2-23-139976/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-139976

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-139976

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi E.N vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1497,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema;

Kostja: E.N (isikukood XXX);

Kolmas isik hageja poolel: Rediem Capital AB (Rootsi

registrikood 559310-4697; lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E.N vastu osaliselt.

2. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 459,20 eurot.

3. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

10.12.2025

15,00

10.01.2026

15,00

10.02.2026

15,00

10.03.2026

15,00

10.04.2026

15,00

10.05.2026

15,00

10.06.2026

15,00

10.07.2026

15,00

10.08.2026

15,00

2-23-139976

10.09.2026

15,00

10.10.2026

15,00

10.11.2026

15,00

10.12.2026

15,00

10.01.2027

15,00

10.02.2027

15,00

10.03.2027

15,00

10.04.2027

15,00

10.05.2027

15,00

10.06.2027

15,00

10.07.2027

15,00

10.08.2027

15,00

10.09.2027

15,00

4. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis põhivõla osalt

summas 459,20 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni.

5. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis resolutsiooni punktis

3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

7. Jätta poolte menetluskulud 46% ulatuses E.N kanda ja 54% ulatuses TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali kanda.

8. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas

303,60 eurot.

9. Mõista välja E.N-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludelt 303,60

eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale, E.N-ile, toimetada kohtuotsus

kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E.N (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud

makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu anti nõue üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 24.11.2023

2-23-139976

määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 28.12.2023 ja 10.01.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlg 949,49 eurot, intress 77,69 eurot, haldustasu 23,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 159,99 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks ka edasiulatuvalt viivise tagastamata krediidisummalt 24,9%

aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.08.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel

sai kostja laenu 900,00 eurot, millele lisandus lepingutasu summas 75,00 eurot, ehk

krediidisumma kokku 975,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul alates 10.10.2022. Krediidi kulukuse määraks on 47,21%,

intressimääraks 24,90% aastas ja 0,069% päevas, laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.04.2023

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 14 päeva jooksul

arvestades hoiatuse saatmisest võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult

tasumata 10.01.2023-10.04.2023 osamaksed. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja 25.04.2023 lepingu üles. Hageja taotleb ka sissenõudekulude

hüvitamist summas 50 eurot, mis koosneb kolmest tasulisest meeldetuletuskirjast (25 + 5+ 5

eurot) ja muudest kuludest 15 eurot.

Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna krediidiandjatele ei ole

sätestatud kindlat suhtarvu, kui suure osa sissetulekust võivad moodustada kohustused, lähtuti

kehtinud printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte. Keskmine sissetulek oli

igakuiselt 1189,00 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist olid kohustused 353,42 eurot

kalendrikuus, kostjale jäi raha reservi vähemalt 835,58 eurot (1189,00-353,42). Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud

3. Kohus võttis hagiavalduse 19.01.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kohus tegi 26.09.2024 määruse, millega määras toimetada kostjale

hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel. Teadaanne avaldati 26.09 ning loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

avaldamisest.

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 04.11.2024. Kostja hagile ei vastanud.

4. 12.12.2024 kirjaga on kohus määranud hagejale täiendava tähtaja selgitamaks täpsemalt

vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat.

5. Hageja kordas oma 02.01.2025 seisukohas peamiselt juba hagiavalduses esitatut ning esitas ka

ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud. Hageja kinnitas, et kostja on tagasimakseid teinud kokku 110,80 eurot, mis

ümberarvestuse kohaselt tuleb arvestada põhiosa katteks, põhiosa suurus on ilma muude tasudeta

900 eurot ning laenuperioodiga 60 kuud tuleb kuumakse suuruseks 15 eurot kuus.

Sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud ning hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise

nõude, paludes välja mõista 02.01.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 294,20

eurot (so osamaksed 10.05.2023-10.12.2024) ja viivis lepingujärgse viivisemääraga 0,067%

päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse tegemisest. Samuti palus hageja

välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivis 0,067% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

2-23-139976

päevast.

6. 02.01.2025 seisukohas esitas hageja ka taotluse hageja asendamiseks või alternatiivselt Rediem

Capital AB kaasamiseks kolmanda isikuna hageja poolel, kuna hageja loovutas hagi esemeks

oleva nõude 13.09.2024 Rediem Capital AB-le.

Kohus jättis 03.06.2025 määrusega taotluse hageja asendamiseks rahuldamata, kuid rahuldas

taotluse kolmanda isiku kaasamiseks ja kaasas Rediem Capital AB kolmanda isikuna hageja

poolel.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E.N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

8. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

9. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames ning kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt ei olnud laen seotud kostja majandustegevusega. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

2-23-139976

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

10. Hagiavaldusest ja hageja 02.01.2025 seisukohast nähtuvalt hindas hageja kostja keskmiseks

sissetulekuks igakuiselt 1189,00 eurot ning pärast laenutaotluse heakskiitmist olnuks kohustused

353,42 eurot kalendrikuus ning kostjale jäänuks raha reservi vähemalt 835,58 eurot.

Kohtule on esitatud ka kostja 6 kuu pangakonto väljavõte perioodil 25.02.2022 kuni 25.08.2022

(dtl 108-130). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja kohustused on tegelikult olnud suuremad.

Veebruaris 2022 olid kostjal kohustused Coop Finants AS ees kuutasuga 63,84 eurot, Placet

Group OÜ ees 233,88 eurot, OÜ Omaraha 86 eurot (kokku 383,72 eurot). Nendest kohustust

Coop Finants AS ees ja kohustust Placet Group OÜ ees (tagasimakse suurus olenevalt kuust 230-

250 eurot) on kostja tasunud regulaarselt ja igakuiselt kogu analüüsitud perioodi vältel.

Lisaks sellele on kostja võtnud veebruarist augustini 2022.a mitmeid täiendavaid laenukohustusi.

Märtsis, aprillis, juulis ja augustis on olnud kostjale laekumine Placet Group OÜ-lt krediidikonto

lepingu alusel summas 100 eurot. Eelduslikult tuleb ka nimetatud kohustus hiljem tagasi maksta.

Kostjal on olnud väljamaks 178 eurot märtsis ja aprillis Trustly Group AB-le, selgitusega

Bondora. Selgitusest tulenevalt võib olla tegu tagasimaksetega Bondora-st võetud laenu eest.

06.04.2022 on kostja võtnud laenu 5900 eurot Bondora-lt ning on teinud tagasimakse 2323 eurot

Omaraha OÜ-le. Samuti on 22.04.2022 laekumine Omaraha OÜ-lt summas 1539,85 ja

02.05.2022 on kostja tagasi maksnud Omaraha OÜ-le 1660 eurot. Mais on kostjale olnud

17.05.2022 laekumine Omaraha OÜ-lt summas 1558,75 eurot, 26.05 summas 575,95 eurot ja

30.05 summas 2560,45 eurot. Juunis on kostja teinud tagasimakse Omaraha OÜ-le 160 eurot ja

on ka uus laekumine Omaraha OÜ-st 1965,10 eurot. Juulis on kostjale toimunud laekumised

omarahast 472 eurot, 481,45 eurot ja 90 eurot ning kostja on Omaraha OÜ-le teinud tagasimakse

177 eurot. Lisaks on kostja juulis Coop Finants AS-ist võtnud uue laenu summas 1357,96 eurot.

21.07 on võtnud laenu 1350 eurot Credit 24 krediidikontolt ja selle kohe samal päeval tagasi

maksnud. Samal päeval on võtnud veel laenu 1200 eurot AS-ist Inbank Finance. Juuli lõpus on

kostja võtnud laenu IPF Digital AS-ist (Credit 24 krediidikonto) 500 eurot ja päev hiljem 850

eurot ja maksnud sinna tagasi 51 eurot. Augustis on kostja 04.08 on saanud laenu (Hyba Credit)

väljamakse BB Finance OÜ-lt 500 eurot ja hiljem 1000 eurot ning teinud tagasimaksed Coop

Finants AS-le 47,56 eurot (lisaks juba varasema kohustuse eest makstavale 63,84 eurole), AS-ile

Inbank on kostja teinud tagasimakse 48,22 eurot ja Omaraha OÜ-le 24 eurot. Ühisraha OÜ-lt on

olnud laekumine laenulepingu väljamaksena 950 eurot ja BB Finance OÜ-lt laekus Hyba Credit

väljamaksena 1000.

Eelnevast nähtub, et laenuandja kostja krediidivõimekuse hindamisel jätnud arvestamata mitmed

kostja kohustused teiste krediidiandjate ees. Kostja on võtnud korduvalt laenu erinevatelt

laenuandjatelt ning vähemalt osade laenudega ei kaasne järgmisest kuust alates igakuiseid

tagasimakseid, mis võib viidata sellele, et kostja on laenude tasumisega viivituses või et kostja on

võtnud järgmised laenud eelmiste tasumiseks. Sellises olukorras oleks laenuandjal tulnud küsida

kostjalt täiendavaid selgitusi. Kostja pangakontolt ei nähtu laekumisi tavapäraste majanduskulude

katteks (elekter, kommunaalteenused, prügivedu, üür või eluasemelaen). Võimalik, et need kulud

katab tema eest mõni teine isik ning ta kannab mõnele füüsilisele isikule nende kulude katteks

raha. Küll aga oleks sellisel juhul tulnud laenuandjal küsida kostjalt, kas tal on veel täiendavaid

2-23-139976

kohustusi, mis pangakontol ei kajastu.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjaga käesoleva kohtuvaidluse esemeks olevaid

tarbijakrediidilepinguid sõlmides ei ole laenuandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtet, üksnes sellest aga ei piisa, et

lugeda laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginuks. Kohtule esitatud

maksehäireraportist ei nähtu, mis kuupäeva seisuga on see väljavõte tehtud. Kostja kohustused on

oluliselt suuremad kui laenuandja hindas, kostja kontoväljavõtet ei ole piisava hoolsusega

analüüsitud. Kuna kostja maksekäitumist iseloomustab pidev uute laenude võtmine, ei saanud

laenuandja olla kindel, et kostja suudab võetava täiendava laenukohustuse tagasi maksta

kahjustamata oma igapäevast elementaarset toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

tõendanud, et ta oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järgis kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks

muutuva põhivõla osas), seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hageja ümberarvestuse kohaselt sai hagejalt laenu 900 eurot. Graafiku pikkuseks oli kokku

lepitud 60 kuud alates 10.10.2022 ja kuumakseks tuleb 15 eurot kuus põhiosa katteks. Tagastatud

on 110,80 eurot ehk tasutud 10.10.2022-10.04.2023 maksed täielikult ja osaliselt (s.o summas

5,80 eurot) 10.05.2023 osamakse. Ülesütlemine toimus 25.04.2023, mistõttu pole hageja

hinnangul ülesütlemine kehtiv, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnevust kolme üksteisele järgneva

osamaksega. Kohus nõustub hageja arvutustega ning samuti nõustub kohus hagejaga selles, et

ülesütlemine ei olnud kehtiv. Kostja peaks veel tagastama põhiosa katteks 789,20 eurot.

Seadusjärgses määras intressi tasumist hageja kostjalt ei nõua.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja on osamaksetega võlgnevuses alates

maist 2023, s.o umbes 2,5 aastat, on piisav alus eeldada, et kostja oma tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Arvestades kostja poolt tehtud tagasimakseid muutusid perioodil 10.05.2023-10.12.2024

sissenõutavaks osamaksed summas 294,20 eurot ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on lisaks

sissenõutavaks muutunud jaanuar kuni november 2025 osamaksed kogusummas 165 eurot. Seega

tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevus 459,20 eurot ning edasi pärast

käesoleva kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmise graafiku alusel:

10.12.2025

15,00

10.01.2026

15,00

10.02.2026

15,00

10.03.2026

15,00

10.04.2026

15,00

10.05.2026

15,00

10.06.2026

15,00

10.07.2026

15,00

10.08.2026

15,00

2-23-139976

10.09.2026

15,00

10.10.2026

15,00

10.11.2026

15,00

10.12.2026

15,00

10.01.2027

15,00

10.02.2027

15,00

10.03.2027

15,00

10.04.2027

15,00

10.05.2027

15,00

10.06.2027

15,00

10.07.2027

15,00

10.08.2027

15,00

10.09.2027

15,00

12. Hageja on palunud välja mõista viivise lepingujärgse viivisemääraga 0,067% päevas

sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse tegemisest ning samas määras viivise igalt

tulevikus sissenõutavaks muutunud osamakselt alates iga konkreetse osamaksega viivitusse

sattumisest.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotletud viivisemäär

0,067% päevas ehk 24,15% aastas on suurem seadusjärgsest määrast. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud intressi määr on suurem, siis ei ole viivis

kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on õigus sissenõutavaks muutunud

summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimääraga, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (otsuse tegemise hetkel 10,15% aastas). Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevuse osalt summas 459,20 eurot tuleb vastavalt hageja taotlusele viivis välja

mõista alates kohtuotsuse tegemisest ning edaspidi igalt konkreetselt osamakselt alates selle

osamakse sissenõutavaks muutumisest.

13. Hageja nõuab kostjalt ka pärast lepingu lõppemist 05.06.2023, 14.06.2023 ja 26.06.2023

saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist kokku 35 eurot ja muude viivitusega seotud kulude

eest 15 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ka pärast

lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist. Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg 2

alusel on võimalik välja mõista sissenõudmiskulusid vaid saadetud kirjade eest. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

2-23-139976

14. Kokku mõistab kohus kostjalt välja põhinõude sissenõutavaks muutunud osa 459,20 eurot ja

vastavalt graafikule tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed kokku 330 eurot.

Samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude sissenõutavaks

muutunud osalt 459,20 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest ning iga tulevkus sissenõutava

osamakse puhul alates selle konkreetse osamaksega viivitusse jäämisest.

Hageja esialgne nõue jääb rahuldamata suuremas osas põhivõla, intressi, lepingutasu, haldustasu

ja sissenõudmiskulude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlgnevust 949,49 eurot, intressi 77,69 eurot, haldustasu 23,60 eurot,

sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 159,99 eurot ning

edasiulatuvalt viivist põhivõlalt viivis alates 29.12.2023 kuni põhinõude summas 949,49 eurot

täitmiseni 24,90% aastas (kohtuotsuse tegemise seisuga oleks summa 442,40 eurot). Kohtuotsuse

tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 1703,17 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 789,20 eurot. Seega rahuldab kohus hageja

nõude 46% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 46% ulatuses kostja kanda ning 54% ulatuses

hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja taotluse (dtl 167) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1145 eurot, sh hagilt

tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 865 eurot.

16.1. Riigilõivu on tasutud vastavalt riigilõivuseaduses nõutule.

16.2. Hageja lepingulise esindaja tasu on osaliselt põhjendatud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest

summas 20 eurot ja hagiavalduse koostamise eest summas 507 eurot (3 h tasumääraga 169

eurot/tund) ja 02.01.2024 seisukoha ja ümberarvestuse koostamise eest 338 eurot (2 h

tasumääraga 169 eurot/tund) ja maksekäsu menetluses esindamise kulud 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu hagiavalduse ja seisukoha koostamise eest on osaliselt

ülepaisutatud. Tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega, mis hõlmaks arvukalt tõendite

esitamist ning põhjalikke seisukohti erinevate õigusküsimuste osas. Kohus arvestab ka sellega, et

hageja esitab tüüphagisid ja -seisukohti. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamisele

kulunud aega 2 tundi ja 02.01.2024 seisukoha koostamisele 1 tundi.. Kohus leiab samuti, et

hageja esindaja õigusbaikulu tunnitasu on ülepaisutatud. Hageja esindaja ei ole advokaat.

Arvestades keskmist tunnitasu kohtumenetlustes, vaidluse sisu, mahtu ja olemust, peab kohus

põhjendatud tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Seadusest tulenevalt on maksekäsu

kiirmenetluse esinduskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

2-23-139976

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 660

eurot (280 + 20 + 3 x 120).

16.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 46% ulatuses, s.o

summas 303,60 eurot, kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

17. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik

elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale varasemas menetluses

menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale

kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik