4-25-2054/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-25-2054

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Terviktekst)

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025, Rakvere linn

Väärteoasja number

4-25-2054 (2317,25,001886)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Kohtuasi

Kristo Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri 07.05.2025 otsusele väärteoasjas

nr 2317,25,001886

Menetlusalune isik

Kristo Saage

isikukood 38502025249, elukoht XXX; e-posti

aadress: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Andi Tubin, e-posti aadress:

andi.tubin@attela.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskond,

e-post: ppa@politsei.ee

Kohtuistungil osalenud isikud

menetlusalune isik

Kristo Saage

Kaitsja

Andi Tubin

kohtuvälise menetleja esindaja

tunnistaja

Jaak Paju

J D (videosilla teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, 155-156,

maakohus otsustas:

1. Jätta Kristo Saage kaitsja Andi Tubini poolt 22.05.2025 esitatud kaebus

rahuldamata.

2. Tühistada väärteoasjas nr 2317,25,001886 Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihla

07.05.2025 üldmenetluse otsus osaliselt, s.o liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse §

236 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

4-25-2054

3. Mõista Kristo Saagele liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 1 kuuks ja liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 3 kuuks.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel on Kristo Saage kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edastada kohtuotsus Kristo Saagele, tema kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 08.04.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna uurija Annely Lohk väärteoasjas nr 2317,25,001886 väärteoprotokolli,

millest nähtuvalt Kristo Saage, juhtides 10.03.2025 kell 09.42 paiku Tallinnas Paldiski mnt

102 juures M OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Volvo FL registreerimisnumbriga XXX,

tagurdamisel ei veendunud manöövri ohutuses, mille tagajärjel toimus kaks kontakti pargitud

sõidukiga Mercedes registreerimisnumbriga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju

S L AS-le (varaline kahju fikseeritud fotodel ja sõiduki vaatlusprotokollis). Kristo Saage

lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise

kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Eeltooduga rikkus menetlusalune isik Kristo Saage liiklusseaduse (LS) § 49 lg 1, § 169 lg 4 p

4, 5 ja lg 5 nõudeid ja tema poolt toimepandud väärteod kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 ja § 236

lg 1 järgi.

2. 07.05.2025 väärteoasjas nr 2317,25,001886 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihli

otsusega määrati Kristo Saagele karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel LS §

223 lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ja LS § 236 lg 1

järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuväline menetleja

lähtus otsuse tegemisel järgnevast.

2.1 Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik Kristo

Saage on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteod. Kohtuväline

menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud

väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sõiduki ja asitõendi (videosalvestised)

vaatlusprotokollidega, tunnistaja ütluste ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta,

et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX väärteoprotokollis kirjeldatud ajal

ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ja seega esinesid LS § 2

p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat

liiklusõnnetuse iseloomu ja ka menetlusaluse isiku enda ütlusi, leidis kohtuväline menetleja,

et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik kindlasti aru

saama, et toimus liiklusõnnetus ja seega tekkisid temale LS § 169 loetletud keelud ja

kohustused, millised ta jättis täitmata.

2.2 Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Kristo Saagele etteheidetavad väärteod

vastavad süüteokoosseisule ja on kvalifitseeritud õigesti. Süüd välistavad asjaolud tema

tegevuses puuduvad.

4-25-2054

2.3 Kohtuväline menetleja leidis, et Kristo Saage lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

tahtlikult ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu.

2.4 Kohtuväline menetleja märkis, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu,

millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ning tervis. Menetlusaluse isiku

poolt toime pandud süütegude eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad,

sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi kui ka lisakaristusena ja arest. Sellega on riik

andnud selge signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja

tegu ei ole vähetähtsate väärtegudega, milles puudub avalik menetlushuvi. Nii leidis

kohtuväline menetleja, et kuna Kristo Saage oli toime pannud mitu enamohtliku süütegu, siis

tuli tema süüd hinnata keskmisest suuremaks. Kristo Saagel on kaks kehtivat karistust

liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Määratud karistused ei ole teda mõjutanud

seadusekuulekalt käituma. Rahatrahvid on tasumata. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra

kaitsmise huvidest ja eesmärgist mõjutada isikut edaspidi liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt

ja tähelepanelikult käituma, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul oli põhjendatud ja

eesmärgipärane määrata Kristo Saagele põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine.

3. 22.05.2025 esitas Kristo Saage kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Viru Maakohtule

kaebuse väärteoasjas nr 2317,25,001886 07.05.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi

Margus Pihli otsuse peale. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist ja menetluse

lõpetamist või alternatiivselt eeltoodud otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega

kohaldataks Kristo Saage suhtes karistusena rahatrahvi või aresti, milline asendada

üldkasuliku tööga.

3.1 Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Kristo Saage suhtes algatatud väärteomenetlus LS § 49

lg 1 ja LS § 169 lg 5, lg 4 p-de 4 ja 5 rikkumises tuleb lõpetada, kuna tõendatud ei olnud

deliktistruktuuri esimene element – tegu. Kinnitamaks eeltoodud seisukohta analüüsis kaitsja

väärteotoimikus asuvaid tõendeid. Ta märkis, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on

fikseeritud sõiduki Mercedez Benz, numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk), vigastused.

Menetlusaluse isiku sõidukil Volvo FL 250 GMN, numbrimärgiga XXX (edaspidi veok)

protokolli kohaselt vigastused puuduvad. Sõidukist tehtud fotodelt nähtuvad ainult sõiduki

kahjustused, fotod ei tõenda, et vigastused tekitas Kristo Saage juhitud veok. Tunnistaja J D

ütluste alusel parkis ta oma sõiduki kell 9 Rocca al Mare parklasse ja tuli selle juurde tagasi

kell 16.30. Seega ei näinud tunnistaja väidetavat menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu.

Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokolli kuvatõmmistelt 1-3 nähtub manööverdav veok

sõiduki kõrval. Seega tõendavad kuvatõmmised, et veok manööverdas sõiduki kõrval, mitte,

et nendega oleks veok sõidukile vigastusi tekitanud. Seega on kohtuvälise menetleja poolt

tõendamata vaatluse käigus välja toodud järeldus, mille kohaselt kell 10.47.46 (VK Aiandus-

2025-03-10 09-42-12) tagurdas veok oma vasakpoolse tagaosaga vastu pargitud musta värvi

sõiduki Mercedes vasakpoolset tagaosa. Kontaktist Mercedes kõigub. Kaitsja ei vaidlustanud

kohtuvälise menetleja väidet, et seejärel veok Volvo kell 10.48.04 (VK Aiandus – 2025-03-10

09.42.29) oma parempoolse tagumise küljeosaga väga lähedalt tagurdab pargitud sõiduki

Mercedes tagaosa juures. Kohtuvälise menetleja poolt viidatud fail Kodukaup-evak. Väljast

nvr5p2EE-PR-Rocca XXX ei olnud kaitsjale nähtavaks tehtud, mistõttu ei saanud kaitsja

kinnitust selles osas, et salvestuselt on näha, et 2025-03-10 kell 09.42.29 läks valge kastiga

sõiduk oma parempoolse tagaosaga vastu pargitud sõiduki Mercedes parempoolset tagaosa, et

Mercedes kontaktist kõigub. Kaitsjale oli tehtud nähtavaks videofaili VK Aiandus-EE-PR-

Rocca-XXX, milline ei võimaldanud tuvastada, et veok tekitas sõidukile kahju. Veoki

vaatlusprotokoll p-s 4 oli tuvastatud, et veokil Volvo reg märk XXX puudusid vasakul ja

paremal pool tagaosal liiklusõnnetusele viitavad vigastused. Kristo Saage ei ole vaielnud

4-25-2054

vastu asjaolule, et tema juhtis 10.03.2025 kella 9-10 vahel veokit Rocca al Mare keskuse

parklas. Ta selgitas aga, et ei tundnud ega pannud tähele, et ta oleks parkivat sõidukit

kahjustanud, seda väitsid talle kolmandad isikud. Eeltoodu pinnalt leidis kaitsja, et ühegi

väärteotoimikus asuva tõendiga ei olnud tõendatud menetlusaluse isiku süü, nendest nähtusid

üksnes kahtlused tema süüdiolekus. Lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb aga

kõrvaldamata kahtlused isiku süüdiolekus tõlgendatakse isiku kasuks.

3.2 Alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Kristo Saage on toime

pannud talle omistatud teod, palus kaitsja muuta/kergendada talle mõistetud karistust. Ta tõi

esile välja, et kui isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et menetlusalune isik talle omistatud

rikkumised toime pani, ei ole tema süü suur. Esiteks manööverdas ta hoolikalt. Videofailist

nähtub, et ta avas veoki ukse, et nähtavus veelgi parem oleks ja ei leiaks aset sõiduki

kahjustumist. Teiseks ei saanud ta aru, et ta oleks sõidukit kahjustanud. Eeltoodu nähtus lisaks

Kristo Saage ütlustele ka videofailist, kus ta väljus peale parkimist veokist ja asus teostama

tavapäraseid kauba maha laadimise toiminguid. Kui Kristo Saage oleks teadvalt sõidukit ja

veokit kahjustanud, oleks olnud enesestmõistetav, et ta vaatab tekitatud kahjustused üle, mitte

ei asu kaupa maha laadima.

3.3 Seonduvalt kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse liigiga selgitas kaitsja, et

juhtimisõiguse äravõtmine toob Kristo Saagele kaasa rängad tagajärjed. Ta töötab XXX

ettevõttes M OÜ ja juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töölepingu lõpetamise ning

sissetuleku kaotamise. Kristo Saagel on perekond: abikaasa ja kaks alaealist last, kes käivad

lasteaias. Abikaasa küll omab juhtimisõigust, kuid tema töökoht on Tallinnas, mistõttu

olukorras, kus Kristo Saagel juhtimisõigus ära võetakse, muutub oluliselt raskemaks laste

transportimine.

3.4 Kaitsja märkis, et LS § 223 ja LS § 236 lubavad menetlusalust isikut alternatiivselt

juhtimisõiguse äravõtmisele karistada ka rahatrahvi või arestiga. Kui kohus peaks asuma

seisukohale, et rahatrahv ei pruugi Kristo Saaget piisavalt mõjutada, on võimalik talle

kohaldada ka aresti. KarS § 69 lg 1 järgi võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku

tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei

mõisteta vähem kui viis tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase

nõusolekul. Kuna menetlusalusele isikule aresti kohaldamine võib kaasa tuua tema perekonna

jaoks rasked tagajärjed, oleks kaitsja hinnangul humaanne asendada arest üldkasuliku tööga.

Riik saaks tehtud üldkasulikust tööst kasu ja perekonnale ei kaasneks transpordiprobleeme,

samuti perepea sissetuleku kaotust. Kaitsja lisas, et Kristo Saage on nõus aresti asendamisega

üldkasuliku tööga ja palub juhul, kui kohus leiab, et menetlusalune isik on talle omistatud

rikkumised toime pannud, karistada teda arestiga, mis asendatakse üldkasuliku tööga.

4. 25.06.2025 võttis Viru Maakohus Kristo Saage kaitsja kaebuse menetlusse ja arutas seda

28.08.2025 ja 30.09.2025 toimunud istungitel. Kohtupidamise käigus kuulas kohus ära

tunnistaja J D ja menetlusaluse isiku Kristo Saage ütlused ning uuris väärteoasja nr

2317,25,001886 järgmisi materjale: tl 10-11 väärteo otsus 07.05.2025; tl 18-21

liiklusõnnetuse teade; tl 22-23 süüteoteade; tl 28 sõiduki vaatlusprotokoll 13.03.2025 koos

lisatud fotodega; tl 29-49 turvakaamera salvestiste välja küsimist kinnitav kiri; tl 50 asitõendi

vaatlusprotokoll, millele on lisatud 2 turvakaamera salvestist: fail VK Aiandus-

EE_PR_Rocca_XXX.mp4 ja fail Kodukaup-evak. Väljast nvr5pEE_PR_Rocca-XXX.mp4;

täiendavalt DVD plaadil olev videofail VK Aiandus-EE-PR_Rocca_XX.mp4; tl 51-52 kaks

fototabelit; tl 56 veoki Volvo vaatlusprotokoll 08.04.2025 koos fotodega; tl 60-61

väärteoprotokoll; tl 62-64 väärteo otsus 07.05.2025; tl 65 Kristo Saage kaitsja taotlus; tl 66

volikiri; tl 67 karistusregistri väljavõte ning kohtu poolt tehtud väljavõte töötamise registrist.

5. Kohtuistungil jäid Kristo Saage ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde täiendades seda

28.08.2025 uuritud turvakaamerasalvestistest nähtuvaga. Nii märkis kaitsja, et kaebuse

4-25-2054

koostamise ajal tugines ta videofailile VK Aiandus-EE-PR-Rocca-XXX, milline kajastas

10.03.2025 kella 9 ja 10 vahel Rocca al Mare keskuse parklas Eesti Pandipakendile kuuluva

sõiduki mitte aga Kristo Saage juhitud veoki manööverdamist. Nimetatud sõiduk lahkus

sündmuskohalt kell 9.32. Kristo Saage juhitud veok jõudis parkimisplatsile kell 9.40.30.

5.1. Kaebaja taotles endiselt tema suhtes menetluse lõpetamist väites, et väärteoasjas kogutud

tõendid loovad üksnes kahtluse selles, et Kristo Saage põhjustas 10.03.2025 kella 9.42 paiku

Rocca al Mare keskuse parklas liiklusõnnetuse, mitte ei kinnita selle toime panemist. Nii

tuleks kohaldada KrMS § 7 lg 3 nähtuvat põhimõtet, kõrvaldamata kahtlused tõlgendada

Kristo Saage kasuks ja menetlus lõpetada. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud

deliktistruktuuri esimene element – tegu.

5.2 Eeltoodud seisukoha kinnituseks analüüsis kaitsja veel kord väärteoasjas kogutud

tõendeid ja märkis, et Eesti Pandipakendile kuuluv veok manööverdas kella 9 ja 10 vahel

pikalt väidetavalt kahjustatud Mercedese sõiduauto vasakul, kahjustatud küljel ja sõiduauto

taga (videofail VK Aiandus-EE-PR-Rocca-XXX). Manööverdamine on filmitud

turvakaamera poolt, mis asus kaugemal ja kahjustatud sõidukist paremal pool, seega ei ole

välistatud, et sõiduauto vasakule küljele ja tagaosale tekitas kahjustused enne Kristo Saage

juhitud veoki saabumist Mercedese kõrval manööverdanud veok. Tunnistaja J D ütlused ei

saa kinnitada Kristo Saage poolt toime pandud tegu. Tunnistaja poolt kohtus antud ütluste

kohaselt oli tema kasutuses oleva auto pagasnik vigastatud, oli mõlk, siis ühe tagumise

küljepeal olid kriimustused, teiselt poolt olid ka kriimustused. Põhimõtteliselt kogu tagumine

osa oli erinevatest kohtadest, kas kriimustatud või mõlk või mõlemad. Ja kogu tagumine osa,

alumine pagasnik oli täiesti kriimustatud ja selline pikem mõlk oli seal taga. Tunnistaja viitas

oma ütlustes kolmandale isikule, kes andis tunnistajale telefoni teel infot väidetava kahju

toimepanija osas. Nii on tunnistaja saanud sõiduki kahjustamisest infot kolmandalt isikult,

kuid vastavalt KrMS § 66 lg-le 2 1 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Seega ei tõenda tunnistaja

ütlused, et tema sõidukit kahjustas Kristo Saage. Sündmuskoha vaatlusprotokollis, niisamuti

veoki vaatlusprotokollis, samuti sõidukist ja veokist tehtud fotodega on küll fikseeritud

sõiduki Mercedez Benz numbrimärgiga XXX vigastused, samas Kristo Saage juhitud sõidukil

