3-25-2113/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2113

Haldusasi

X. X kaebus Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a

korralduse nr 144 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Kehtna vald, esindaja Maire Pettai

Kolmas isik Käru Tehnikaklubi MTÜ

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X kaebus. Tuvastada Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a

korralduse nr 144 õigusvastasus.

2. Mõista Kehtna vallalt X. X kasuks menetluskuluna välja 40 eurot. Muud võimalikud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. detsembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-25-2113

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kehtna Vallavalitsus andis 26. juuni 2025. a korraldusega nr 144 loa avaliku ürituse

„Treeningpäev“ korraldamiseks. Ürituse raames pidi toimuma liikluseks suletud teelõigu

läbimine autodega katsete näol (alguspunktist lõpp-punktini). Ürituse korraldajaks on Käru

Tehnikaklubi MTÜ. Üritus pidi toimuma Paluküla ja Lau küla vahelisel teelõigul, Kehtna

vallas, 5. juulil 2025 kella 10.00-st kuni kella 15.00-ni. Paluküla-Lau teelõik läbib X. Xle

(edaspidi kaebaja) kuuluvat Sepahindreku kinnistut.

2. Tallinna Halduskohus registreeris 26. juunil 2025 X. X kaebuse Kehtna Vallavalitsuse

26. juuni 2025. a korralduse nr 144 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse (EÕK) taotluse peatada vaidlusaluse korralduse kehtivus kuni kohtumenetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohus võttis 27. juunil 2025 kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna Käru

Tehnikaklubi MTÜ ning rahuldas kaebaja EÕK taotluse.

4. Kohus palus 30. septembri 2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta soovib

taotleda menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel või soovib menetluse jätkamist

vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kaebaja esitas 1. oktoobril

2025 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et soovib menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2

alusel preventiivsel eesmärgil.

5. Kohus võttis 3. oktoobri 2025. a määrusega vastu kaebuse muutmise. Kaebus jäi

menetlusse vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus määras asja

lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Vastustaja esitas 22. oktoobril 2025 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel, kuna vaidlusalune korraldus on tunnistatud kehtetuks Kehtna Vallavalitsuse 1.

juuli 2025. a korraldusega nr 154.

7. Kohus jättis 23. oktoobri 2025. a määrusega vastustaja taotluse menetluse

lõpetamiseks rahuldamata.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palub tuvastada Kehtna Vallavalitsuse 26. juuni 2025. a korralduse nr 144

õigusvastasus.

8.1.

Vastustaja ei teavitanud kaebajat taotluse esitamisest ja haldusakti andmisest.

Teavitamise kohustus on vastustajal, sest kolmandal isikul puudub täpne info üritusest

puudutatud ja mõjutatud maaomanike kohta. Paluküla-Lau teelõik läbib kaebajale kuuluvat

Sepahindreku kinnistut, teelõik on ainus võimalus kinnistuni jõudmiseks, ürituse

„Treeningpäev“ korraldamise ajal suletakse Paluküla-Lau teelõik. Tee sulgemisega piiratakse

kaebaja omandipõhiõigust.

8.2.

Paluküla-Lau teelõik asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, ühtlasi Natura alal. Väikese

arvu inimeste soov kaitsealal ja Natura alal asuval avalikult kasutataval teel autoga oma

lõbuks kihutada ei ole käsitatav avaliku huvina. Kaebaja sai Keskkonnaametilt 5. augustil

2024 teavituse II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaigast Sepahindreku kinnistul.

Teavituse kohaselt ei tohi II kategooria kaitsealust linnuliiki tahtlikult häirida, kahjustada ega

surmata. Ralliautode suurest liikumiskiirusest tuleb arvestatav oht, et metsis võib sattuda väga

2(5)

3-25-2113

kiirelt liikuva ralliauto ette ja hukkuda, ralliautodega kaasnev müra on eeldatavalt metsisele

häiriv. Ralliautodega kihutamine ei ole kooskõlas kaebajale Keskkonnaameti poolt saadetud

teavituses toodud nõuetega. Vastustaja on arvestanud üksnes ürituse „Treeningpäev”

korraldaja huviga ning jätnud hindamata, kaalumata ja käsitlemata mõju looduskeskkonnale.

8.3.

Vaidlusaluses korralduses sisulised kaalutlused puuduvad. Ei ole hinnatud, kaalutud

ega käsitletud ürituse „Treeningpäev” korraldamisega kaasnevat mõju kaitsealal elava kaebaja

omandipõhiõigusele ega võimalikule vara kahjustamisele (metsisele ja tee ääres kasvavatele

puudele).

8.4.

Kolmas isik esitas taotluse ürituse korraldamiseks 25. juunil 2025, vastustaja andis loa

üritusele „Treeningpäev” 26. juuni 2025. a korraldusega. Taotluse ja loa andmise olematust

ajavahest tulenevalt puudus kaebajal haldusmenetluses osalemise võimalus.

8.5.

Haldusasjas nr 3-24-2418 tuvastas Tallinna Halduskohus Kehtna Vallavalitsuse 2.

juuli 2024. a korralduse nr 158, millega Kehtna Vallavalitsus andis loa ürituse

„Treeningpäev“ korraldamiseks, õigusvastasuse. Kõnealuses haldusasjas selgitas kohus 12.

mai 2025. a määruse punktis 10 vastustajale, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3

ja § 40 kohaselt peab isiku kaasama enne, mitte pärast otsuse tegemist. Jättes kaebaja taaskord

teavitamata ja menetlusse kaasamata, rikkus vastustaja teadlikult seadust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja ei nõustu, et välja antud korraldus on õigusvastane.

9.1.

Kaebaja väide, et 5. augustil 2024 on Keskkonnaamet talle saatnud teavituse, et

kaebajale kuuluval Sepahindreku kinnistul on II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik,

on tõendamata. Seetõttu ei saa ka väita, et ralli korraldamisel saab metsis kahjustada.

9.2.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et metsise elutsemine kaebaja kinnistul on osa

kinnistu väärtusest.

9.3.

Kaebuses väidab kaebaja, et teelõik on ainus võimalus kinnistuni jõudmiseks ja tee

sulgemisega piiratakse kaebaja omandipõhiõigust. Vastustajale on ebaselge, millised

konkreetsed õigused saavad tee sulgemisega rikutud. Kinnistuid läbiv tee kuulub Kehtna

vallale. Ralli korraldajal on kohustus tagada kohalike elanike ligipääs oma kinnistutele.

9.4.

Kuna Kehtna Vallavalitsus on kõnealuse korralduse kehtetuks tunnistanud ning

korraldaja viis ürituse „Treeningpäev“ üle teisele lõigule, ei olnud ohustatud metsis (kui liik

kaebaja kinnistul asub) ning ei rikutud ka kaebaja omandipõhiõigust ja ligipääs on

võimaldatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, ning põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

11. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi

või kohustusi haldusakt võib puudutada.

Vaidlus puudub selles, et kaebajale kuuluv Sepahindreku kinnistu piirneb teelõiguga, millel

pidi toimuma üritus „Treeningpäev“, mille korraldamiseks vastustaja vaidlusaluse

3(5)

3-25-2113

korraldusega loa andis. Kaebaja on esile toonud asjaolu, et kõnealune teelõik on ainus ligipääs

tema kinnistule. Vastustaja pole seda kahtluse alla seadnud. Olukorras, kus ürituse ajaks

kaebaja kinnistuga piirnev teelõik sulgetakse, piiratakse kahtlemata ligipääsu kaebaja

kinnistule. Seega on kaebaja haldusaktist puudutatud isik HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses.

12. Vastustajale on jäänud ebaselgeks, kuidas vaidlusalune korraldus kaebaja omandi-

põhiõigust rikub, märkides, et kinnistuid läbiv teelõik kuulub Kehtna vallale ning ürituse

korraldajal on kohustus tagada kohalike elanike ligipääs oma kinnistutele. Vaidlusalusest

korraldusest nähtub, et teelõik oli ette nähtud ürituse ajaks liikluseks sulgeda (korralduse p 1).

Korraldusest ei nähtu, et ürituse korraldajatele oleks pandud kohustus tagada sel ajal

kinnistuomanikele ligipääs oma kinnistutele. Kui kõnealusel teelõigul sõidavad ürituse raames

ralliautod suurel kiirusel ning teelõik on selleks ajaks suletud, ei nähtu kohtule, kuidas ürituse

korraldaja saanuks tagada ligipääsu kaebaja kinnistule (sh sõidukiga) või sealt väljapääsu.

Vastavad asjaolud on jäänud haldusmenetluses välja selgitamata. Isegi kui selline kokkulepe

korraldajaga siiski oli, ei olnud talle pandud sellekohast kohustust vaidlusaluse haldusaktiga

ega reguleeritud ligipääsu tingimusi. Liikluskorralduslike kokkulepete saavutamiseks ning

kinnistule juurdepääsu võimaldamise küsimuse lahendamiseks tulnukski kaebaja loa

andmisele eelnevalt haldusmenetlusse kaasata.

13. Kohtule jääb ebaselgeks vastustaja väide, et kaebaja ei ole tõendanud, et

Keskkonnaamet on 5. augustil 2024 talle saatnud teavituse, et kaebajale kuuluval

Sepahindreku kinnistul on II kategooria kaitsealuse liigi metsise elupaik. Kaebaja on vastava

Keskkonnaameti teavituse esitanud koos kaebusega (dtl 8). Sama teavituse esitas kaebaja juba

ka haldusasjas nr 3-24-2418 24. augustil 2024 esitatud kaebuse lisana 3 (haldusasja nr 3-24-

2418, dtl 11). Seega on teavituse kaebajale saatmine tõendatud. Kuivõrd Keskkonnaamet on

kaitsealuse liigi elupaiga kaebaja kinnistul tuvastanud, toob see kaasa piirangud seoses

kaitsealuse liigi elupaiga paikemisega kaebaja kinnistul. Mh on Keskkonnaamet toonud välja,

et II kategooria kaitsealuse linnuliigi isendit ei tohi tahtlikult häirida, kahjustada ega surmata

(vt selles osas ka looduskaitseseaduse § 55). Kohus ei pea vajalikuks võtta praeguses asjas

seisukohta küsimuses, kas kaebaja omandipõhiõigus hõlmab õigust kaitsta enda kinnistul

paiknevat kaitsealuse linnuliigi elupaika (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr

3-3-1-56-12, p 11, milles nenditi kinnistuomaniku kaebeõigust kinnisasjaga püsivalt ühenda-

tud kaitsealuste taimede kaitseks). Vaidlusalune haldusakt oleks kaebaja kaasamata jätmise

tõttu õigusvastane sellest sõltumata. Siiski nendib kohus, et ralliautode sõitmisest tulenevad

kahtlemata vähemasti mürahäiringud, aga välistatud ei ole ka füüsilised mõjutused kaitstava

linnuliigi elupaigale ja linnule endale. Kohtule ei nähtu, et neid asjaolusid oleks vaidlusaluses

korralduses käsitletud või kaalutud. Isegi kui vastustajal puudunuks kõnealune teave (kuigi

nagu eespool märgitud, oli teave esitatud juba haldusasja nr 3-24-2418 menetluses), aidanuks

selle asjaolu välja selgitada ja võimaldanuks seda otsustamisel arvesse võtta kaebaja

kaasamine menetlusse enne haldusakti andmist.

14. HMS § 40 lõikes 1 on sätestatud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited.

Vaidlus puudub selles, et kaebajat haldusmenetlusse ei kaasatud. Kaebajale ei antud võimalust

enne loa andmist oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, samuti ei teavitatud kaebajat

vaidlusaluse korralduse väljastamisest. Vastav teavitamiskohustus pandi kolmandale isikule

(ürituse korraldajale) ning seda alles pärast loa andmist. See aga ei täida HMS § 40 lg 1 ees-

märki. Kaebaja tulnuks kaasata enne vaidlusaluse korralduse alusel loa andmist. Vastustaja ei

4(5)

3-25-2113

ole toonud esile ka asjaolusid, mis oleksid andnud aluse jätta kaebaja kaasamata (HMS § 40

lg 3).

15. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et vastustaja tunnistas 1. juuli 2025. a korraldusega

nr 154 vaidlusaluse korralduse kehtetuks, kuivõrd praegusel juhul menetleb kohus korralduse

nr 144 õigusvastasuse tuvastamise nõuet preventiivsetel kaalutlustel. Kohtule nähtub, et

vastustaja on järjepidevalt jätnud kaebaja analoogsete ürituste korraldamiseks väljastatava loa

andmisel haldusmenetlusse kaasamata. Nii tuvastas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr

3-24-2418 13. juuni 2025. a otsusega Kehtna Vallavalitsuse 2. juuli 2024. a korralduse nr 158,

millega anti luba avaliku ürituse „Treeningpäev“ korraldamiseks Paluküla ja Lau küla

vahelisel teelõigul, õigusvastasuse. Samuti nähtub viidatud haldusasjas tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 7. novembri 2024. a määrusest (p 9), et ka varem on antud Kehtna Valla-

valitsuse 11. aprilli 2023. a korraldusega nr 112 luba avaliku ürituse „Rapla ralli 2023 – Eesti

meistrivõistlused“ korraldamiseks Kehtna vallas, mille raames toimusid Rämasoo-Paluküla

teel Raplamaa rahvaralli kiiruskatsed 5. ja 6. juunil 2023. Kaebajat ei kaasatud ühelgi korral

ürituste toimumiseks loa andmise menetlusse. Kohtule on usutav, et vastustaja ei oleks 1.

juulil 2025 korraldust nr 144 kehtetuks tunnistanud, kui kaebaja poleks pöördunud oma

õiguste kaitseks kohtusse ja kohus poleks kohaldanud 27. juuni 2025. a määrusega esialgset

õiguskaitset. Seega on kaebajal ilmselgelt preventiivne huvi, et vältida sarnase õigusvastase

haldustegevuse kordumist.

16. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54). Kuivõrd vastustaja jättis vaidlusaluse korralduse andmisel välja

selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud (HMS § 6) ning jättis kaebaja haldusmenetlusse

kaasamata ja ära kuulamata (HMS § 11 lg 1 p 3, § 35 lg 2, § 40 lg 1) ning sellest tulenevalt

kaalumata kaebaja omandipõhiõiguse riivega seonduvad asjaolud (HMS § 4 lg 2), on kohus

seisukohal, et vastustaja 26. juuni 2025. a korraldus nr 144 on õigusvastane, mistõttu kuulub

kaebus rahuldamisele. Kohus tuvastab vastustaja 26. juuni 2025. a korralduse nr 144

õigusvastasuse.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja

kasuks tuleb menetluskuluna vastustajalt välja mõista kaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotluselt tasutud riigilõiv 40 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda

kanda, kuna 23. oktoobri 2025. a määruses toodud tähtaja jooksul ei ole kohtule esitatud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)