2-25-8908/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-8908

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. M. hagi A. L. vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

V. M. (ik XXX; elukoht: XXX)

T. M. (ik XXX; elukoht: XXX; e-

post: XXX)

A. L. (ik XXX, elukoht: XXX;

XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. M. hagi.

2. Tuvastada V. M. põlvnemine A. L.st ja kanda A. L. isana V. M. sünniakti.

3. Välja mõista A. L.lt elatis igakuise elatusrahana tütre V. M. kasuks alates

9.06.2025 igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma

282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43 eurot, millest

on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot)

kuni V. M. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni.

Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Igakuised elatisemaksed kanda T. M. arvelduskontole kuu 10. kuupäevaks.

5. Menetluskulud jätta

5.1

elatise nõudes poolte enda kanda.

5.2

põlvnemise tuvastamise nõudes A. L. kanda ja välja mõista A. L.lt hageja V. M.

kasuks (hageja seaduslikule esindajale T. M.le) DNA ekspertiisi kulu 210 (kakssada

kümme) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. V. M. esitas 9.06.2025.a. oma seadusliku esindaja T. M. kaudu Viru Maakohtule hagi

A. L. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagiavaldus kohaselt sündis T. M. ja A. L. suhtest XXX.a tütar V.. Kui T. M. jäi lapse ootele,

teatas A. L., et on abielus.

Lapse sünnitunnistusel isa andmed puuduvad.

A. L. ei ole vabatahtlikult isadust omaks võtnud ega lapse ülalpidamises osalenud. Kostja

toetas hagejat paar aastat, kuid siis kadus lapse elust.

Hagiavaldusele lisatud sõnumivahetuses võtab A. L. omaks, et laps põlvneb temast, kuid

hageja väitel miskipärast ei soovi seda ametlikult teha.

Hageja palub

- tuvastada, et A. L. on V. M. bioloogiline isa (V. M. põlvneb A. L.st).

- välja mõista A. L.lt elatis V. M. kasuks PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras

(esialgses hagis nõudis hageja elatist 410 eurot kuus, hiljem täpsustas nõuet ja soovis elatise

väljamõistmist PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras so hetkel 301,74 eurot kuus; dtl

24-25; 38-40; 84).

2. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu

Hageja märgib, et A. L.le oli lapse olemasolu eelnevalt teada ning ta on lapsega varases

lapsepõlves kohtunud. Seega ei vasta tõele väide, et ta sai võimalikust isadusest teada alles

käesoleva kohtuasja raames. Kuna kostja teadis isadusest, aga ei võtnud midagi ette lapse

õiguste tagamiseks, oli hagi esitamine vajalik.

Hageja palub jätta menetluskulud, sealhulgas DNA-ekspertiisi kulud, kostja kanda, kuna

kulud tekkisid kostja tegevusetuse tõttu.

II A. L. VASTUVÄITED

3. A. L. hagi ei tunnista, kuna tema isadus hageja suhtes pole tuvastatud. Kostja ei ole

kantud hageja sünniakti ega ka ühtegi riiklikusse registrisse hageja isana. A. L. väidab, et ei

ole kunagi teadnud ega isegi kahtlustanud, et tal võiks olla laps. Kostja sai hageja ca kümne

aasta tagusest sünnist ning oma väidetavast isadusest teada alles käesoleva kohtumenetluse

raames.

Kostja on nõus isaduse tuvastamiseks DNA-ekspertiisi tegemisega, mille kulud palub jätta

hageja kanda juhul, kui isadus jääb tuvastamata ning jätta poolte kanda, kui isadus

tuvastatakse.

Juhul kui ekspertiisi tulemusel selgub, et kostja on hageja bioloogiline isa, on A. L. nõus

tasuma hagejale igakuist elatist seadusjärgses miinimumsummas vastavalt PKS § 101

sätestatule alates hagi esitamise kuupäevast kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse

ülalpidamiskohustuse lõppemiseni muul seaduses sätestatud alusel, kandes kohtuotsuses

kindlaks määratud elatise summa iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

pangakontole.

Lisaks palub kostja isaduse tuvastamise korral määrata kohtul kindlaks tema suhtluskord

hagejaga. Kostja sai oma võimalikust isadusest esimest korda teada alles seoses käesoleval

aastal hageja seadusliku esindaja poolt kostjale esitatud elatise tasumise nõudega ehk ca 10

aastat pärast kostja väidetava isaduse tekkimist.

Vastavalt PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Hageja seaduslik esindaja ei

informeerinud kümne aasta jooksul kostjat hageja võimalikust põlvnemisest kostjast ning on

sellega takistanud kostja suhtlemist oma väidetava lapse ning hagejal suhtlemist oma

väidetava isaga.

Isaduse tuvastamise korral soovib kostja osaleda lapse elus ning esialgu kohtuda lapsega paar

korda kuus, et luua lapsega kontakt ja side.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et V. M. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

Põlvnemise tuvastamise nõue

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused

õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees:

1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;

2) kes on isaduse omaks võtnud või

3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

XXX a sündinud V. M. sünnitõendil (tõend nr 4-2015/6558 13.10.2015.a., dtl 5) kanne isa

kohta puudub.

T. M. ja A. L. omavahel abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on

põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu.

Vastavalt PKS § 94 lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS

§ 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

7. Kostja väide, et ta lapse (hageja) olemasolu ei kahtlustanud ja temast midagi ei teadnud

kuni käesoleva aastani, mil hageja hakkas temalt soovima elatist, ei ole usutav ega vasta

tegelikkusele.

Hagile lisatud T. M. ja A. L. sõnumivahetusest tuleneb selgelt, et kostja oli teadlik lapse

olemasolust, teadis ka seda, milline laps välja näeb – kostja märgib sõnumis, et „…mida aeg

edasi, seda rohkem minuga sarnaneb….. isegi DNA-ta selge(arusaadav)…“ (dtl 11). T. M.

küsimusele „..kas olid kahtlused?..“, vastab A. L. , et „ ei olnud. Sina tahad DNA-d, mulle on

kõik selge (arusaadav)…(dtl 12). Sellele vastab T. M. „ kui sa tunnistad, pole mulle DNA-d

vaja“ ja A. L. „tunnistan“ (dtl 12). Edasi järgneb sõnumivahetus isaduse vormistamise teemal,

kuid see jäi teostamata.

Seega on hagi esitamine põhjendatud.

8. Kohus määras 5.08.2025.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse

kas V. M. põlvneb A. L.st (dtl 73-74).

17.10.2025.a. a ekspertiisiakti nr 25E-GL00097-01 (dtl 77-79) järelduse kohaselt saab A. L.

olla >99, 99999999% tõenäosusega V. M. bioloogiline isa (dtl 79).

Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et V. M. põlvneb A. L.st ja kostja

on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.

Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude.

Elatise nõue

9. Hageja palub A. L.lt elatise välja mõista PKS § 101 järgi arvestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest ehk alates 9.06.2025.a.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12

p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-13 p 12).

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-

15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt

arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja soovib elatise väljamõistmist vastavalt PKS § 101 arvestatule (ehk muutuva

suurusena)

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutokuupalk 2024.a oli

1981 eurot. Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi kujuneb baassumma ja 3% keskmise kuupalga summa

1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise

lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

341,74 – 40 = 301,74 eurot.

Igakuise elatise miinimummäär on seega 301,74 eurot.

11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta

vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolusid, mis viitaksid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise

tasumist alla miinimummäära), kohtu ette toodud ei ole.

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, märgib A. L., et juhul kui tuvastatakse lapse

põlvnemine, on ta nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt PKS § 101 järgi

arvestatud määras (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) ning tasub igakuised maksed hageja

seadusliku esindaja pangakontole kuu 10. kuupäevaks (vt dtl 45-49).

Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kostja on elatise nõude (sh nõutud suuruse) omaks

võtnud, mistõttu puudub vajadus analüüsida vanemate majanduslikku seisundit.

Kohus rahuldab V. M. elatise nõude ja mõistab A. L.lt välja elatise tütre ülalpidamiseks alates

hagiavalduse esitamisest ehk alates 9.06.2025.a. PKS § 101 järgi arvestatud määras ehk

käesoleval ajal 310,74 eurot kuus.

Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

12. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

14. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab

alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

15. Vastavalt TsMS § 164 lg 11 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja.

Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus

menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks.

Hageja seaduslik esindaja tasus ekspertiisikulu katteks 210 eurot (dtl 71).

Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud

menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab A. L.lt välja hageja (hageja seadusliku

esindaja) kasuks 210 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik