3-25-4058/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4058

Määruse kuupäev

14. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

D.O (D.O) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada talle

punane pesukauss, 6. veebruaril 2023. a saabunud prillid, fotod

mapist, kaks linikut, žilett ja viis tera, kaks postrit lähedastest, 24

pastakat, valged paberid (mapis), ID-kaardi koopia, kaks puudega

isiku kaarti ja kaks töövõime kaarti

RESOLUTSIOON

1. Tagastada D.O kaebus.

2. Jätta D.O taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta D.O taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Jätta D.O esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav D.O (edaspidi kaebaja) esitas 5. novembril 2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangla kohustamist tagastada talle punane pesukauss,

6. veebruaril 2023. a saabunud prillid, fotod mapist, välja arvatud need, mis olid liimitud

paberitele, kaks linikut, žilett ja viis tera, kaks postrit lähedastest, 24 pastakat, valged paberid

(mapis), ID-kaardi koopia, kaks puudega isiku kaarti ja kaks töövõime kaarti. Kaebuse

kohaselt leidsid kohtud asjas nr 3-24-2587, et ta peab pöörduma halduskohtu poole

kohustamiskaebusega. Kaebaja tõestas oma õigust nimetatud kohtuasjas. Kaebaja palub

kohtul kohustada vanglat mitte hävitama kaebuses nimetatud esemeid kuni kohtuotsus selles

asjas jõustub ja ta vanglast vabaneb. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist ning palub anda talle advokaat.

2. Tartu Vangla esitas 11. novembril 2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt esitas

kaebaja 2. novembril 2025 vanglale taotluse nr 6-8/2-25/548-1 väljastada talle laost kambrisse

punane pesukauss, žilett koos viie raseerijaga, lähedaste pildid ja naiste fotod. Vangla edastas

3-25-4058

kohtule lisaks kaebaja 23. oktoobril 2025 esitatud taotluse, milles kaebaja taotles asjade, mis

jäid 19. aprillist 2024, panemist lattu isiklike asjade juurde. Nendeks esemeteks loetles

kaebaja: kaks postrit lähedastega, žilett koos viie teraga, 24 pastapliiatsit, mapp kiletaskutega,

kus on fotod, valge mapp paberitega, punane pesukauss, ID-kaardi koopia, kaks puudega isiku

kaarti, kaks töövõimekaarti, kaks linikut. Tartu Vangla 11. novembri 2025. a vastuse

kohtunõudele kohaselt on mõlemad kaebaja taotlused hetkel vangla menetluses.

3. Tartu Vangla esitas 13. novembril 2025 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osas. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd 19. aprillil

2024 ära võetud esemed on alles ja neid ei hävitata enne kohtumenetluse lõppu. Vangla

edastas kohtule 19. aprillil 2024 koostatud ettekande nr 2-24-1774, millest nähtub, millised

esemed kaebajalt läbiotsimise käigus ära võeti.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kaebaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse kaebuses loetletud esemete tagasi

saamiseks kambrisse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Kaebaja taotlust esemete alles hoidmiseks

kuni kohtumenetluse lõpuni tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlusena (HKMS § 249

lõige 1, § 251 lõike 1 punkt 2).

6. Kohus otsustab esmalt, kas kaebuse saab menetlusse võtta või esineb alus kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks (I), lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

(II) ning viimasena lahendab kohus kaebaja menetlusabi taotlused (III).

I

7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 lõplik lahend jõustunud.

Kohus selgitab kaebajale, et nimetatud asjas tagastas Tartu Halduskohus kaebaja

kohustamiskaebuse punase pesukausi, isevalmistatud postrite (väidetavalt pildid lähedastest)

ja erootilise sisuga fotoalbumi tagastamiseks HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel (Tartu

Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse punkt 15). Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus tagastas 1. oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni

punktiga 1 kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse peale osas,

mis puudutas kaebuse tagastamist punase pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagasi andmiseks

kohustamise nõudes. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2025. a määruse peale

määruskaebuse, mis on hetkel Riigikohtu menetluses. Seega on kaebaja ekslikult asunud

seisukohale, et kohtud on asjas nr 3-24-2587 suunanud teda pöörduma halduskohtu poole

kohustamiskaebusega. Nii halduskohus kui ringkonnakohus leidsid, et kaebaja esitatud

kohustamiskaebusel on vähesed edulootused. Kohus ei pea praeguses asjas põhjendatuks

asuda haldusasjas nr 3-24-2587 tuvastatust teistsugusele seisukohale osas, mis puudutab

kaebaja nõuet väljastada talle kambrisse punane pesukauss ja lähedaste piltidega postrid ning

fotoalbum. Kohtu hinnangul esineb praegusel juhul samuti alus kaebuse tagastamiseks

vastavas osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-4058

7.1.

Nagu kohus haldusasja 3-24-2587 lahendades 28. mai 2025. a määruse punktis 15.2

märkis, mõistab kohus, et kaebaja jaoks on pesukauss oluline ese, mida kaebaja kasutas

väidetavalt oma terviseseisundi tõttu igapäevaselt. Tartu Vangla on aga selgitanud, et kaebajal

on võimalik vanglas kasutada üldkasutatavaid pesukausse (vt ka haldusasi nr 3-24-2857).

Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et tal pole kambris isiklikku pesukaussi.

Samuti on kohus asjas nr 3-24-2587 selgitanud, miks punase pesukausi tagastamise nõue on

perspektiivitu (vt 28. mai 2025. a määruse punkt 15.1). Kohus jääb nende seisukohtade juurde

ega korda neid.

7.2.

Kohus möönab, et kaebajale võisid emotsionaalselt olulised olla ka isevalmistatud

postrid ja fotoalbum. Kohus ei saa aga vanglale teha ettekirjutust tagastada kaebajale esemed,

mis on vanglas keelatud. Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.4 ja 7.1.20 on kehtivad ja

täitmiseks kohustuslikud. Kaebajal on õigus esitada vanglale taotlus, et vangla paigutaks kaks

postrit ja fotoalbumi kinnipeetavate isiklike asjade lattu (kodukorra punkt 8.2). Seeläbi on

tagatud, et kaebajale jäävad kogutud pildid alles. Kaebaja on sellise sisuga taotluse vanglale

ka nüüdseks esitanud 23. oktoobril 2025 ja vangla kinnitusel on taotluse lahendamine hetkel

pooleli. Vangla ei ole 19. aprillil 2024 ära võetud esemeid hävitanud.

8. Kohus mõistab, et kaebaja on uuesti kohtusse pöördunud veel eesmärgil, et kohus

kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vanglasse 6. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud

prillid.

8.1.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud

halduskohtule kaebuse, milles märkis, et silmaarst kinnitas kaebaja vajadust väljastada

kaebajale prillid, mis tulid kaebajale 6. veebruaril 2023. Vaatamata sellele, et kaebaja ei ole

haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud selgelt väljendatud nõuet, saab asjas esitatud kaebuse

pinnalt järeldada, et kaebaja pöördus kohtusse selleks, et Tartu Vangla väljastaks talle 6.

veebruaril 2023 vanglasse saabunud prillid. Seega on kohtu hinnangul nii praeguses

haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-25-2169 kaebuse nõue ning ka kaebuse alusena välja

toodud elulised asjaolud samad.

8.2.

Sõltumata sellest, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2169 kaebust menetlusse võtnud,

on kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 tähenduses siiski kohtu menetluses. Kohus on teinud

nimetatud haldusasjas esmased menetlustoimingud, küsides Tartu Vanglalt kohtunõudega

asjakohaseid menetlusdokumente, samuti on kohus võtnud asja materjalide juurde väljavõtte

kinnipeetava vabakasutuskontost. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõtet arvestades

vajalikuks menetleda kaebaja kaebust, mis on esitatud sama nõudega samal alusel, kahes

kohtuasjas paralleelselt. Kaebaja samadel asjaoludel esitatud kohustamiskaebuse on Tartu

Halduskohus varasemalt tagastanud ka haldusasjas nr 3-25-2314, viidates asjale nr 3-25-2169

(Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025. a määrus). Seega, kui kaebaja soovib kaitsta kohtus

oma õigusi ja nõuda kohustamiskaebusega talle 6. veebruaril 2023 vanglasse saabunud prille,

siis tuleb seda teha haldusasja nr 3-25-2169 raames. Kohus leiab, et kohustamiskaebus 6.

veebruaril 2023. a saabunud prillide osas kuulub praeguses asjas tagastamisele HKMS § 121

lõike 1 punkti 3 alusel.

9. Kohus leiab, et kohustamiskaebus väljastada kaebajale kambrisse ülejäänud kaebuses

loetletud esemed (kaks linikut, žilett koos viie teraga, 24 pastakat, valged paberid (mapis),

ID-kaardi koopia, kaks puudega isiku kaarti ja kaks töövõime kaarti) tuleb samuti tagastada.

3-25-4058

9.1.

Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebaja on kohtueelselt esitanud 3.

novembril 2025 taotluse laost žileti koos viie raseerijaga väljastamiseks. Vangla ei ole seda

taotlust veel lahendanud. Ülejäänud praeguse määruse punktis 9 nimetatud asjade osas on

kaebaja esitanud kohtueelselt taotluse nende paigutamiseks lattu – 23. oktoobri 2025. a

taotlus. See taotlus on samuti praegusel hetkel veel vanglas menetluses.

9.2.

Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes

oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse olemasolu eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste riive

esinemine. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud kohustamisnõude osas

ilmselgelt kaebeõigus, kuna vangla ei ole teinud kaebaja taotluste osas otsust, mis võiks

kaebaja õigusi rikkuda. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks osade esemete osas esitanud

vanglale taotluse nende kambrisse väljastamiseks. Kohus ei pea siiski vajalikuks kaebuse

käiguta jätmist, et selgitada välja, milliste esemete osas on vaidlus nende väljastamiseks

kambrisse ja milliste osas nende lattu paigutamiseks, kuna kaebaja saab oma tegelikku tahet

väljendada haldusmenetluses vanglas. Pärast nõuetekohast kohtueelset menetlust saab kaebaja

vajadusel pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole (vangistusseaduse § 11 lõige 5, HKMS

§ 47 lõiked 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kohus

tagastab kohustamiskaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

II

10. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat mitte hävitama kaebuses nimetatud esemeid kuni

kohtuotsus selles asjas jõustub ja ta vanglast vabaneb.

11. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Seega peavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale kaasnema

pöördumatud tagajärjed.

12. Arvestades kaebaja taotlust mitte hävitada kaebuses loetletud esemeid, küsis kohus Tartu

Vanglalt kinnitust, kas kõnealused esemed on vanglas alles. Tartu Vangla kinnitusel ei ole 19.

aprillil 2024 läbiotsimise käigus ära võetud esemeid hävitatud ning neid ei hävitata enne

kohtumenetluse lõppu. Kohus tõlgendab vangla kinnitust selliselt, et vanglal puudub kavatsus

hävitada esemeid seni kuni kestab haldus- või halduskohtumenetlus. Kuna kaebajalt 19.

aprillil 2024 läbiotsimise käigus ära võetud esemeid on seni vanglas alles hoitud ja vanglas on

pooleli kaebaja taotluste esemete väljastamiseks või lattu paigutamiseks lahendamine, siis

puudub kaebaja õiguste kaitseks vajadus rakendada esialgset õiguskaitset. Kohus mõistab, et

kuigi vanglasse 6. veebruaril 2023. a saabunud prille ei võetud kaebajalt ära 19. aprillil 2024

toimunud läbiotsimise käigus, siis on ka need esemed vanglas alles ja nende hävitamist

(kohtu)menetluse kestel ei toimu. Kuna kohtumenetlus prillide osas on pooleli haldusasjas

nr 3-25-2169, siis saab kaebaja vajadusel nimetatud asjas esitada esialgse õiguskaitse taotluse,

kui ta peab seda oma õiguste kaitseks vajalikuks.

13. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu jätab kohus

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

III

3-25-4058

14. Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna tal on terviseprobleemid ja ta ei

saa ise hakkama. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kaebaja

on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava

kaebuse. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude

avaldustega iseseisvalt kohtusse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik.

Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema

ning ta ei vaja advokaadi abi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1

punkti 1 kohaselt põhjendatud ja kohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

15. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja

lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

16. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3, §

178 lõige 3, § 179 lõige 4).

(allkirjastatud digitaalselt)