama rajatis, mis on mõeldud talletama suures koguses sooja

vett, teenindamaks teisi kaugkütteseadmeid. Tegemist on kaugküttevõrgu ühe osisega, mille

mõtteks on tagada elanikkonnale soojuse tootmine ja jaotamine. Seega kavandatakse Tooma

tn 13 kinnistule vaid üks hoone ja seda teenindavad rajatised. Kuna soojussalvesti ei ole

käsitatav hoone, vaid rajatisena, ei nähtu kaebaja väidetud vastuolu ja kahe hoone rajamist

kinnistule, veelgi vähem tühisust kaasa toovat ilmset vastuolu.

Pumbahoone PT-d ei muuda tühiseks ka see, et kaebaja arvates tulnuks pumbahoone

kavandamiseks koostada detailplaneering. Küsimus sellest, kas ehitise kavandamiseks oli

põhjendatud anda projekteerimistingimused, saab kõne alla tulla tühistamisnõude

lahendamisel.

8(24)

3-23-1002

Kaebaja subjektiivset õigust ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kas projekteerimistingimuste

andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Kohtupraktikas on

korduvalt selgitatud, et PlanS § 125 lg-st 5 ei võrsu kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et

ehitusõiguse küsimust puudutavad tingimused oleksid projekteerimistingimuste asemel

otsustatud detailplaneeringuga. Kohtule ei nähtu, et üksnes detailplaneeringu koostamise

asemel PT andmine oleks praegusel juhul halvendanud kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi

ja huve, sest ka projekteerimistingimuste andmise menetluses on isikul õigus olla menetlusse

kaasatud ja avaldada oma arvamust ning õigus põhjendatud huvide kaalumisele (vt RKHKo

28.12.2021 nr 3-17-2023, p 22). Vale menetlusliigi valik saaks kaebaja õiguste rikkumise

kaasa tuua eelkõige juhul, kui ta jäi seetõttu ilma enda menetluslikest õigustest või kui PT

väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5

sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa

väljastatud PT tühistamise (samas, p-d 20–24).

Selliste menetluslike õiguste rikkumist kaebaja praegusel juhul ei väida. Kaebaja ei ole esile

toonud ja ka kohtule ei nähtu, et kaebajat poleks PT menetlusse kaasatud või ta poleks saanud

enda seisukohti avaldada. Pumbahoone PT ptk-s 3.1 on kirjeldatud PT avalikku väljapanekut

ja PT eelnõu avalikustamise tulemuste arutelu ning välja on toodud ka põhjendused vastuseks

kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohtadele (dtl 69). Ka on kaebaja

seisukohtadega mittenõustumist põhjendatud TLPA 20.01.2023 kirjas nr 4-1/2198-6 (dtl 76–

77).

Kaebaja pole ka ära näidanud, et pumbahoone PT väljastamisega oleks rikutud mõnda teda

kaitsvat materiaalõiguse sätet, mida poleks rikutud, kui pumbahoone PT-ga lahendatud

küsimus oleks lahendatud detailplaneeringuga. PlanS § 125 lg 5 ei anna isikule eraldiseisvat

subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Võimalus esitada populaarkaebus ei

ole selliseks menetluslikuks õiguseks, millest ilmajäämine iseenesest oleks käsitatav kaebaja

õiguste rikkumisena.

Kaebaja väited enda õiguste riive kohta ei ole põhjendatud ega anna alust järelduseks, et

vaidlusaluse PT alusel kavandatav pumbahoone võiks ülemääraselt riivata tema õigusi EhS §

32 p 5 mõttes. Isikul ei ole subjektiivset õigust olemasoleva keskkonna säilimiseks. Kaebajal

kui naaberkinnistu omanikul on õigus sellele, et kavandatavast ehitisest tulenevad mõjutused

tema kinnistule või seal toimuvale tegevusele ei oleks ülemäärased. Kaebaja ei ole ära

näidanud intensiivset omandiõiguse rikkumist, esitatud väited on jäänud oletuslikeks.

Naaberkinnistule pumbahoone ehitamisest ei saa automaatselt järeldada kaebaja kinnistu

väärtuse vähenemist. PT-s on seatud tingimuseks, et hoone peab vastama nüüdisaegsetele

linnaruumilistele nõuetele. Vastavast tingimusest lähtuv projekteeritava hoone arhitektuurne

üldlahendus, sh vaated, nähtuvad arhitektuurse projekti seletuskirjast (dtl 610 jj). Vastustaja

on viidanud, et PT menetluses jõuti järeldusele, et kavandatud pumbahoone ei avalda kaebaja

kinnistule rohkem mõju kui piirkonnas valitsevad juba olemasolevad mõjud:

soojuselektrijaam, lähedal asuv Tallinna ringtee ja kaevandused. PT 3. ptk-st nähtuvalt piirneb

Tooma tn 13 kinnistu kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes

Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa

ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga.

Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl

68–69). Tegemist on seega tööstusalaga, sh osaliselt endise, kaebaja kinnistu osas jätkuvalt

toimiva karjääri piirkonnaga. Lagedi tee 8 on endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40%

maatulundusmaa sihtotstarbega. Ka alal kehtiva Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu

kohaselt on see piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on

vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70%

9(24)

3-23-1002

ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või ka 100% mäetööstusmaana. Kohus nõustub

vastustaja ja kolmanda isiku hinnanguga, et selles kontekstis ei ole pumbahoone

ebakonventsionaalne ehitis ning ei selle kavandatav kõrgus ega ka ehitisealune pind (14 m ja

1400 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades Lagedi 8 DP järgsete

kruntide pos 1 ja 2 hoonete enda oluliselt suuremat mahtu (kõrgused kuni 16 ja 45 m ning

pindala kuni 9000 m2 ja 11 600 m2). Asjakohane ei ole seega ette heita tööstusalale

iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise väide ei ole

sellest tulenevalt põhjendatud.

Samuti ei nähtu, et olemasoleva tööstusala piirkonda pumbahoone püstitamine riivaks muul

moel intensiivselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja Lagedi tee 8 kinnistu pindala on 93 611 m2

ning seal asub lubjakivikarjäär. PT alusel pumbahoone püstitamise tõttu ei ole kaebajal

takistatud enda kinnistu sihtotstarbelise (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa)

kasutamise jätkamine. Kaebaja kinnistu osas kehtiv Lagedi 8 DP on kehtestatud aastal 2015.

Kaebaja ei saa väita, et Lagedi 8 DP kehtestamise järel ja olukorras, kus kinnistul ei ole ca 8,5

aasta jooksul asutud detailplaneeringus ette nähtud hoonestust realiseerima, ei tohi

ümbruskonnas toimuda ühtegi muutust, mida tuleks Lagedi 8 DP realiseerima asumisel

arvestada. Kohtule ei nähtu, et pumbahoone takistaks Lagedi 8 DP elluviidavust kaebaja

kinnistul või tooks kaebaja jaoks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ka juhul, kui kaebaja rajab

oma kinnistule kavandatud hoonestuse. Nagu eelnevalt märgitud, on Lagedi 8 DP järgi

vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70%

ja kuni 100% ulatuses tootmismaana või 100% mäetööstusmaana. Seega on Lagedi 8 DP järgi

võimalik Tooma tn 13 kinnistuga piirnevatele kruntidele võimalik kavandada maksimaalselt

30% äri otstarbel ja vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatav hoone. Vastustaja selgitab

õigesti, et detailplaneering suunab sihtotstarvete osakaaluga Lagedi tee 8 kinnistu läänepoolse

ääre seega eelkõige tootmismaa sihtotstarbele, kusjuures see võimaldab ainult pos 1

põhjapoolsesse osasse kavandada 14-korruselise kontorihoone ja sellegi kavandamisel tuleb

täita maksimaalselt 30% äri- ja vähemalt 70% tootmismaa tingimus krundi sihtotstarbele.

Vaidlusalune pumbahoone jääb detailplaneeringu krundile kavandatud büroohoone osast

ühtlasi tagasiastesse.

Kaebaja väide, et pumbahoone rajamisel muutuks detailplaneeringu realiseerimine võimatuks

põhjusel, et pumbahoonest lähtuks müra, vibratsioon (sh ehitamisel) ja oht, millele lisandub

pumbahoone visuaalne ja ruumiline mõju (sh valguse ja vaadete varjamine), ei ole

põhjendatud ega muuda pumbahoone PT-d ega ehitusluba ebaproportsionaalseteks. Samuti ei

nähtu uurimispõhimõtte rikkumist.

Müra osas on pumbahoone PT ptk-s 3.1 selgitatud, et tegemist on küsimusega, mis

lahendatakse ehituse tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega. Kaebajal

puudub alus hüpoteesidele tuginedes väita, et pumbahoonest tulenev müra hakkab normtaset

ületama. Samuti puudub tal õigus nõuda, et müra konkreetses piirkonnas üldse ei suureneks.

Kolmandal isikul on kohustus kehtivaid müranorme järgida ja õigusvastast mürahäiringut

mitte tekitada ning kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on pumbahoone ehitusprojekti

koostamisel sellega arvestatud. Eirata ei saa, et hetkel on tegu toimiva karjääri piirkonnaga,

mille läheduses (Tooma tn 14) asub lisaks juba praegu energiatootmise kompleks. Vastustaja

on näidanud, et Lagedi 8 DP koostamisel on vastava piirkondliku eripäraga, sh piirkondlike

müraobjektidega arvestatud, mistõttu kehtestati nõue kasutada detailplaneeringu elluviimisel

kõrgendatud müraisolatsiooniga piirdekonstruktsioone ning rõhutati, et arvestada tuleb

heliisolatsiooninõuetega. Kaebajal tuleb detailplaneeringu elluviimisel seega nagunii

arvestada piirkondlikult kõrgema mürafooniga ja võtta kasutusele vastavad meetmed

hoolimata sellest, kas Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajatakse või mitte. Samuti on

vastustaja ja kolmas isik osundanud põhjendatult asjaolule, et kuivõrd Lagedi 8 DP Tooma tn

10(24)

3-23-1002

13 kinnistu poolne äär on eelkõige tootmismaa otstarbeline, jääb see AÕKS § 57 kohaselt V

mürakategooriasse, millele keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 mürataseme

piiranguid ei sätesta ning arvestades kaebaja kinnistul hoonete kavandamisele ettenähtud

nõudeid, ei ületataks detailplaneeringu elluviimisel mürapiirväärtusi. Seega ei ole põhjendatud

väide, et pumbahoone lisandumine võiks sedavõrd kasvatada piirkondlikku müra ja tingida

sedavõrd suuri lisakulutusi mh seoses töötervishoiu nõuetega, et projekti elluviimine muutub

kaebaja jaoks majandusliku ebaotstarbekuse tõttu raskendatuks või võimatuks ja seega saaks

tema omandiõigus ülemäära kahjustada.

Kaebaja väide seoses pumbahoonest lähtuva, sh ehitusaegse vibratsiooni tekkimisega on

täielikult põhjendamata. Seejuures on kaebaja enda omandiõiguse riivet sisustanud eelkõige

läbi soovitava ehitustegevuse, millega eelduslikult kaasneb samuti ehitusaegne vibratsioon.

Kaebajal puudub õigus nõuda, et naaberkinnistult ei lähtuks mistahes mõjutust, sh

ehitusaegset vibratsiooni vm ehitamisega seotud mõjutust.

Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistult avanev vaade üldse ei

halveneks. Seejuures märgib vastustaja õigesti, et piirkonnal puudub selline väärtus, et saaks

rääkida vaate halvenemisest. Kaebaja on viidanud ka valguse vähenemisele, ent tema enda

kinnistule on lubatud rajada kuni 45 m kõrgune büroohoone, samas kui pumbahoone puhul on

nii lubatud kui ka projekteeritud kõrguseks 14 m. Lisaks on vastustaja õigesti selgitanud, et

büroohoonele või tootmishoonele ei kehti insolatsiooni tagamise nõuded nagu eluruumidele

ning hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Samuti on vastustaja

asjakohaselt viidanud asjaolule, et varasemalt Tooma tn 13 kinnistul kehtinud ehitusõiguse

(ehitusõigus Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu kohaselt) alusel oli õigus

sinna rajada kuni 15 m kõrgune hoone. Kaebaja on märkinud, et varasema lahenduse vastu ta

ei olnud.

Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja väide seoses ammoniaagiohu tõttu kallineva

kindlustusega. Kohus nõustub seejuures kolmanda isiku käsitusega, et ettevõtlus- ja

tootmisalal ei saa sellist vastuväidet põhimõtteliselt naaberkinnistu ehitustegevusele esitada,

kuna vastasel juhul võiks väita, et naaberkinnistutele ei tohigi midagi ehitada.

Kaebaja tõstatatud ammoniaagiga seonduvate ohtudega arvestamise osas on tegemist

ehitusprojekti koostamisel lahendatava küsimusega, mis ei ole PT vaidlustamisel asjakohane.

Kaebaja väidetud konkreetseid negatiivseid mõjusid tuli seega hinnata ehitusloa andmise

menetluses ja selle raames otsustada, kas ehitusprojektiga kavandatav ehitis on ohutu, viies

läbi vajalikud analüüsid. Projekteerimistingimustega määratakse üksnes lähtealused

ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätestata kavandatava

ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse

ehitusprojektis (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema

detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p

4).

Etteruttavalt saab selles osas märkida, et samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja on

kaebajale ehitusloa taotluse menetluses (vt dtl 591), nagu ka käesolevas kohtumenetluses

selgitanud, et haldusmenetluses on arvestatud, et ammoniaagi kasutamise tõttu on tegu ohtliku

(C-kategooria) ettevõttega ja mööndud teatavat negatiivset mõju kaebajale seoses

pumbahoone ehitamisega, mistõttu on ehitusloa menetluses koostatud riskianalüüs ning välja

toodud vastavad ohutsoonid, teostatud ohtude hindamine lähedalasuvatele kinnistutele ja

esitatud võimalikud meetmed ohu minimaliseerimiseks (Firetek OÜ koostatud riskianalüüs

„Tooma tn 13 kinnistu projekti realiseerimisest tingitud ohtude hindamine lähedal asuvatele

11(24)

3-23-1002

kinnistutele ning ülevaade võimalikest kompensatsioonimeetmetest ohu minimeerimiseks,“

dtl 1100 jj). Õige on kolmanda isiku osundus, et riskianalüüsi eesmärgiks on kirjeldada

käitisest endast tulenevaid ohte, mis ei olene otseselt Lagedi 8 DP ehitusõigusest. Samas on

riskianalüüsi p 1.2 kohaselt lähiümbruse kirjeldamisel Tooma tn 13 kinnistu idaosa puhul

arvestatud ka detailplaneeringu olemasoluga. Riskianalüüs ei kinnita kaebaja väiteid, justkui

Lagedi tee 8 kinnistule avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht. Vastustaja on viidanud,

et riskianalüüsis toodust nähtuvalt on tulenevalt planeeritud hoones kasutatava aine

ohtlikkusest oluline arvestada meetmetega, mis on suunatud suurõnnetuse vältimisele ning

selle toimumise korral tagajärgede vähendamisele. Võimaliku õnnetuse korral tekkiva ohuala

vähendamise seisukohalt on oluline, et õnnetuse toimumise hetkel ammoniaagi olemasoluga

seadmete ruum oleks suletud. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja

ehitusnormidele, mille järgimine tagab ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei

ole ühegi projekteerimis- ja ehitusnormi rikkumist väitnud ega tõendanud.

Riskianalüüsi ptk-s 3 arvutatud ohuala tsoonidest, mis iseenesest kaebaja kinnistule kitsendusi

ei sea ja mille järgi eriti ohtlik ala (tsoon 1) Lagedi tee 8 kinnistule ei ulatu, väga ohtlik ala

(tsoon 2) ulatub osaliselt Lagedi 8 DP kohase krundi pos 1 hoonestusalasse ning ohtlik ala

(tsoon 3) on suuremas ulatuses ka Lagedi tee 8 kinnistul (vt ka dtl 1119), ei nähtu, et need

muudaksid Lagedi 8 DP realiseerimise võimatuks. Kaebaja ei ole näidanud, et arvestades nii

ohuala tsooni 2 ulatust Lagedi 8 DP pos 1 krundile ja hoonestusalale, Lagedi 8 DP-ga lubatud

suurimat hoonestusala pinda kui ka Lagedi 8 DP pos 1 krundi enda suurust, ei oleks

detailplaneeringu realiseerimine võimalik. Vastustaja on kaebajale ehitusloa taotluse

menetluses selgitanud, et Lagedi 8 DP põhijoonise järgi on krundi pos 1 suurus 15 518 m2,

aga ohuala tsoon 2 katab nimetatud krundist vaid umbes 3000 m2 ning krundi pos 1 hoone(te)

asukohti on võimalik hoonestusala piires ka nihutada. Seega ei nähtu, et kaebaja ei saaks

Lagedi tee 8 kinnistule ulatuvate pumbahoone ohuala tsoonide tõttu Lagedi 8 DP-d

realiseerida. Vastustaja on samas kirjas ühtlasi leidnud, et ohuala ulatumine Lagedi tee 8

kinnistule ei ole kaebaja suhtes ülemäära koormava mõjuga (EhS § 44 p 4), arvestades ka

avalikku huvi pumbahoone rajamise suhtes (dtl 592).

Kaebaja väited PT vastuolust üldplaneeringuga, sh väited Tooma tn 13 kinnistule rohekoridori

nõude sätestamisest, ei ole põhjendatud. Nagu vastustajagi on selgitanud, jäävad nii Tooma tn

13 kui ka Lagedi tee 8 küll ettevõtlusalale tootmisala kõrvalotstarbega (B+T), kuid neist lääne

poole jääb juba tootmisala. Tooma tn 13 kinnistu ja Lagedi tee 8 lääne serv jäävad seega

sisuliselt tööstusalalt ettevõtlusalale ülemineku alale. Juhtotstarbele vastav kasutus peab

olema valdav, mitte täielik, ning Tooma tn 13 kinnistu moodustab väikese osa B+T

juhtotstarbega alast. Vastustaja on selgitanud, et eelkõige on tegu tööstusettevõtete alaga, mis

on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning ettevõtlus on mõeldud kehtivate

planeeringute kohaselt kas kõrvalotstarbena või Tallinna ringtee poolsesse äärde. Ka Lagedi

tee 8 kinnistule on Tooma tn 13 kinnistu poolsesse külge lubatud kavandada maksimaalselt

30% ärisihtotstarvet, ülejäänud osas aga tootmismaa sihtotstarbelist kasutust. Seega on

kasutusotstarve suunatud siiski eelkõige tootmisele ning Tooma tn 13 kinnistule

tootmissuunitlusega ehitiste rajamine ei ole kuidagi vastuolus Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringuga, kui tegevus sobitub lähiala ettevõtluskeskkonnaga. Kaebaja ei ole

põhjendanud, et Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone rajamine kujutaks endast

ettevõtluskeskkonnale negatiivset mõju. Üldplaneeringu maakasutusplaani järgi ei ole Tooma

tn 13 kinnistu ette nähtud toimima rohekoridorist puhvrina ettevõtlusala ja karjääriala vahel.

Vastustaja on õigesti viidanud, et Lasnamäe tööstusalade rohevõrgustiku joonis ega

maakasutusplaan (vt dtl 1605–1606) ei sätesta alale rohekoridori nõuet. Kaebaja ei ole ära

näidanud muid Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu tingimusi, mis oleks mõeldud kaitsma

tema huve või õigusi, et ta saaks neile tugineda.

12(24)

3-23-1002

Projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei kaalunud, kas

hoonet oleks saanud kavandada teisele kinnistule või maa sisse. Kaebuses esitatud väidetest ja

tõenditest ei järeldu, et kavandatud kujul hoone tooks kaasa kaebaja õiguste ülemäärase riive,

mille tõttu tulnuks otsida teistsuguseid lahendusi.

Kokkuvõttes ei ole kaebaja ära näidanud, et pumbahoone PT andmisega oleks riivatud tema

omandiõigust või ülemäära kahjustatud tema huve. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja tugineda

eraldiseisvalt ka PlanS § 125 lg 5 rikkumisele.

Kaebaja peab ehitusluba enda subjektiivseid õigusi riivavaks ka põhjusel, et pumbahoonest

lähtub müra, vibratsioon, kemikaalidega seotud ohud, see risustab tema kinnistult avanevat

vaadet, varjab valgust, suunab naabruskonna arengut madalama väärtusega arengu suunas,

vähendab kaebaja kinnistu väärtust ja sunnib kaebajat enda kinnistule ehitamisel võtma

kasutusele kallimaid ehitusvõtteid ning meetmeid Tooma tn 13 kinnistult lähtuvate häiringute

vähendamiseks. Kaebaja ei väida, et ehitusluba ei oleks kooskõlas PT-ga. Kaebaja väidetud

pumbahoone PT õigusvastasus ei puutu pumbahoone ehitusloa õiguspärasusse.

Vastavalt EhS § 44 p-le 4 saab ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla püsiv negatiivne

mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Negatiivseid mõjusid, mis ei ole isiku jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik

asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada ehk mis ei ole ülemäärased, tuleb isikul taluda.

Vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus

sisuliselt välistatud.

Eelnevalt esitatud põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja väited pumbahoonest avalduvatest

intensiivsetest häiringutest tõendatud ega usutavalt põhistatud. Pumbahoone ehitusloa

andmise eelselt on koostatud riskianalüüs, mis ei kinnita, justkui Lagedi tee 8 kinnistule

avalduks vältimist või kõrvaldamist vajav oht, mis Lagedi 8 DP realiseerimist takistaks.

Kolmas isik rõhutab asjakohaselt, et pumbahoone ehitusluba on antud eelprojekti staadiumis,

millises ei pea lahendama kõikvõimalikke küsimusi. Ehitusloa andmine eelprojekti staadiumis

on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, §

13 lg 1) ja seda saab hiljem põhiprojekti ja tööprojekti staadiumites täiendada (määruse § 8 lg

1). Puudub põhjus kahtluseks, et pumbahoone ehitusloa andmisel ei arvestatud riskianalüüsi.

Juhul, kui ehitama asudes peaks siiski ilmnema oht kaebaja varale, saab Tallinna linn teha ohu

põhjustanud isikule ettekirjutuse ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu

otsus nr 3-16-1050, p 20). Ka müra puhul on tegemist küsimusega, mis lahendatakse ehituse

tööprojekti koostamise käigus insenertehniliste lahendustega (vt PT ptk 3.1). Ehitusloa

andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu.

Pelgalt vaate või loomuliku valguse vähenemine ei riku naaberkinnistu omaniku

subjektiivseid õigusi. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu ning naabri huve riivava ehitusloa

võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda

tingivad. Praegusel juhul toetasid väljakujunenud keskkond ja planeeringuline lahendus

pumbahoone rajamist, arvestades mh Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust. Seejuures ei ole

Lagedi 8 DP-ga kavandatud lahendust silmas pidades, mis võimaldab rajada Tooma tn 13

kinnistuga piirnevatele pos 1 ja 2 kruntidele vaidlusalusest pumbahoonest märksa suurema

mahu ja kõrgusega hoonestuse, ka pumbahoone ehitusloa järgne kõrgus ja ehitisealune pind

kuidagi ebaproportsionaalsed. Kokkuvõttes ei nähtu seega, et pumbahoone ehitusluba riivaks

ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi või põhjustaks talle ülemääraseid püsivaid häiringuid,

mis oleks andnud vastustajale aluse vastavalt EhS § 44 p-le 4 keelduda kolmandale isikule

ehitusluba väljastamast.

Ehitusloa andmine oli kaalutletud ja vastavalt põhjendatud ning väited uurimispõhimõtte

rikkumisest on alusetud. Nii nagu pumbahoone PT ptk-s 3.1 on tuginetud asjaolule, et seda

13(24)

3-23-1002

kavandatakse avalikes huvides oleva kaugkütteteenuse osutamiseks suurele ringile tarbijatele

(viidates, et hetkel varustab soojuselektrijaam soojusenergiaga 2/3 Tallinna linnast ja Maardu

linna), tuli ka ehitusloa puhul kaalumisel arvestada kõrgendatud avaliku huviga pumbahoone

kiire rajamise suhtes. Kolmas isik selgitab kohaselt, et pumbahoone võimalikult kiire

rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbija varustuskindluse tagamiseks ning teiselt

poolt ka soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Ka Euroopa Liidu Nõukogu

22.12.2022 määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamiseks, käsitleb soojuspumpasid taastuvenergiajaamadena (art 2 lg 1

punkt a ja põhjenduste p 8) ning üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse

planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade ehitamisele (art 3 lg 2) ning

soojuspumpadele antakse load kiirendatud korras (art 7 lg 1). Kõnealused avalikud huvid olid

ülekaalukad kaebaja väidetavate riivete suhtes.

Kui ehitusloa andmisel on tegemist soodustava haldusaktiga, ei pea HMS 56 lg 4 kohaselt

põhjendustes välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Kolmas isik on asjakohaselt

viidanud väljakujunenud kohtupraktikale, millest tulenevalt juhul, kui ehitusprojekti on

koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik, ehitusloa menetluses ei ole

menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse käigus ise) vigu ehitusprojektis,

mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning ehitusprojekt on kooskõlastatud

kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn ehitusluba andes täiendavalt põhjendama

kõiki ehitusprojekti valikuid. Pumbahoone ehitusloa andmist on kaebaja õiguste vaatest

põhjendatud. Kaebaja on saanud pumbahoone ehitusloa menetluses vastuväited esitada ning

TLPA on neile vastanud 02.05.2023 kirjades (dtl 591 jj). Kaebaja poolt ehitusloale esitatud

vastuväidetele vastamine pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik rikkumine,

mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebaja oli ehitusloa andmise menetlusse

kaasatud ning sai esitada oma seisukoha. TLPA oli seega kaebaja seisukohtadest ehitusluba

väljastades teadlik. Arvestades mh ka seda, et ehitusluba erineb n-ö tavapärasest haldusaktist

oma formaliseerituse poolest (tuleb anda kindlas formaadis, mis ei näe ette vastamist loale

esitatud vastuväidetele aktis endas), ei saa kaebaja vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa

andmisest hilisemal ajal lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Kuna pumbahoonele ja mahutile

anti ehitusluba sama ehitusloa menetluse (ehitusloa taotlus nr 2211271/00927) käigus, ei vasta

tõele kaebaja väide, justkui poleks teda mahuti osas menetlusse kaasatud. Kaebaja oli

ehitusloa menetlusse kaasatud ning esitas seisukoha, millele vastustaja vastas. Kaebaja ei ole

välja toonud, kuidas 7,6 m2 ehitisealuse pinnaga mahuti tema õigusi rikub.

Kaebaja ei ole ära näidanud, millised õigusaktidest tulenevalt kohustuslikud analüüsid või

uuringud on jäänud uurimiskohustuse raames tegemata. Puudub vaidlus, et KemS § 22 lg 2

p-s 1 nõutud riskianalüüs on pumbahoonele tehtud. Vastavalt majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 tingimustele on ehitusprojekti

koosseisus käsitletud tuleohutuse osa (vt dtl 1032 jj). EhS-st ega määrusest nr 97 ei tulene, et

ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid analüüse. EhS § 14 lg 3

kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh juhul, kui kavandatav ehitis

on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte enne ehitusloa andmist.

Ehitusuuringute vajaduse üle otsustab eelkõige projekteerija. Kuna kaebaja ei ole ära

näidanud nende seost enda subjektiivsete õigustega, ei käsitle kohus põhjalikumalt

ehitusprojekti ekspertiisi tegemise või keskkonnamõju (eel)hindamisega seonduvaid väiteid.

11. TLPA väljastas Tooma tn 13 kinnistule ehitatud pumbahoonele 05.08.2024 kasutusloa

nr 2412371/03477 (dtl 1715–1720).

14(24)

3-23-1002

SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 24.05.2024 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja kordab valdavalt halduskohtus

esitatud seisukohti ja lühidalt kokku võttes on apellatsioonkaebuse põhjendused järgmised.

Pumbahoone PT-st ei nähtu selle regulatiivne mõju. Hoone kõrguse ja pindala piirmäärade

ligikaudsetena määratlemine on ilmselge puudus haldusaktis, mis ei võimalda kontrollida, kas

ehitusluba anti kooskõlas PT-ga.

Pumbahoonele ei võinud PT-d väljastada PlanS § 125 lg 5 alusel, kuna see ei paikne

olemasoleva hoonestuse vahel ja tegemist on detailplaneeringukohustusliku hoonega.

Praeguses asjas on asjaolud ja vaidluse ese äärmiselt sarnased Riigikohtu otsusega asjas nr 3-

20-19. Ehitatavast hoonest hakkab lähtuma ohuala, mis ulatub kaebaja kinnistule, samuti

müra ja vibratsioon, valguse varjamine, vaadete risustamine, liikluskoormuse kasv, suur

ruumiline mõju jne. Kaebaja ei ole üheski instantsis nõudnud PT asemel detailplaneeringu

koostamist kui sellist, vaid enda omandiõiguse õigusvastase riive ehk rikkumise lõpetamist.

Halduskohus jättis tuvastamata PT ja ehitusloa vastuolu Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringuga, mille järgi jääb Tooma tn 13 kinnistu ettevõtlusalasse, tootmis- ja

laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega, kus võivad paikneda tootmishooned vaid juhul, kui

need ei avalda negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale.

Planeerimismenetluses pole hinnatud ega tuvastatud pumbahoone pumpadest lähtuvat

mürataset. Riigikohtu suunistest nähtuvalt (otsus haldusasjas nr 3-20-19) pole müra lubatud

taseme ületamise küsimus määrav, vaid müra tekkimist tuleb kaaluda ka keskkonnaväärtuste

säilitamise vastu põhimõtteliselt.

Ehitusluba rajaneb õigusvastastele projekteerimistingimustele, on vastuolus üldplaneeringuga,

ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ega kaalutud, pole läbi viidud kohustuslikke uuringuid ning

pumbahoone ehitamine pole proportsionaalne.

Ehitusluba riivab kaebaja õigusi. See on mh tõendatud vähemasti vastustaja 02.05.2023

vastuskirjaga kaebajale, milles vastustaja selgitab, et pumbahoone pumpades ammoniaagi

kasutamise tõttu moodustub selle ümber ohuala, mis mh ulatub kaebaja kinnistule. Kaebaja

jääb ka selle juurde, et nii ehitamisest kui ehitisest endast lähtuvad paratamatult häiringud

kaebaja kinnistule, mida tuleb pidada kaebaja õiguste riiveks: müra, vibratsioon,

kemikaalidega seotud ohud, vaate risustamine, valguse varjamine, kaebaja kinnistu väärtuse

vähendamine, kindlustusmaksete kasv jne. Õiguste riive ilmselgust tõendab ka kaebaja

kaasamine ehitusloa menetlusse.

Pumbahoone ehitusloa andmine eeldas keskkonnamõju eelhindamist samadel põhjustel, nagu

soojussalvesti puhul. Tegemist on Tooma tn 14 asuva soojuselektrijaama laiendusega

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 2 p 1 tähenduses. Samuti on see osa soojatrassist, st

selle ehitamise puhul on tegemist soojatrassi rajamisega vähemalt 50-megavatise

soojusvõimsusega põletusseadme jaoks määruse nr 224 § 2 p 4-i tähenduses. Seda, et nii

pumbahoone kui soojussalvesti puhul on tegemist ehitistega, mis moodustavad funktsionaalse

terviku Tooma tn 14 soojuselektrijaama ja Tallinna soojustrassiga, kinnitab vastustaja

12.07.2023 vastuse p-s 3.

13. Vastustaja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

14. Kolmas isik palus vastuses pumbahoonele kasutusloa väljastamise ning seeläbi PT ja

ehitusloa ammendumise tõttu haldusasja menetluse lõpetada, apellatsioonkaebuse sisulise

läbivaatamise korral aga jätta selle rahuldamata.

15(24)

3-23-1002

15. Seoses pumbahoonele kasutusloa väljastamisega taotles

kaebaja 10.09.2025

menetlusdokumendis kohtumenetluse jätkamist PT ja ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et esiteks on see vajalik, et talle hüvitataks

menetluskulud, mida ta on kandnud tulenevalt vastustaja õigusvastasest tegevusest.

Samasuguse põhjendusega on Tallinna Ringkonnakohus varem tuvastamiskaebusele

üleminekut põhjendanud näiteks haldusasjas nr 3-23-671. Teiseks on kaebajal huvi nii

pumbahoone PT kui ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuna see avab võimaluse

taotleda vastustajalt kasutusloa kehtetuks tunnistamist ehitusloa õigusvastasuse tõttu, kõne

alla tuleb kasutusloa vaide esitamise tähtaja ennistamine HMS § 77 ja § 34 lg 1 alustel ning

ühtlasi nõuded riigivastutuse seaduse (RvastS) alusel, mille eelduseks on kõigi tõhusate

õiguskaitsevahendite ärakasutamine kahju vältimiseks.

16. Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2025 istungil jättis kohus rahuldamata kolmanda isiku

menetluse lõpetamise taotluse ning rahuldas kaebaja taotluse jätkata menetlust PT ja

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti määras

kohus kaebajale tähtaja soovi korral kaebuse muutmise taotluse esitamiseks, et vaidlustada

05.08.2024 kasutusluba.

17. Kaebaja esitas 26.09.2025 avalduse TLPA 05.08.2025 kasutusloa nr 2412371/03477

tühistamiseks. Põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

Esiteks on kasutusluba õigusvastane, kuna õigusvastased on PT ja ehitusluba kaebuses ja

apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel. Esinesid ehitusloa andmisest keeldumise alused.

Sh on ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga (Lagedi 8 DP-ga), kuna ehitusluba kitsendab

detailplaneeringuga antud ehitusõigust büroohoonete ehitamiseks, ja üldplaneeringuga, kuna

hoone ehitatakse tootmise kõrvalotstarbega ettevõtlusalale ja rohealale ning on

keskkonnaohtlik ettevõte, mis peaks asuma Väo karjääri lõunapoolses otsas; üldplaneering ei

näe ette soojatrassi ehitamist, tehnovõrkude lahendused täpsustatakse detailplaneeringutega;

tehtud ei ole ehitusprojekti ekspertiisi EhS § 44 p 2 tähenduses; surve- ja gaasiseadmeid ei ole

projekteerinud ehk seadme ohutuse seaduse (SeOS) tähenduses seadmetöid ei ole teinud

kompetentsed isikud; tehtud ei ole nõutud uuringuid, sh mürauuringut ja KMH eelhindamist;

esineb oluline mõju naabritele ja oluline keskkonnamõju müra, vibratsiooni ja ohtliku

ammoniaagi käitlemise näol.

Teiseks esinevad kasutusloa andmisest keeldumise alused EhS § 55 lg 2 tähenduses, mis

kattuvad PT ja ehitusloa andmisest keeldumise alustega.

Kolmandaks esinevad ka eraldi kasutusloa andmist takistavad asjaolud: hoonele ei ole

paigaldatud tuulelippu, enne kompressorite kasutuselevõtmist ei ole koostatud KemS ette

nähtud dokumentatsiooni; hoonel ei ole KemS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 kohast käitamisluba;

ehitisele ei ole tehtud auditit EhS § 18 lg 2 ja § 55 p 7 tähenduses, kuigi selle seadmed võivad

vastava surveseadme normidele. Hoone kasutamine riivab kaebaja õigusi, mida vastustaja

istungil möönis. Riive ei pea olema ülemäärane, et kujutada endast kaebaja õiguste rikkumist,

vaid lähtuda tuleb HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse standardist.

18. Vastustaja vaidles kasutusloa tühistamise taotlusele vastu järgmistel põhjendustel.

Osa kaebaja etteheidetest PT ja ehitusloa kohta on uued ja esitatud hilinemisega, nt väide, et

üldplaneering nõuab tehnovõrkude lahendamist detailplaneeringutega. Tegelikult on

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu lisas 7.5 selgitatud, et detailplaneeringutega

kavandatavate hoonete tehnovõrkude lahendus tuleb anda sama detailplaneeringuga.

Hoonele ei mõju olulisi koormusi majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62

mõttes, mis nõuaksid ehitusprojekti ekspertiisi ning see ei puuduta kaebaja õigusi.

16(24)

3-23-1002

Hoones kasutatakse pumpades ammoniaaki külmaainena, mis ei vasta SeOS § 3 lg-s 3

sätestatud gaasiseadme definitsioonile. Surveseadmetena käsitatavad torustikud on tarnitud

eraldi tootena. Seega ei ole küsimus asjakohane ei ehitus- ega kasutusloa puhul. Ka ei ole

kaebaja täpsustanud, mis osas ei ole projekti koostanud isikud kompetentsed SeOS § 7 ja §

109 tähenduses ega selgitanud puutumust oma subjektiivsete õigustega.

Arusaamatuks jääb, miks peaks pumbahoonet käsitama soojatrassina ja kuidas see määratlus

kaebaja õigusi rikub.

Apellant ei ole tõendanud ühtegi enda väidetud olulist keskkonnamõju. Enne ehitusloa

andmist koostatud riskianalüüs ei kinnita, nagu avalduks kaebaja kinnistule vältimist või

kõrvaldamist vajav oht, mis takistaks selle sihtotstarbelist kasutamist või detailplaneeringu

elluviimist. Pumbahoone soojuspumbaruum projekteeriti ja ehitati vastavalt standardile EN-

EVS 378. Müra normtaseme puhul jääb arusaamatuks, millise taseme ületamist kaebaja üldse

silmas peab. KemS alusel ohtlikult ettevõttelt nõutavad dokumendid ja käitamisluba ei ole

kasutusloa kontrolliesemeks ja KemS kohaliku omavalitsuse kontrollipädevust ette ei näe.

Käitamisloa annab eraldi TTJA ning see ei ole kasutusloa aluseks. Lisaks on ehitisregistris

kasutusloa dokumentide hulgas pumbahoonet hõlmav hädaolukorra lahendamise plaan,

riskianalüüs ja teabeleht.

Asjakohatu on kaebaja väide ehitise auditi vajalikkusest, kuna tegemist ei ole

surveseadmetega, vaid soojussalvesti on atmosfäärirõhul, mis tähendab, et ka pumbahoone ja

soojussalvesti vaheline torustik ei saa rõhu all olla.

19. Kolmas isik vaidles samuti kasutusloa tühistamise taotlusele vastu põhjendustel, mis

valdavalt kattuvad vastustaja põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

20. Kaebaja esitas 26.09.2025 kohtule avalduse, milles palub tühistada TLPA 05.08.2024

antud kasutusluba nr 2412371/03477. Vastustaja ja kolmas isik on esitanud seisukoha, et

taotlus on esitatud hilinenult, kuna kaebaja pidi kasutusloast teada saama hiljemalt kolmanda

isiku 30.08.2024 vastusest apellatsioonkaebusele. Iseenesest on õige, et eraldiseisva

kaebusena on avaldus HKMS § 46 lg 1 mõttes ilmselgelt mittetähtaegne. Samuti ei sisalda see

iseenesest selgesõnalist taotlust menetluses oleva kaebuse muutmiseks. 17.09.2025 istungil

avaldatud seisukohtade ja kohtu poolt kaebuse muutmise avalduse esitamiseks määratud

tähtaja valguses on kohtul siiski võimalik tõlgendada kaebaja avaldust kaebuse muutmise

avaldusena, millisel juhul saab ka kaebuse kasutusloa peale lugeda HKMS § 46 lg 1 mõttes

tähtaegseks. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Lõike 2 kohaselt

võib pärast lg-s 1 nimetatud tähtaega, sh apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse

nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui

seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või

menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Kasutusloa väljastamine ja seeläbi

ehitamise aluseks olnud haldusaktide ammendumine apellatsioonimenetluse ajal on kohtu

hinnangul mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses, mis aitab kaasa

kaebuse eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse muutmise sätete

eesmärgiks ongi vältida uue kaebuse esitamise vajadust ja kaebuse muutmist taolises

17(24)

3-23-1002

olukorras saab pidada otstarbekaks mh põhjusel, et uue kaebuse esitamist kasutusloa peale

raskendaks möödunud kaebetähtaeg (vt RKHKm 14.04.2015 nr 3-3-1-7-15, p 14; RKHKo

04.12.2017 nr 3-15-873, p 36). Kuna valdavalt tugineb kaebaja kasutusloa vaidlustamisel juba

eelnevalt kohtumenetluses käsitletud PT ja ehitusloa õigusvastasust puudutavatele

põhjendustele ning üksnes kasutusloa õigusvastasust puudutavatel põhjendustel eraldi võetuna

ei ole kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sellist tähendust, et see õigustaks asja

halduskohtule lahendamiseks saatmist, on menetlusökonoomia seisukohast otstarbekas

lahendada kaebus muudetud kujul apellatsioonimenetluses.

II

21. Kaebaja esitas koos 26.09.2025 avaldusega kohtule tõenditena (avalduse lisad 1–5)

erinevad Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest tehtud kuvatõmmised aerofotodest, millelt

nähtub kaebaja väitel kolmanda isiku pumbahoone ehitustegevusega seotud mõju kaebaja

kinnistule, sh kaebaja kinnistul asuvat karjääri täitva veekihi kõrguse muutus, kolmanda isiku

kinnistul paiknev väidetavalt sademeveevoolu vähendav betoonist rajatis ja kaebaja kinnistul

asuv killustik. Kaebaja väitel tõendavad nimetatud aerofotod kaebaja omandiõiguse

õigusvastast riivet tulenevalt pumbahoonele PT, ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kuna ilma

nende haldusaktideta ei oleks toimunud ehitustegevust, mis fotodel kujutatud mõju põhjustas.

Kaebaja põhjendab fotode, millest sealjuures kolm pärinevad ajast enne halduskohtu otsuse

tegemist, esitamist sellega, et ta sai fotodel kajastuvast ehitustegevusest teada alles pärast

halduskohtu otsust.

22. Kohus jätab viidatud dokumendid haldusasja toimikusse võtmata. Neil tõenditel puudub

ilmselgelt tähendus kaebuse aluseks olevate haldusaktide õiguspärasuse hindamisel ja kohus

lükkab need seetõttu HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel tagasi. Kaebaja on seoses PT ja

ehitusloa vaidlustamisega viidanud võimalusele, et seoses ehitustegevusega võib levida tema

kinnistule müra ja vibratsioon, kui ta ei ole vaidlustanud PT-d ja ehitusluba põhjusel, et

ehitusega seoses võiks tema kinnistule valguda vesi või sattuda ehitustooted või kolmandal

isikul tekiks vaidlustatud haldusaktide alusel õigus neid kaebaja kinnistule juhtida või

ladustada, ka ei nähtu sellist õigust haldusaktidest. Seega võib väidetav vee ja ehitustoodete

sattumine kolmanda isiku kinnistult kaebaja kinnistule anda kaebajale teoreetiliselt aluse asja-

või võlaõigusliku nõude esitamiseks kolmanda isiku vastu või aluse taotleda pädevalt

asutuselt järelevalve teostamist, kuid sellest ei saa kaebuses toodud asjaoludel tuleneda PT

ega ehitusloa õigusvastasus. Samuti ei nähtu kohtule asjaoludest ega kaebaja väidetest, et

need tõendid saaksid omada mis tahes tähtsust kasutusloa õiguspärasuse hindamisel. Teiseks

on need tõendid esitatud ka ilmselgelt hilinenult. HKMS § 51 lõigete 1–3 kohaselt tuleb

avaldused esitada võimalikult vara ja igal juhul hiljemalt seitse päeva enne kohtuistungit ning

§ 62 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus uuendas

17.09.2025 istungil asjas eelmenetluse, kuid selgesõnaliselt selleks, et kaebajal oleks võimalik

taotleda kaebuse muutmist kasutusloa vaidlustamiseks, mis ei anna kaebajale alust esitada

hilinemisega uusi asjaolusid ja tõendeid PT ja ehitusloa kohta. Kaebaja tõendite asjakohatuse

tõttu jätab kohus toimikusse võtmata ka kolmanda isiku 15.10.2025 vastuses kaebaja

väidetele vastamiseks samade asjaolude kohta esitatud tõendid (lisad 1–5).

23. Kohus lükkab HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel tagasi ka kaebaja 26.09.2025 avalduse

lisana 6 esitatud pumpade teostusjoonised, kuna kaebaja ei ole sellele tõendile

menetlusdokumendis viidanud ega selgitanud, millist kaebaja väidetud asjaolu see tõendama

peaks.

III

18(24)

3-23-1002

24. Ringkonnakohus nõustub täielikult põhjendustega, mille halduskohus esitas PT tühisuse

tuvastamise või alternatiivselt tühistamise ja ehitusloa tühistamise nõudeid lahendades.

Kuivõrd haldusakti tühistamise nõude lahendamine hõlmab õiguslikku hinnangut haldusakti

tühisuse ja õigusvastasuse kohta, muudetud kaebuse väited PT ja ehituloa kohta ei erine selles

osas algses kaebuses esitatutest ja halduskohtu põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul

ammendavad ning apellatsioonkaebuse väited ei anna mis tahes alust neid ümber lükata, ei

korda ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendusi PT ja ehitusloa osas.

Kaebaja jätkutuvastuskaebus PT ja ehitusloa peale jääb seetõttu rahuldamata.

IV

25. Ringkonnakohus lahendab järgnevalt muudetud kaebuse TLPA 05.08.2024 kasutusloa nr

2412371/03477 tühistamise nõudes. Kaebus jääb rahuldamata. Enamus kaebaja argumente

kasutusloa õigusvastasuse kohta tulenevad seisukohast, et õigusvastased on selle aluseks

olevad PT ja ehitusluba, korrates sisuliselt apellatsioonkaebuse põhjendusi. Ringkonnakohus

tugineb ka siin halduskohtu otsuse põhjendustele, mis on selles osas piisavad.

Ringkonnakohus käsitleb üksnes kokkuvõtlikult apellatsioonkaebuse ja kaebaja 26.09.2025

menetlusdokumendi PT ja ehitusloa kohta käivaid olulisemaid väiteid ning seejärel väiteid

kasutusloa õigusvastasuse kohta, mis ei ole seotud PT ja ehitusloa õiguspärasusega.

26. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et pumbahoone kõrguse ja ehitusaluse pinna

umbkaudne määratlemine ei andnud alust pidada PT-d vastuolu tõttu EhS § 26 lg-ga 4

tühiseks ega seda tühistada. Nagu halduskohus õigesti selgitas, ei muutnud see asjaolu PT-d

ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Ringkonnakohus lisab, et PT ei ole sel põhjusel ka

objektiivselt õigusvastane. Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt, millega

määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt RKHKo 20.06.2023 nr 3-20-19, p

16). Projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende

väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega (samas, p 18).

Riigikohus selgitas lisaks, et kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on

ehitusloa menetluses võimalik ka muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa

taotleja või muu isiku usaldust (samas, p 19). EhS § 26 lg 4 sissejuhatavas osas pädeva

asutuse pädevuse piiritlemiseks kasutatud sõnastus „asjakohasel juhul“ on kooskõlas

projekteerimistingimuste kui ehitusloa menetluses antava eelhaldusakti olemusega. Sellest

tuleneb mh pädeva asutuse kaalutlusruum küsimuses, kas mingid selles lõikes loetletud ehitise

tunnused on otstarbekas jätta eelhaldusakti andmisel määratlemata või määratleda need

üldisemalt, jättes täpsema määratlemise ehitusloa väljastamise järgnevasse menetlusetappi.

Viimane ei tähenda, et olulised nõuded ehitisele võikski jätta kindlaks määramata või need ei

alluks mh kohtulikule kontrollile, vaid et need võib põhjendatud juhul määrata

projekteerimistingimuste asemel juba (eel)projektil põhinevas ehitusloa menetluse hilisemas

faasis. Seda arvestades on igati asjakohane ka halduskohtu osundus, et kuivõrd pumbahoone

kõrgus ja ehitisealune pind on ehitusloaga üheselt määratletud, ei ole ka alust pidada PT-d

ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Isegi kui teatud ehitise parameetrite PT-s

umbkaudsena määratlemist saaks pidada iseenesest õigusvastaseks, ei saa kaebaja

subjektiivseid materiaal- ega menetlusõigusi kokkuvõttes kuidagi rikkuda see, et teatud

ehitisele esitatavad nõuded ei ole lõplikult määratletud eel-, vaid põhihaldusaktis. Ka on

kaebajal olnud võimalik kõnealuseid pumbahoone lubatud füüsikalisi omadusi vaidlustada

sõltumata sellest, et need määrati lõplikult kindlaks alles ehitusloaga.

27. Asjakohane on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole põhistanud ühtegi materiaalõiguse

normi rikkumist, mida ei oleks aset leidnud, kui PT asemel oleks koostatud pumbahoone

ehitusõiguse andmiseks detailplaneering (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p 19 jj).

Kuigi kaebaja väidab apellatsioonkaebuses korduvalt, et ta ei ole soovinud pumbahoone

19(24)

3-23-1002

ehitusõiguse küsimuse lahendamist PT asemel detailplaneeringuga, vaid kõigest vaidlustanud

õigusvastase PT, on ta samas vastuoluliselt rajanud oma kaebuse suures osas väitele, et

vastustajal puudus alus PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks, mille sisuks on erandina

projekteerimistingimuste andmine üldnormi alusel kohustusliku detailplaneeringu koostamise

asemel. Seetõttu on demagoogiline ja põhjendamatu ka kaebaja kriitika, et halduskohus on

seda küsimust käsitlenud ja selle raames kaebaja õiguste riivet hinnanud. Halduskohus on

kooskõlas seaduse ja aktuaalse Riigikohtu praktikaga igati põhjendatult leidnud, et kaebajal ei

ole PlanS § 125 lg-st 5 tulenevat eraldiseisvat subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu

koostamist ning kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt rikkuda vale menetlusliigi valik ehk see,

kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Selle sätte

rakendamine ei pane naaberkinnistu omanikku oma õiguste ja huvide eest seismisel

halvemasse menetluslikku olukorda, kuna seadus tagab talle projekteerimistingimuste

andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja

huvide kaitsmiseks ning sätte rakendamine ei saa rikkuda õigust, mida sättest isikule ei tulene

(vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p-d 22-23; 20.06.2023 nr 3-20-19, p 25). Pädev

asutus ei saa omistada kaebaja huvidele planeerimis- ja projekteerimistingimuste menetluses

sisuliselt erinevat kaalu.

28. Kaebaja õigusi saaks vale menetlusliik rikkuda esiteks juhul, kui kaebaja jäi seetõttu ilma

oma menetluslikest õigustest. Erinevalt haldusasjas nr 3-22-419 pumbahoone esimese PT osas

tuvastatust ei ole käesoleval juhul vaidlust, et kaebaja oli vaidlusaluste haldusaktide

menetlusse kaasatud ja kaebaja ei väida arusaadavalt ka muude menetluslike õiguste

rikkumist. Taoliseks menetluslikuks õiguseks ei ole kaebaja osundatud populaarkaebuse

esitamise võimalus. Nn populaarkaebuse esitamise õigus ehk detailplaneeringu vaidlustamise

õigus avalikust huvist lähtuvalt PlanS § 141 alusel on erandlik kaebeõiguse liik, mis, nagu ka

muud planeerimismenetluse erisused tavalisest haldusmenetlusest, on loodud avalikust huvist

lähtuvalt. Nagu eelnevalt selgitatud, on üksikisikul võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta

ühtviisi tõhusalt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluses ja nende

menetluste tulemuste vaidlustamisel. Seetõttu ei kuulu ka üksikisikule planeerimismenetluse

läbiviimise ega selle tulemuse osas populaarkaebuse õiguse tagamine PlanS § 125 lg 5

kaitsealasse ja populaarkaebeõiguse puudumine ei riiva PS §-s 15 sätestatud põhiõigust

pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Ehkki kaudselt võib populaarkaebuse

esitamine ka isiku enda subjektiivsete õiguste edendamisele kaasa aidata, kujutaks avaliku

huvi ettekäändel pelgalt enda erahuvides kaebuse esitamine sisuliselt kaebeõiguse

kuritarvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja isegi arusaadavalt selgitanud, milline on see

kahjustatud avalik huvi, mille kaitseks ta soovinuks populaarkaebuse esitada. Teiseks, nagu

halduskohus selgitas, saaks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine

tuua PT tühistamise kaasa vaid koosmõjus teiste rikkumistega, kui PT väljastamisel on

rikutud kaebaja omandi- või muid õigusi (vt ka RKHKo 28.12.2021 nr 3-17-2023, p-d 20-24).

29. Järelikult isegi sõltumata sellest, kas vastustajal oli formaalselt õigus PlanS § 125 lg 5

alusel PT andmiseks, ei saa kaebaja sellele antud juhul eraldiseisvalt tugineda ning see asjaolu

ei saaks tuua kaasa ka pumbahoone kasutusloa tühistamist. Kaebaja eksib, väites

apellatsioonkaebuses, et kui tahes väike või ebaoluline õigusnormi rikkumine peab tooma

kaasa haldusakti tühistamise, kui esineb kui tahes teoreetiline kaebaja õiguste riive. Kaebaja

viidatud Riigikohtu lahendid, millest tulenevalt ei pea isiku kaebeõiguse jaatamiseks tema

õiguste riive olema intensiivne, puudutavad isiku halduskohtusse pöördumise õigust, mitte

kaebuse rahuldamise tingimusi. Kaebaja kaebeõigust ei ole kohus eitanud, kaebus on kohtu

menetluses ja kuulub vastavalt kaebaja soovile muudetud kujul läbivaatamisele. Kohus saab

aga tühistada üksnes sellise haldusakti, mis õigusvastasuse tõttu rikub kaebaja subjektiivseid

õigusi . Kaebaja väidetest lähtudes ei ole kohtule äratuntav, et PT, ehitusluba või kasutusluba

saaks rikkuda kaebaja õigusi olenevalt sellest, kas pumbahoone ehitusõigus anti PT või

20(24)

3-23-1002

detailplaneeringuga. Õiguslikult relevantne küsimus saab olla see, kas kaebaja huve on

korraldatud menetluses piisaval määral arvestatud ja kas nendele on antud kaalutlusotsuse

tegemisel õige kaal.

30. Ringkonnakohus asus 29.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-419 (jõustunud 10.09.2024)

halduskohtu otsusega nõustudes seisukohale, et pumbahoone esimest PT-d ei olnud alust

lugeda õigusvastaseks PlanS § 125 lg 5 rikkumise tõttu. Mh leidis kohus viidatud asjas, et

puudus vastuolu pumbahoone esimese PT ja soojussalvesti PT vahel ning sellest tulenev

vastuolu PlanS § 125 lg 5 sissejuhatavas osas kehtestatud tingimusega, et

projekteerimistingimused võib anda ühe hoone püstitamiseks. Kohus leidis, et samale

kinnistule soojussalvesti PT alusel rajatavat soojussalvestit ei saa käsitada hoone, vaid

rajatisena, millel ei ole mis tahes hoonele omast funktsiooni. Käesolevas asjas vaidluse all

oleva pumbahoone uue PT õiguslik alus on sama, mis pumbahoone esimesel PT-l ja sisuliselt

ei erine ka vastustaja kaalutlused PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks. Kohus jääb ka käesolevas

asjas seisukohale, et pumbahoone PT ei ole vastuolus soojussalvesti PT-ga ega PlanS § 125

lg-ga 5, sh ei esine vastuolu ühe hoone projekteerimise piiranguga.

31. PlanS § 125 lg 5 tingimust, et projekteerimistingimused võib anda hoone

projekteerimiseks olemasoleva hoonestuse vahele, on vastustaja PT andmisel ja vaideotsuses

sisustanud kavandatud hoonestuse kaudu, mille realiseerimine on tõenäoline (dtl 401), leides,

et HMS § 5 lg-st 2 tulenev menetlusökonoomia õigustab lihtsama projekteerimistingimuste

menetluse valikut olukorras, kus linnaehituslik situatsioon on piisavalt selge ning

detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust (dtl 68). Kohus leiab, et lähtumine

planeeritavast hoonestusest, mille füüsilist rajamist ei ole veel alustatud, ei ole kindlasti

tüüpjuhtum PlanS § 125 lg 5 kohaldamiseks ja saab kõne alla tulla pigem erandlikes

olukordades. Olemasoleva hoonestuse (selle vahele ehitamise) nõude eesmärki saab kohtu

hinnangul mõista eelkõige sama lõike p-s 1 sätestatud nõude valguses, et projekteeritav ehitis

peab sobituma mahult ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Füüsiline keskkond,

kuhu hoonet projekteeritakse, peab andma piisava referentsi hoone keskkonda sobivuse

hindamiseks ilma planeerimismenetlust ja sellele omast ruumilise lahenduse avalikkusega

läbiarutamist korraldamata. Miljööliselt nõudlikumas keskkonnas, kus avalik huvi

projekteeritava hoone keskkonda sobimise ja ruumilise lahenduse visuaalse terviklikkuse

vastu on intensiivsem, võiks normi kohaldamine alles kavandatava hoonestuse põhjal osutuda

lubamatuks, kuna sobivust ei oleks ilma naaberhoonete füüsilise olemasoluta võimalik piisava

kindlusega tagada. Samas ei välista PlanS § 125 lg 5 sõnastus eesmärgipäraselt tõlgendades

siiski täielikult võimalust, et mõistlik kahtlus hoone sobivuses on võimalik välistada ka alles

planeeritud hoonete suhtes, mille rajamine on tõenäoline, või hoonete suhtes, mis asuvad

kavandatavast hoonest ainult ühes suunas (st ka olukorras, kus kavandatav hoone ei asu

grammatiliselt tõlgendades olemasoleva hoonestuse „vahel“). Kohus leiab, et arvestades

piirkonna tööstuslikku ja ärilist olemust ning vastustaja PT põhjendustes nimetatud piisavat

linnaehituslikku selgust, mis väljendub mh keskkonna suures variatiivsuses, jäi PlanS § 125 lg

5 kohaldamine antud juhul siiski vastustaja kaalutluspädevuse raamidesse. Mõistlik kahtlus

muude PlanS § 125 lg 5 tingimuste olemasolus kohtu hinnangul puudub. Sh jääb kaebaja

seisukohtade põhjal arusaamatuks, miks ei peaks pumbahoone oma mahult ja otstarbelt

sobima kaebajale kuuluvale naaberkinnistule planeeritud vähemalt 70 % osakaaluga

tootmismaa sihtotstarbega ja pumbahoonest suurema mahuga lubatud hoonestusega kruntide

kõrvale.

32. Halduskohus on asjakohaselt analüüsinud PT ja ehitusloa väidetavat vastuolu

üldplaneeringu ja Lagedi 8 DP-ga. Ringkonnakohus märgib, et PT ja ehitusloa õiguspärasuse

hindamisel on määrav, kas kehtiv üldplaneering võimaldab vaidlustatud haldusaktidega antud

ehitusõigust . Halduskohus on selle õigesti tuvastanud ja kaebaja ei ole näidanud, et antud

21(24)

3-23-1002

ehitusõigus oleks üldplaneeringu alusel keelatud. Muu hulgas ei tulene see kohtu hinnangul

kaebaja viidatud üldplaneeringu lk-delt 17 ja 18 (dtl 725–726), kus on esitatud Väo karjääri

üldised linnaehituslikud põhimõtted koos joonisel 3 näidatud maakasutuse põhimõttelise

lahendusega. Arvestades joonise 3 mõõtkava ja täpsust, ei ole võimalik sellelt tuvastada, kus

täpselt peaksid põhimõttelise lahenduse järgi kulgema tootmisala, roheala ja ettevõtlusala

piirid. Sh ei ole võimalik kohtu hinnangul üheselt tuvastada, millisel kolmest nimetatud alast

asub kogu karjääri ala mastaabis suhteliselt väike Tooma tn 13 maaüksus. Põhimõtete

kirjelduses rõhutatakse vajadust säilitada rohekoridor Paneeli tänavast Lagedi teeni ja

ühendused Tooma järvega lõuna ja edela suunal, kuid kohtu hinnangul on rohealade täpne

asukoht põhimõttelise lahenduse kaardil määramata ning tegemist ei saa olla üheselt siduva

regulatsiooniga. Oluliselt täpsem on üldplaneeringu lisaks 1 olev maakasutusplaan (dtl 766)

koos juhtotstarvete kirjeldustega (dtl 719–721) ning nõustuda saab vastustaja ja halduskohtu

seisukohaga, et vaidlusalune Tooma tn 13 kinnistu ja kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu

läänepoolne serv jäävad sisuliselt tootmisala ja ettevõtlusala piirile ehk üleminekualale.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et pumbahoone ei ole vastuolus kummagi

juhtotstarbe (B+T ja T+B) põhimõtetega, sh ei avalda saa see piirkonnas asuvaid muid

ettevõtteid, ehitisi ja maakasutuse otstarbeid arvestades avaldada olulist negatiivset mõju

lähiala ettevõtluskeskkonnale juhtotstarbe B+T (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala

kõrvalotstarve) mõttes.

33. Samuti on halduskohus õigesti tuvastanud, et võttes arvesse Lagedi 8 DP kruntide ja

ehitusõiguse suurusi ning lubatud sihtotstarvete jaotust, ei saa Tooma tn 13 kinnistule rajatud

pumbahoone ohuala välistada detailplaneeringu elluviimist ega seda olulisel määral takistada.

Kaebaja huvide riivet on piisavalt kaalutud, kaebajal ei ole subjektiivset õigust keelata

kolmandal isikul oma kinnistu kasutamist kooskõlas kehtiva planeeringuga ega nõuda, et

kolmas isik kasutaks oma kinnistut tingimata viisil, mis maksimeeriks kaebaja hüpoteetilist

tulu oma kinnistu kasutamisest. Pumbahoonest lähtuvaid mõjutusi ei saa keskkonda

arvestades pidada valdavalt tööstusalal naabritele üleliia koormavaks. Asjakohased on

sealjuures ka halduskohtu otsuses toodud kaalutlused, et kaebaja Lagedi 8 DP on tänaseks 10

aastat vana, seda ei ole asutud sisuliselt ellu viima ja alal asub jätkuvalt kaevandus. Sellises

olukorras saab asuda seisukohale, et lähiaastad, mille ehitustegevuseks detailplaneering PlanS

§ 124 lg 2 mõttes kehtestati, on eelduslikult möödunud ja ehkki detailplaneering ei kaota

haldusaktina kehtivust, mõjutab kehtestamisest möödunud aeg sellest tulenevat omaniku

õigustatud ootust planeeringu tervikuna elluviimiseks algsel kujul ning vähendab järk-järgult

omaniku huvi kaalukust konkureerivate huvide suhtes.

34. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et üldplaneering ei nõua kõigi alal

kavandatavate hoonestusalade tehnovõrkude lahendamist detailplaneeringuga. Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu lisa 7.5 „Tehnovõrgud-soojusvarustus“ märkust 2 saab

mõistlikult tõlgendada vastustaja nimetatud viisil, et tehnovõrkude lahendused täpsustuvad

detailplaneeringuga, kui hoonestusala planeeritakse detailplaneeringuga ja märkusest ei saa

tuletada üldist kohustust tehnovõrkude kavandamiseks või täpsustamiseks detailplaneering

koostada. Kohus võtab viidatud lisa 7.5 Tallinna linna veebilehelt kohtuasja materjalide

juurde.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kaebaja ülejäänud argumendid kasutusloa

õigusvastasuse kohta põhjendatud ning nõustuda tuleb vastustaja ja kolmanda isiku

seisukohtadega.

36. Puudub alus eeldada, et pumbahoone kuuluks majandus- ja taristuministri 01.07.2015

määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 1 p-des 1 või 2 loetletud ehitiste

hulka. Üksnes sellest, et hoones asuvad pumbad pumpavad vett, ei saa järeldada, et ehitisele

22(24)

3-23-1002

mõjuks suur dünaamiline või niiskuskoormus. Hoones paiknevatele pumpadele kui

tehnoseadmetele nende töötamise ajal suured koormused usutavalt mõjuvad, kuid kaebaja ei

ole põhjendanud, miks peaks taolised koormused, mis määruse seletuskirja arvestades võiksid

olla võrreldavad ujula või viaduktiga, mõjuma sealjuures hoone konstruktsioonidele.

37. Pumbahoone rajamine ei ole käsitatav elektrijaama ega soojatrassi laiendamisena, mis

tooks kaasa kohustuse anda keskkonnamõju eelhinnangu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p-de 1 või 4 mõttes. Ehkki tegemist on nii

soojuselektrijaama (koostootmisjaama) kui kaugküttevõrguga funktsionaalselt seotud

ehitisega, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käsitada pumbahoonet osana elektrijaamast või

kaugküttevõrgust. Pumbahoone ei sisalda põletusseadet ega täida esitatud materjalide kohaselt

elektrijaamale ega soojatrassile iseloomulikku funktsiooni, vaid aitab salvestada

koostootmisjaamas tekkivat jääksoojust, et suunata seda kaugküttevõrku. Seega on

pumbahoone koos selles paiknevate seadmetega vaatamata funktsionaalsele seosele selgelt nii

elektrijaamast kui soojatrassist eraldiseisva funktsiooniga ehitis ning puudub alus kohaldada

sellele viidatud määrust.

38. Veennvad ja õiguslikult põhjendatud on kolmanda isiku ja vastustaja selgitused, miks ei

saa pumpasid, milles kasutatakse külmaainena ammoniaaki, käsitada SeOS § 3 lg 3 mõttes

gaasiseadmena, ja miks tuleb surveseadmena käsitatavad torustiku osasid mõista eraldi

seadmetena, mida ei projekteeritud ehitusprojektiga. Kaebaja seisukohtade valguses puudub

mõistlik põhjus, miks tuleks käesoleval juhul kohaldada SeOS § 2 lg 2, § 7 lg 2 p 1 ja § 10

nõudeid ehitusprojekti koostajale, kes ei projekteerinud surve- ega gaasiseadmeid.

Samamoodi kui vastustajale ja kolmandale isikule, jääb ka kohtule ebaselgeks, kuidas

puudutab seadmete projekteerija pädevus kaebaja subjektiivseid õigusi. Nagu kolmas isik on

tõendanud, on surveseadmetest torustikele teostatud vastavushindamine ja väljastatud CE-

märgis (dtl 1860–1861). Õiguslikult põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, nagu kohalduks

pumbahoonele auditi tegemise kohustus tulenevalt SeOS alusel kehtestatud majandus- ja

taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile

ning auditi tulemuste esitamisele“ § 6 lg-st 5. Vastustaja ja kolmas isik on asjakohaselt

selgitanud, et kuivõrd soojussalvesti toimib atmosfäärirõhul, ei ole rõhu all ka pumbahoone

seadmeid soojussalvestiga ühendav torustik.

39. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et KeMS-is kehtestatud

dokumentatsiooni- ja käitamisloanõuded ei ole ehitise kasutusloa kontrolliesemeks ega kuulu

kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kolmas isik on sealjuures KeMS-ist tulenevate nõuete

täitmist ka sisuliselt tõendanud (dtl 1890–1967).

40. Kolmas isik on tõendanud, et hoonele on paigaldatud tuulelipp (dtl 1862) ja

tehnosüsteemide toimimine õnnetuse korral on tagatud (dtl 1863–1889).

41. Kokkuvõttes tuleb kaebaja nõue kasutusloa tühistamiseks jätta rahuldamata . Tõendatud

ei ole, et kasutusloa eeldused puuduksid või rajatud hoone oleks muul põhjusel ohtlik või ei

vastaks kehtestatud nõuetele. Kuigi kaebaja kui naabri huvide riive seoses pumbahoone

kasutuselevõtuga esineb, ei ole see õigusvastane, sh ebaproportsionaalne.

V

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja

kolmanda isiku menetluskulud hüvitab lg 8 kohaselt tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele.

43. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks.

23(24)

3-23-1002

44. Kolmas isik osaleb kohtumenetluses vastustaja poolel ja on taotlenud

apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt lepingulise esindaja

46,6 töötunni mahus summas 9786 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjale on

lisatud kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendavad Advokaadibüroo TRINITI OÜ arved

koos spetsifikatsioonidega, mida kohus käsitab menetluskulude nimekirjana. Kohus võtab

menetluskulu põhjendatuse hindamisel arvesse asja suurt mahtu ja kaebaja seisukohtade

detailiohtrust, millele kolmas isik pidi vastama, ent ka seda, et suur osa

apellatsioonimenetluses käsitletud sisulistest vaidlusküsimustest leidsid käsitlemist ka

halduskohtus. Sellest lähtudes peab kohus põhjendatuks vähendada kolmandale isikule

väljamõistetavat menetluskulu summat kaebaja apellatsioonimenetluses taotletud

menetluskulu 6900 euroni, millises mahus saab kolmanda isiku menetluskulu pidada

vajalikuks ja põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

24(24)