2-25-17930/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Tsiviilasi nr 2-25-17930

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-17930

Tsiviilasi

A.W, G.P, Y.V, I.X hagi Z.Q vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 A.W, isikukood XXX

Hageja 2 G.P, isikukood XXX

Hageja 3 Y.V, isikukood XXX

Hageja 4 I.X, isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja D.T, isikukood XXX

Hagejate lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja Z.Q, isikukood XXX

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate seadusliku esindaja ja kostja poolt 13.11.2025 allkirjastatud

kompromiss järgnevas:

1.1. Mõista Z.Q-lt A.Wi kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni A.W täisealiseks saamiseni, s.o.

kuni cccccccc. muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga PKS §

101 lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites

PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43

eurot) ning nende summast arvestatakse maha pool A.W-le makstavast lapsetoetusest (käesoleval

ajal 40 eurot, (PKS § 101 lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel

jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning liitmis ja

lahutustehete tulemusest leitakse 80% kui lapsele makstava elatise summa. Elatise summa alates

24.10.2025 on ühes kuus on 218,90 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1 (4)

Tsiviilasi nr 2-25-17930

1.2. Mõista Rainis I.X Z.Q kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni G.P täisealiseks saamiseni, s.o.

kuni cccccccccccccc.a. muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga

PKS § 101 lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa

saadakse, liites PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja PKS

§ 101 lg- s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel

ajal 59,43 eurot), nende summast arvestatakse maha pool G.P-le makstavast lapsetoetusest

(käesoleval ajal 40 eurot, (PKS § 101 lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja

seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna

hageja 1 ja hageja 2 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete

tulemus 15% võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa

alates 24.10.2025 on ühes kuus on 186,50 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis

muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Mõista Z.Q-lt Y.Vi kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni Y.V täisealiseks saamiseni, s.o.

kuni cccccccccca., muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga PKS

§ 101 lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse,

liites PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja PKS § 101 lg- s

4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43

eurot), nende summast arvestatakse maha pool Y.V-le makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal

50 eurot, (PKS § 101 lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud

neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna hageja 2 ja

hageja 3 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete tulemus 15%

võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa alates

24.10.2025 on ühes kuus on 179,26 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonna-

seaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

1.4. Mõista Rainis I.X Z.Q kasuks välja elatis alates 24.10.2025 kuni I.X täisealiseks saamiseni, s.o.

ccccccccccc muutuva suurusena, selliselt, et igakuise elatise suurus võrdub 80%-iga PKS § 101

lg.-d 3-7 alusel arvutatavast miinimumelatisest ning makstava elatise summa saadakse, liites

PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (alates 01.04.2025 282,31 eurot) ja PKS § 101 lg- s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 59,43

eurot), nende summast arvestatakse maha pool I.X-ile makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal

50 eurot, (PKS § 101 lg 5 alusel) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud

neljaga (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/4=28,13) ning kuna hageja 3 ja

hageja 4 vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, vähendatakse liitmis- ja lahutustehete tulemus 15%

võrra, millest omakorda leitakse 80% kui makstava elatise summa. Elatise summa alates

24.10.2025 on ühes kuus on 179,26 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal

aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.5. Hagejatele makstav igakuine elatis tuleb tasuda sama kuu 15. kuupäevaks nende seadusliku

esindaja D.T pangaarvele

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-25-17930

2. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

3. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-17930.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

3 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

1. Asjaolud

Hagejad esitasid 24.10.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad nõuavad

elatist seaduses sätestatud elatise alammääras.

Kohus võttis hagi 30.10.2025 menetlusse. Pooled esitasid 13.11.2025 allkirjastatud kompromissi,

millega paluvad menetluse lõpetada.

2. Kohtu seisukoht

2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib

kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule

protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi 13.11.2025.

2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud

kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus

resolutsiooniga ei kinnita.

2.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2.7 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid kohtule,

et soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse lühendada kolmele

päevale.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-25-17930

3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled menetluskulude kandmises teisiti kokku leppinud ei ole,

seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

4 (4)