Volvo FL 250 GMN numbrimärgiga XXX (edaspidi veok) vigastused puuduvad. Arvestades

aga sõiduautol olnud vigastusi nende mahtu, pidanuks olema ka need tekitanud veokil selgelt

märgatavad, temal täheldatavad sõiduauto värviosakesed. Nii ei tõendanud eeltoodud tõendid

sõidukist, et vigastused tekitas veok. Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokollist nähtus

küll, et veok manööverdas sõiduki kõrval, kuid mitte seda, et ta tekitas sellega sõidukile

vigastusi. Kohtuväline menetleja on väitnud, et videosalvestisest VK Aiandus-

EE_PR_Rocca_XXX- XXX kell 10.47.46 (VK Aiandus 2025-03-10 09-42-12) nähtub, et

veok tagurdab oma vasakpoolse tagaosaga vastu pargitud musta värvi sõiduki vasakpoolset

tagaosa, kontaktist sõiduk kõigub ja selliselt veok kahjustab sõidukit. Kaitsja sellega ei

nõustunud. Esiteks filmib kaamera kaugelt üksnes sõiduki paremat külge, seda, mis toimub

sõidukist vasakul kaamera ei näita. Seega, kuna kahjustuste tekitamine konkreetsele sõiduki

piirkonnale ei ole selgelt ja lähedalt fikseeritud, ei saa ka lugeda tõendatuks, et vigastused

tekitas Kristo Saage juhitud veok. Videot tähelepanelikult vaadates ei saa välistada, et sõiduki

kõikumine võib tuleneda video kvaliteedist või muust videot moonutavast kõrvaltegurist:

alates video teisest minutist (2:05) kõigub pikka aega intensiivselt nii sõiduki kõrval asuv

betoonalusel post kui ka kogu hoone sein ja seda ilma ühegi kontaktita. Alates video 6ndast

minutist (6:24) väriseb ilma ühegi kontaktita seisva veoki tagaosa ja intensiivselt kogu hoone

sein. Videofaili Kodukaup-evak. Väljast nvr5p2-EE_PR_Rocca_XXX- XXX näitab, et veok

Volvo tagurdab (VK Aiandus – 2025-03-10 09.42.29) tõepoolest oma parempoolse tagumise

küljeosaga väga lähedalt mööda pargitud sõiduki Mercedes tagaosa juurest. Samas on väär on

kohtuvälise menetleja järgnev väide, et salvestiselt on näha, et 10.03.2025 kell 09.42.29 läheb

4-25-2054

valge kastiga sõiduk oma parempoolse tagaosaga vastu pargitud sõiduki parempoolset

tagaosa, et sõiduk kontaktist kõigub. Vaadates videot kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud

ajahetkel (09.42.29) on kaitsja arvates selgelt näha, et veok ei ole kontaktis sõidukiga, et

viimane ei kõigu. Menetlusalune isik ei vaidle vastu asjaolule, et tema juhtis 10.03.2025 kella

9-10 vahel veokit, kuid ta kinnitas, et ei tundnud ega pannud tähele, et ta oleks sõidukit

kahjustanud. Kõiki tõendeid koosmõjus hinnates jäid kaitsja arvates õhku kõrvaldamata

kahtlused Kristo Saage süüs, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada ja

kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

5.3 Kaitsja lisas ka, et väärteomenetlus tuleks lõpetada ka sel põhjusel, et ei kannatanule ega S

L ei ole tekitatud varalist kahju), mis on LS § 223 lg 1 kohaldamise eelduseks. LS § 223 lg 1

näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus. Viru Maakohus on väärteoasjas nr 4-25-2288 tehtud otsuses LS § 223 lg 1

kohaldamise eeldustena välja toonud: seega tuleb tuvastada, kas isik on liiklusnõuet rikkunud

ja millist, kas on tekitatud varaline kahju ja kas isiku rikkumise ja varalise kahju vahel on

põhjuslik seos. Kaitsja rõhutas, et kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks kahju tekkimist ja selle suurust. Tegemist on kindlustusjuhtumiga, menetlusaluse

isiku vastutus on kindlustusega kaetud, mistõttu ei ole S L varalist kahju kandnud. Seega ei

ole täidetud LS § 223 lg 1 kohaldamise eeldus.

5.4 Alternatiivselt esitas kaitsja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Kristo

Saage on toime pannud talle omistatud teod, tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada

väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel. Kohtupraktikas on oldud järjekindlalt arvamusel, et

süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi (Vt nt Riigikohtu lahendid 05.03.2014 nr 3-1-1-11-14, p 13 ja 01.11.2013 nr 3-

1-1-91-13, p 15). Kristo Saage süüd toimepandus ei saa pidada suureks. Juhul, kui teise

sõiduki kahjustamine on üldse toime pandud, on see aset leidnud ettevaatamatusest hooletuse

vormis. Kristo Saage on andnud ütlusi, mille kohaselt ta ei tundnud ja ei pannud tähele, et ta

oleks tabanud teist autot. Kui vaadata turvakaamera salvestist, siis on näha, et Kristo Saage

nähes, et sõiduki kõrvale ei ole võimalik parkida, sõidab eemale ja pargib kaugemale. Samuti

ei pööra ta sõidukile kordagi ka kauba mahalaadimise ja kauplusesse transportimise käigus

tähelepanu, mis kinnitab kaebaja arvates, et ta ei saanud aru, et ta oleks sõidukile otsa sõitnud.

Liiklusõnnetusest teatamata jätmise asjaolude osas tuli kaebaja arvates asuda seisukohale, et

kui Kristo Saage ei saanud aru, et ta teist sõidukit oli kahjustanud, siis ei saa ka väita, et ta

tahtlikult sündmuskohalt lahkus. Lisaks ei ole vaidlustatud otsuses toodud esile, et Kristo

Saage tegevus oleks tekitanud varalist kahju. Kaebaja hinnangul on karistamise eesmärk on

suunata isik seadusekuulekale elule, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest,

samuti õiguskorra kaitsmine. Olukorras, kus teo toimepanemine leiab tõendamist, kahetseb

menetlusalune isik enda tegu ja kinnitab, et ta on edaspidi motiveeritud olema

tähelepanelikum ja hoolsam. Seega oleks karistamise eesmärgid käesoleval juhul

saavutatavad ka ilma selleta, et isik oleks karistatud.

5.5 Juhuks, kui kohus ei lõpeta väärteomenetlust teokoosseisu puudumise või otstarbekuse

kaalutlusel, taotles menetlusalune isik säilitada tema juhtimisõigus. Kaitsja tõi välja, et kui

isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et Kristo Saage talle omistatud rikkumised toime pani, ei ole

tema süü suur: ta pani teod toime ettevaatamatusest, ei saanud aru, et ta oleks sõidukit

kahjustanud. Eeltoodu nähtub lisaks Kristo Saage ütlustele ka videofailist, kus ta väljub peale

veoki parkimist veokist ja asub teostama tavapäraseid kauba maha laadimise toiminguid. Kui

Kristo Saage oleks teadvalt sõidukit ja veokit kahjustanud, oleks olnud enesestmõistetav, et ta

vaatab tekitatud kahjustused üle, mitte ei asu kaupa maha laadima. Karistusliik juhtimisõiguse

4-25-2054

äravõtmine toob menetlusalusele isikule kaasa rängad tagajärjed. Ta töötab XXX ettevõttes M

OÜ ja juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töölepingu lõpetamise ning sissetuleku

kaotamise. Hetkel on Kristo Saage töötu, kuid on saanud ettevõttelt M T OÜ kinnituse, et

juhiloa olemasolul saab ta sinna tööle asuda autojuhina. Kristo Saagel on kaks alaealist last:

kellest üks käib lasteaias ja teine koolis. Laste ema küll omab juhtimisõigust, kuid tema

töökoht on Tallinnas, mistõttu olukorras, kus Kristo Saagelt juhtimisõigus ära võetakse,

muutub oluliselt raskemaks laste transportimine: lapsed käivad lasteaias ja koolis XXX,

Kristo Saage elab XXX. LS § 223, LS § 236 lubab menetlusalust isikut alternatiivselt

juhtimisõiguse äravõtmisele karistada ka rahatrahvi või arestiga. Kui kohus peaks asuma

seisukohale, et rahatrahv ei pruugi Kristo Saaget piisavalt mõjutada, on võimalik talle

kohaldada ka aresti, asendades selle üldkasuliku tööga. Kuna talle aresti kohaldamine võib

kaasa tuua tema perekonna jaoks rasked tagajärjed, oleks humaanne asendada arest

üldkasuliku tööga. Riik saaks tehtud üldkasulikust tööst kasu ja perekonnale ei kaasneks

transpordiprobleeme. Samuti saab riik menetlusaluse isiku juhtimisõiguse säilimise korral

kasu tööjõumaksudest ja tulumaksust, mida tööandja (M T OÜ) ja menetlusalune isik

hakkavad peale tema tööleasumist tasuma. Kristo Saage on sellega nõus.

6. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kristo Saage on süüdi

tunnistatud liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise asjaolude alusel

põhjendatult, niisamuti toimis kohtuväline menetleja õigesti temalt karistusena juhtimisõigust

ära võttes. Kristo Saagel on varasemad rahatrahvid tasumata. Tema suhtes on käimas

kriminaalmenetlus, kus võib talle taas karistuseks tulla rahaline karistus. Kristo Saagel on

võlakohustusi. Seega rahatrahvi määramine ei täidaks karistuse eesmärki mõjutada isikut läbi

selle ebamugavuse teda edaspidi liikluses hoolikamalt käituma.

6.1 Kohtuväline menetleja hinnangul oli väärteoasja materjalide alusel menetlusaluse isiku

poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise asjaolud tõendamist leidnud.

Kohtusaalis uuritud videosalvestistest nähtus, kuidas Kristo Saage juhitud veoauto sõidab

vastu pargitud sõiduautot Mercedest. Et just Kristo Saage poolt juhitud veok liiklusõnnetuse

põhjustas, nähtus ka varasemalt sealsamas kohas manööverdanud pandipakendi veoki

tegevusest. Viimase edukas manööverdamine näitas kohtuvälise menetleja hinnangul, et hea,

kogenud ja oskustega juht suudab juhtida suurt veokit ka kitsas kohas niimoodi, et ta ei

põhjusta varalist kahju teistele sõidukitele. Kristo Saage, juhtides veokit sellega hakkama ei

saanud, ilmselgelt sõitis ta vastu sõiduautot. Kohtumenetluse käigus uuritud mõlemast videost

on selgelt näha seda, kuidas sõiduauto Kristo Saage juhitud veokiga kokkupõrke tagajärjel

oluliselt kõigub. Videosalvestisel on näha virvendused, väriseb kogu kaader, kõik

videosalvestisel väriseb. Sellise kvaliteediga video ongi väljas asuvatelt

turvakaamerakaameratelt saada võimalik. Samas on salvestistel täheldatavad ka kokkupõrke

hetked. Näha on, kuidas veoki kokkupõrke tulemusena liigub ainult sõiduauto, mitte ei värise

maja ega läheduses olevad autod, postid ega muud objektid. Kokkupõrke tagajärjel liigub

sõiduauto esimene ratas ja ka esiosa. Ka varaline kahju on selle tegevuse tulemusena

tekkinud, see asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja J D ütlustega. Viimane selgitas

kohtuistungil, et tema sõiduk oli enne parkimist terve ja selle kokkupõrke tagajärjel tekkis

tema sõidukile varaline kahju. See on fikseeritud ka sõiduki vaatlusprotokollis ja ka fotodega.

Kindlustus on selle kahju küll hüvitanud, kuid kahju oli eelnevalt liiklusõnnetusega tekitatud.

See, et kindlustus on kahju hüvitanud, ei tähenda et varalist kahju ei ole tekkinud.

6.2 Kohtuvälise menetleja hinnangul põhjustas Kristo Saage liiklusõnnetuse ja varalise kahju

ning jättis sellest teavitamata. Kristo Saage ütlusi selles toimepanemisest arusaamise osas

kohtuväline menetleja eluliselt usutavaks ei pidanud. Kui isik ise selgitas, et tema sõidukil on

taga kaamerad, mida ta tagurdamisel kasutas, siis ei saa pidada usutavaks seda, et ta ei saanud

aru, et ta teisele autole kaks korda otsa sõitis. Lisaks juhiti ka tema tähelepanud sündmuskohal

sellele, et tema veok põhjustas parkivale sõidukile varalise kahju. Seesama info jõudis ka auto

4-25-2054

kasutajani. Kristo Saage pidi aru saama, et ta on varalise kahju põhjustanud. Pika staažiga

juhina pidi ta ka teadma, mis siis edasi tuleb teha. Kristo Saage liiklusõnnetusest teada ei

andnud. Tõendeid kogumis kinnitasid, et Kristo Saage põhjustas liiklusõnnetuse ja pidi

kindlasti aru saama, et ta seda tegi. Seda enam, et liiklusõnnetus ei toimunud kerge riivena ja

Kristo Saagele öeldi eraldi, et ta põhjustas varalise kahju parkinud sõidukile.

6.3 Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja, et see on Kristo Saagele määratud

etteheidetud tegude sanktsioonide raames. Need ei ole määratud ülemäära suurtena.

Rahatrahvi määramine ei olnud põhjendatud, kuivõrd isik ei olnud oma varasemaid trahve

tasunud, lisaks on tal hulgaliselt muid rahalisi nõudeid täita ehk rahatrahv ei täidaks karistuse

eesmärki. Juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks Kristo Saaget kõige enam. Väiteid, et ta ei

saaks selle õiguse äravõtmise tulemusena tööd teha ega oma pere eest hoolt kanda ei olnud

kohtuvälise menetleja hinnangul tõsiseltvõetavad. Ajutine juhtimisõiguse puuduse korral on

ka nendeks juhtudeks lahendused olemas. Juhtimisõigus on privileeg, millest ilmajäämise

riski kannab süüdlane ise.

6.4 Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole antud asjas võimalik menetlust lõpetada ka avaliku

menetlushuvi puudumise tõttu. Avalik menetlushuvi on olemas, asja materjalidest nähtuvalt

on tekitatud liiklusõnnetusega ilmselgelt varaline kahju.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2317,25,001886 puudub vaidlus selles, et menetlusalune

isik Kristo Saage juhtis 10.03.2025 kella 9.42 paiku Tallinnas Rocca al Mare

kaubanduskeskuse juures aadressil Tallinn Paldiski mnt 102 asuvas parklas M OÜ-le

kuuluvat mootorsõidukit Volvo FL reg nr XXX ja, et ta tegi sellega korduvalt

tagurdamismanöövreid. Samas esineb vaidlus selles, kas neid sooritades ta veendus

manöövrite ohutuses, kas nende tulemusena põhjustas ta varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kas

ta tagurdas kahel korral vastu pargitud sõidukit Mercedes Benz reg nr XXX ja kahjustas

sellega viimast, põhjustades sõiduki vigastustega varalise kahju S L AS-le, niisamuti kas

Kristo Saage lahkus tahtlikult liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju

tekitamise eest vastutav isik.

9. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2317,25,001886 kogutud ja uuritud tõendid

võimaldavad kinnitada 07.05.2025 Kristo Saage suhtes tehtud otsuse tõendatust, et ta rikkus

süüliselt 10.03.2025 kella 9.42 paiku Rocca al Mare keskuse parklas manööverdades LS § 49

lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ja pani selliselt toime on LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1

järgi kvalifitseeritavad väärteod.

10.Nimetatud väärtegude asjaolud ja Kristo Saage süü nende toime panemises on tuvastatavad

väärteoasjas nr 2317,25,001886 kogutud järgmiste tõenditega. Kõigepealt kinnitavad

sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX 10.03.2025 kella 09.30 ajal liiklusõnnetusse sattumist

ja selle tagajärjel sellele kahjustuste tekitamist sõiduauto kasutaja tunnistaja J D süüteoteade

ja tema ütlused. Neis märkis viimane, et parkis 10.03.2025 kella 09.00 ajal tema kasutuses

oleva ja vigastusteta sõiduauto Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklasse. Naastes

auto juurde kell 16.30, avastas ta sellel kriimustuse jäljed tagaluugil, tagumisel pamperil

vasakul, paremal pool tagumisel pamperil, paremal tagatule klaasil. Lisaks avastas ka

kojameeste alt kirja, kus oli ära märgitud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki andmed: reg nr

XXX ja liiklusõnnetust näinud tunnistaja kontaktnumber. Tunnistajaga suhtluses märkis

viimane J D , et tema kasutuses olevale autole oli vigastused tekitanud kella 09.30-09.40 ajal

4-25-2054

kirjas märgitud veoauto reg nr XXX. Veoauto oli tunnistaja sõnul auto vastu sõitnud kahel

korral, kõigepealt tagurdanud otsa ja siis eemale sõites uuesti pihta läinud. Tunnistaja oli

juhile teada andnud, et ta oli oma veoautoga sõiduautole otsa sõitnud ja seda kahjustanud.

Juht oli küll tulnud autost välja, kuid lahkunud sündmuskohalt liiklusõnnetusest teadet

jätmata. Liiklusõnnetuse teade nr 2101230036770 ja sündmuskoha vaatlusprotokoll on

fikseerinud 10.03.2025 pargitud sõiduautoga Mercedes reg nr XXX liiklusõnnetuse

toimumise fakti ja selle tagajärjel viimasele tekitatud vigastused, samuti liiklusõnnetuses

osalenud M OÜ-le kuuluval veokil Volvo FL reg nr XXX nende puudumise. Eeltoodud

andmeid kinnitasid veel ka sõiduauto Mercedes reg nr XXX vaatlusprotokoll ja selle juurde

tehtud fotod (13.03.2025), samuti veoauto Volvo reg nr XXX vaatlusprotokoll ja selle juures

olevad fotod (08.04.2025). Nii tuvastati ka fotode vahendusel tunnistaja J D poolt

liiklusõnnetuse teates ja ütlustes täiendavalt nimetatud sõiduauto vigastused ning õnnetuse

põhjustanud veoautol vasakul ja paremal pool tagaosal liiklusõnnetusele viitavate kahjustuste

puudus.

11.Kohtu hinnangul on võimalik tuvastada tunnistaja J D ütluste alusel lisaks tema kasutuses

oleval sõiduautol 10.03.2025 kahjustuste tekitamine kui ka nende tekitamises võimalik

süüdlasest veoauto. Eeltoodud teadmised sedastas tunnistaja iseseisvalt 10.03.2025 kella

16.30 ajal Rocca al Mare parklasse tema kasutuses oleva auto juurde naastes. Tunnistaja

täheldas sellel varasemalt nimetatud vigastused, niisamuti aga ka auto kojameeste juurde

jäetud kirjakese sündmuse pealtnägijalt viimase telefoninumbri ja süüdlase auto numbriga. J

D sõnul juhtisid tema tähelepanu süüdlase andmetega kirjale parkla läheduses oleva

spordiklubi aknast kaks meesterahvast. Kohus leiab, et puudub alus J D ütluste osa, milline

käsitleb temale edastatud võimaliku liiklusõnnetuse põhjustanud veoauto andmeid, kõrvale

jätmiseks. Tunnistaja on kohtule avaldanud 10.03.2025 kella 16.30 paiku talle teatavaks

saanud informatsiooni ehk selle, mida ta avastas iseseisvalt sündmuskohal. Pelgalt nende

teadmiste alusel ei olnud tunnistajal endal ega ka kohtuvälisel menetlejal võimalik otsustada,

kas ka tegelikkuses põhjustas veoauto Volvo reg nr XXX J D kasutuses olevale sõiduautole

kahju. Nii on ka tunnistaja sarnaselt kohtuvälise menetlejaga soovinud uurida parklas

toimuvat salvestanud turvakaamera salvestisi.

12.Kohus nõustub Rocca al Mare kaubanduskeskuse turvateenistusest ja kaupluse Prisma

poolt edastatud turvakaamera salvestistest nähtuvate andmete ja neist tehtud väljavõtete

alusel kohtuvälise menetlejaga, et 10.03.2025 kella 09.40 paiku tagurdas veoauto Volvo reg

nr XXX Paldiski mnt 102 asuvas parklas kahel korral otsa parkivale sõiduautole Mercedes

Benz reg nr XXX ja kahjustas viimast liiklusõnnetuse teates märgitud viisil. 08.04.2025

koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaatluse all olnud kaks Prisma

Peremarket AS-lt laekunud turvakaamera salvestisega faili, millest on tehtud ka väljavõtteid.

12.1 Esimeselt turvakaamera salvestise faililt nimega VK Aiandus-EE_PR_Rocca_XX.mp4

nähtub, et 10.03.2025 kella 09.40 paiku sõidab parklasse musta kabiini ja valge kastiga

veoauto Volvo reg nr XXX, milline sõidab algselt soovitud parkimiskohast eemale, et end

ümber keerata. Kell 09.42.10 alustab veok Volvo tagurdamist soovitud parkimiskohale.

Tagurdades ta korraks peatub ja siis jätkab tagurdamist sõites oma vasakpoolse tagaosaga

vastu pargitud musta värvi sõiduki Mercedes vasakpoolset tagaosa. Kokkupõrke tulemusena

sõiduauto Mercedes kõigub. Nimetatud fakt on fikseeritud salvestisel kell 09.42.12. Seejärel

teeb veoauto uue manöövri, sõidab parkimiskohalt välja ja alustab kell 09.42.29 uuesti

tagurdamist. Veoauto tagurdab oma parempoolse tagumise küljeosaga sõiduki Mercedes

tagaosa juurest. Salvestiselt on näha kell 09.42.30 veoauto peatumine, seejärel otse sõit,

veoauto sõidutrajektoori otseks keeramine ja uus tagurdamine sõiduautode kõrvalt eemale

vabale alale. Sellegi tegevuse käigus möödub veoauto väga lähedalt veel sealsamas parkinud

kahest teisest sõiduautost. Kokkupuudet siiski nendega ei toimu. Veoauto lahkub parklast kell

4-25-2054

10.01.43 sõites mööda eelnevalt tema poolt otsa sõidetud sõiduautost Mercedes sellele

tähelepanu pööramata.

12.2 Teiselt salvestisest nimega Kodukaup-evak. Väljast nvr5pEE_PR_Rocca-XXX.mp4 on

näha, et kell 09.42.29/09.42.30 tagurdab valge kastiga veoauto oma parempoolse tagaosaga

vastu pargitud sõiduauto Mercedes parempoolset tagaosa. Kokkupõrke tulemusena sõiduauto

taas kõigub.

12.3 Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu on kooskõlas kohtuistungi käigus üle vaadatud

videosalvestistelt nähtuvaga.

12.4 Kohus märgib siinkohal sarnaselt väärteokaebuses tooduga, et tõepoolest on uuritud

turvakaamerasalvestistel täheldatavad nende suurendamisel tehnilised puudused. Nimelt

väriseb sellises olukorras esimese turvakaamera salvestise pilt ja seeläbi on näha ka videol

muude objektide kõikumine, teine salvestis näitab videot katkendlikult. Samas on aga

võimalik eristada esimeselt salvestiselt eraldiseisvalt veoauto Volvo reg nr XXX tagurdamisel

parkimiskohta ja seal eemale sõites kahel korral kontakt pargitud Mercedesega ja selle

tulemusena sõiduauto kõikumine. Kontakti kohaks on sõiduauto vasakpoolne tagaosa, kus on

hilisemalt fikseeritud veoauto alumise osa kõrguselt sõiduautol kahjustused: kriimustuse

jäljed auto vasakul tagumisel osal. Need kahjustused on asja materjalides fikseeritud J D

poolt antud ütluste ja tema poolt 10.03.2025 tehtud fotodega. Veoauto kokkupõrge

sõiduautoga, nagu öeldud, eristub selgelt turvakaamera salvestise mistahes tehnilisest

iseärasusest. Niisamuti on ka võimalik täheldada teiselt videolt, hoolimata videopildi ajutisele

katkemisele, veoauto poolt tagurdamisel sõiduautole otsasõit, toimub sõiduauto taaskordne

kõikumine. Kokku põrkuvad veoauto parempoolne tagaosa sõiduauto parempoolse tagaosaga.

Nimetatud kohast on hilisemalt tuvastatud (taas J D poolt antud ütluste ja fotodega)

sõiduautol kahjustused tagaluugil, paremal pool tagumisel osal, paremal tagatule klaasil.

12.5 Kohus tutvus ka väärteoasja materjalide juurde lisatud kolmandagi Prisma Peremarketi

AS-lt laekunud videosalvestisega VK Aiandus-EE-PR_Rocca_XXX.mp4, kust nähtub

10.03.2025 ajavahemikul kella 09.10.20-09.31.40, s.o enne M OÜ-le kuuluva veoauto Volvo

reg nr XXX sündmuskohale jõudmist, sealsamas sõiduauto Mercedese Benz reg nr XXX

vahetus läheduses Eesti Pakendiringluse veoauto manööverdamine. Erinevalt varasemalt

mainitud videosalvestisest, ei nähtu sellelt fakti, et pakendiringluse veoauto oleks põrkunud

kokku või mistahes moel riivanud sealsamas parkinud sõiduautot. Pakendiringluse veoauto

jõudis parklasse kell 09.10.20 ja manööverdas sõiduauto Mercedes vahetus läheduses

ajavahemikel kell 09.10.34-09.12.13 ja kell 09.30.36-09.31.40. Viimase tegevusega see

sõiduautole Mercedes kahjustusi ei tekitanud.

12.6 Nii leiab kohus, et väärteoasja materjalide juurde võetud turvakaamera salvestiste, nende

vaatlusprotokolli, J D ütluste ja tema poolt tehtud fotodega sõiduautol 10.03.2025 kella

16.30 paiku fikseeritud vigastuste kohta on tuvastatud liiklusõnnetuse toimumine ja sellega

põhjuslikus seoses sõiduautole kahjustuste tekkimine ehk kohtu hinnangul on asja materjalide

alusel võimalik sedastada Kristo Saage poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine.

Niisamuti nähtub neilt videotelt ka Kristo Saage poolt peale avariid sündmuskohalt lahkumise

fakt.

13. Kohus leiab, et osaliselt on ka menetlusaluse isiku Kristo Saage ütluste alusel võimalik

liiklusõnnetuse toimumist ja sellele vajalikul moel reageerimata jätmist sedastada. Kristo

Saage on kinnitanud, et ta viibis 10.03.2025 kella 09.-10.00 vahelisel ajal veoautoga Volvo

reg nr XXX Tallinnas kaubanduskeskus Rocca al Mare parklas ja püüdis seal leida kohta

kauba maha laadimiseks. Kauba mahalaadimiseks ettenähtud koht oli hõivatud. Ta püüdis

manööverdada selle läheduses olevale parkimisalale. See tal ei õnnestunud, nii liikus ta pisut

eemale, parkis auto ja toimetas kauba soovitud kohta.

13.1 Kristo Saage on küll väitnud, et ta ei pannud tähele, et oleks tagurdades otsa sõitnud

teisele sõiduautole, ta juhindus manöövrit tehes veoauto tagumistest kaameratest. Samas ei

4-25-2054

pea kohus aga sellist Kristo Saage ütlust usaldusväärseks, sest see ei ole kooskõlas

turvakaamera salvestisest nähtuva objektiivse pildiga juhtunu osas.

13.2 Nimelt on veoauto loobunud tagurdamisest mitte seetõttu, et juht oleks tajunud, et ta ei

mahu oma autoga parkimiskohale või sõiduautodest mööda vabale alale. Kristo Saage

manööverdas veoautoga mõlema kontakti korral sõiduautoga sarnaselt. Tagurdamisel ta

korraks peatus, hindas olukorda ja sõitis siis edasi kuni kokkupõrkeni sõiduautoga.

Tagurdamise manööver jäi pooleli, sest ette tuli takistus. Vastasel juhul oleks juht edasi

tagurdanud, sest kauba platvormini oli ruumi veel küll. Teisel juhul oli tagurdamiseks vabale

alale parkla see osas autovaba. Lisaks oli veoauto ja sõiduauto kontaktid sellised, et selle

tulemusena sõiduauto lausa kõikus. Arusaadavalt on veoauto ja sõiduauto massid erinevad,

kuid sellisel moel, nagu nähtub videosalvestiselt, veoautoga millegi vastu sõitmist, pidi juht

tajuma, rääkimata selle nägemisest tagumise auto kaameraga. Nii pidi Kristo Saage möönma,

et kui ta tagurdas parkimiskohale või sõiduautost mööda vabale alale, võis ta sõiduautot

kahjustada. Nagu märgitud, tagurdas Kristo Saage mõlemal korral kõigepealt sõiduautole

otsa, saades sellest aru, et tal kas sõiduauto kõrvale parkida või valitud moel mööda tagurdada

ei õnnestu, loobus soovitud plaanist või siis asus veoauto sõidutrajektoori korrigeerima, et siis

tagurdamist jätkata.

13.3 Et sõiduautoga kokkupõrked ja selle kahjustamine toimusid, said täiendavalt kinnitust

sellest, kui Kristo Saagega tulid sel teemal vestlema kauba laadimiskoha läheduses olnud ja

tema tegevust pealt näinud isikud. Kristo Saage sõnul rääkisid need isikud temaga ebaselgelt,

temale arusaamatus vene keeles. Samas sõltumata sellest, kui ebaselgelt need isikud Kristo

Saage ütluste järgi end väljendasid, jõudis sõnum sellest, et ta oli veoautoga sõiduautole otsa

sõitnud ja seda kahjustanud, temani.

13.4 Et ta seda fakti ei tunnistanud, ei muuda omakorda fakti, et talle oli tema poolt sõiduauto

kahjustamisest pealtnägijate poolt teada antud ja selliselt tulnuks tal ka kas omanikule või

politseile teada anda. Kristo Saage õigustas enda poolt nimetatu tegemata jätmist sellega, et

pidi jätkama töökohustustega ja see asjaolu ununes või, et kuivõrd ta ei tajunud kokkupõrget

ja sõiduauto kahjustamist, siis ei olnud tema arvates ka selline teatamine vajalik. Kohus

märgib, et kahjuks on tegemist Kristo Saage näol isikuga, kes ei ole valmis vastutust kandma.

Kohus leiab kõigepealt, et töökohustustega jätkamist ei oleks mingil juhul takistanud tema

poolt sõiduautole, nagu tegi seda pealtnägijast tunnistaja, oma kontaktide jätmine ja väikese

selgituse kirjutamine või politseile juhtunust teada andmine. Ainuüksi ebaõnnestunud

manööverdamine samas kohas, kus asus kahjustada saanud sõiduauto, viitas võimalusele, et

sõiduautoga võis midagi juhtuda ja seda enam, et sõiduauto kahjustamisele juhiti ka tema

tähelepanu. Selliste asjaolude ilmnemine loob olukorra, kus iga seaduskuulekas liikleja

pidanuks endast kui võimalikust süüdlasest märku andma. Kohus ei pea Kristo Saage väidet

liiklusavarii unustamisest tõepäraseks, sest sellest sündmusest ja selle meelde tuletamisest

kõrvaliste isikute poolt ei möödunud märkimisväärset aega. Selgitus aga, et ta ei pidanud

vajalikuks politseile õnnetusest teada andmist, sest ei olnud enda arvates seda põhjustanud,

viitab aga otseselt tahtlikule valikule kahju tekitamisest mitte teada anda.

14. Eeltoodud tõendite alusel on kohtu hinnangul objektiivselt tuvastatud Kristo Saage poolt

10.03.2025 kella 09.42 paiku Paldiski mnt 102 parklas veoautoga tagurdades läheduses

pargitud sõiduautole Mercedes kahel korral otsasõit ja selle kahjustamine, niisamuti tema

poolt ja seda isegi peale tema tähelepanu juhtimist, et ta oli parkimise käigus põhjustanud

liiklusõnnetuse ja vigastanud sõiduautot, sellest politseile teatamata jätmine. Kohus leiab, et

asja materjalide juurde võetud ja uuritud turvakaamera kaks salvestist võimaldavad kinnitada

veoauto poolt tagurdamise ajal kahel korral sõiduautole otsasõitu ja seda niivõrd tugevalt, et

sõiduauto selle tulemusena kõikus ja sai kahjustusi. Kokku põrkusid videosalvestiste alusel

kõigepealt veoauto vasak tagumine osa ja sõiduauto juhipoolne vasak tagumine osa

(sõiduauto oli pargitud esiosaga maja suunas ehk tagumise osaga manööverdava veoauto

4-25-2054

suunas), seejärel järgmise tagurdamise katse ajal ehk sellest kohast eemale sõitmise ajal

veoauto tagumine parempoolne osa ja sõiduauto parempoolne tagumine osa. Nii on võimalik

näha ka seoseid veoauto poolt otsasõidu ja sõiduautol tekkinud vigastuste vahel ehk on

tuvastatav objektiivselt veoauto poolt varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine.

15. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolude alusel võimalik järeldada, et sellise

liiklusõnnetuse põhjustas veoauto juht ettevaatamatusest ehk, et tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks Kristo Saage suutnud varalise kahju tekitanud

liiklusõnnetuse toimepanemist vältida. Kristo Saage hindas parklas tagurdama asudes

ebaõigesti veoauto gabariite ja manöövri tegemiseks olevat vaba ruumi. Sellest aru saades

sõitiski Kristo Saage kauba laadimiskohast eemale, parkis veoauto vabale alale, laadis autost

välja kauba ja toimetas selle kauplusesse. Nii ei nõustu kohus ka väitega, et Kristo Saage ei

saanud aru, et ta võis oma tegevusega põhjustada liiklusõnnetuse. Kristo Saage pidi tundma

autoga kauba laadimiskohale lähedale parkides ehk tagurdades ees takistust ja selle

tulemusena pidama võimalikuks takistuseks olnud autole (või ka tema poolt juhitavale

veokile) kahjustuste tekitamist. Nähes, et parkimine kauba laadimiskohale ei ole võimalik,

loobus Kristo Saage sellele kohale sõitmisest. Otsides uut võimalust parkimiseks ja kauba

mahalaadimiseks, manööverdas ta juba kahju saanud sõiduautost mööda selliselt, et tekitas

viimasele täiendavalt veoauto tagumise osaga vigastusi. Ka selline veoauto lähedus

sõiduautole pidi andma Kristo Saagele signaali võimaliku kahju tekitamise osas sõiduautole

või ka veoautole. Kristo Saage saanuks ka nende täiendavate vigastuste tekitamist vältida, kui

ta oleks veoautoga autosid täispargitud parklas endale manööverdamiseks rohkem ruumi

varunud. Kohtu hinnangul turvakaamera salvestisest nähtuvalt selleks tal võimalus oli.

16. Kohus kordab üle, et väärteoasja materjalidega on tõendamist leidnud ka Kristo Saage

poolt varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamata jätmine, kui kahju saaja isik oli teadmata.

Ja seda, nagu öeldud, sõiduauto Mercedes reg nr XXX kasutaja J D ütlustega selle kohta, et

avastades 10.03.2025 kella 16.30 ajal sõiduautol liiklusõnnetusega tekitatud vigastused, leidis

ta auto kojameeste vahelt teate isikult, kes oli pealt näinud autole vigastuste tekitamist ja

tekitajat, mitte aga teadet liiklusõnnetuse põhjustajalt endalt. Liiklusõnnetuse põhjustaja isik

tuvastati turvakaamera salvestiste vahendusel. Eeltoodud fakti kinnitavad ka varasemalt kohtu

poolt tsiteeritud menetlusaluse isiku Kristo Saage ütlused, kus ta kinnitas, et talle anti kaupa

kauplusesse toimetamisel parkla läheduses viibinud teiste isikute poolt teada, et ta oli

veoautoga kauba mahalaadimiskohale manööverdamise ajal tekitanud sealsamas pargitud

mustale Mercedesele vigastused, eiras seda fakti ja lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul

kinnitavad eeltoodud tõendid Kristo Saage poolt varalise kahju põhjustanud liiklusõnnetusest,

kui kahju saaja isik on teadmata, politseile teatamata jätmise objektiivseid ja subjektiivseid

tunnuseid. Kristo Saage on selle väärteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse

vormis. Ta on peale liiklusõnnetuse asjaolude teadvustamist jätnud sellele seadusest tuleneval

kohustuslikul moel reageerimata, õigustades seda erinevate üksteist välistavate selgitustega.

Kohtule esitatud turvakaamera salvestisest nähtuvalt ei olnud ajavahemik, mil Kristo Saage

laadis veoautolt maha kauba, toimetas selle kauplusesse ja tuli sealt tagasi nii pikk, et saanuks

tema mälust kustutada äsja põhjustatud liiklusõnnetuse fakti. Tagasi veoauto juurde tulles ja

sellega parklast välja manööverdades möödus ta taas kohast, kuhu tal ei õnnestunud

varasemalt parkida, kannatada saanud Mercedesest. Need detailid pidid talle veel kord meelde

tuletama, et ta võis ettevaatamatusest olla põhjustanud liiklusõnnetuse, millest tuleks kahju

saajale ja politseile teada anda. Seega pidi Kristo Saage selliselt möönma enda poolt väärteo

toimepanemist.

17. Kohus ei tuvastanud Kristo Saage tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid

asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Kristo Saage pani toime

koosseisulised, õigusvastased ja süülised väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg

4-25-2054

1 ja § 236 lg 1 järgi. Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja

väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades.

Karistus

18. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava süüteo

sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr.

21. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

22. Nagu märgitud näevad eeltoodud väärteokoosseisud karistusena ette juhtimisõiguse

äravõtmise kõrval rahatrahvi kui ka aresti. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Kristo

Saagele ei ole olnud põhjendatud määrata 10.03.2025 toimepandud väärtegude eest

rahatrahvi. Kohtu hinnangul kaebuse väited selle kohta, et ilma Kristo Saage juhtimisõiguseta

võivad oluliselt kannatada saada tema ise ja tema pereliikmed Kristo Saage töövõimaluste

vähenemise ja lastele transporditeenuse osutamise võimatuse tõttu, ei võimalda ümberhinnata

talle väärtegude eest mõistetud karistuse liiki. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab ka

kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine ei loo Kristo Saagele ega tema pereliikmetele

väljapääsmatuid, elu korraldamise võimalusi välistavaid olusid. Samas ei kummuta need

asjaolud fakte, et Kristo Saaget on varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

rahatrahviga karistatud ja need karistused olid uute süütegude toimepanemise (10.03.2025),

nende eest karistuse määramise (07.05.2025) ja kohtupidamise (28.08.2025) ajal veel

täitmata. Kristo Saage karistusregistrist nähtub, et teda oli 27.04.2024 karistatud LS § 227 lg 3

alusel rahatrahviga 220 eurot. Nimetatud rahatrahvi otsus jõustus 14.05.2024. Niisamuti

nähtus karistusregistrist, et Kristo Saaget oli 09.09.2024 karistatud AutoVS §-de 68 ja 72(1),

LS §-de 238, 242 lg 1 ja 261(2) lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot. Rahatrahvi otsus jõustus

04.10.2024. Kohtumenetluse raames selgitas Kristo Saage, et tal on olnud mitmeid rahalisi

kohustusi täita, mistõttu pole talle väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide

tasumine olnud prioriteetne, need on nö õhku jäänud. Nii nõustub kohus kohtuvälise

menetleja seisukohaga, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule 10.03.2025 toime

pandud väärtegude eest ei täidaks karistusena oma eesmärki, see karistusliik ei avaldaks

menetlusalusele isikule vajalikku eripreventiivset mõju, mõistetud rahatrahvi tasumine võib

muude menetlusaluse isiku jaoks olulisemate kohustuste kõrval jääda taas tahaplaanile.

Selliselt on olnud põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt Kristo Saagele 10.03.2025

toimepandud väärtegude eest määrata karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmine.

23. Kohtule esitatud kaebuses ja kohtuvaidluste korras palus kaitsja alternatiivse taotlusena, et

kui Kristo Saagele ei ole põhjendatud määrata tema poolt toimepandu osas taas rahatrahvi,

siis kohaldada talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise asemel veelgi karmimat karistust

ehk aresti, milline seejärel asendada üldkasuliku tööga. Kohus märgib nimetatud taotluse

osas, et väärteomenetluse seadustiku alusel seda rahuldada ei ole võimalik. Nimelt on Kristo

Saage nimel esitatud kaebus VTMS 12. peatüki sätete alusel. VTMS § 132 p-s 2 sätestatud

põhimõtte kohaselt võib kohus väärteokaebust lahendades teha uue otsuses vaid viisil, kui see

4-25-2054

ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. 07.05.2025 määrati Kristo Saagele

KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Nagu märgitud, on nimetatud süüteokoosseisude alusel

võimalik mõista karistuseks kergeima karistusliigina rahatrahvi, raskuselt järgmine on

juhtimisõiguse äravõtmine ja sanktsioonis kõige raskem karistusliik on arest. Nii märgib

kohus, et VTMS § 132 kohaselt pole Kristo Saagele võimalik tulenevalt vaidlustatud otsusest

määrata raskemat karistust, kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Selliselt ei ole võimalik

kohtul ka määrata süüdlasele karistuseks üldkasulikku tööd, sest sellegi rakendamise

eelduseks on, et talle on eelnevalt määratud karistuseks arest või kuni kaheaastane vangistus

või, kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud

vangistuse (vt KarS § 69 lg 1).

24. Asudes analüüsima Kristo Saage süü suurust varalise kahjuga liiklusõnnetuse

põhjustamises ja liiklusõnnetusest teatamata jätmise asjaolude osas, ei nõustu kohus

kohtuvälise menetleja hinnanguga, et nendes tegudes on võimalik pidada seda suureks. Sellise

kaalutlusvea on kohtuväline menetleja teinud kohtu hinnangul seetõttu, et on tuvastanud

Kristo Saage süü suuruse mõlema väärteo, so varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja sellest

teatamata jätmise asjaolude osas korraga, saanud karistuse määra seetõttu suurema, lisaks

suurendanud sedagi ülemääraselt üldpreventiivsete kaalutluste alusel. Kohus hindab Kristo

Saage süü suurust talle etteheidetavates süütegudes eraldi.

25. Arvestades Kristo Saage poolt 10.03.2025 põhjustatud varalise kahjuga liiklusõnnetuse

asjaolusid, selle põhjustamise viisi, sellega tekitatud varalise kahju iseloomu ehk

liiklusõnnetuse tagajärge võib tema süüd selle põhjustamises pidada keskmiseks. Kristo Saage

ei veendunud 10.03.2025 kella 09.42 paiku Rocca al Mare keskuse parklas veokiga

tagurdades selle manöövri ohutuses, hindas ebaõigesti veoki gabariite ja manööverdamise

ruumi mõõtmeid ning sõitis selliselt veoki parempoolse tagaosaga vastu kõrval parkinud

sõiduauto vasakut tagaosa. Seejärel saades aru, et parkimiskohale parkimine ei ole ruumi

puuduse tõttu võimalik, tagurdas parkimiskohalt, taas veoki gabariite ja manööverdamise

ruumi ebaõigesti hinnates, eemale, sõites selle käigus veel kord vastu pargitud sõiduautot.

Eelneva tegevuse käigus ei suutnud Kristo Saage asjakohaselt lähtuda veoki tagaosas

paiknevatest peeglitest nähtuvast teabest. Ebaõnnestunud manööverdamiste tulemusena

tekitas Kristo Saage pargitud sõiduautole kriimustuse jäljed vasakul pool tagumisel osal,

tagaluugil, tagumisel osal paremal, paremal tagatule klaasil. Kohtu hinnangul vähendab Kristo

Saage süüd eeltoodus sõiduautol tuvastatud vigastuste iseloom. Sõiduautol tuvastatud

kahjustused tema sõiduvõimet ei mõjutanud, kahjustused olid välised. Samas põhjustas

õnnetuse sõiduautost oluliselt suurem veok, mille jõud saanuks sõiduautot oluliselt suuremal

moel kahjustada.

26.1 Kristo Saage süü suurust võimaldab vähendada ka tema poolt liiklusõnnetuse

toimepanemine ettevaatamatuse vormis.

26.2 Nii on kohtu hinnangul Kristo Saage süüd varalise kahjuga liiklusõnnetuse

põhjustamises võimalik pidada väheseks ja kohus lähtub sellest talle karistuse mõistmisel.

Kristo Saagele selle väärteo eest mõistetavat karistust kergendada või raskendada võivaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on eeltoodud kaalutluste alusel põhjendatud Kristo

Saagele mõistetavat karistust LS § 223 lg 1 järgi vähendada ühe kuu võrra.

26. Arvestades Kristo Saage poolt 10.03.2025 varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamisest

politseile nõuetekohaselt teatama jätmise asjaolusid, tema suhtumist sellesse, on võimalik

tema süüd selles hinnata väikeseks. Kuigi Kristo Saagel oli olemas vajalik informatsioon

liiklusõnnetuse toimumisest ja selle tagajärgedest ning ta saanuks sellest teada anda sõltumata

enda edasistest kohustustest ehk ta jättis nimetatud kohustuse kohtu hinnangul täitmata

4-25-2054

tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega, ei püüdnud Kristo Saage oma tegevust

üheseltmõistetavalt varjata või õigemini ei saanud ta selliselt oma tegevust mõtestada.

Kõigepealt juhtisid Kristo Saage tähelepanu juhtunule liiklusõnnetuse pealtnägijad, kelle

isikud olid tuvastatavad, lisaks pani ta liiklusõnnetuse toime turvakaamerate vaateväljas suure

veokiga, mille andmed olid samuti tuvastatavad. Varalise kahjuga liiklusõnnetusel ei olnud

raskeid tagajärgi. Lisaks tuleb ka märkida, et Kristo Saage ei ole varasemalt kunagi olnud

karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Karistusregistri andmed viitavad tema poolt

kiiruse ületamisega, niisamuti veose transpordiga seotud rikkumistele. Kohtu hinnangul on

eeltoodud asjaolude valguses Kristo Saage süüd varalise kahjuga liiklusõnnetuse toimumisest

teatamata jätmise osas võimalik hinnata väikeseks ja selle alusel talle karistus mõista. Selle

väärteo eest mõistetavat karistust kergendada või raskendada võivaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Seega on nende kaalutluste alusel põhjendatud Kristo Saagele mõistetavat

karistust LS § 236 lg 1 järgi vähendada ühe kuu võrra.

27.Kohus märgib, et eeltoodud kaalutlused Kristo Saage süü suuruse hindamisel, selle

väheseks pidamisel, ei loo alust tema suhtes menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohtu hinnangul selline huvi asjas siiski esineb ja see

tuleneb etteheidetavate tegude iseloomust, menetlusaluse isiku suhtumisest neisse kui ka tema

varasemast liiklusalasest käitumisest, sellele tema poolt reageerimisest. Kohus nõustub küll

sellega, et liiklusõnnetuse tagajärg sai kustutatud kindlustuse vahendusel, kuid kahju kui

selline veoauto ja sõiduauto kokkupõrgete tulemusena siiski saabus. Nii ei ole olnud tegemist

VTMS mõttes vähetähtsa väärteoga. Menetlusaluse isiku tegevust seoses liiklusõnnetuse

toimepanemisest teatamata jätmisega ei saa pidada juhuslikuks, olukorda ekslikult ebaõigesti

hindavaks. Kristo Saage esitatud erinevad vasturääkivad õigustused, mille tõttu jäi õnnetusest

teatamata (nagu kiired töökohustused või unustamine või, et kuivõrd pole enda teada seda

õnnetust põhjustanud, kuigi seda talle mainiti, et pidanud vajalikuks teatada) kinnitavad sellist

järeldust. Menetlusalune isik ei ole näidanud, et talle määratud varasemad liiklusalaste

rikkumiste eest mõistetud karistused oleksid teda suutnud mõjutada uusi mitte toime panema.

Niisamuti ei ole ta pidanud vajalikuks tegeleda varasemate mõistetud karistuste täitmisega.

Kohtu hinnangul esineb avalik menetlushuvi liiklusõnnetusest teatamata jätmise väärteos

Kristo Saage puhul ka selle süüteo eripärast tulenevalt. Nimelt on varalise kahju tekitamisega

liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamine väärteomenetluste raames üks keerulisemaid küsimusi

ja seda veel eriti olukordades, kui kahjustuste põhjustajad lahkuvad sündmuskohtadelt ilma

endast märku andmata.

28. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna 07.05.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,25,001886

osaliselt mõistetud karistuse osas, teeb selles osas uue otsuse, raskendamata Kristo Saage

olukorda ja karistab teda KarS § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 1 kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud

29. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 30.09.2025 kohtule taotluse

mõista riigilt õigeksmõistva kohtuotsuse või väärteomenetluse lõpetamise taotluse

rahuldamise korral Kristo Saage kasuks välja väärteoasjas nr 4-23-2054 esitatud kaebuse

kohtumenetluse käigus õigusabi osutamisega kantud menetluskulud summas 3608,78 eurot.

Õigusabi osutas kaitsja selle taotluse alusel tunnitasuga 180 eurot (ilma käibemaksuta).

30. Kohus märgib, et Riigikohus on 12.11.2024 lahendis nr 4-24-1678 selgitanud, et

väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23 (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12,

p 7). Järelikult ei kohaldu selles osas kriminaalmenetluse seadustik koosmõjus VTMS § 38 lg-

4-25-2054

ga 1 (vt ka RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26, p 9). VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse

lõpetamise korral sama seaduse § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kui kohus küll vähendab

kaitsja kaebust lahendades kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, kuid ei lõpeta

väärteomenetlust, tuleb maakohtus tekkinud kulu kanda menetlusalusel isikul (viidatud otsus

nr 4-22-3337/12, p-d 7-8).

31. Eeltoodust tulenevalt ei esine antud asjas alust hüvitada Kristo Saagele kaitsjakulu, milline

tal maakohtus tekkis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik