2-24-10052/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10052

Kohtuasi

Y.Q avaldus Krementšuki linna Avtozavodskõi

Rajooni 10.05.2023 kohtuotsuse asjas nr 524/6632/22

täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Y.Q (sündinud

XX.XX.XXXX) lepinguline esindaja Danil Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus jätta muutmata.

2. Y.Q määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna

neid ei ole tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 kuu jooksul, välisriiki

kättetoimetamise puhul aga 2 kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.Q (avaldaja) esitas 01.07.2024 Harju Maakohtule avalduse Krementšuki linna

Avtozavodskõi Rajooni kohtuotsuse asjas nr 524/6632/22 täidetavaks tunnistamiseks EV

territooriumil.

2-24-10025

2. Avalduse kohaselt algatas Ukraina kohus 22.11.2022 lihtsustatud hagimenetluse korras

Y.Q hagiavalduse alusel kohtumenetluse elatisraha nõudes, kuna Q (sündinud

XX.XX.XXXX) (kostja) ei täida nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust avaldaja ja kostja ühise

lapse suhtes. Kohus on teavitanud kostjat kohtuistungi läbivaatamise kuupäeva, kellaaja ja

koha kohta, kostja ei vastanud hagile ja ei tulnud kohtuistungile, mistõttu tegi kohus

tagaseljaotsuse. Kohtulahendi ärakirja saab mõista tõendiks kostja kohtumenetlusest

teavitamise osas TsMS § 622 lg 1 p 2 mõttes. 10.05.2023 otsuse sisust tuleneb, et lahend on

jõustunud ning kuulub täitmisele. Avaldaja esitab avalduse Harju Maakohtule, kuna avaldajal

viimasel teadmisel elab ja töötab kostja Eestis, Tallinnas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus võttis avalduse 05.11.2024 määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata

ning menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud jättis kohus kindlaks määramata.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 14 ja §-le

621. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui

lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti.

5. Kuna avaldaja eesmärgiks on Ukraina kohtulahendi täitmine Eestis, siis kuulub

kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (õigusabileping). Ukrainast pärit kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks

tunnistamise menetluse raames peab Eesti Vabariigi kohus hindama, kas kohtulahendi

tunnustamise või täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused on õigusabilepingu kohaselt

täidetud ning kas esineb õigusabilepingus sätestatud alus keeldumaks kohtulahendi

tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest (RKTKm, 20.10.2021, 2-20-715, p 12).

6. Formaalsed eeldused kohtulahendi tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks on

reguleeritud Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art-s 41. Kohtulahendi tunnustamisest

või täidetavaks tunnistamisest keeldumise alused tulenevad õigusabilepingu art-st 43.

7. Kohus oli seisukohal, et avaldaja ei ole pädev isik, kes saaks antud juhul esitada otse Eesti

kohtule taotluse Ukraina kohtuotsuse Eestis täidetavaks tunnistamiseks. Eesti Vabariigi ja

Ukraina õigusabilepingu art-s 41 lg 2 on sätestatud, et täitmise loa taotlus esitatakse kohtule,

kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev

langetama otsust taotluse kohta. Seega Ukraina kohtulahendi täitmiseks loa andmine saaks

olla lubatav üksnes eeldusel, et vastav taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse

esimeses astmes (Ukraina kohus) ning seejärel saadaks Ukraina kohus taotluse edasi Eesti

kohtule. Õigusabilepingu art 4 kohaselt suhtlevad õigusabi osutamisel suhtlevad

lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri

ning Ukraina Justiitsministeeriumi ja Peaprokuratuuri kaudu, kui õigusabilepingus ei ole

sätestatud teisiti.

8. Kohus, leidis, et käesoleval juhul on täitmata ka formaalsed eeldused kohtulahendi

täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Nimelt sätestab õigusabilepingu art 41 lg 4 p 2, et täitmise

loa taotlusele tuleb lisada dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli

õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud kohtukutse. Lisatud

kohtulahendist nähtub, et kostja ei osalenud protsessis. Otsuses olevast lausest „Kostjat on

kohaselt teavitatud asja läbivaatamise kuupäevast, kellaajast ja kohast“, ei saa järeldada, et

kostjale on nõuekohaselt kohtukutse kätte toimetatud. Kohus leidis, et esitatud dokumentidest

2-24-10025

ei nähtu, et puudutatud isik oleks saanud tegelikkuses menetlusest teada ja seeläbi oleks talle

olnud tagatud võimalus menetluses osaleda. Seega pole antud juhul täidetud õigusabilepingu

art 41 lg 4 p 2. Õigusabilepingu art 43 p 1 järgi võib kohus keelduda kohtuotsuste

tunnustamisest või täitmisest lubamisest, kui kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu,

et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.

9. Õigusabilepingu art 41 lg 4 p 1 sätestab, et täitmise loa taotlusele tuleb lisada otsuse kohtu

poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse

enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole

territooriumil. Avaldaja poolt viidatud lisas 2 selgitatakse, et puudutatud isik ei ole pöördunud

kohtusse taotlusega, et tutvuda kohtutoimikuga ja/või saada kohtuotsuse koopiat ning otsuse

elektrooniline koopia saadeti 12.05.2023 tema e-postile. Lisas 2 ei ole kirjas, et kohtuotsus on

jõustunud ega ka jõustumise kuupäeva. Kohtuotsuse täitmise kohta on ainult avaldaja

kinnitus, et kohtuotsust ei ole täidetud, kuid puudub informatsioon, kas Ukrainas on otsust

proovitud täita või mitte ning kui Ukrainas on seda püütud täita, siis miks täitmine

ebaõnnestus. Seega on avaldaja poolt avaldusele lisamata ametlik dokument jõustumise kohta

ja teave, kas otsust on lepingupoole territooriumil püütud täita. Eespool toodud kaalutlustel

jättis kohus avalduse rahuldamata. Kohus selgitas veel, et Rahvastikuregistri e-päringu

tulemuseks oli, et Q nimelist isikut Eestis registreeritud ei ole.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada

avaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu seisukoht osas, et avaldaja ei ole pädev

isik, kes saaks esitada otse Eesti kohtule taotluse Ukraina kohtuotsuse Eestis täidetavaks

tunnistamiseks, formaalse iseloomuga ega ole kooskõlas TsMS põhimõttega. Kõnealune

maakohtu seisukoht rikub TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtet. Avaldaja on

Ukraina kodanik, kelle elukoht on hetkel Poolas Ukrainas oleva sõja tõttu. Kohtule esitatud

Ukraina kohtu tagaseljaotsusest on näha, et hageja esitas kohtuistungile avalduse asja

arutamise kohta ilma tema kohalolekuta. See tõendab kaudselt, et menetlus on toimunud ilma

hageja kohalolekuta. Kaebaja selgitab, et vastava formaalse taotluse esitamine

õigusabilepingu art-s 41 lg 2 kohaselt ei ole hetkel tema jaoks võimalik, kuna avaldajal

puudub füüsiline võimalus sõita tagasi Ukrainasse. Selle põhjuseks on tegelik oht avaldaja

elule ja tervisele. Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ühe

lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste

suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe

lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ühe lepingupoole

kodanikel on õigus vabalt ja takistamatult pöörduda kohtute, prokuratuuri, notariaadi ja

muude teise lepingupoole asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kriminaalasjad,

nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid

toiminguid samadel tingimustel nagu selle lepingupoole kodanikud. Maakohus pole

arvestanud sellega.

12. Maakohus on leidnud, et käesoleval juhul on täitmata ka formaalsed eeldused

kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Kaebaja on seisukohal, et kohtule esitatud

tagaseljaotsusest saab teha järelduse, et kuna „kostja on kohaselt teavitatud asja läbivaatamise

kuupäevast, kellaajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, vastust hagile ei esitanud“, siis

kostja on kindlasti kohtukutse kätte saanud, ta oli teadlik toimuvast kohtumenetlusest ning

temal oli võimalus osaleda kohtuistungil. Maakohtu järeldus, et esitatud dokumentidest ei

2-24-10025

nähtu, et puudutatud isik oleks saanud tegelikkuses menetlusest teada ja seeläbi oleks talle

olnud tagatud võimalus menetluses osaleda, on absurdne. Lisaks sellele TsMS § 620 ei sätesta

välisriigis tehtud kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise eeldusena, et kostja oli

tingimata pidanud võtma osa vastavast kohtumenetlusest.

13. Maakohus leidis, et lisas 2 ei ole kirjas, et kohtuotsus on jõustunud ega ka jõustumise

kuupäeva. Kaebajale on selline maakohtu järeldus antud osas üllatuslik ja arusaamatu. Nii

tagaseljaotsuse originaaleksemplaris, kui ka maakohtule esitatud tõlkes on vastav tempel

[jõustus 10.06.2023].

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st

6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

2-24-10025

16. Maakohtule ei ole määruskaebuses väidetud eksimused etteheidetavad. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja kohtule Ukraina kohtu otsuse täidetavaks tunnistamise

avalduse. Nagu maakohus õigesti järeldas, kuulub asjas eeltoodust tulenevalt kohaldamisele

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

(õigusabi leping).

17. Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või

muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (RKÜKo, 06.01.2004, 3-1-3-13-03, p

31). Kui asjas kohaldub õigusabi leping, ei saa nõustuda seisukohaga, et asjas kohalduvad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite

tunnustamise ja täitmise kohta. Vaidlusaluse asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas

kohtulahendite tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabi lepingu järgi lubatav.

(RKTKm, 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 10).

18. Õigusabi lepingu art 41 lg 1 ja 2 kohaselt kuulub otsuste täitmise loa taotluse

läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita.

Täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab

taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta.

19. Eeltoodust tulenevalt järeldas maakohus põhimõtteliselt õigesti, et avaldaja ei ole

pädevaks isikuks, kes saab otse esitada Ukraina kohtuotsuse täitmise loa taotluse Eesti

kohtule. Ringkonnakohus märgib, et õigusabi leping ei näe eeltoodud korrast ette mitte ühtegi

erandit ja kirjeldatud korra näol on tegemist erinormidega õigusabi lepingu art 1 lg-tes 1 ja 2

sätestatud üldnormide suhtes. Seega ei pidanud maakohus avalduse menetlemisel

eelnimetatud üldnormides sisalduvate põhimõtetega arvestama. Ringkonnakohus möönab, et

Ukrainas käiva sõja tõttu võib olla avaldajal puudunud võimalus sõita tagasi kodumaale, kuid

arusaamatuks jääb, mis on avaldajat takistanud pöördumast Ukraina vastava kohtu poole posti

teel.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et täitmata on formaalsed eeldused

kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks Eestis.

21. Õigusabi lepingu art 41 lg 4 sätestab, et täitmise loa taotlusele tuleb lisada: 1) otsuse kohtu

poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse

enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole

territooriumil; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli

õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või ükskord kätte antud kohtukutse; 3) käesoleva

punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.

22. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on imperatiivsete sätetega ning asjas ei kohaldu

määruskaebuse esitaja väidetud TsMS § 620. Kuna asjas esitatud tagaseljaotsus ja avalduse

lisaks 2 oleva kohtu vastus (dtl 12-14, 17) kohtukutsega seotud infot ei sisalda, nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et asjas esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada ega

tuvastada, et kostjale on kohtukutse õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kätte antud.

2-24-10025

23. Maakohus ei ole eksinud ka selles, kui leidis, et avalduse lisaks 2 olevas kohtu 19.06.2024

vastuses info kohtuotsuse jõustumise kohta puudub (dtl 16-17). Selles dokumendis sisaldub

info üksnes selle kohta, et kostja pole kohtusse toimiku tutvumise või kohtuotsuse saamise

sooviga pöördunud ning talle on saadetud otsus e-postile. Kuigi tagaseljaotsuse ja selle tõlkest

nähtuvalt on sellel märge jõustumise kohta 10.06.2023 (dtl 10, 14) on tagaseljaotsuse ärakiri

kinnitatud notari poolt, kes on selle teinud koopiast (dtl 8, 10-11). Seega ei ole ka õigusabi

lepingu art 41 lg 4 p-s 1 sätestatud eeldused täidetud, nagu maakohus õigesti järeldas.

24. Täiendavalt eeltoodule märgib kolleegium, et ka ringkonnakohtul ei õnnestunud

rahvastikuregistrist leida kostjana märgitud isikut. Seega on täitmata ka õigusabi lepingu art

41 lg 1 eeldus. Arvestades ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti, jääb maakohtu määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

25. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et

kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.

26. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 625 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1. TsMS §

625 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg üks kuu alates määruse kättetoimetamisest,

välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/