4-25-3705/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-3705

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Paide kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-3705 (2630,25,004094)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Aivo Noormets kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

30.9.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2630,25,004094 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Aivo Noormets (ik 36104212715;

elukoht X; e-post X; telefon X)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti politseijaoskond, esindaja Piret Pesti, e-

post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aivo Noormetsa kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 30.9.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,25,004094

karistuse täitmise osas – määrata rahatrahvi 272 eurot tasumine ositi igakuiste

maksetena 10 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 27,20 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS

SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192812688). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks,

kui Aivo Noormets järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral

saadab vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks

kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

4. Edastada kohtuotsus Aivo Noormetsale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-25-3705

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 30.9.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,004094 karistati Aivo Noormetsa selle eest, et

tema 30.9.2025 kella 11.22 ajal X vallas, X maakonnas, X - X - X - X, 102. km juhtis

mootorsõidukit Toyota Corolla reg.nr XXX asulavälisel teel kiirusega 117 km/h +- 4 km/h.

Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, mida ületas vähemalt 23 km/h. A.

Noormets rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon:

LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud A.

Noormetsa LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut, s.o 272 eurot.

Kaebus

Aivo Noormets esitas 13.10.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 30.9.2025 kiirmenetluse

otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 6-7). Kaebuses A. Noormets tunnistab rikkumist, kuid

selgitab, et enda teada sõitis 110 km/h alas. Taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna tunnistab

süüd ja kahetseb. Varrasemaid rikkumisi ei ole olnud ning trahv on ligikaudu pool kuu

sissetulekust, on pensionär. Võimalusel asendada rahatrahv juhtimisõiguse peatamisega, sest

peab olmeliselt toime tulema.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 11-12), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Kohtuväline menetleja märgib, et väärtegude eest määratavate karistuste puhul ei sõltu trahvi

suurus isiku sissetulekust. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki

liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust. A. Noormetsa rikkumine oli temale ette heidetud

LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest väiksem. Ka kohtuväline menetleja määras A. Noormetsale

keskmisest väiksema karistuse. Märkimata ei saa jätta, et A. Noormets mitte ainult ei

ületanud liiklusmärgiga kohaldatud suurimat lubatud sõidukiirust, vaid ületas ka selle

kiiruspiirangu (110km/h), mida väitis teadma kaebuses suurimaks lubatud kiiruseks.

Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on A. Noormetsa poolt

toime pandud, tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. A. Noormetsale määratud rahatrahv

mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust ja palub kohtul jätta Aivo Noormetsa kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 13, 16). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Noormets on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Noormets on

avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1), et ületas kiirust politsei mõõturi järgi,

oma arust oli teadlik, et on 110 alas, rikkus ja kahetseb. Väärteoasja juures on salvestis

101453 (kiirusmõõtur LE0050 (taatlustunnistus, VTT tl 4-5 kohaselt on oli

kiirusmõõtur taadeldud)), millelt on näha, et mõõdetud on 30.9.2025 kell 11.22

sõiduki reg. nr XXX liikumiskiirust, mõõtmise asukoha koordinaadid ja mõõtmise

4-25-3705

tehiolud, kiirusmõõturi näit – 117 km/h. Avalikult kättesaadavast Maanteeameti

TarkTee rakendusest nähtuvalt (https://www.tarktee.ee/#/et) X - X - X - X, 102. km ei

ole teelõik, kus oleks suurendatud piirkiirus. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on

kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A. Noormets juhtis väärteootsuses märgitud

ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90

km/h, kiirusega 117 km/h ±4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23

km/h. A. Noormets rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on suurim

lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et A. Noormetsa poolt toime pandud tegu

täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et A. Noormets pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

A. Noormets on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust, sest

arvas, et oli 110 km/h alas. Maanteeameti kaardirakendusest ja Google maps

kaardirakendusest nähtuvalt X - X - X - X, 102. km-l on 1+1 sõidurajaga maantee.

Suurendatud piirkiirusega maantee lõppes Maanteeameti TarkTee rakendusest

nähtuvalt 86. kilomeetril, s.o 16 km enne kohta, kus A. Noormets kiirust ületas.

Arvestades, et tegemist on tihedalt kasutatava maanteega, pidi A. Noormets märkama,

et sõidab teistest sõidukitest oluliselt kiiremini. Tuleb ka märkida, et A. Noormets

sõitis kiirusega mitte vähem kui 113 km/h, mis ületab ka sõidukiirust, mis ta arvas, et

on lubatud. Seega kohus leiab, et A. Noormets pani teo toime otsese tahtlusega.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Noormets on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Noormetsa poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on A. Noormetsa

karistanud rahatrahviga 34 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o 272 eurot.

10. A. Noormets on avaldanud, et tema karistus on liiga karm, ta ei saa aru, miks just 34

trahviühikut. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab

KarS § 56. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones

lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja

tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates

4-25-3705

või mõistes peab nii kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja

arvestama preventsioone.

11. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

A. Noormets ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis on LS

§ 227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedases määras (lg 2 näeb ette vastutuse

suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte

liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd väiksena. A. Noormets on teo toime

pannud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb

kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus

on seisukohal, et A. Noormetsa süü on keskmisest väiksem.

12. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

A. Noormets on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus

tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne

eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud

kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.

13. Kohtuväline menetleja on A. Noormetsa karistanud LS § 227 lg 2 järgi

põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud A. Noormetsale karistuse vastavalt

karistuse mõistmise alustele.

14. A. Noormets on kaebuses palunud asendada rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmisega.

VTMS § 132 p 2 alusel võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku

olukorda. Kohtul ei ole võimalik rahatrahvi juhtimisõiguse äravõtmisega asendada,

kuna kohus ei või karistust kaebemenetluses raskendada. Kuigi A. Noormets leiab, et

juhtimisõiguse äravõtmine on tema jaoks parem, siis juhtimisõiguse äravõtmine on

rangem karistus kui rahatrahv, sest see riivab isiku põhiõigusi ja mõjutab tema elu

pikemaajaliselt. Seega ei ole kohtul võimalik karistuse liiki muuta, sest rahatrahv on

väärteo eest ette nähtud kergeim karistusliik. Märkida tuleb sedagi, et süüteo

toimepanemise eest mõistetav karistus ei peagi olema süüdlase jaoks mugav, vaid

süüdlane peab tundma selle mõju.

15. A. Noormets on kaebuses märkinud, et ta on pensionär ja peab olmeliselt toime

tulema. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul

ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on

rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2

määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab A.

Noormetsale määratud rahatrahvi 272 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 10 kuu

jooksul, A. Noormets peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu 10. kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 27,20 eurot.

16. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. Noormetsa kaebuse, tühistab kohtuvälise

menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse täitmise osas uue otsuse.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg

2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik