2-25-17236/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-17236

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 14. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-17236

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus O. F. vastu võlgnevuse nõudes

5 894.55 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-

post: XXX);

Kostja: O. F. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX;

XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev

14. november 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 14.10.2025 Viru Maakohtule hagi O. F. vastu põhivõlgnevuse 4 854.29

eurot, intressi 105.19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 442.36 eurot ja edaspidise viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX (endine XXX) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes

väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires

1 (7)

2-25-17236

saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev

minimaalse kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi

piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades

isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja

esitas 01.11.2016 laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides

saadud juhiseid (kokku on kostja 68 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti

poolte vahel leping sõlmituks 01.11.2016. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt

võimaldati Kostjale limiiti kuni 1200 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 17.11.2017 Pooled muutsid

lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi

suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 2 000 eurot. 22.01.2020 pooled

muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi

suurendamises. 8.03.2021 sõlmisid pooled laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, mille

kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi

suuruseks 4 000 eurot. 26.02.2023 sõlmisid pooled laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks,

mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi

suuruseks 4 700 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud. 25.08.2023. a sõlmisid

pooled laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, mille kohaselt leppisid pooled kokku

laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Muus osas

pooled lepingutingimusi ei muutnud. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

laenulimiiti kokku summas 11 381 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja

ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe

punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi

summal 2000, ja aastaintressil 49,09% aastas ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Lepingu

hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ja 0,1345% päevas.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 18652,66 eurot, millest arvestati

krediidisumma katteks 6406,71 eurot, kulude katteks 203,62 eurot ja intressi katteks makseid

summas 12042,33 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed (augustikuu osamakse summas 279,40 eurot, maksetähtaeg

10.09.2024, septembrikuu osamakse summas 275,72 eurot; maksetähtaeg 10.10.2024, oktoobrikuu

osamakse summas 281,34 eurot; maksetähtaeg 10.11.2024 ja novembrikuu osamakse summas

291,62 eurot, maksetähtaeg 10.12.2024, 24.11.2024 edastas krediidiandja teatise lepingu

ülesütlemise kohta e-posti teel. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes,

lõppeski leping 09.12.2024.

2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 11 381 eurot.

Kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid krediidisumma katteks 6 406.71 eurot ja hagejale

2 (7)

2-25-17236

inkassomenetluses 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi

esitamise seisuga 4 854.29 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49.09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Kostja viimane tagasimakse põhinõude

katteks toimus 11.06.2024. Hea usu põhimõttest lähtuvalt Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intress 105,19 eurot (kostja poolt teostatud viimasest maksest alates kuni lepingu

ülesütlemiseni seadusjärgses määras).

4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt

alates kostja viimase makse järgnevast päevast, so alates 13.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

14.10.2025 seadusjärgses viivise määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 442.36 eurot. Edaspidi

nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.06.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 10,15% aastas.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja XXX

(endise ärinimega XXX) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Enne krediidilepingu sõlmimist oli kostja

kohustatud ennast tuvastama kostjale sobivas Eesti Post postkontoris. Kostja isikusamasus tuvastati

Jõhvi Eesti Postis 01.11.2016 elamisloa alusel. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse

võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline

täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist

jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest

punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole

maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi

vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis

teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja

krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on

krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma

kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud

andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse.

Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja

Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma

kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse

sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja

teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis

tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.

6. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 4 854.29 eurot, intressi 105.19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

3 (7)

2-25-17236

442.36 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 4 854.29

eurolt alates 15.10.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

7. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

8. Viru Maakohus võttis 15.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja kinnitas e-posti vahendusel kohtudokumentide

kättesaamist 15.10.2025, teatades ühtlasi, et maksab arve ära sama kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja esineb alus

hagi rahuldamata jätmiseks.

10. Hageja on taotlenud kostja poolt hagile vastamata jätmisel asjas eelmenetluses tagaseljaotsuse

tegemist. Kostja ei ole hagile vastanud. Samas käesoleval juhul ei ole kostja vastuse esitamata

jätmisel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

11. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu

praktikast tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle

kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (05. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).

12. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 01.11.2016 esialgse laenutaotluse XXX

iseteeninduskeskkonnas. Kokku esitas kostja 68 taotlust krediidi väljastamiseks. Laenulepingu loeb

hageja poolte vahel sõlmituks 01.11.2016.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes, kes võttis krediiti väljaspool

majandustegevust.

14. Kostja pole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda tema poolt omaksvõetuks järgmised

faktilised asjaolud:

1) XXX (XXX) ja kostja sõlmisid 01.11.2016 tarbijakrediidilepingu krediidi ülempiiriga 1 200

eurot, intressimääraga 46.72% aastas, krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele

võetud krediidi suurusest, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest

miinimummaksena, milleks on; (a) 8 % kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos

teenustasudega) või (b) 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot,

alates teisest krediidi kasutusele võtmisest kliendi arveldusarvele kohustub klient tasuma

laenu kasutuselevõtutasu 5% kliendi poolt kasutusele võetud krediidi summast. Esimene

väljamakse tehti kostjale 01.11.2016; 17.11.2017 pooled muutsid lepingu tingimusi ja

4 (7)

2-25-17236

laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises

ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 2 000 eurot; 22.01.2020 pooled muutsid

lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale lepingu üldtingimused koos Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi

suurendamises. 08.03.2021 sõlmisid pooled laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks,

mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks

laenulimiidi suuruseks 4 000 eurot; 26.02.2023 sõlmisid pooled laenulepingu lisa

laenulimiidi suurendamiseks, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi

suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 4 700 eurot. Muus osas pooled

lepingutingimusi ei muutnud; 25.08.2023 sõlmisid pooled laenulepingu lisa laenulimiidi

suurendamiseks, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning

kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei

muutnud.

2) Kostja on tarbija, mistõttu vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes.

3) Hagiavalduse ja hagi lisa nr 11 (dtl 59 -66) järgi kasutas kostja krediiti kokku 11 381 eurot

ja tegi krediidilepingu katteks tagasimakseid kokku summas 18 652.66 eurot, millest

krediidisumma katteks on loetud 6 406.71 eurot, inkassomenetluses on tagasi makstud veel

120 eurot;

4) Kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alates septembrist 2024.a, seda vähemalt kolme, so

augusti, septembri ja oktoobri osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 24.11.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus ja anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 09.12.2024 saadeti kostjale teatis lepingu lõpetamise kohta.

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

5 (7)

2-25-17236

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto

väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

19. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja

poolt edastatud taotlusele ning ei kontrollinud täiendavalt avalikke registreid. Nimelt

Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt kostjal on 3

alaealist last, laenulepingu sõlmimise ajal 01.11.2016 oli tema ülalpidamisel 2 alaealist last. Alates

03.02.2018 on kostja ülalpidamisel 3 alaealist last. Hagejal oli VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

6 (7)

2-25-17236

täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele

laenutaotluses, mille järgi laenulepingu sõlmimisel on kostja teatanud oma keskmise sissetulekuna

465 eurot kuus ja keskmiste kohustustena 200 eurot kuus. Kostja teatatud sissetuleku suurus oli vaid

35 eurot suurem Vabariigi Valituse 18.12.2015 määrusega nr 130 alates 01.01.2016 kehtestatud

töötasu alammäärast 430 eurost kuus. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Kostjal lepingu sõlmides ei olnud sissetulekud ulatuses, millised tagaksid tal pidada ülal ennast, 2

last ja täita sõlmitavast laenulepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 01.11.2016 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas,

01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas ja 01.07.2024

kuni 31.12.2024 4.25% aastas, alates 01.01.2025 3,15% aastas, ja alates 01.07.2025 2,15% aastas.

22. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 11 381 eurot ja on tagasi maksnud 18 652.66 eurot ehk

on tasunud 7 252.66 eurot üle, mis katab ka seadusjärgse intressi. Sellises olukorras ei pea kohus

võimalikuks kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust ega intressi välja mõista. Seoses krediidilepingu

intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on

lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal ei põhinõude ega viiviste

väljamõistmise nõuet. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab hagi TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

24. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

7 (7)

2-25-17236

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (7)