2-24-6164/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-24-6164

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Võrus

Kohtuasja number

2-24-6164

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi G.O vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

670,10 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), Lepinguline esindaja: Pavel Butsenko

Kostja: G.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

14. november 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi G.O Maadi vastu tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G.O Maadilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks

hageja ja kostja vahel 16.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9194437 tulenev

põhivõlgnevus 122,05 eurot ning viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi G.O Maadi vastu rahuldamata

põhivõlgnevuse 174,25 euro, intressi 37,83 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja

viivise 178,29 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

1(5)

2-24-6164

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi G.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 16.09.2021

sõlmitud järelmaksulepingust nr 9194437 tulenev põhivõlgnevus 296.30 eurot, intress 37,83

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 178.29 eurot. Juhul, kui

kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

Menetluse käik

2. Kohus on hagejale 18.04.2024 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist.

3. Tartu Maakohus võttis 06.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui kostja ei vasta

tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja

nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

Kuna kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetas kohus hagimaterjalid

13.03.2025 määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne

avaldati 13.03.2025 ja loeti kättetoimetatuks 29.03.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus teeb tagaseljaotsuse

2(5)

2-24-6164

põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel

sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja hageja vahel sõlmitud

tarbijakrediidileping. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tegemist on VÕS § 108 lg

1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 52,72% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

(16.09.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega ei ületa lepingu järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

8. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava

tähtaja määramine.

9. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt

Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu

19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

3(5)

2-24-6164

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab,

et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma

suurusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete

maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja

tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei

nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäire- ega

pensioniregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja

muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks

üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete

tõesusele tuginemisele.

10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud

üksnes osaliselt, st sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise

ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 122,05

eurot ning viivised põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

12. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis

täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses

(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Siinkohal arvestab kohus nõude rahuldamise ulatust ning seda, et

hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus

seoses sellega, et esialgne võlausaldaja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise

4(5)

2-24-6164

põhimõtet ehk esialgne võlausaldaja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes

(vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-11447, p 8). Seega on

tarbijale antud laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on

sellisel juhul sisuliselt vältimatu. Juhul, kui võlausaldaja ei oleks kostjale vastutustundetult

laenu andnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust

kohtulikult sisse nõuda.

Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise

rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu.

Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

15. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

5(5)