2-23-9110/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9110

Kohtuasi

R.S-i avaldus B.B, P.P ja T.I vastu lähenemis-,

viibimis- ja filmimiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.S-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja R.S (isikukood XXX)

Puudutatud isik I B.B (isikukood XXX)

Puudutatud isik II P.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik III T.I (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I–III lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.07.2025 määrus muutmata ja R.S-i määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

3. Vabastada R.S riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

1(6)

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli R.S-i (avaldaja) avaldus B.B (puudutatud isik I), P.P

(puudutatud isik II) ja T.I (puudutatud isik III) vastu lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeelu

kohaldamiseks.

2. Maakohus jättis 03.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.04.2025 määrusega

maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue määruse, millega jättis

menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Samuti jättis ringkonnakohus avaldaja kanda

määruskaebuse menetlemise kulud. Ringkonnakohtu määrus jõustus 20.05.2025.

3. Puudutatud isikud esitasid 07.03.2024 oma menetluskulude nimekirja maakohtus kantud

menetluskulude kohta. Puudutatud isikute menetluskuludeks maakohtus on lepingulise esindaja

kulud 3484,32 eurot käibemaksuga, mille nad paluvad avaldajalt puudutatud isikute kasuks

solidaarselt välja mõista. Lepingulistel esindajatel on kulunud maakohtus esindamisele 16

tundi ja 48 minutit tunnitasu suurusega 150 eurot (käibemaksuta) ning alates 2024. aasta

märtsist 160 eurot (käibemaksuta).

Puudutatud isikute 09.04.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuludeks

määruskaebuselt tasutud riigilõiv 210 eurot ning lepingulise esindaja kulu 488 eurot

käibemaksuga, kokku 698 eurot, mille puudutatud isikud paluvad avaldajalt nende kasuks

solidaarselt välja mõista. Lepingulistel esindajatel on kulunud määruskaebemenetluses

esindamisele 2 tundi ja 30 minutit tunnitasu suurusega 160 eurot (käibemaksuta).

Puudutatud isikud paluvad märkida, et menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivised

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

4. Avaldaja esitas 11.04.2025 vastuväited puudutatud isikute määruskaebemenetluses kantud

kulude osas. Avaldaja hinnangul on 698 eurot kahe advokaadi kaasamise eest ebamõistlikult

suur ja ülemäärane kulu lihtsa määruskaebuse koostamise eest, mis ei olnud õiguslikult

keerukas ega mahukas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 1003,18 eurot (koos

käibemaksuga), puudutatud isiku II kasuks välja 1003,18 eurot (koos käibemaksuga) ning

puudutatud isiku III kasuks välja 1003,18 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus märkis, et

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikutele

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2(6)

5.1. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 210 eurot (s.o 3 x 70 eurot) on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu.

5.2. Arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning puudutatud isikute lepinguliste

esindajate kvalifikatsiooni, on õigusabi osutamise tunnitasumäärad 150 eurot (kuni märtsini

2024) ja 160 eurot (alates märtsist 2024) mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud.

Tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga.

5.3. Kuna vaidlus ei ole keskmisest mahukam ega keerukam, ei ole kahe esindaja kasutamine

ning sellest tekkinud õigusabikulude hüvitamine põhjendatud. Põhjendatud on ühe esindaja

ajakulu.

5.4. Maakohus leidis, et 07.03.2024 menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud

ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Lepingulised esindajad on perioodil 21.01.2024–01.02.2024 teinud menetlustoiminguid kokku

7 tunni ulatuses järgmiselt: 1 tund avaldaja esitatud dokumentidega tutvumiseks; 1 tund

kohtutoimiku koostamiseks ning 5 tundi istungiks ettevalmistumisele. Esiteks ei ole

põhjendatud kahe lepingulise esindaja kulu. Arvestades tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, sh

avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide ja nende lisade sisu ja mahtu, on tehtud

menetlustoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus mõlemal lepingulisel esindajal 1 tund ja 12 minutit

05.02.2024 istungil puudutatud isikute esindamiseks. Kahe esindaja istungil osalemise ajakulu

ei ole põhjendatud. Arvestades istungi kestust, on puudutatud isikute lepingulise esindaja

05.02.2024 menetlustoiming põhjendatud ja vajalik mahus 51 minutit.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 07.02.2024 menetlustoimingule 2 tundi ja 18 minutit.

Arvestades avaldaja poolt perioodil 06.02.2024–11.02.2024 esitatud dokumentide sisu ja

mahtu (sh ajakulu salvestiste kuulamiseks), tuleb 07.02.2024 menetlustoimingut lugeda

põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik menetluskulude

nimekirjas toodud mahus.

Seega on lepinguliste esindajate ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud 12 tunni ja 33

minuti ulatuses. Arvestades esindaja tunnitasumäärasid ning asjaolu, et 2023. aastal oli

käibemaksumäär 20% ning alates 01.01.2024 22%, on puudutatud isikute õigusabikulu

suuruseks 2311,53 eurot koos käibemaksuga [(4 tundi ja 48 minutit x 180) + (5 tundi ja 21

minutit x 183) + (2 tundi ja 24 minutit x 195,2)].

5.5. Maakohus leidis, et 09.04.2025 menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud ja neile

kulunud aeg 2 tundi ja 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Arvestades tsiviilasja sisu, mahtu

ja keerukust ning puudutatud isikute poolt 18.04.2024 esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu,

on määruskaebuse koostamise ajakulu mõistlik ja vajalik. Seega on lepinguliste esindajate

ajakulu määruskaebemenetluses menetluses põhjendatud summas 488 eurot koos

käibemaksuga (2,5 x 195,2).

5.6. Puudutatud isikud esitasid TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse, mistõttu tuleb

menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

3(6)

5.7. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks 3009,53

eurot (õigusabikulud maakohtus 2311,53 eurot + riigilõiv määruskaebuselt 210 eurot +

õigusabikulud määruskaebemenetluses 488 eurot).

Iga puudutatud isik osales menetluses iseseisvalt, kuid neil olid ühised esindajad. Isikud on

osalenud menetluses ühiselt ning sarnases ulatuses. Ei ole võimalik eristada, milliseid

menetlustoiminguid ja millises mahus on esindajad teinud iga puudutatud isiku esindamisel.

Seega tuleb asuda seisukohale, et esindajad on teinud isiku vastu esitatud avaldusega seoses

võrdses osas menetlustoiminguid. Avaldajalt tuleb iga puudutud isiku kasuks välja mõista

1003,18 eurot.

5.8. Kohus rahuldas puudutatud isikute TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda või vähendada väljamõistetavaid

summasid, lähtudes kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttest. Avaldaja palus anda talle

ka menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks.

Menetluskulude väljamõistmine summas 1003,18 eurot iga puudutatud isiku kohta on

ebamõistlik, sest puudutatud isikud kasutasid kahte advokaati, mille tulemusel tekkis

topeltkulu.

Kaebuse sisuks olnud vaidlus oli õiguslikult lihtne. Selline olukord ei eelda mitut lepingulist

esindajat ega märkimisväärset ajakulu.

Puudutatud isikud ei ole kandnud isiklikult menetluskulusid ja selle tõendamiseks puudub neil

ka vastav maksekviitung. Isik, kes õigusabikulu ei kandnud, ei või saada ka hüvitist. Maakohus

piirdus puudutatud isikute esitatud kulunimekirja refereerimisega ega põhjendanud sisuliselt,

miks kaks advokaati ja võrdsed summad ka ilma advokaadita osalejale on vajalikud ja

mõistlikud. On teada, et puudutatud isikute esindajad on patoloogilised valetajad

menetluskulude suuruse osas. Puudutatud isikutel puudub selline sissetulek, et tasuda kahele

advokaadile esinduskulusid 3484,32 eurot.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus rahuldas 21.08.2025 avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest.

8. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Avaldaja taotleb esmalt, et ringkonnakohus jätaks menetluskulud puudutatud isikute kanda.

4(6)

Tegemist on menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, mida käesolevas menetlusetapis enam

teha ei saa. Ringkonnakohus jättis 23.04.2025 määrusega menetluskulud avaldaja kanda ning

nimetatud määrus jõustus 20.05.2025. Seega ei ole avaldajal võimalik enam menetluskulude

jaotust vaidlustada.

12. Ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

12.1. Avaldaja väide kahe esindaja kasutamisest tekkinud topeltkulu kohta on alusetu, kuna

maakohus selgitas, et peab põhjendatuks arvestada üksnes ühe esindaja ajakuluga. Maakohus

on ajakulu vastavalt ka vähendanud.

12.2. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole

asjaolu, et menetlusosaline on selle kulu kandnud. Kui menetlusosalise lepinguliseks

esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on

õigusteenuse eest tasumise kohustus (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Kuna

puudutatud isikuid esindasid vandeadvokaadid, puudub alus kahelda, et puudutatud isikutele on

lepingulise esindaja kulude tasumise kohustus tekkinud. Lepingulised esindajad on esindanud

kõiki kolme puudutatud isikut ühiselt. Samuti on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, miks

tuleb praegusel juhul mõista avaldajalt lepingulise esindaja kulu välja iga puudutatud isiku

kasuks võrdses ulatuses.

12.3. Avaldaja väide puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendamatuse kohta on

liiga üldine, et anda alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei

ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile,

milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

Maakohus on piisavalt analüüsinud puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust, tuues välja, milliste toimingute ajakulu on põhjendatud terves

ulatuses ning millised osaliselt. Maakohtu põhjenduste põhjal on aru saada, kuidas on

lepingulise esindaja kulude suurus maakohtu menetluses kujunenud ning mida on maakohus

kulude põhjendatuse hindamisel arvesse võtnud.

Ringkonnakohtul puudub antud juhul alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas

maakohtu diskretsiooni sekkuda.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. Maakohus vabastas 21.08.2025 määrusega avaldaja menetlusabi korras määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 70 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7

näeb ette, et käesoleva paragrahvi lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

5(6)

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Maakohtu menetlusabi määruse kohaselt on avaldaja igakuiseks sissetulekuks Töötukassa poolt

makstav töövõimetustoetus ning kohalikult omavalitsuselt saadav toimetulekutoetus, kokku ca

400 eurot. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades avaldaja

majanduslikku seisundit, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu 70 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)