2-25-123731/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025; Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-123731

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046;

aadress XXX-i)

Hageja lepinguline esindaja Julia Räämet (e-post

XXX)

Kostja J.B. (isikukood XXX; elu- või viibimiskoht

Eestis puudub)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määrus edastada hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

PÕHJENDUS

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.B. vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse

lahendamine ei allu Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti.

4. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art

4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi

kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise

liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

Arvestades hageja nõuet ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et

hageja esitas kostja vastu hagi tarbijaga sõlmitud krediidilepingust tuleneva nõude

rahuldamiseks. Niisugune nõue kuulub määruse art 17 lg 1 p b kohaldamisalasse. Määruse art

18 lg 2 järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on

kostja alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt on pädev ka liikmesriigi kohus, kuhu

kostja ilmub.

5. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui hagi menetlusse

võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul

vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada

seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui

kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta

kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr

44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav.

6. Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kostja näol on tegemist X kodanikuga. Eesti

rahvastikuregistri andmetel elas kostja 03.12.2024 - 05.01.2025 aadressil XXX, XXX, Eesti

(korteriomanik on kinnitanud, et seal kostja ei ela). Perioodil 06.01.2025 - 06.07.2025 oli

kostja aadressiks ainult riigi täpsusega Eesti. Alates 7. juulist 2025 kostja rahvastikuregistri

kohaselt Eestis elukohta ei ole. Samuti on rahavastikuregistris märgitud kostja olekuks -

arhiivis. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja Eesti Vabariigis maksustatavat tulu kunagi

saanud ei ole. Kostjal puudub Eestis kinnisvara. Kohus on teinud käesoleva tsiviilasja raames

ka päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kelle vastuse kohaselt ei ole neil täpsemat infot

kostja elu- või viibimiskoha osas. Kohus on registris olevale telefoninumbrile helistanud, kuid

kostjaga kontakti saada ei ole õnnestunud, seega ei ole saanud ka kostja kinnitada, et on nõus

Eesti kohtualluvusega. Kostja teadaolevatele e-posti aadressidele saadetud e-kirjadele ei ole

kostja samuti reageerinud juba maksekäsumenetluses.

7. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka

viibimiskoht ei ole Eestis. Antud juhul kohaldub välismaise elemendi esinemise tõttu Euroopa

parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2, mille järgi saab hageja esitada

kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Eeltoodust

tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti

kohtule. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises

liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Suure

tõenäosusega on kostja elukoht XXX. Kostja ei ole nõustunud Eesti kohtualluvusega.

8. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2, keeldub kohus

hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses (TsMS § 372 lg 6). Käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega

uuesti kohtu poole pöörduda. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS §

168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud

kulusid. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik