2-25-114627/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-114627

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Z.H vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

163,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Silver Eensaar

Kostja: Z.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Z.H vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Z.H-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS-i ja Z.H vahel

14. oktoobril 2019 ja 24. oktoobril 2019 sõlmitud liitumislepingutest nr XXX tulenev

võlg 78,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 45,54 eurot ning sissenõudekulud 25

eurot.

3. Mõista Z.H-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 6. septembrist 2025 kuni põhinõude (78,20

eurot) jäägi täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,05% päevas.

4. Jätta menetluskulud Z.H kanda.

5. Mõista Z.H-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 306 eurot.

6. Mõista Z.H-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt (306

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. mail 2025 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.H-lt (kostja) 181,23 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 21. augusti 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja

nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 5. septembril

2025. Hageja täpsustas hagiavaldust 19. septembril 2025.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 14.

oktoobril 2019 ja 24. oktoobril 2019 sõlmitud liitumislepingutest nr XXX tulenev võlg 78,20

eurot, viivised 45,54 eurot, sissenõudekulud 25 eurot; lisaks hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 6. septembrist 2025 kuni põhinõude (78,20 eurot)

jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu 17. oktoobril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning esindajakulu 434 eurot (sh

käibemaks).

Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot, s.o 65 eurot maksekäsu

kiirmenetluses ning täiendavalt 35 eurot hagiavalduse esitamisel. Kohus leiab, et hagiavalduselt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista summas

100 eurot (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt 20 eurot

(TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Hageja lepingulisel esindajal on dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele 3,5 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 124 eurot (sh käibemaks), ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu

täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle

koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus

hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 186 eurot (124 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 306 eurot (100 + 20 + 186).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)