Legislator Case Law & Legislation
2-25-116348/10 AI generated

2-25-116348/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-116348/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Guide Expert OÜ taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Legislator headnote

AI generated

2-25-116348/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada

Keywords

AI generated
parking fee parking violation parking space replacement fee special scheme for travel agents third-party collateral package travel contract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-116348

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Guide Expert

OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Guide Expert OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja Guide Expert OÜ (registrikood 12072223),

seaduslik esindaja L.W

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Guide Expert OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 18.09.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-116348.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Guide Expert OÜ

kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA puuduvad kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-116348

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 25.06.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Guide Expert OÜ-lt (kostja) 95 euro saamiseks.

27.06.2025 esitas kostja nõudele vastuväite. 04.08.2025 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1) ja

võla sissenõudmiskulu 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX

omanik/vastutav kasutaja. Vastav sõiduk oli pargitud 08.12.2023 hageja opereeritaval

parkimisalal aadressil Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn. Sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli maksmata jäetud. Parkimise algusaeg ei

olnud fikseeritud ka kellaga, mis andnuks 30 minutit tasuta parkimisõigust.

Parkimistingimused on paigutatud sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks on parkla

sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on

seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid

nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse

parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja esitanud

omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki

parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude (08.12.2023 leppetrahv nr

1380812231059355 asukohas Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn summas 55 eurot,

maksetähtajaga 15.12.2023), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis

leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale 27.12.2023 e-postiga ja

24.10.2024 lihtpostiga meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostja esitas järgmised vastuväited: 1) hageja esitatud fotodel puuduvad viited

parkimistingimustele (infotahvlid, liiklusmärgid), mis tõendaks, et tegemist oli eraparklaga ja

et kostja parkis 08.12.2023 hageja hallataval tasulisel parkimisalal; 2) hageja ei ole

tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud; 3) hageja ei ole tõendanud leppetrahvi

kostjale kättetoimetamist (e-kirja ja lihtkirja saatmine ei tõenda nõude kättesaamist); 4) hageja

ei ole tõendanud, et fotodel olevad parkimistingimused kehtisid ka väidetava rikkumise ajal

(s.o 08.12.2023) ning olid sellel päeval nähtavad; 5) võla sissenõudmiskulu 40 eurot on

ebaproportsionaalne.

2-25-116348

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse (leppetrahv) 55 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 510 eurot (s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, lepingulise

esindaja kulu 390 eurot) ning viivise menetluskuludelt.

4.1. Maakohus tuvastas, et 1) kostja oli 08.12.2023 sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX

omanikuks/vastutavaks kasutajaks; 2) vastav sõiduk parkis 08.12.2023 hageja poolt

opereeritaval parkimisalal aadressil Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn; 3) pooled

sõlmisid 08.12.2023 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (VÕS § 9

lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, RKTKo 20.10.2010, 3- 2-1-75-10, p 14), st hageja avaldas lepingu

sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega, kostja parkis hageja

parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava

tasulise parkimisalaga.

4.2. Hageja on tõendanud, et parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et

tegemist on hageja parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja on tõendanud,

millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning

liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Parkimistingimused on saanud lepingu osaks. Hageja

esitatud fotodelt nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab

eraparklale. Samuti on parkimisalal liiklusmärk 575a „Parkla“. Märgi all on kirjas

„Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik

vaidlusaluses parklas tasuta parkida (v.a parkimiskellaga 30 minutit). Parkimisala oli selgelt

tähistatud ning iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele

eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused.

Parkimistingimused pidid olema kostjale nähtavad ja arusaadavad. Fotod

parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval. Kostja ei ole

väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused

parkimistingimused.

4.3. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017,

2-15-3430, p 18). Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk paiknes vaidlusalusel ajal mujal kui

Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn parkimisalal. Sõiduki parkimise asukoht on hageja

fotodelt tuvastatav (sh on fotodelt näha Kochi Ait ja Nautica keskus). Fotolt, mis on tehtud

leppetrahvi väljastamise kuupäeval (08.12.2023 kell 10:58, dtl 32), on nähtav nii teavitusmärk

(hinnakiri, tsoon) kui ka hageja infotahvel. Hageja on esitanud parkimistrahvi väljastamisel

tehtud fotode meta-andmed, mis mh kajastavad fotode koordinaate. Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse järgi asub kostja sõiduk esitatud koordinaatide kohaselt aadressil

Vanasadama D-terminali parkla (EP243, 1677), Tallinn.

4.4. Hageja on tõendanud, et hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude koheselt pärast

rikkumise tuvastamist (s.o 08.12.2023), paigutades leppetrahvinõude kostja sõiduki

tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on

parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul leppetrahvist

teavitatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-

117146, p 12). Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine,

2-25-116348

mistõttu ei ole tähendust sellel, kas kostja sai kätte registrijärgsel aadressil edastatud

nõudekirjad (TlnRnKo 25.04.2023, 2-21-121615, p 13). Lisaks saab lugeda tõendatuks hageja

väite selle kohta, et ta on saatnud kostjale võlgnevuste osas meeldetuletusi.

4.5. Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud

leppetrahvikokkulepe. Kostja on parkimislepingut rikkunud ja jätnud leppetrahvinõude 55

eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100) ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158

sätestatud leppetrahvi. Leppetrahv 55 eurot ei ole ebamõistlikult suur.

4.6. Sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Hageja on teinud päringud Transpordiametile ja äriregistrile ning saatnud

kostjale kirjalikud meeldetuletuskirjad.

4.7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 510 eurot ilma käibemaksuta (4,25 h x

120 eurot/h). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud

kuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

20 eurot, kuid hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 390 eurot (3,25 h x

120 eurot/h). Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt

vähendada väljamõistetud menetluskulusid mõistliku määrani.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja

esitatud fotod ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna fotodel puuduvad parkimiskoha

aadress, infotahvlid ja liiklusmärgid ning selge ei ole nende nähtavus ja seisukord rikkumise

päeval. Fotode põhjal ei ole võimalik hinnata, kas parkimist reguleerivad märgid üldse olid

rikkumise päeval olemas, millises seisukorras need olid (nt lume või mustuse all, kahjustatud

või eemaldatud) või kas infotahvlid olid nähtaval kohal ja loetavad. Seetõttu ei ole võimalik

kontrollida, kas väidetav rikkumine üldse aset leidis ning kas sõiduk pargiti alale, millel

kehtisid tasulise parkimise tingimused. Vaidlus on tekkinud hageja enda ebapiisava ja

ebaprofessionaalse tõendamis- ja dokumenteerimistöö tulemusena, mitte kostja tegevuse tõttu.

Kuna praegu teenindab sama ala teine ettevõte (Ühisteenused AS), siis ka see asjaolu

kinnitab, et hageja ei ole tõendanud, millised märgid ja tingimused rikkumise ajal kehtisid.

5.2. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi teade jõudis kostjani. Kostja ei saanud teadet

kojamehe vahelt ega e-posti teel.

5.3. Väljamõistetud menetluskulud on, arvestades hageja nõude suurust, ebaproportsionaalsed

suured. Väljamõistetavad menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis

haginõudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

2-25-116348

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja 95 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud

piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus

vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei

ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja

on apellatsioonkaebuses korranud suures osas maakohtus esitatud vastuväiteid hagile.

Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited

ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning et

hageja esitatud fotod ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud tõendite

(fotode) põhjal on võimalik tuvastada, et kostjale kuulunud sõiduk oli pargitud hagis toodud

kuupäeval hageja poolt opereeritud alal. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, et fotod

on seostavad väidetud parkimisala asukohaga, kuivõrd fotodelt on tuvastatav, et need on

tehtud D-terminali parkimisalal (dtl 35-37). Samuti on hageja esitanud parkimistrahvi

väljastamisel tehtud fotode meta-andmed, mis mh kajastavad fotode koordinaate (dtl 81-82),

2-25-116348

mille järgi on fotod tehtud hageja väidetud asukohas. Vähemalt üldjuhul peaks

leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha

(RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Kostja ei tõendanud, et vaidlusalune sõiduk asus

leppetrahvi väljastamise ajal mujal. Hageja esitatud fotodelt nähtub parkimisalale sissesõidule

paigutatud infotahvel parkimistingimustega (dtl 32, dtl 33). Kostja ei saanud infotahvlist

möödumata parkimisalale jõuda ning talle pidi olema arusaadav, et tegu on hageja

opereeritava parkimisalaga. Maakohus järeldas asja materjalide põhjal õigesti, et kostja ei

tõendanud, et sõiduki parkimine ei oleks olnud nõuetekohaselt vormistatud. Maakohus leidis

õigesti, et kostja oli parkimistingimusi rikkunud ning tal tekkis kohustus rikkumise eest

leppetrahvi tasuda. Paljasõnalised, tõendamata ja hüpoteetilised on kostja viited sellele, et

parkimist reguleerivad märgid ei pruukinud rikkumise päeval olemas olla ning isegi kui

vastavad märgib olid olemas, võisid need olla sellises seisukorras (nt lume või mustuse all,

kahjustatud või eemaldatud), et parkimistingimustega ei olnud seetõttu võimalik tutvuda.

Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Ka ei ole kostja tõendanud, et sõiduki parkimise

kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused. See, et praegu teenindab sama

parkimisala teine ettevõte (Ühisteenused AS), ei anna alust eeltoodust erinevale seisukohale

jõudmiseks ega lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut.

12. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega

sõidukist (dtl 36-37) on tõendatud, et hageja teavitas 08.12.2023 kostjat parkimistingimuste

rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele. Maakohus on õigesti viidanud, et Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik

viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Teate

hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool

(RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677/33, p 11.2). Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike

asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et

teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Kuna

hageja teavitas kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest kooskõlas TsÜS §-ga

70, ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad ning kas kostja on

need kirjad kätte saanud.

13. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

14. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

15. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162

lg 1 alusel.

16. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, s.t peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).

2-25-116348

17. Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

18. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus

praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

19. Kostja on põhjendanud maakohtu otsuse vaidlustamist menetluskulude

kindlasksmääramise osas sellega, et väljamõistetud menetluskulud võrrelduna hageja nõudega

on ebaproportsionaalselt suured. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei annaks alust

maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada.

20. Ringkonnakohus möönab, et varasemas kohtupraktikas leiti, et hagiavalduses taotletava

hüve väärtus ja väljamõistetav menetluskulu peaks olema mõistlikus proportsioonis, kuid

uuema kohtupraktika järgi ei ole põhjendatud piirata väljamõistetavat esindajakulu tsiviilasja

hinnaga. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude suuruse seos hagi hinnaga ei ole

põhjendatud, kuna see võib muuta professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamise

kohtumenetluses ebamõistlikuks (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Kostjal tuli

arvestada sellega, et hagi esitamise ja selle menetlemisega kaasnevad ka menetluskulud,

sealhulgas vastaspoole lepingulise esindaja kulud.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Kostja ei väida, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik

või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti

ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Kostja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Eelnevast

tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete

põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on

apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

22. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

2-25-116348

23. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 35 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada vastavasisuline avaldus.

24. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

25. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)